Menetlus : 2018/2262(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0147/2019

Esitatud tekstid :

A8-0147/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 7.21
CRE 26/03/2019 - 7.21

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0241

RAPORT     
PDF 195kWORD 71k
1.3.2019
PE 630.430v02-00 A8-0147/2019

Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu kohta

(2018/2262(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Doru-Claudian Frunzulică

Arvamuse koostaja (*):

Tiziana Beghin, rahvusvahelise kaubanduse komisjon

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS

nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu kohta

(2018/2262(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218,

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta otsust, millega antakse volitused alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi vahelise kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle, ning läbirääkimiste alustamist 22. mail 2014,

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2017. aasta järeldusi ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni suhete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2010. aasta ja 20. detsembri 2012. aasta järeldusi ELi ja EFTA riikide suhete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna 1. jaanuari 1994. aasta lepingut(1),

–  võttes arvesse, et Šveitsi rahvas lükkas 1992. aasta detsembris rahvahääletusel 50,3 %-lise enamusega tagasi osalemise Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), 1997. aasta juunis 74%-lise enamusega algatuse „ELiga ühinemise läbirääkimised: rahvas otsustab“ ja 2001. aasta märtsis 77%-lise enamusega algatuse „Jah Euroopale!“,

–  võttes arvesse ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingut(2), mis allkirjastati 23. novembril 2017,

–  võttes arvesse 16. märtsil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja Šveitsi koostööraamistikku,

–  võttes arvesse Šveitsi ja Eurojusti vahel 27. novembril 2008. aastal allkirjastatud ja 22. juulil 2011. aastal jõustunud lepingut õigusalase koostöö kohta,

–  võttes arvesse Šveitsi ja Europoli vahel 24. septembril 2004. aastal allkirjastatud ja 1. märtsil 2006. aastal jõustunud lepingut politseiasutuste koostöö kohta raske ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning lepingu kohaldamisala laiendamist 1. jaanuaril 2008,

–  võttes arvesse 21. juuni 1999. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumist käsitlevat lepingut(3) ning eriti selle I lisa isikute vaba liikumise kohta ja III lisa kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu 27. mai 2008. aasta protokolli, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 25. juunil 2009. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise ning tolli turvameetmete kohta(5),

–  võttes arvesse 9. veebruaril 2014. aastal toimunud Šveitsi föderaalset rahvaalgatust, millel 50,3 % Šveitsi elanikest toetas ettepanekuid, mis käsitlesid kvootide taaskehtestamist Euroopa Liidust tulevale sisserändele, oma riigi kodanike eelistamist vabade töökohtade täitmisel ja sisserändajate õiguste piiramist sotsiaaltoetuste saamisel,

–  võttes arvesse ELi-Šveitsi 1972. aasta vabakaubanduslepingut(6), mida on aastate jooksul kohandatud ja ajakohastatud,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet(7), mis jõustus 1. juunil 2002,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet(8), mis jõustus 1. juunil 2002,

–  võttes arvesse läbirääkimisi elektrienergiat ning toiduohutust, tooteohutust ja rahvatervist käsitlevate lepingute sõlmimiseks ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel,

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2018. aasta rakendusotsust (EL) 2017/2047 Šveitsis börside suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(9),

–  võttes arvesse ELi ja Šveitsi 37. parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus 4.–5. juulil 2018. aastal Brüsselis,

–  võttes arvesse oma resolutsioone Šveitsi kohta, eelkõige 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi suhete ning siseturu täielikku rakendamist takistavate asjaolude kohta(10) ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 24. aprillil 2018. aastal samal teemal esitatud resolutsiooni ettepaneku projekti,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet ühtse turu juhtimise kohta 2017. aasta Euroopa poolaasta raames(11),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0147/2019),

A.  arvestades, et Šveitsi praegused suhted ELiga põhinevad umbes 20 kahepoolsest valdkondlikust põhikokkuleppest ja umbes 100 muust kokkuleppest koosneval keerukal kogumil; arvestades, et Šveits osaleb kõigis neljas vabaduses ainult osaliselt; arvestades, et kuigi nimetatud lepingud on süvendanud ELi ja Šveitsi vahelist koostööd siseturu, sisejulgeoleku ning varjupaiga, transpordi ja maksunduse valdkonnas, võivad selle keerulise kogumi lepingud tulevikus aeguda, muutes nende rakendamise vähem asjakohaseks, kui ei lepita kokku üldraamistikus;

B.  arvestades, et Eurostati andmetel oli Šveits 2017. aastal kaupade ekspordi osas ELi suuruselt kolmas partner ja kaupade impordi osas suuruselt neljas;

C.  arvestades nõukogu seisukohta, et Šveitsiga sõlmitava üldise institutsioonilise lepingu eesmärk peaks olema siseturu ühtsuse kaitsmine ning ametiasutuste, kodanike ja ettevõtjate jaoks õiguskindluse tagamine;

D.  arvestades, et Šveitsi Liidunõukogu soovib sõlmida ELiga institutsioonilise lepingu, mis tagaks õiguskindluse turulepääsu valdkonnas ning säilitaks Šveitsi jõukuse, sõltumatuse ja õigussüsteemi(12); arvestades, et Šveitsi Liidunõukogu on kuulutanud läbirääkijate poolt kokku lepitud teksti põhjal välja konsulteerimise sidusrühmadega;

