Menetlus : 2018/0190(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0156/2019

Esitatud tekstid :

A8-0156/2019

Arutelud :

PV 28/03/2019 - 4
CRE 28/03/2019 - 4

Hääletused :

PV 28/03/2019 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0323

RAPORT     ***I
PDF 348kWORD 153k
4.3.2019
PE 625.219v02-00 A8-0156/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

(COM(2018)0366 – C8-0237/2018 – 2018/0190(COD))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Silvia Costa

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

(COM(2018)0366 – C8-0237/2018 – 2018/0190(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0366),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 167 lõiget 5 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0237/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0156/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Kultuuril, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, keskkonna, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. Nii 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis kui ka Euroopa Ülemkogu 2017. aasta detsembri kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel.

(1)  Kultuuril, kunstil, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, hariduslikust, demokraatlikust, keskkonna, sotsiaalsest, inimõiguslikust ja majanduslikust vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. Nii 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis kui ka Euroopa Ülemkogu 2017. aasta detsembri kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on taaskinnitatud ja selgelt väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes. Nimetatud hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 6.

(2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on taaskinnitatud ja selgelt väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes. Nimetatud hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 6. Eelkõige on hartas sätestatud sõna- ja teabevabadus (artikkel 11) ning kunsti ja teaduse vabadus (artikkel 13).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Komisjoni teatises Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta15 on täiendavalt sätestatud liidu eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Tegevuskavaga soovitakse koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamisse seeläbi, et edendatakse kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet, toetatakse nende kasvusuutlikkust, soodustatakse kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis, toetatakse töökohtade ja majanduskasvu loomist ning tugevdatakse rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ koos muude liidu programmidega peaks toetama Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamist. See on kooskõlas ka UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osaline liit on.

(4)  Komisjoni teatises Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta15 on täiendavalt sätestatud liidu eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Tegevuskavaga soovitakse koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamisse seeläbi, et edendatakse kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet, toetatakse nende kasvusuutlikkust, soodustatakse kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis, toetatakse töökohtade ja majanduskasvu loomist ning tugevdatakse rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ koos muude liidu programmidega peaks toetama Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamist, võttes arvesse asjaolu, et kultuuri ja kunstilise eneseväljenduse olemuslikku väärtust tuleks alati kaitsta ja edendada ning et kunstiloome on koostööprojektide keskmes. Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamine on kooskõlas ka UNESCO kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osaline liit on.

__________________

__________________

15 COM(2018)0267.

15 COM(2018)0267.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liidu poliitika täiendab liikmesriikide sekkumismeetmeid kultuuri- ja loomevaldkonnas ja annab neile lisaväärtust. Liidu poliitika mõju tuleks korrapäraselt hinnata, võttes arvesse selliseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid nagu kasu kodanikele ja kodanike aktiivne osalemine, kasu ELi majandusele majanduskasvu, tööhõive ja teistesse majandusvaldkondadesse ülekanduva mõju seisukohast ning kultuuri- ja loomesektoris töötavate inimeste oskused ja pädevused.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Programmi eesmärk on Euroopa kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine. Neid eesmärke on ka loetud lahutamatuks osaks õigusest tunda kultuuripärandit ja osaleda kultuurielus, mis on sätestatud 1. juunil 2011. aastal jõustunud Euroopa Nõukogu raamkonventsioonis ühiskonna kultuuripärandi kohta (Faro konventsioon). Konventsioonis rõhutatakse kultuuripärandi osa rahumeelse ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel ning jätkusuutliku arengu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise protsessides.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamine sõltub sellest, kas on olemas elujõulised ja paindlikud kultuuri- ja loomesektorid, kes suudavad luua, toota ja levitada oma teoseid suurele ja mitmekesisele Euroopa publikule. See omakorda laiendab nende sektorite ärivõimalusi ning aitab kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Lisaks aitab loovuse edendamine suurendada konkurentsivõimet ja soodustada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Vaatamata hiljutistele edusammudele on Euroopa kultuuri- ja loometurg jätkuvalt killustunud vastavalt riigipiiridele ja keelelistele eraldusjoontele, mis ei võimalda kultuuri- ja loomesektoritel täielikult kasutada Euroopa ühtse turu ja eelkõige digitaalse ühtse turu võimalusi.

(5)  Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja oma ühiste juurte tundmise edendamise aluseks on kunstiline väljendusvabadus, kunstnike ja kultuuritegelaste võimed ja pädevused, elujõuliste ja paindlike kultuuri- ja loomesektorite olemasolu nii avalikus kui ka erasfääris, nende loomingulisus ja uuenduslikkus ning võime toota ja levitada oma teoseid suurele ja mitmekesisele Euroopa publikule. See omakorda laiendab nende sektorite ärivõimalusi, parandab loomesisu kättesaadavust ja reklaamimist, edendab kunstilisi otsinguid ja loomingulisust ning aitab tekitada töökohti ja kestlikku majanduskasvu. Lisaks aitab loovuse ja uute teadmiste edendamine tõsta konkurentsivõimet ja vallandada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Oleks vaja kunsti- ja kultuurihariduse ja kunstiuuringute laiemat käsitlust, mis liiguks STEM-paradigmalt (teadus, tehnoloogia, insenertehniline tegevus ja matemaatika) edasi STEAM-paradigmale (teadus, tehnoloogia, insenertehniline tegevus, kunst ja matemaatika). Vaatamata hiljutistele saavutustele tõlkimisel ja subtiitritega varustamisel on Euroopa kultuuri- ja loometurg jätkuvalt killustunud vastavalt riigipiiridele ja keelelistele eraldusjoontele. Iga turu eripära austades saab siiski teha rohkem selleks, et kultuuri- ja loomesektorid saaksid täielikult kasutada Euroopa ühtse turu ja eelkõige digitaalse ühtse turu võimalusi, muu hulgas tänu intellektuaalomandi õiguste kaitsele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Digiüleminek tähendab paradigma muutust ning on kultuuri- ja loomesektorite jaoks üks suurimaid väljakutseid. Digitaalne innovatsioon on muutnud harjumusi, suhteid ning tootmis- ja tarbimismudeleid nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil ning see peaks tugevdama kultuurilist ja loomingulist eneseväljendust ning kultuuri- ja loomenarratiivi, austades kultuuri- ja loomesektorite erilist väärtust digikeskkonnas.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat panust majanduskasvu ja konkurentsivõimesse ning loovusesse ja innovatsiooni. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse selle võimet võita suure vaatajaskonna tähelepanu ja selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muude loomesektorite ja kultuuriturismi jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digipöörde tõttu, nt muutused meedia tootmises ja tarbimises ning üleilmsete platvormide kasvav positsioon sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada.

(6)  Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat panust majanduskasvu ja konkurentsivõimesse, loovusesse, innovatsiooni, kultuuridevahelisse dialoogi, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja teadmiste loomisse. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid nii tulundus- kui ka mittetulundussfäärides, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, arvestades selle võimet kõnetada suurt vaatajaskonda kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muude loomesektorite, kultuuriturismi ning kohaliku ja linnade ja piirkondade arengu jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digipöörde tõttu, mille näiteks on muutused meedia tootmises ja tarbimises ning üleilmsete platvormide kasvav tähtsus sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Aktiivne Euroopa kodakondsus, ühised väärtused, loovus ja uuenduslikkus vajavad arenguks kindlat alust. Programm peaks toetama filmi- ja audiovisuaalvaldkonna haridust, eriti noorte ja alaealist harimist.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada sektorite eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas, muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas.

(7)  Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada sektorite eripära ja probleeme, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas, muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas. Programm peaks toetama võrdselt kõiki kultuuri- ja loomesektoreid ühiste vajaduste rahuldamiseks mõeldud horisontaalsete toetusskeemide kaudu. Katseprojektidele, ettevalmistustöödele ja uuringutele tuginedes peaks programm rakendama ka käesoleva määruse lisas loetletud valdkondlikke meetmeid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Muusika selle kõigis vormides ja väljendusviisides ning eriti nüüdisaegne muusika elavas esituses on liidu kultuuri-, kunsti- ja majandusliku pärandi oluline osa. See soodustab sotsiaalset sidusust, eri kultuuride lõimumist ja noorte sotsialiseerumist ning on peamine kultuurielu ja sealhulgas kultuuriturismi elavdamise vahend. KULTUURI tegevussuuna raames rakendatavate konkreetsete meetmete puhul tuleks seetõttu erilist tähelepanu pöörata muusikasektorile, seda rahaliste vahendite jaotamisel ja sihipäraste meetmete võtmisel. Kohandatud projektikonkursside ja vahenditega tuleks aidata edendada muusikasektori konkurentsivõimet ja lahendada mõningaid selle eriprobleeme.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Liidu toetust tuleb tugevdada rahvusvaheliste kultuurisidemete valdkonnas. Programm peaks püüdma aidata saavutada Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kolmandat strateegilist eesmärki, kasutades kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi kestliku sotsiaalse ja majandusarengu tõukejõuna. Euroopa Liidus ja kogu maailmas veavad uue kultuuripoliitika arengut linnad. Kogu maailmas on arvukad loovisikute kogukonnad koondunud keskustesse, inkubaatoritesse ja erirajatistesse. Liit peaks aktiivselt rajama kõnealustele Euroopa ja kolmandate riikide kogukondadele koostöövõrgustikke ning soodustama kunstialaste, loominguliste ja digioskuste osas valdkondadevahelist koostööd.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on kasutada ära kultuuri- ja loomemajanduse eri sektorite vahelise koostöö potentsiaali. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmiste ülekande ja suurema haldustõhususe näol.

(8)  Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on lahendada ühiseid probleeme ning kasutada ära kultuuri- ja loomemajanduse eri sektorite vahelise koostöö potentsiaali. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmussiirde ja suurema haldustõhususe näol.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist ja ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekandeid käsitleva määruse ettepanekut,16 samuti ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL17. Nende eesmärk on suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas osalejate suutlikkust rahastada, toota ja levitada teoseid, mis on piisavalt nähtavad erinevates kättesaadavates meediakanalites (nt televisioon, kino või tellitavad videoteenused) ning mis pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Toetust tuleb suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi ja eelkõige üleilmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse.

(9)  Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist, ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekandeid käsitleva määruse ettepanekut16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/180817. Nende eesmärk on suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas osalejate suutlikkust luua, rahastada, toota ja levitada eri formaadis ja erinevates kättesaadavates meediakanalites (nt televisioon, kino või tellitavad videoteenused) teoseid, mis pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Toetust tuleb suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi ja eelkõige üleilmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse.

__________________

__________________

16 COM(2016)0594

16 COM(2016)0594.

17 COM/2016/0287

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Programmi „Loov Euroopa“ erimeetmed, nt Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada.

(10)  Programmi „Loov Euroopa“ erimeetmed, nt Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada. Programm peaks toetama Euroopa kultuuripärandi märgise saanud objektide koostöövõrgustiku tegevust.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Määrusest (EL) nr 1295/2013 tulenev programm „Loov Euroopa“ on innustanud looma selliseid uuenduslikke ja edukaid projekte, mis on kujundanud loome- ja kultuurisektorites Euroopa rahvusvahelise koostöö häid tavasid. See omakorda on suurendanud Euroopa publiku kultuurilist mitmekesisust ning võimendanud Euroopa kultuuripoliitikast saadavat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Kui selliseid edulugusid esile tõsta ja võimaluse korral laiendada, oleks nende tõhusus veelgi suurem.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Kultuuri- ja loomesektorite kõigi tasandite osalejad tuleks aktiivselt kaasata programmi eesmärkide saavutamisse ja selle edasiarendamisse. Kuna kogemus sidusrühmade ametlikust kaasamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/8641a loodud Euroopa kultuuripärandi aasta kaasava valitsemise mudelisse osutus kultuuri süvalaiendamisel tõhusaks, on soovitav rakendada seda mudelit ka käesoleva programmi puhul. Kaasava valitsemise mudel peaks hõlmama valdkonnaülest lähenemisviisi, et luua sünergiaid liidu eri programmide ja algatuste vahel kultuuri- ja loomevaldkonnas.

 

___________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/864 Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (ELT L 131, 20.5.2017, lk 1).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  Programmi erimeetmetele tuleks lisada valdkonnaülene juhtmeede, mille eesmärk on tutvustada ELi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele Euroopa loomingulisust ja kultuurilist mitmekesisust. Kõnealuse meetme puhul tuleks eriauhinna väljaandmisega rõhutada Euroopa kultuuripõhise loovuse tipptaset valdkonnaülese innovatsiooni vallandamisel majanduses laiemalt.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Kultuuril on võtmeroll kaasavate ja sidusate kogukondade tugevdamisel. Rändesurve kontekstis on kultuuril oluline roll rändajate integreerimisel – see aitab neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana ning arendada häid suhteid rändajate ja uute kogukondade vahel.