E.  arvestades, et Euroopa majanduse taaselavdamiseks majanduskasvu ja konkurentsivõime ergutamise ning töökohtade loomise teel on vaja väga konkurentsivõimelisel sotsiaalsel turumajandusel põhinevat hästitoimivat ja tõhusat ühtset turgu; arvestades, et ühtse turu õigusaktid tuleb nõuetekohaselt üle võtta, rakendada ja jõustada, et liikmesriigid ja Šveits saaksid sellest täit kasu;

F.  arvestades, et Šveits on väljendanud soovi jätta tulevasse turulepääsu lepingusse riigiabi käsitlevaid siduvaid sisulisi sätteid ja saada juurdepääs elektrienergia ühtsele turule;

G.  arvestades, et 28. septembril 2018. aastal kiitis liidunõukogu heaks Šveitsi teise, 1,3 miljardi Šveitsi frangi suuruse osamakse teatud ELi liikmesriikidele kümne aasta jooksul ning ootab nüüd föderaalvalitsuse positiivset otsust selles küsimuses;

H.  arvestades, et Šveits on Euroopa Keskkonnaameti liige;

I.  arvestades, et Šveits on ratifitseerinud oma osaluse Euroopa satelliitnavigatsiooni programmides Galileo ja EGNOS;

J.  arvestades, et Šveitsi osalemine ELi teadusuuringute raamprogrammis „Horisont 2020“ ja sellele eelnenud seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis (FP7) on olnud kasulik kõigile osapooltele, kuna ettepanekute kvaliteet on olnud kõrge;

K.  arvestades, et Šveits ja EL allkirjastasid 27. mail 2015. aastal lisaprotokolli hoiuste intresside maksustamise lepingule, milles sätestatakse, et mõlemad pooled vahetavad alates 2018. aasta septembrist automaatselt teavet teineteise residentide finantskontode kohta; arvestades, et EL lisas Šveitsi 2017. aasta detsembris maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu;

L.  arvestades, et Šveits teeb valikuliselt koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas ning on osalenud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviil- ja sõjalistes rahumissioonides, eelkõige Ukrainas ja Malis; arvestades, et 16. märtsil 2012 allkirjastatud EDA-Šveitsi koostööraamistikuga võimaldatakse teabevahetus ning nähakse ette ühised tegevused teadusuuringute ja tehnoloogia vallas ning relvastusprojektides ja -programmides;

M.  arvestades, et Šveits on kuulunud Schengeni alasse alates sellest, kui 2008. aasta detsembris hakati Šveitsis rakendama Schengeni acquis’d;

N.  arvestades, et Šveits osaleb Schengeni infosüsteemis (SIS), viisainfosüsteemis (VIS) ja Eurodaci ELi varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasis ning osaleb edaspidi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (EES), mis hakkab registreerima ELi välispiiri ületamisi, ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), mis tegeleb viisavabalt ELi reisivate kolmandate riikide isikute reisieelse julgeoleku- ja ränderiskide taustakontrolliga;

O.  arvestades, et Šveits on Dublini assotsieerimislepingu alusel ühinenud varjupaigaküsimusi käsitleva liidu õigustiku osadega; arvestades, et alates 2010. aastast on Šveits panustanud nii rahaliselt kui ka operatiivselt Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex) töösse;

P.  arvestades, et 2017. aastal olid Šveitsi 8,48 miljonist elanikust 2,13 miljonit inimest välisriikide kodanikud, kellest 1,4 miljonit olid pärit ELi liikmesriikidest või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidest; arvestades, et iga päev käib üle piiri Šveitsis tööl ligi 320 000 ELi kodanikku; arvestades, et 750 000 Šveitsi kodanikku elavad välismaal, neist 450 000 ELis;

Q.  arvestades, et 2009. aastal leppis Šveits kokku 1999. aasta ELi ja Šveitsi kahepoolse isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe (FMPA) jätkamises, millega antakse nii Šveitsi kui ka ELi liikmesriikide kodanikele õigus lepinguosaliste riikide territooriumil oma töö- ja elukohta vabalt valida;

R.  arvestades, et välismaised ettevõtted on välismaalastest töötajate Šveitsi lähetamisel kohustatud järgima Šveitsi minimaalseid töötingimusi; arvestades, et põhitöövõtjal on juriidiline kohustus tagada, et alltöövõtjad järgiksid Šveitsi tööturu eeskirju;

S.  arvestades, et Šveits kehtestas 2002. aastal kõrvalmeetmed, väidetava eesmärgiga kaitsta Šveitsi palku, töötingimusi ja sotsiaalseid standardeid, mis aga ELi arvates ei ole FMPA kokkuleppega kooskõlas;

T.  arvestades, et Šveitsis on tekitanud muret kodanike õiguste direktiivi (2009/136/EÜ) rakendamine ning ELi kodanike õigused sotsiaaltoetustele ja asutamisõigused;

U.  arvestades, et Šveits on olnud EFTA liige alates 1960. aastast ja ÜRO liige alates 2002. aastast;

V.  arvestades, et 25. novembril 2018 lükati rahvahääletusel 66%-lise enamusega ja kõikide kantonite poolt tagasi algatus „Šveitsi seadus, mitte välismaised kohtunikud“ (nn enesemääramise algatus);

W.  arvestades, et Šveits on pühendunud poliitilisele neutraalsusele ja on sellisena korraldanud mitmeid rahvusvahelisi läbirääkimisi, mille eesmärk on leida relvastatud konfliktidele kogu maailmas rahumeelsed lahendused;

X.  arvestades, et Euroopa Komisjon pikendas 2018. aasta lõpus kuue kuu võrra oma otsust, millega tunnistatakse Šveitsi kauplemiskohade vastavust aktsiate kohustusliku kauplemiskoha nõudele, nagu on sätestatud uues finantsinstrumentide turgude direktiivis 2004/39/EÜ ja määruses (EL) nr 600/2014;

Y.  arvestades, et Parlamentidevaheline Liit (IPU) asub Genfis;

Z.  arvestades, et Šveitsis asuvad 25 suure rahvusvahelise organisatsiooni ja konverentsi ülemaailmsed peakorterid, enamik neist Genfis;

AA.  arvestades, et Šveitsis asub sadu rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone, mis annavad nõu ÜRO-le ja muudele valitsusvälistele organisatsioonidele;

AB.  arvestades, et Šveitsil on kavas korraldada 20. oktoobril 2019. aastal föderaalvalimised;

1.  soovitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:

a)  rõhutab, et Šveitsil ja ELil on tihe, laiaulatuslik ja põhjalik partnerlus, mis on vastastikku kasulik ja põhineb ühisel kultuuriajalool ja ühistel väärtustel, ning et mõlemat poolt seovad eeskujulikud majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, keskkonna- ja teadusalased ja inimestevahelised sidemed, ning tuletab meelde ainulaadset kultuurilist ja geograafilist lähedust mõlema osapoole vahel;

b)  rõhutab, et Šveits on ELiga tihedalt lõimunud ja sarnane partner, kes jagab ELiga Euroopa ees seisvaid piirkondlikke ja ülemaailmseid probleeme; väljendab heameelt Šveitsi avalduse üle, mille kohaselt on nende huvides uuendada ja tugevdada kahepoolset lähenemisviisi ning teha tööd suhete veelgi tugevamaks muutmise nimel;

c)  märgib, et EL on Šveitsi peamine kaubanduspartner, kelle arvele langeb 52 % riigi ekspordist ja üle 71 % riigi impordist, ning et kehtivate kahepoolsete kaubanduslepingute alusel toimuv kaubavahetus ulatub 1 miljardi Šveitsi frangini päevas(13); arvestades, et Šveits on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, kelle arvele langeb 7 % ELi kaubavahetusest; on seisukohal, et Šveitsi märkimisväärne integreeritus ELi siseturuga on peamine majanduskasvu soodustav tegur ning muudab ELi Šveitsi tähtsaimaks majandus- ja kaubanduspartneriks;

d)  rõhutab, et EL on ilmutanud institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu (IFA) alastel läbirääkimistel suurt paindlikkust ja et seda peavad tunnistama kõik asjaosalised;

e)  nõuab tungivalt, et kahepoolne institutsioonilist raamistikku käsitlev leping sõlmitaks niipea kui võimalik, et ühtlustada praegust keerukat kahepoolsete kokkulepete kogumit, kehtestades muu hulgas vaidluste lahendamise mehhanismi; väljendab heameelt, et läbirääkijad jõudsid lepingu lõppteksti osas kokkuleppele; kutsub Šveitsi Liidunõukogu üles võtma vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta niipea, kui sidusrühmadega konsulteerimine on selles küsimuses positiivse lõpuni viidud;

f)  tuletab meelde, et ühtse institutsioonilise raamistiku loomine olemasolevatele ja tulevastele lepingutele, mis võimaldavad Šveitsi osalemist ELi ühtsel turul, et tagada kodanikele ja ettevõtjatele õiguskindlus ja ühtsus, on jätkuvalt eeltingimuseks, et valdkondlikku lähenemisviisi edasi arendada; rõhutab, et pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi on tulnud aeg IFA ära sõlmida; on seisukohal, et lepingu sõlmimine lubab ELi ja Šveitsi laiaulatusliku partnerluse täielikku potentsiaali ära kasutada;

g)  tunnistab vajadust IFA järele, kuna ELi ja Šveitsi suhted põhinevad 120-st sektoripõhisest kokkuleppest koosneval keerulisel süsteemil ning suurem ühtsus ja õiguskindlus tuleks kasuks kõigile osalistele;

h)  kutsub osapooli üles korraldama võimalikult kiiresti ELi ja Šveitsi seadusandjate parlamentidevahelise kohtumise, et arutada kõiki selle lepinguga seotud küsimusi;

i)  väljendab kahetsust selle üle, et komisjon edastas läbirääkimistel kokku lepitud ELi ja Šveitsi IFA lõppteksti väliskomisjonile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile alles 6. veebruaril 2019, kuigi selle lõppversioon valmis juba 2018. aasta novembris;

j)   tunnistab, et ELi ja Šveitsi tugevad suhted ei piirdu majandusintegratsiooni ja ühtse turu laiendamisega, vaid aitavad suurendada ka stabiilsust ja heaolu kõigi kodanike ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde hüvanguks; rõhutab, kui oluline on tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine, et luua töökohti ja kõigile võrdsed võimalused;

k)   on seisukohal, et on väga oluline sõlmida Šveitsiga IFA, kuna see tagaks õiguskindluse nii Šveitsi kui ka ELi jaoks, ELi õigustiku dünaamilise laiendamise, siseturu parema kättesaadavuse Šveitsi jaoks, mis on mõlema poole huvides, ning IFA kohaldamist või tõlgendamist puudutavate lahendamata vaidluste korral Euroopa Liidu Kohtu pädevuse;