(11)  Kultuuril on võtmeroll kaasavate, sidusate ja mõtlevate kogukondade tugevdamisel, piirkondade taaselustamisel ning ebasoodsatest oludest tulnud inimeste sotsiaalse kaasamise edendamisel. Rändeküsimuste ja integratsiooniraskuste kontekstis on kultuuril keskne osa kultuuridevaheliseks dialoogiks kaasava keskkonna loomisel ning sisserändajate ja pagulaste lõimimisel – see aitab neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana ning arendada häid suhteid sisserändajate ja uute kogukondade vahel.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Kultuur tagab majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse ning tugevdab seda. Seepärast peaks see olema poliitiliste arengustrateegiate keskmes. Tuleks rõhutada kultuuri panust ühiskonna kui terviku heaolusse. Kooskõlas 22. jaanuari 2018. aasta Davosi deklaratsiooniga „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“ tuleks võtta meetmeid, et edendada uut ühtset lähenemist kvaliteetse hoonestatud keskkonna kujundamisele, mis on kultuuris kinnistunud, tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust, tagab kestliku keskkonna ning aitab parandada kogu elanikkonna tervist ja heaolu. Sellisel lähenemisel tuleks keskenduda mitte üksnes linnakeskkonnale, vaid eelkõige äärepoolseimate, kaugete ja maapiirkondade omavahel ühendamisele. Ehituskultuuri mõiste hõlmab kõiki tegureid, mis vahetult mõjutavad kodanike ja kogukondade elukvaliteeti, soodustades sellega väga konkreetselt kaasatust, ühtekuuluvust ja kestlikkust.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Esmatähtis on teha kultuur, sealhulgas audiovisuaalsed ja kultuurikaubad ja -teenused kättesaadavamaks puuetega inimestele, kuna see soodustab nende täielikku eneseteostust ja aktiivset osalemist ning aitab seega kujundada solidaarset, tõeliselt kaasavat ühiskonda. Seda arvestades peaks programm edendama ja suurendama kultuurielus osalemist kogu liidus, eriti mis puudutab puudega ja ebasoodsatest oludest pärit isikuid ning kaugete ja maapiirkondade elanikke.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas uudismeediasektori keskmes on kunstivabadus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et soodustada pluralistliku meediaruumi arengut.

(12)  Elujõuliste kultuuri- ja loomesektorite ja uudismeediasektori keskmes on kunstilise ja kultuurilise eneseväljenduse vabadus, sõnavabadus ja meedia mitmekesisus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/13/EL1a edendada mitmekesist ja sõltumatut meediakeskkonda. Programm peaks toetama uusi meediatöötajaid ja arendama kodanikes kriitilise mõtlemise võimet, milleks tuleb edendada meediapädevust, eriti noorte seas.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvus oskuste arendamise, õppimise, kultuuridevahelise teadlikkuse arendamise, kunstiteoste ühisloome, ühistootmise, ringluse ja levitamise eesmärgil ning rahvusvahelistel messidel, festivalidel jne osalemiseks on omavahel paremini seotud, tugevama ja kestlikuma liidu kultuuri- ja loomesektorite kujunemise oluline eeltingimus. Sellist liikuvust takistavad pahatihti õigusliku staatuse puudumine, raskused viisade saamisel ja lubade kehtivusajad, topeltmaksustamise oht ning ebakindlad ja muutlikud sotsiaalkindlustustingimused.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu kriteeriumid.

(13)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu ja mitmekesisuse kriteeriumid. Peaks püüdma saavutada, et osalemine programmis ja selle raames teostatavates projektides jõuaks Euroopa ühiskonna kõigi osadeni ja kajastaks selle mitmekesisust. Programmi raames teostatavaid tegevusi tuleks jälgida ja neist aru anda, et hinnata programmi tulemuslikkust sellest seisukohast ja võimaldada poliitikakujundajatel teha tulevaste programmide kohta teadlikumaid otsuseid.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Liidus tegutseb kunsti- ja kultuurivaldkonnas palju naisi – nad on autorid, spetsialistid, õpetajad ja üha enam ka kultuuritarbijad. Kuid sellised teadustööd ja uuringud nagu Euroopa naiste audiovisuaalvõrgustik filmirežissööridele ja muusikavaldkonna projekt „Me Peame“ (We Must) on näidanud, et mehi ja naisi tasustatakse erinevalt ning et naistel on oma teoste realiseerimiseks ning kultuuri-, kunsti- ja loomeasutustes otsustaja rolli jõudmiseks vähem võimalusi. Seetõttu tuleb naiste kunstnikukarjääri toetamiseks andekaid naisi reklaamida ja nende teoseid levitada.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kogemustest tehtud järelduste kohaselt peaks programm tõhustama sektori koostöö- ja propageerimisvõimet, milleks tuleks toetada Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 pärandiga seotud tegevusi ja teha aastast kokkuvõtted. Siinkohal tuleks viidata novembri lõpus avaldatud kultuuriministrite nõukogu deklaratsioonile 2018. aasta novembrist ning sama nõukogu kohtumise lõputseremoonial 7. detsembril 2018. aastal tehtud avaldustele. Programm peaks kultuuripärandi taastamisega seotud traditsiooniliste kutsealade kogenud käsitöölisi ja meistreid toetavate meetmete kaudu toetama Euroopa kultuuripärandi pikaajalist kestlikku säilimist.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“19 peaksid asjakohased meetmed ja vahendid tooma esile Euroopa kultuuripärandi pikaajalise ja jätkusuutliku väärtuse ning neis tuleks välja töötada integreeritum lähenemisviis kultuuripärandi säilitamisele, väärtustamisele ja toetamisele.

(15)  Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“19 peaksid asjakohased meetmed ja vahendid tooma esile Euroopa möödaniku ja kaasaegse, materiaalse, mittemateriaalse ja digitaalse kultuuripärandi pikaajalise ja kestliku väärtuse ning nende abil tuleks välja töötada kultuuripärandi säilitamise, konserveerimise, paindliku taaskasutamise, levitamise, väärtustamise ja toetamise integreeritum käsitlus selle kaudu, et toetatakse erialateadmiste kvaliteetset ja koordineeritud jagamist ning sektori ühiste kvaliteedistandardite väljatöötamist ja kutseoskustega isikute liikuvust. Kultuuripärand on Euroopa ühtekuuluvuse lahutamatu osa, mis toetab traditsioonide ja innovatsiooni vahelist seost. Kultuuripärandi säilitamine ning kunstnike, loojate ja käsitööoskuste toetamine peaks olema programmi prioriteet.

__________________

__________________

19 COM/2014/0477

19 COM/2014/0477

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Programm peaks suurendama kodanike ja vabaühenduste kaasatust ja osalemist kultuuri- ja ühiskonnaelus ning kultuurihariduse edendamist ja soodustama kultuurialaste teadmiste ja kultuuripärandi üldsusele kättesaadavaks tegemist. See peaks soodustama ka kvaliteeti ja innovatsiooni loomingus ja kultuuripärandi säilitamisel, toetudes muu hulgas kultuuri, kunstide, teaduse, uurimistegevuse ja tehnoloogia koostoimele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Vastavalt Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioonile ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta peaks kultuuri- ja loomesektorite toetamine olema valdkonnaülene probleem. Projekte tuleks kogu programmi ulatuses integreerida, et toetada uusi ärimudeleid ja oskusi, traditsioonilist oskusteavet ning loovate ja valdkonnaüleste lahenduste teisendamist majanduslikuks ja sotsiaalseks väärtuseks. Lisaks tuleks täielikult ära kasutada liidu poliitikavaldkondade võimalikku koostoimet, et kasutada mõjusalt selliste liidu programmide nagu „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, Erasmus +, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning InvestEU raames pakutavat rahastamist.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(18)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Aruanded kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele kord aastas.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Euroopa Filmiakadeemias on selle asutamisest alates välja kujunenud ainulaadne oskusteave ning akadeemial on ainukordne võimalus luua üleeuroopaline kogukond filmiloojatest ja -spetsialistidest, kes tutvustavad ja levitavad Euroopa filme väljaspool oma riigi piire ja kes arendavad tõeliselt üleeuroopalisi publikusuhteid. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada otsest liidu toetust.