l)  väljendab heameelt komisjoni 20. detsembri 2018. aasta otsuse üle, millega tunnistatakse Šveitsi kauplemiskohade vastavust aktsiate kohustusliku kauplemiskoha nõudele, nagu on sätestatud finantsinstrumentide turgude direktiivis(14) ja määruses(15) (MiFID 2 / MiFIR); rõhutab, et see vastavus piirdub praegu ajavahemikuga kuni 30. juuni 2019, kuid et seda on võimalik pikendada, kui on tehtud edusamme, et allkirjastada leping, millega luuakse ühine institutsiooniline raamistik;

m)  rõhutab koos nõukoguga, et isikute vaba liikumine on ELi poliitika ja siseturu vältimatu alustala ning et siseturu neli vabadust on lahutamatud; väljendab kahetsust Šveitsi ebaproportsionaalsete ühepoolsete kõrvalmeetmete pärast, mis on kehtinud alates 2004. aastast; kutsub Šveitsi, kes peab neid kõrvalmeetmeid oluliseks, otsima lahendust, mis oleks täielikult kooskõlas asjaomaste ELi õigusaktidega; kutsub Šveitsi üles ka kaaluma üleminekumeetmete kohaldamisaja lühendamist Horvaatia töötajate suhtes, pidades silmas ELi ja Šveitsi vahelise isikute vaba liikumise vaieldamatut kasu;

n)  võtab teadmiseks algatuse „Eelista kodumaist“ pehmema variandi rakendamise ja nõukogu seisukoha, et sellest tulenevat teksti, mille Šveitsi Liidukogu võttis vastu 16. detsembril 2016, saab rakendada viisil, mis on kooskõlas ELi kodanike õigustega isikute vaba liikumist käsitleva lepingu alusel, kui vajalikes rakendusmäärustes täpsustatakse lahendamata küsimused, näiteks õigus saada teavet vabade töökohtade kohta ja piirialatöötaja õiguste austamine; tuletab siiski meelde, et kolmandatest riikidest pärit kodanike rände küsimust ei tohiks segi ajada aluslepingutes sätestatud isikute vaba liikumisega; rõhutab vajadust hoolikalt jälgida nimetatud rakendusmääruse rakendamist, et hinnata selle vastavust isikute vaba liikumist käsitlevale lepingule;

o)  rõhutab asjaolu, et Šveits saab kogu oma Euroopa naabruskonna demokraatlikust ja konkurentsivõimelisest arengust suurt kasu, mistõttu on tema sissemaksed sellistesse programmidesse, nagu Ühtekuuluvusfond, tema oma huvides ja neid tuleks jätkata, ning väljendab heameelt positiivsete tulemuste üle toetust saavates liikmesriikides; tuletab meelde, et Šveits saab ühtsel turul osalemisest märkimisväärset kasu; rõhutab, et Šveitsi edaspidine panus ELi ühtekuuluvusse on väga oluline ja seda tuleks vastavalt EMP/Norra eeskujule märkimisväärselt suurendada;

p)  väljendab heameelt seoses Šveitsis toimuva intensiivse sisearuteluga, mis puudutab koostööd ELiga; teeb siiski ettepaneku, et Šveits võiks püüda oma kodanikele veelgi paremini selgitada kogu käegakatsutavat kasu, mida nad saavad siseturule juurdepääsust, ja vajadust tihedamaks koostööks ELiga;

q)  nõuab tungivalt, et pärast IFA sõlmimist esitataks see viivitamata heakskiitmiseks Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja Šveitsi parlamendile, ning Šveitsi valijaskonnale rahvahääletuse korraldamiseks vastavalt Šveitsi põhiseadusele;

r)  märgib, et Šveitsis elab 1,4 miljonit ELi kodanikku, samas kui ELis elab rohkem kui 450 000 šveitslast;

s)  tuletab meelde, et pärast 9. veebruari 2014. aasta rahvahääletust võttis Šveitsi parlament 2016. aastal föderaalse põhiseaduse artikli 121a rakendamiseks vastu välisriikide kodanikke käsitleva seaduse muudatuse, mis jõustus 1. juulil 2018; rõhutab, kui oluline on, et liidunõukogu pööraks erilist tähelepanu artikli 121a rakendamisele, et mitte seada ohtu ELi kodanike vaba liikumise õigust;

t)  peab kahetsusväärseks kantonite ja riikliku tasandi mis tahes algatusi, mille tagajärjel võidakse piirata ELi töötajate, eriti piiriüleste töötajate pääsu Šveitsi tööturule, kahjustades ELi kodanike õigusi isikute vaba liikumist käsitleva lepingu raames ning ELi ja Šveitsi koostööd;

u)  väljendab suurt heameelt poliitilise avalduse üle ajakohastada riigihankeid käsitlevat lepingut ja ELi-Šveitsi 1972. aasta vabakaubanduslepingut ning toetab püüdlusi saavutada läbivaadatud kaubanduspartnerlus, mis hõlmab lisaks kaubanduse ja säästva arengu peatükile selliseid valdkondi nagu IFA kohaldamisalast välja jäävad teenused, mis on hõlmatud ainult osaliselt isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppega (FMPA), sealhulgas digitaalsed aspektid, intellektuaalomandi õigused, kaubanduse lihtsustamine, vastavushindamise ja riigihangete vastastikune tunnustamine; nõuab edasist koostööd, et kaitsta paremini geograafilisi tähiseid ning laiendada IFA eelnõus sisalduvat nüüdisaegset ja usaldusväärset riigi ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi, mis hõlmaks tulevasi kahepoolseid kaubandussuhteid ja lahendaks tõhusalt kaubandusvaidlusi poolte vahel;

v)  on teadlik sellest, et ELi ja Šveitsi vahel ei ole sõlmitud laiaulatuslikku teenustekaubanduse lepingut, ning et FMPA hõlmab teenuseid vaid osaliselt, mis näitab, et selles valdkonnas on potentsiaali edasiseks arenguks;

w)  võtab teadmiseks 2017. aastal Ticino kantonis vastu võetud muudetud riigihankeid käsitleva seaduse, mis peaks olema täielikult kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepinguga ning ELi-Šveitsi asjaomase valdkondliku kokkuleppega, mis kehtib alates aastast 2002; soovitab tungivalt avaliku sektori hankijatel kohelda ELi tarnijaid ja teenuseosutajaid mittediskrimineerivalt, isegi allapoole lävendit jäävate hankelepingute puhul;

x)  soovitab jätkata praegust tava, mille kohaselt ELi liikmesriikide taksoettevõtjad saavad Šveitsis piiranguteta teenuseid osutada, kuna see on juba pikka aega aidanud kaasa majanduse arengule Šveitsi piirialadel ja on vastastikku kasutoov;

y)  on seisukohal, et vastastikkus ja õiglus EMP riikide ja Šveitsi vahel on vajalik selleks, et ühtsel turul osalemine oleks kasulik mõlemale poolele;

z)  märgib, et koostööga ELi ja Šveitsi vastavushindamise vastastikuse tunnustamise lepingu raames võib üldiselt rahule jääda; väljendab heameelt vastastikuse tunnustamise lepingu viimase ajakohastamise üle 2017. aastal ning loodab, et kui tulevane IFA on täies ulatuses välja töötatud, on võimalik eelseisvaid uuendusi kiiresti läbi viia;

aa)  kiidab heaks uued maksualased õigusaktid, mis piiravad soodustusi andvaid maksurežiime ja lähendavad tavasid rahvusvahelistele standarditele, ning loodab, et eelseisval rahvahääletusel Šveitsis on positiivne tulemus; rõhutab vajadust jätkata koostöö edendamist, et võidelda maksustamise vältimise vastu ja tõhustada maksualast õiglust;

ab)  kutsub Šveitsi üles jätkama tööd digitaalse Šveitsi strateegia valdkonnas, et viia see vastavusse ELi digitaalse ühtse turuga;

ac)  tunnustab suurt panust, mida annavad ELi ja Šveitsi vahelisesse tihedasse partnerlusse kahepoolsed valdkondlikud kokkulepped isikute vaba liikumise, pensionide, keskkonna, statistika, õigus- ja politseikoostöö, Schengeni ala, rändluse (Dublini määruse), ÜVJP/ÜJKP, satelliitnavigatsiooni, teadusuuringute, tsiviillennunduse, maismaatranspordi, kokkulepitud kaupade ja teenuste vastastikuse turulepääsu, töödeldud põllumajandustoodete, õigusliku ühtlustamise, vastastikuse tunnustamise, pettuse vastase võitluse ning maksustamise ja kokkuhoiu saavutamiseks; peab siiski ülimalt oluliseks viia partnerlus uuele tasandile ning võtta kahepoolsetes suhetes palju põhjalikumaid ja kaalukamaid meetmeid, sõlmides raamlepingu nii ruttu kui võimalik;

ad)  väljendab heameelt asjaolu üle, et väga pikka aega on Šveitsi välispoliitika oluline osa olnud rahu edendamine, lepitustegevus ja konfliktide rahumeelne lahendamine; peab kiiduväärseks Šveitsi jõulist rolli rahu edendamisel ja osalemist eri kriisipiirkondade jaoks lahenduste leidmisel, dialoogide vahendamisel, usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisel ja lepitustegevuses; väljendab heameelt Šveitsi vahendaja rolli üle keeruliste föderaalsete struktuuride ning rahu vahendamisega saavutatud põhiseadusliku korra elluviimisel, et aidata erineva etnilise tagapõhjaga inimestel koos eksisteerida;

ae)  väljendab heameelt Šveitsi toetuse ja osalemise üle ELi julgeoleku- ja kaitsemissioonides, nagu EUFOR ALTHEA, EULEX Kosovo, EUTM Mali ja EUBAM Libya, ning Euroopa Kaitseagentuuri töös; väljendab heameelt Šveitsiga tehtava tiheda koostöö üle humanitaarabi, elanikkonnakaitse, terrorismivastase võitluse ja kliimamuutuste valdkonnas;

af)  tunnustab Šveitsi panust ja koostööd Schengeni alale saabuva massilise rände haldamisel ja Euroopa rände tegevuskava elluviimisel; julgustab Šveitsi osalema üleilmses rännet käsitlevas kokkuleppes ning loodab, et pärast vastavat arutelu Šveitsi parlamendis kirjutab Šveits sellele alla;

ag)  kutsub Šveitsi üles kohaldama asjakohaseid ELi direktiive, et Šveitsil oleks võimalik säilitada teenuste piiriülese osutamise valdkonnas sotsiaalkaitse ja palkade praegune tase;

ah)  rõhutab, kui oluline on tagada, et ELi ja Šveitsi institutsioonilist raamistikku käsitlev leping sisaldaks heade maksuhaldustavade klauslit, sh erieeskirju maksusoodustuse vormis antava riigiabi kohta, läbipaistvusnõudeid maksustamist käsitleva teabe automaatse vahetamise ja tegeliku tulusaaja kohta ning rahapesuvastaseid sätteid;