(22)  Euroopa Filmiakadeemia on selle asutamisest saadik oma ainulaadse oskusteabe ja ainulaadse seisundiga aidanud arendada filmiloojate ja -spetsialistide üleeuroopalist kogukonda, reklaamida ja levitada piiri taga Euroopa filme ja edendada rahvusvahelise publiku kasvatamist. Seepärast peaks tal filmiauhinna LUX väljaandmisel koostöös Euroopa Parlamendiga olema erandkorras õigus saada otsest liidu toetust. Otsetoetus tuleb aga siduda mõlema poole vahel läbiräägitava koostöökokkuleppega, millel oleksid konkreetsed ülesanded ja eesmärgid, ning seda võiks anda alles pärast nimetatud kokkuleppe sõlmimist. See ei takista Euroopa Filmiakadeemial taotleda programmi eri tegevussuundade alla kuuluvate muude algatuste ja projektide rahastamist.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe kultuuridevahelise dialoogi edendamisel ning vastastikuse austuse ja mõistmise soodustamisel kultuuri kaudu. Euroopa Liidu Noorteorkestri eripära seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest kunstilistest kriteeriumidest. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada otsest liidu toetust.

(23)  Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe Euroopa rikkaliku muusikapärandi, muusika kättesaadavuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel, vastastikuse austuse ja üksteisemõistmise soodustamisel kultuuri kaudu ning noorte muusikute professionaalsuse tugevdamisel, andes neile kultuuri- ja loomesektoris karjääri tegemiseks vajalikud oskused. Euroopa Liidu Noorteorkestri panust on tunnustanud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, ka komisjoni ja Euroopa Parlamendi järjestikused presidendid. Euroopa Liidu Noorteorkestri ainulaadsus seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest ja läbipaistvatest kunstilistest kriteeriumidest. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada erandkorras liidu otsetoetust lähtuvalt konkreetsetest ülesannetest ja eesmärkidest, mille komisjon peab määratlema ja mida ta peab korrapäraselt hindama. Nimetatud toetuse tagamiseks peaks Euroopa Liidu Noorteorkester suurendama oma nähtavust, püüdma saavutada orkestris kõigi liikmesriikide muusikute tasakaalustatumat esindatust ning mitmekesistama oma tulusid, taotledes aktiivselt rahalist toetust liidu rahaliste vahendite kõrval ka muudest allikatest.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid või moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(26)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ning need peaksid sobima konkreetsete projektidega, mida nad toetavad. Programmis tuleks arvestada projektide majandusliku väärtuse kõrval ka nende kultuurilist ja loomingulist mõõdet ning hõlmatud valdkondi.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Programmi rahvusvahelise mõõtmega meetmete rahastamiseks tuleks kasutada ka vahendeid, mis on eraldatud määruse …/… [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend]1a ja määruse …/… [IPA III]1b alusel. Sellised meetmed tuleks rakendada kooskõlas käesoleva määrusega.

 

__________________

 

1a 2018/0243 (COD).

 

1b 2018/0247 (COD).

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Kultuuri- ja loomesektorite jaoks on üks suuremaid probleeme juurdepääs rahastamisele, mis võimaldaks neil oma tegevust kasvatada, säilitada või suurendada oma konkurentsivõimet või muuta oma tegevus rahvusvaheliseks. Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke tuleks täita ka InvestEU fondi poliitikakomponendi (komponentide) alla kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kaudu.

(27)  Kultuuri- ja loomesektorid on liidu majanduse uuenduslikud, vastupidavad ja kasvavad sektorid, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse majanduslikku ja kultuurilist väärtust. Samas takistab nende killustatus ja nende vahendite immateriaalne laad juurdepääsu erasektoripoolsele rahastamisele. Kultuuri- ja loomesektorite üks suurimaid ülesandeid on parandada juurdepääsu rahastamisele, mis on hädavajalik nende laienemiseks ning rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks või suurendamiseks. Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke tuleks täita ka InvestEU fondi poliitikakomponendi (-komponentide) alla kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste andmise kaudu (eriti VKEdele) kooskõlas määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektorite tagatisvahendi raames välja kujundatud tavadega.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Võttes arvesse programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, tuleks ette näha, et hindamiskomiteed võivad vajaduse korral koosneda välisekspertidest.

(28)  Programmi rakendamisel peaksid projektide peamised valikukriteeriumid olema nende mõju, kvaliteet ja tõhusus. Programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet arvestades tuleks ette näha, et hindamiskomiteed võivad vajaduse korral koosneda välisekspertidest, kellel peaks olema hinnatava taotlusega seotud erialane ja juhtimiskogemus. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta vajadust tagada üldine kooskõla publiku kaasamise ja mitmekesisuse eesmärkidega.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Programm peaks hõlmama realistlikku ja teostatavat tulemuslikkuse näitajate süsteemi, et toetada programmi meetmeid ja nende tulemusi pidevalt jälgida. See jälgimine, samuti programmiga seotud teabe- ja teabevahetusmeetmed ning programmi meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale.

(29)  Kunsti ning kultuuri- ja loomesektorite olemuslikku väärtust silmas pidades peaks programm hõlmama realistlikku ja teostatavat kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemusnäitajate süsteemi programmi meetmete ja tulemuste katkematuks jälgimiseks. Tulemusnäitajad tuleks välja töötada koos sidusrühmadega. Selline jälgimine, samuti programmiga seotud teabe- ja teavitamismeetmed ning programmi enda meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale. Tegevussuundade puhul tuleks arvesse võtta üht või mitut kvalitatiivset ja kvantitatiivset näitajat. Näitajaid tuleks hinnata kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Andmete kogumise, analüüsimise ja kohandamise ning kultuuripoliitika mõju mõõtmise ja näitajate määratlemise keerukuse tõttu peaks komisjon asjakohaste statistiliste andmete kogumiseks tõhustama koostööd oma talitustes, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuses ja Eurostatis. Komisjon peaks tegema koostööd liidu tippkeskustega, liikmesriikide statistikaasutustega ja Euroopa kultuuri- ja loomesektorite jaoks oluliste organisatsioonidega, Euroopa Nõukoguga, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ja UNESCOga.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(32)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda projektiteostajate võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse projektiteostaja ja projekti suurust, kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Seejuures tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade ning ka sellise rahastamise kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Liidu fondide ja otse hallatavate rahastamisvahendite koostoime suurendamiseks tuleks hõlbustada selliste tegevuste toetamist, mis on saanud kvaliteedimärgise.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL28 artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(34)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL28 artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb arvesse võtta ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud piiranguid ning nende programmis osalemise tulemuslikkust tuleks jälgida ja korrapäraselt hinnata.

__________________

__________________

28 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

28 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 tuleks võtta meetmeid, et suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis toimingutes. Tuleks edendada neist piirkondadest, nende naaberriikidest ja kolmandatest riikidest pärit kunstnike ja nende teoste vahetusprogramme ning inimeste ja organisatsioonide koostööd. Nii on neil võimalik saada samavõrra kasu kultuuri- ja loomemajanduse pakutavatest konkurentsieelistest, eelkõige majanduskasvust ja tööhõivest. Selliseid meetmeid tuleks korrapäraselt jälgida ja hinnata.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine, võib rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, eelkõige intellektuaalomandiõigustega seotud kulusid, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete rakendamisega.

(36)  Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus ja katta toetuste saajate kasvavad rahastamispuudujäägid, tuleks rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, eelkõige intellektuaalomandiõigustega seotud kulusid, tingimusel et need on vahetult seotud toetatavate meetmete rakendamisega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)   Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Tagada tuleb ka varasema programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldusabi rahastamisel. Alates [1. jaanuarist 2021] tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral varasema programmi alusel [31. detsembriks 2020] lõpetamata meetmete haldamine.

(38)   Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte tööprogrammide vastuvõtmiseks. Tagada tuleb ka varasema programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis selle haldamiseks, näiteks tehnilise ja haldusabi rahastamiseks sõlmitud mitmeaastaste kokkulepete jätkamine. Alates [1. jaanuarist 2021] tuleks vajaduse korral tehnilise ja haldusabiga tagada varasema programmi raames alustatud ja [31. detsembriks 2020] lõpetamata meetmete haldamine.

___________________________

 

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Programmi tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks tuleks komisjonil tagada, et taotlejatele ei langeks asjatut bürokraatlikku koormust ei taotluste esitamise ega nende käitlemise ajal.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 b)  Kultuuri- ja loomesektorite eripära arvestades tuleks erilist tähelepanu pöörata väiksematele projektidele ja nende lisaväärtusele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „kultuuri- ja loomesektorid“ – kõik sektorid, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele või kunstilisele ja muule individuaalsele või kollektiivsele loomingulisele väljendusele. Tegevus võib hõlmata selliste kaupade ja teenuste arendamist, loomist, tootmist, levitamist ja säilitamist, mis kätkevad kultuurilist, kunstilist või muud loomingulist väljendust, ning selliseid seonduvaid funktsioone nagu haridus või juhtimine. Nendel sektoritel on potentsiaal luua innovatsiooni ja töökohti, eelkõige intellektuaalomandi õiguste alusel. Kõnealused sektorid hõlmavad arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini (sh moedisain), festivale, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti;

(2)  „kultuuri- ja loomesektorid“ – kõik sektorid, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele või kunstilisele ja muule individuaalsele või kollektiivsele loomingulisele eneseväljendusele ja tavadele, sõltumata sellest, kas need on või ei ole turule suunatud. Tegevus võib hõlmata selliste tavade, kaupade ja teenuste arendamist, loomist, tootmist, levitamist ja säilitamist, mis kätkevad kultuurilist, kunstilist või muud loomingulist eneseväljendust, ning selliseid seonduvaid funktsioone nagu haridus või juhtimine. Paljudel sellistel sektoritel on potentsiaal tekitada innovatsiooni ja luua töökohti, eelkõige intellektuaalomandi õiguste alusel. Kõnealused sektorid hõlmavad arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti, festivale ja disaini, sealhulgas moedisaini;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  soodustada kultuuri olemusliku väärtuse tunnustamist, kaitsta ja edendada Euroopa kultuuri ja loomingu kvaliteeti isiksuse arengu, hariduse, sotsiaalse sidususe ning sõna-, arvamuste ja kunstivabaduse eriomase mõõtmena, tugevdades demokraatiat, kriitilise mõtlemise võimet, ühtekuuluvustunnet ja kodanikutunnet kui mitmekesise meedia- ja kultuurimaastiku allikaid;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  edendada Euroopa koostööd kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning pärandi valdkonnas;

(a)  edendada Euroopa koostööd kultuurilise, kunstilise ja keelelise mitmekesisuse valdkonnas, sealhulgas tõsta kunstnike ja kultuuritegelaste mõju ja tähtsust ja Euroopa kunsti- ja kultuuriloome kvaliteeti ning tugevdada Euroopa ühist materiaalset ja immateriaalset kultuuripärandit;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet.

(b)  tugevdada kõigi kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet, suurendada nende ja eelkõige audiovisuaalsektori majanduslikku kaalu seal töökohtade loomise kaudu ning suurendada nende sektorite loovust ja uuenduslikkust.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suurendada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid;

(a)  tugevdada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, kunstilist, kultuurilist, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ning materiaalset ja immateriaalset kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja uuenduslikkust ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  edendada kultuuri- ja loomesektoreid, sealhulgas audiovisuaalsektorit, ning toetada kunstnikke, ettevõtjaid, käsitöölisi ja publiku kaasamist, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja alaesindatud rühmadele;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet ja skaleeritavust;

(b)  edendada Euroopa audiovisuaalsektori ja eelkõige VKEde konkurentsivõimet, uuenduslikkust ja skaleeritavust ning sõltumatuid tootjafirmasid kultuuri- ja loomesektorites, edendada kestlikul viisil Euroopa audiovisuaalsektori tegevuse kvaliteeti ning püüda saavutada tasakaalustatud geograafilist ja sektoritevahelist lähenemisviisi;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendada poliitikaalast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, toetades programmi kõiki tegevussuundi, sealhulgas toetada mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, meediapädevust ja sotsiaalset kaasatust.