ai)  väljendab heameelt Šveitsi 2018. aasta aprillis tehtud otsuse üle ühineda Europoli ühise küberkuritegevuse vastase rakkerühmaga (J-CAT) kui proaktiivset sammu võitluses rahvusvaheliste küberkuritegevuse ohtude vastu;

aj)  väljendab heameelt selle üle, et Šveits osaleb programmis „Horisont 2020“ täies ulatuses ning loodab edasist koostööd tulevaste teadusprogrammide raames;

ak)  nõuab tungivalt, et Šveits asuks läbirääkimistesse osalemise üle Erasmus+ programmides;

al)  väljendab heameelt edusammude üle Alpe läbiva raudteeühenduse ehitamises, mida tuntakse ka „Alpide uue raudteeühenduse“ (NRLA/NEAT) nime all, mis kujutab endast Šveitsi rahastatud investeeringut, mis on kasulik ka ELile;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Šveitsi Konföderatsiooni Liidukogule ja Liidunõukogule.

(1)

EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(2)

ELT L 322, 7.12.2017, lk 3.

(3)

EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(4)

ELT L 124, 20.5.2009, lk 53.

(5)

ELT L 199, 31.7.2009, lk 24.

(6)

EÜT L 300, 31.12.1972, lk 189.

(7)

EÜT L 114, 30.4.2002, lk 73.

(8)

EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91.

(9)

ELT L 327, 21.12.2018, lk 77.

(10)

ELT C 316, 22.9.2017, lk 192.

(11)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 164.

(12)

https://www.eda.admin.ch/dam/dea/en/documents/fs/11-FS-Institutionelle-Fragen_en.pdf

(13)

https://www.eda.admin.ch/dam/dea/en/documents/abkommen/InstA-Wichtigste-in-Kuerze_en.pdf

(14)

ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(15)

ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.2.2019)

väliskomisjonile

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu kohta

(2018/2262(INI))

Arvamuse koostaja (*): Tiziana Beghin

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et EL on Šveitsi peamine kaubanduspartner, kelle arvele langeb 52 % riigi ekspordist ja üle 71 % riigi impordist, ning et kehtivate kahepoolsete kaubanduslepingute alusel toimuv kaubavahetus ulatub 1 miljardi Šveitsi frangini päevas(1); arvestades, et Šveits on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, kelle arvele langeb 7 % ELi kaubandusest;

2.  väljendab heameelt ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel toimunud institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu alaste läbirääkimiste lõpuleviimise üle 23. novembril 2018. aastal; nõuab konsultatsioonide korraldamist sidusrühmadega vastavalt Šveitsi demokraatlikele traditsioonidele ja põhiseaduslikele põhimõtetele, nagu Šveitsi Liidunõukogu 7. detsembril 2018. aastal nõudis; nõuab, et ELi ja Šveitsi suhete ajakohastamise ja edasise laiendamise menetlused algatataks viivitamata, et suurendada suhete õiguskindlust ja tagada Šveitsi äriühingutele jätkuv juurdepääs ühtsele turule, samuti selleks, et võimaldada käimasolevate valdkondlike läbirääkimiste jätkamist ja hõlbustamist;

3.  väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole edastanud 2018. aasta novembris lõpule viidud läbirääkimistel kokku lepitud ELi ja Šveitsi institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu lõppteksti väliskomisjonile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile; kutsub komisjoni üles need dokumendid viivitamata edastama;

4.  tunnistab vajadust institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu järele, kuna ELi ja Šveitsi suhted põhinevad 120-st sektoripõhisest kokkuleppest koosneval keerulisel süsteemil ning kõigile osalistele tuleks kasuks suurem koherentsus ja õiguskindlus;

5.  väljendab suurt heameelt poliitilise avalduse üle ajakohastada riigihankeid käsitlevat lepingut ja ELi ja Šveitsi vahelist 1972. aasta vabakaubanduslepingut ning toetab püüdlust saavutada läbivaadatud kaubanduspartnerlus, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu IFA kohaldamisalast välja jäävad teenused, mis on hõlmatud ainult osaliselt isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppega (AFMP), sealhulgas digitaalsed aspektid, intellektuaalomandi õigused, kaubanduse lihtsustamine, vastavushindamise ja riigihangete vastastikune tunnustamine, lisaks kaubanduse ja säästva arengu peatükile; nõuab edasist koostööd, et kaitsta paremini geograafilisi tähiseid ning laiendada IFA eelnõus sisalduvat nüüdisaegset ja usaldusväärset riigi ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi, et hõlmata tulevased kahepoolsed kaubandussuhted ja lahendada tõhusalt kaubandusvaidlusi poolte vahel;

6.  on teadlik sellest, et ELi ja Šveitsi vahel ei ole sõlmitud laiaulatuslikku teenustekaubanduse lepingut, ning et isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe hõlmab teenuseid vaid osaliselt, mis näitab, et selles valdkonnas on potentsiaali edasiarenemiseks;

7.  märgib, et Šveits võtab vastu kõige rohkem ELi piiriüleseid töötajaid, ning kutsub ELi ja Šveitsi valitsust üles parandama isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel võetavaid meetmeid, lisades sellesse piiriüleste töötajate põhikirja, milles on sätestatud siduvad sätted, mis hõlmavad muu hulgas põhilisi tööalaseid õigusi, töö- ja töölesõidu tingimusi, töötushüvitiste ülekandmist ja topeltmaksustamise küsimusi; tuletab meelde, et EL peaks ergutama Šveitsi parandama piiriüleste töötajate kohtlemist;