(c)  edendada poliitikaalast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, sealhulgas loomingulisi lahendusi ja uusi äri- ja juhtimismudeleid, toetada programmi kõiki tegevussuundi ja kõiki kultuuri- ja loomesektoreid, sealhulgas kaitsta kunstilise eneseväljenduse vabadust ning edendada mitmekesist, sõltumatut ja pluralistlikku kultuuri- ja meediaruumi, meediapädevust, digitaalpädevust, kultuuri- ja kunstiharidust, soolist võrdõiguslikkust, aktiivset kodanikupositsiooni, kultuuridevahelist dialoogi, vastupidavust ja sotsiaalset kaasamist, eelkõige puuetega inimeste kaasamist muu hulgas kultuurikaupade ja -teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  edendada loomeinimeste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvust ning nende teoste ringlust;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  pakkuda kultuuri- ja loomesektoritele andmeid, analüüse ning sobivaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ning arendada välja sidus hindamise ja mõjuhinnangute (k.a sektoriülese mõõtmega) süsteem.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  SEKTORIÜLENE tegevussuund – hõlmab kõigi kultuuri- ja loomesektorite vahelist tegevust.

(c)  SEKTORIÜLENE tegevussuund – hõlmab kõigi kultuuri- ja loomesektorite (sh uudismeediasektor) vahelist tegevust.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Euroopa lisaväärtus

 

Kultuuri ja loometegevuse olemusliku ja majandusliku väärtuse tunnustamine ning liidu väärtuste ja poliitikameetmete kvaliteedi ja mitmekesisuse austamine.

 

Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis annavad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke.

 

Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse näiteks järgmise kaudu:

 

a) selliste meetmete ja tegevuste riigiülene laad, mis täiendavad piirkondlikke, riiklikke, rahvusvahelisi ning muid liidu programme ja poliitikameetmeid ning nende meetmete ja tegevuste mõju kultuuri kättesaadavusele kodanike jaoks ning kodanike aktiivsele osalemisele, haridusele, sotsiaalsele kaasamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile;

 

b) riikidevahelise ja rahvusvahelise koostöö arendamine ja edendamine selliste kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate, sealhulgas loomeinimeste, audiovisuaalvaldkonna spetsialistide, kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ja VKEde ning audiovisuaalsektori ettevõtjate vahel, kes keskenduvad sellele, et soodustada terviklikumat, kiiremat, tulemuslikumat ja pikaajalisemat reageerimist üleilmsetele väljakutsetele, eelkõige digiüleminekule;

 

c) mastaabisääst ning majanduskasv ja tööhõive, mille võib liidu toetuse abil saavutada ja mis avaldab võimendavat mõju täiendavate rahaliste vahendite kaasamisele;

 

d) võrdsemate tingimuste tagamine kultuuri- ja loomesektorites, võttes arvesse eri riikide eripära, sealhulgas erilises geograafilises või keelelises olukorras olevad riigid või piirkonnad, nagu ELi toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud äärepoolseimad piirkonnad ning mõne liikmesriigi alluvusse kuuluvad ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid;

 

e) Euroopa ühiste juurte ja mitmekesisuse narratiivi edendamine.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  edendada kunstilist eneseväljendust ja loomingut;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a a)  soodustada andeid, pädevust ja oskusi ning ergutada koostööd ja innovatsiooni kogu kultuuri- ja loomesektorite ahelas, mis hõlmab pärandit;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tugevdada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning kultuuri- ja loometeoste piiriülest mõõdet ja ringlust;

(a)  tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning nende teoste piiriülest mõõdet, ringlust ja nähtavust, sealhulgas residentsusprogrammide, ringreiside, ürituste, õpikodade, näituste ja festivalide kaudu, ning hõlbustada parimate tavade vahetamist ja kutsealase suutlikkuse suurendamist;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suurendada kultuurielus osalemist kogu Euroopas;

(b)  suurendada kultuuri kättesaadavust, kultuurielus osalemist, kultuuriteadlikkust ja publiku kaasamist kogu Euroopas, eelkõige mis puutub puuetega või ebasoodsas olukorras olevatesse inimestesse;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendada kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja sotsiaalset kaasatust;

(c)  edendada kunstide, kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja tõhustada sotsiaalset kaasatust, kultuuridevahelist ja demokraatlikku dialoogi ning kultuurivahetust;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning luua töökohti ja majanduskasvu;

(d)  toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning olla innovatiivne, luua kunstiteoseid, luua ja arendada võtmepädevusi, teadmisi, oskusi, uusi kunstitavasid ning kestlikke töökohti ja majanduskasvu ning aidata kaasa kohalikule ja piirkondlikule arengule;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  edendada kultuuri- ja loomesektorites tegutsevate inimeste kutsealast suutlikkust, suurendades nende mõjuvõimu asjakohaste meetmete kaudu;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi kultuuriteadlikkuse, kunstihariduse ja kultuuripõhise loovuse arendamise kaudu hariduses;

(e)  tugevdada Euroopa identiteeti, kodanikuaktiivsust ja kogukonnatunnet ning demokraatlikke väärtusi kultuuriteadlikkuse, kultuuripärandi, kultuurilise eneseväljenduse, kriitilise mõtlemise, kunstilise eneseväljenduse, nähtavuse ning loojate, kunstide, hariduse ja kultuuripõhise loovuse tunnustamise kaudu formaalses, mitteformaalses ja informaalses elukestvas õppes;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  edendada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite rahvusvahelist suutlikkust, et nad oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil;

(f)  edendada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite, sealhulgas rohujuuretasandi ja mikroorganisatsioonide rahvusvahelist suutlikkust, et nad oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  aidata kultuuridiplomaatia abil kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste suhete strateegiale.

(g)  aidata kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegiale, püüdes tagada strateegia pikaajalise mõju kultuurivõrgustikke, kodanikuühiskonda ja rohujuuretasandi organisatsioone hõlmava inimestevahelise lähenemisviisi abil.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

KULTUURI tegevussuuna raames elluviidavate erimeetmete osana pööratakse rahaliste vahendite jaotuse ja sihipäraste meetmete seisukohast erilist tähelepanu muusikasektorile. Kohandatud projektikonkursside ja vahenditega aidatakse edendada muusikasektori konkurentsivõimet ja lahendada mõningaid selle eriprobleeme.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  soodustada andeid ja oskusi ning ergutada koostööd ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste loomisel ja tootmisel;

(a)  soodustada andeid, pädevust, oskusi ja digitehnoloogia kasutamist ning ergutada koostööd, liikuvust ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste loomisel ja tootmisel, sealhulgas piiriüleselt;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suurendada Euroopa audiovisuaalteoste kinolevi ja internetis levitamist ning tagada neile laialdasem piiriülene juurdepääs, sealhulgas uuenduslike ärimudelite ja uute tehnoloogiate kasutamise abil;

(b)  suurendada Euroopa audiovisuaalteoste riikidevahelist ja rahvusvahelist ringlust ning internetis ja väljaspool internetti levitamist ja eelkõige kinolevi uues digitaalkeskkonnas;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  pakkuda rahvusvahelisele publikule laiemat juurdepääsu liidu audiovisuaalteostele, eelkõige reklaami, ürituste, filmikultuurilise pädevuse alaste tegevuste ja festivalide kaudu;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  tugevdada audiovisuaalset pärandit ja lihtsustada juurdepääsu audiovisuaalsetele arhiividele ja kogudele ning toetada ja edendada neid kui mälu, hariduse, taaskasutuse ja uue äritegevuse allikaid, muu hulgas uusima digitehnoloogia kaudu;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  reklaamida Euroopa audiovisuaalteoseid ning toetada publikusuhete arendamist Euroopas ja sellest väljaspool.