8.  kutsub osapooli üles korraldama võimalikult kiiresti ELi ja Šveitsi seadusandjate parlamentidevahelise kohtumise, et arutada kõiki selle lepinguga seotud küsimusi;

9.  kiidab heaks uued maksualased õigusaktid, mis piiravad soodustusi andvaid maksurežiime ja lähendavad tavasid rahvusvahelistele standarditele, ning loodab, et eelseisval rahvahääletusel Šveitsis on positiivne tulemus; rõhutab vajadust jätkata koostöö edendamist, et võidelda maksustamise vältimise vastu ja tõhustada õiglast maksustamist;

10.  kutsub Šveitsi üles jätkama tööd digitaalse Šveitsi strateegia valdkonnas, et viia see vastavusse ELi digitaalse ühtse turuga;

11.  võtab teadmiseks 2017. aastal Ticino kantonis vastu võetud riigihankeid käsitleva muudetud seaduse, mis peab olema täielikult kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepinguga ning ELi-Šveitsi asjaomase valdkondliku kokkuleppega, mis kehtib alates aastast 2002; soovitab tungivalt avaliku sektori hankijatel kohelda ELi tarnijaid ja teenuseosutajaid mittediskrimineerivalt, isegi alla lävendit jäävate hankelepingute puhul.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, France Jamet, Patricia Lalonde, Bernd Lange, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, William (The Earl of) Dartmouth, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Klaus Buchner, Ralph Packet, Paul Rübig, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Lola Sánchez Caldentey

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Stefan Gehrold, Ingeborg Gräßle, Ralph Packet

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Patricia Lalonde

ENF

France Jamet

PPE

Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Stefan Gehrold, Ingeborg Gräßle, Christophe Hansen, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Paul Rübig, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Bernd Lange, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

8

ECR

David Campbell Bannerman, Ralph Packet, Jan Zahradil

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Lola Sánchez Caldentey, Helmut Scholz

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Heidi Hautala

1

0

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

https://www.eda.admin.ch/dam/dea/en/documents/abkommen/InstA-Wichtigste-in-Kuerze_en.pdf


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (29.1.2019)

väliskomisjonile

Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu kohta

(2018/2262(INI))

Arvamuse koostaja: Andreas Schwab

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse 21. juuni 1999. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud isikute vaba liikumist käsitlevat lepingut ning eriti selle I lisa isikute vaba liikumise kohta ja III lisa kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 25. juunil 2009. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise ning tolli turvameetmete kohta,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu 27. mai 2008. aasta protokolli, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga,

–  võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna 1. jaanuari 1994. aasta lepingut,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet ühtse turu juhtimise kohta 2017. aasta Euroopa poolaasta raames(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2018. aasta rakendusotsust (EL) 2017/2047 Šveitsis börside suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(2),

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni „Euroopa Majanduspiirkond ja Šveits ning takistused siseturu täielikul rakendamisel“(3),

A.  arvestades, et Euroopa majanduse taaselavdamiseks majanduskasvu ja konkurentsivõime ergutamise ning töökohtade loomise teel on vaja ülimalt konkurentsivõimelisel sotsiaalsel turumajandusel põhinevat hästitoimivat ja tõhusat ühtset turgu; arvestades, et ühtse turu õigusaktid tuleb nõuetekohaselt üle võtta, rakendada ja jõustada, et liikmesriigid ja Šveits saaksid täit kasu;

1.  on seisukohal, et Šveitsi märkimisväärne integreerumine ELi siseturuga on peamine majanduskasvu soodustav tegur ning muudab ELi Šveitsi tähtsaimaks majandus- ja kaubanduspartneriks;

2.  tuletab meelde, et ühtse institutsioonilise raamistiku loomine olemasolevatele ja tulevastele lepingutele, mis võimaldavad Šveitsi osalemist ELi ühtsel turul, et tagada kodanikele ja ettevõtjatele õiguskindlus ja ühtsus, on jätkuvalt eeltingimuseks, et valdkondlikku lähenemisviisi edasi arendada; rõhutab, et pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi on käes aeg institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimiseks; väljendab heameelt tõsiasja üle, et läbirääkijad on kokkuleppe lõppteksti osas kokkuleppele jõudnud; kutsub Šveitsi Liidunõukogu üles tegema otsust selle lepingu sõlmimise kohta niipea, kui sidusrühmadega konsulteerimine on andnud selles küsimuses positiivse tulemuse; on seisukohal, et lepingu sõlmimine võimaldab kasutada ELi ja Šveitsi laiaulatusliku partnerluse täielikku potentsiaali;

3.  tunnistab, et ELi ja Šveitsi tugevad suhted ei piirdu majandusintegratsiooni ja ühtse turu laiendamisega, vaid aitavad suurendada ka stabiilsust ja heaolu kõigi kodanike ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde hüvanguks; rõhutab, kui oluline on tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine, et luua töökohti ja kõigile võrdsed võimalused;

4.  on seisukohal, et Šveitsiga sõlmitud institutsioonilise raamistiku tagamine on väga oluline, kuna see tagaks õiguskindluse nii Šveitsi kui ka ELi jaoks, ELi õigustiku dünaamilise lisamise, Šveitsi siseturu parema kättesaadavuse mõlema poole huvides ning Euroopa Liidu Kohtu pädevuse lahendamata vaidluste korral seoses institutsioonilise raamlepingu kohaldamise või tõlgendamisega;