(c)  reklaamida Euroopa audiovisuaalteoseid ning toetada igas vanuses publiku, eelkõige noore publiku ja puuetega inimeste kaasamist, et kasutada audiovisuaalteoseid aktiivselt ja seaduslikult nii Euroopas kui ka sellest väljaspool ning jagada kasutajate loodud sisu, muu hulgas filmi- ja audiovisuaalvaldkonna hariduse edendamise kaudu.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Neid prioriteete viiakse ellu, toetades selliste Euroopa päritolu teoste loomist, edendamist, kättesaadavust ja levitamist, millel on potentsiaali jõuda suure publikuni Euroopas ja mujal; seeläbi kohanetakse uute turusuundumustega ja toetatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamist.

Neid prioriteete viiakse ellu, toetades selliste Euroopa päritolu teoste loomist, edendamist, kättesaadavust ja levitamist, mis kannavad Euroopa väärtusi ja ühist identiteeti ning millel on potentsiaali jõuda igas vanuses publikuni Euroopas ja mujal; seeläbi kohanetakse uute turusuundumustega ja toetatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamist.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada riikidevahelist sektoriülest poliitikakoostööd, sealhulgas koostööd, mis hõlmab kultuuri rolli sotsiaalses kaasatuses, ning edendada programmi tutvustamist ja toetada programmi tulemuste ülekantavust;

(a)  toetada riikidevahelist sektoriülest poliitikakoostööd, sealhulgas koostööd, mis hõlmab kultuuri rolli edendamist sotsiaalses kaasatuses, eelkõige seoses puuetega inimeste ja demokraatia tugevdamisega, ning edendada programmi tutvustamist ja toetada programmi tulemuste ülekantavust, et suurendada programmi nähtavust;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada kultuuri- ja loomesektorites innovaatilisi lähenemisviise sisu loomisele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele;

(b)  edendada kultuuri- ja loomesektorites innovaatilisi lähenemisviise kunstilise sisu loomisele ja kunstiuuringutele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele, võttes arvesse autoriõiguste kaitset ja hõlmates nii turu- kui ka turuvälist mõõdet;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendada mitut sektorit hõlmavaid valdkonnaüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust;

(c)  edendada mitut sektorit hõlmavaid valdkonnaüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete ja tehnoloogiliste muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meedia-, kunsti- ja kultuuriruumi, ajakirjanduslikku kutse-eetikat, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, eelkõige noorte hulgas, aidates kohaneda uute meediavahendite ja vormingutega ning tõkestades väärinfo levikut;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  luua programmi teabepunktid, et tutvustada programmi asjaomases riigis, ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd.

(d)  luua osalevates riikides programmi teabepunktid ja toetada nende aktiivset kaasatust, tutvustada programmi nendes riikides õiglasel ja tasakaalustatud viisil, sealhulgas kohapealse võrgutegevuse kaudu, ning toetada taotlejaid seoses programmiga ja anda põhiteavet teiste asjakohaste toetusvõimaluste kohta, mis on kättesaadavad liidu rahastatavate programmide raames, ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd ja parimate tavade vahetamist.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 850 000 000 eurot.

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on püsivhindades 2 806 000 000 eurot.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kuni 609 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);

–  vähemalt 33 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kuni 1 081 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);

–  vähemalt 58 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kuni 160 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund).

–  kuni 9 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund), tagades igale riiklikule Loova Euroopa teabepunktile vähemalt samal tasemel rahaeraldise nagu määruses (EL) nr 1295/2013 ette nähtud rahaeraldis.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud.

3.  Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud, ning sellest antakse igal aastal aru eelarvepädevatele institutsioonidele koos aruandlusega kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Teabevahetuse hõlbustamise eesmärgil võivad kolmandad riigid osaleda programmi juhtimisstruktuurides ja sidusrühmade foorumites.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesoleva määruse alusel programmiga ühinenud kolmandate riikidega sõlmitakse lepingud menetluste kaudu, mis on kiiremad kui määruses (EL) nr 1295/2013 sätestatud menetlused. Lepinguid uute riikidega edendatakse aktiivselt.

Selgitus

On oluline kindlustada nende riikide osalemine programmi algusest peale, et tagada selle rahvusvaheline mõõde.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmis võivad kooskõlas finantsmäärusega osaleda rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad programmiga hõlmatud valdkondades.

1.  Programmis võivad kooskõlas finantsmäärusega ja programmi eesmärkide saavutamisse ühise panustamise alusel osaleda rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad programmiga hõlmatud valdkondades, näiteks UNESCO, Euroopa Nõukogu (struktureeritum koostöö kultuuriradade programmi ja fondiga Eurimages), EUIPO vaatluskeskus, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon ja OECD.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Kultuuri- ja loomesektorite kohta andmete kogumine

 

Komisjon tugevdab koostööd oma talitustes, nagu Teadusuuringute Ühiskeskus ja Eurostat, eesmärgiga koguda asjakohaseid statistilisi andmeid kultuuripoliitika mõju mõõtmiseks ja analüüsimiseks. Selle ülesande täitmisel tegutseb komisjon koostöös Euroopa tippkeskuste ja riiklike statistikaametitega ning Euroopa Nõukogu, OECD ja UNESCOga. Sellega aitab ta kaasa KULTUURI tegevussuuna eesmärkide saavutamisele ja jälgib tähelepanelikult kultuuripoliitika edasist arengut, kaasates ka sidusrühmad varajases etapis eri sektorite ühiste näitajate või tegevusvaldkonna erinäitajate kajastamisse ja kohandamisse. Komisjon annab nende tegevuste kohta Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.

3.  Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas finantsmääruse X jaotisega ja [InvestEU määruses] sätestatud menetlustega. Programmi „Loov Euroopa“ raames loodud sihtotstarbeline tagatisvahend jätkab toimimist [InvestEU määruse] alusel ja selle puhul võetakse arvesse määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi raames välja töötatud rakendamistavasid.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid.

4.  Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid, tuginedes juba väljatöötatud rakendamistavadele ja võttes neid arvesse.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Programmi rahvusvahelise mõõtme edendamiseks toetatakse määrusega …/… [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] ja määrusega …/… [IPA III] loodud programmidega rahaliselt käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmeid. Käesolevat määrust kohaldatakse nende programmide kasutamise suhtes, tagades samas kooskõla vastavalt neid reguleerivate määrustega.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Tööprogrammide vastuvõtmisele eelnevad konsultatsioonid erinevate sidusrühmadega, eesmärgiga tagada, et kavandatavad meetmed toetavad kaasatud eri sektoreid parimal viisil. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute – mis ei tohi olla otserahastamise teel antavate toetuste suhtes ülimuslikud – jaoks ette nähtud kogusumma.