5.  väljendab heameelt komisjoni 20. detsembri 2018. aasta otsuse üle, millega tunnistatakse Šveitsi kauplemiskohade vastavust aktsiate kohustusliku kauplemiskoha nõudele, nagu on sätestatud finantsinstrumentide turgude direktiivis(4) ja määruses(5) (MiFID 2 / MiFIR); rõhutab, et see vastavus on piiratud 30. juunini 2019, kuid seda on võimalik pikendada, kui on tehtud edusamme, et allkirjastada leping, millega luuakse ühine institutsiooniline raamistik;

6.  võtab teadmiseks selle nn pehmema rakendamise algatuse ja nõukogu seisukoha, et sellest tulenevat teksti, mille Šveitsi Liidukogu võttis vastu 16. detsembril 2016, saab rakendada viisil, mis on kooskõlas ELi kodanike õigustega isikute vaba liikumist käsitleva lepingu alusel, kui vajalikes rakendusmäärustes täpsustatakse lahendamata küsimused, näiteks õigus saada teavet vabade töökohtade kohta ja piirialatöötaja õiguste austamine; tuletab siiski meelde, et kolmandatest riikidest pärit kodanike rände küsimust ei tohiks segi ajada aluslepingutes sätestatud isikute vaba liikumisega; rõhutab, et vaja on hoolikalt jälgida rakendusmääruse rakendamist, et hinnata selle vastavust isikute vaba liikumist käsitlevale lepingule;

7.  peab kahetsusväärseks kantonite ja riikliku tasandi mis tahes algatusi, mille tagajärjel võidakse piirata ELi töötajate, eriti piiriüleste töötajate pääsu Šveitsi tööturule, kahjustades ELi kodanike õigusi isikute vaba liikumist käsitleva lepingu raames ning ELi ja Šveitsi koostööd;

8.  võtab teadmiseks 2017. aastal Šveitsis Ticino kantonis vastu võetud riigihankeid käsitleva muudetud seaduse, mis peab olema täielikult kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepinguga ning ELi-Šveitsi asjaomase valdkondliku kokkuleppega, mis kehtib alates aastast 2002; soovitab tungivalt Šveitsi avaliku sektori hankijatel kohelda ELi tarnijaid ja teenuseosutajaid mittediskrimineerivalt, isegi alla lävendit jäävate hankelepingute puhul;

9.  soovitab jätkata praegust tava, mille kohaselt ELi liikmesriikide taksoettevõtjad saavad Šveitsis piiramatult teenuseid osutada, kuna see on juba pikka aega aidanud kaasa majanduse arengule Šveitsi piirialadel ja on vastastikku kasutoov;

10.  on seisukohal, et vastastikkus ja õiglus EMP riikide ja Šveitsi vahel on vajalik, et ühtsel turul osalemine oleks kasulik mõlemale poolele;

11.  märgib, et üldiselt on ELi ja Šveitsi vastavushindamise vastastikuse tunnustamise lepingu alusel tehtav koostöö rahuldav; tunneb heameelt vastastikuse tunnustamise lepingu viimase ajakohastamise üle 2017. aastal ning loodab, et eelseisvaid uuendusi on võimalik teha kiiresti, kui tulevase institutsioonilise raamistiku leping on täieliku potentsiaaliga välja töötatud.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Lambert van Nistelrooij, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Nadja Hirsch, Arndt Kohn, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Matthijs van Miltenburg

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Nadja Hirsch, Matthijs van Miltenburg, Jasenko Selimovic

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

ENF

Marcus Pretzell

PPE

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Philippe Juvin, Lambert van Nistelrooij, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu

S&D

Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Arndt Kohn, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Pascal Durand, Igor Šoltes

0

 

 

1

0

ENF

John Stuart Agnew

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 164.

(2)

ELT L 327, 21.12.2018, lk 77.

(3)

ELT C 316, 22.9.2017, lk 192.

(4)

ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(5)

ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

8

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Elmar Brok, James Carver, Javier Couso Permuy, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Tunne Kelam, Stelios Kouloglou, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Jozo Radoš, Michel Reimon, Anders Sellström, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Asim Ademov, Laima Liucija Andrikienė, Tanja Fajon, Doru-Claudian Frunzulică, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Patricia Lalonde, Javi López, Marietje Schaake, Renate Sommer, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Janusz Zemke, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Stefan Gehrold, Agnes Jongerius, Ulrike Rodust, Kārlis Šadurskis, Vladimir Urutchev, Bogdan Andrzej Zdrojewski


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

48

+

ALDE

Iveta Grigule-Pēterse, Ilhan Kyuchyuk, Patricia Lalonde, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans

ECR

Anna Elżbieta Fotyga, Marek Jurek, Ryszard Antoni Legutko, Geoffrey Van Orden

PPE

Asim Ademov, Michèle Alliot-Marie, Laima Liucija Andrikienė, Elmar Brok, Michael Gahler, Stefan Gehrold, Tunne Kelam, David McAllister, Alojz Peterle, Julia Pitera, Kārlis Šadurskis, Anders Sellström, Renate Sommer, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Vladimir Urutchev, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Željana Zovko

S&D

Francisco Assis, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Tanja Fajon, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Doru-Claudian Frunzulică, Agnes Jongerius, Javi López, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Ulrike Rodust, Janusz Zemke

8

EFDD

James Carver

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Takis Hadjigeorgiou, Stelios Kouloglou, Sabine Lösing, Marie-Christine Vergiat

NI

Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

6

0

VERTS/ALE

Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Michel Reimon, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 18. märts 2019Õigusalane teave