 

Iga-aastastes tööprogrammides kehtestatakse üksikasjalikult üld- ja erieesmärgid, vastavad poliitilised prioriteedid ja programmimeetmed ning meetme kohta eraldatud eelarve. Samuti sisaldab iga-aastane tööprogramm soovituslikku rakendamise ajakava.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga.

2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 19 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse iga-aastased tööprogrammid.

Selgitus

Eesmärk on selgelt näidata, et iga-aastane tööprogramm on tegelike eelarveprioriteetide määramisel oluline.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Projektikonkursside puhul võidakse võtta arvesse vajadust tagada KULTUURI tegevussuuna alla kuuluvatele väikesemahulistele projektidele asjakohane toetus meetmete abil, mis võivad hõlmata kõrgemaid kaasrahastamise määrasid.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Toetuste andmisel võetakse arvesse asjaomaste projektide järgmisi omadusi:

 

a)  projekti kvaliteet;

 

b)  mõju;

 

c)  rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest.

2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest. Hindamiskomisjoni koosolekud toimuvad füüsilise kokkusaamise või elektroonilisel teel.

 

Ekspertidel peab olema hinnatava valdkonnaga seotud erialane taust. Hindamiskomisjon võib paluda taotluse esitamise riigi ekspertide arvamust.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erandina finantsmääruse artikli [130 lõikest 2] ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete ja tegevuste elluviimisega.

3.  Erandina finantsmääruse artikli [130 lõikest 2] ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käsitatakse rahastamiskõlblikena kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete ja tegevuste elluviimisega.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Ilma projektikonkursita võib toetusi anda järgmistele üksustele:

5.  Ilma projektikonkursita võib erandkorras toetusi anda järgmistele üksustele, lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja eesmärkidest, mille komisjon kindlaks määrab ja mida ta korrapäraselt hindab kooskõlas programmi eesmärkidega:

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Euroopa Filmiakadeemia,

(a)  Euroopa Filmiakadeemiale Euroopa Parlamendiga tehtava koostöö raames filmiauhinna LUX väljaandmisel pärast koostöölepingu sõlmimist, mille üle pooled on pidanud läbirääkimisi ja allkirjastanud, ning koostöös võrgustikuga Europa Cinemas; kuni koostöölepingut ei ole sõlmitud, jäetakse ettenähtud assigneeringud reservi;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Euroopa Liidu Noorteorkester.

(b)  Euroopa Liidu Noorteorkestri tegevuseks, sealhulgas kõigist liikmesriikidest pärit noorte muusikute korrapäraseks väljavalimiseks ja koolitamiseks selliste residentsusprogrammide kaudu, mis võimaldavad liikuvust ja pakuvad võimalust esineda liidus ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel festivalidel ja ringreisidel ning mis aitavad kaasa Euroopa kultuuri piiriülesele ringlusele ja noorte muusikute karjääri rahvusvahelistumisele, püüdes seejuures tagada osalejate puhul geograafilise tasakaalu; Euroopa Liidu Noorteorkester mitmekesistab pidevalt oma tulusid, taotledes aktiivselt rahalist toetust uutest allikatest, et vähendada sõltuvust liidu rahastamisvahenditest; Euroopa Liidu Noorteorkestri tegevus on kooskõlas programmi ja KULTUURI tegevussuuna eesmärkide ja prioriteetidega, eelkõige publiku kaasamise seisukohast.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, riigiabi ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga.

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, eriti digiõppe ja meediapädevusega, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, eriti tõrjutud rühmade ja vähemuste puhul, teadusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas sotsiaalse innovatsiooniga, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, säästva turismi, riigiabi, liikuvuse ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga, ühtlasi selleks, et edendada avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist.

 

Komisjon tagab, et kui programmi eesmärkide saavutamiseks rakendatakse [InvestEU programmis] sätestatud menetlusi, võetakse arvesse määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi raames välja töötatud tavasid.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  see vastab asjaomases projektikonkursis kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

(b)  see vastab asjaomases projektikonkursis kehtestatud kõrgetele kvaliteedinõuetele;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kvaliteedimärgise saanud projektid võivad saada rahalisi vahendeid otse teistest programmidest ja määruse [ühissätete määrus COM(2018)0375] alla kuuluvatest fondidest vastavalt asjaomase määruse artikli 67 lõikele 5, kui need projektid on kooskõlas programmi eesmärkidega. Komisjon tagab, et kvaliteedimärgise saavate projektide valiku- ja määramiskriteeriumid on võimalike toetusesaajate jaoks ühtsed, selged ja läbipaistvad.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend InvestEU programmi raames

 

1.  Uue InvestEU programmi kaudu antav rahaline toetus lähtub kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi eesmärkidest ja kriteeriumidest, võttes arvesse sektori eripära.

 

2.  InvestEU programm pakub:

 

a)  juurdepääsu rahastusele VKEdele ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonidele kultuuri- ja loomesektorites;

 

b)  tagatisi kõikidest tagatisvahendis osalevatest riikidest pärit osalevatele finantsvahendajatele;

 

c)  osalevatele finantsvahendajatele täiendavat oskusteavet, et hinnata VKEde ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonide ning kultuuri- ja loomeprojektide riske;

 

d)  VKEde ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonide käsutusse antud laenuvahendite mahtu;

 

e)  VKEdele ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonidele eri piirkondades ja sektorites võimalust koostada hajutatud laenuportfell ja pakkuda välja turundus- ja reklaamikava;

 

f)  järgmiseid laenuliike: investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, välja arvatud isiklik tagatis; äritehingud; käibekapital, näiteks vaherahastamine, puudujäägi rahastamine, rahavoog, krediidiliinid.

Selgitus

Vaja on lisada viide kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendile, et kaitsta selle põhimõtteid ja saavutusi.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Tegevussuundadel on ühine kogum kvalitatiivseid näitajaid. Igal tegevussuunal on eraldiseisev kogum näitajaid.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas muuta II lisa, et näitajad läbi vaadata või neid täiendada, kui seda on vaja järelevalve ja hindamise eesmärgil.

2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas muuta II lisa, et näitajad läbi vaadata või neid täiendada. Komisjon võtab näitajate kohta delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2022.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kättesaadavad arvnäitajad kulukohustuste ja maksete assigneeringute summa kohta, mis oleks vajalik kvaliteedimärgisega projektide rahastamiseks, esitatakse igal aastal mõlemale eelarvepädevale institutsioonile vähemalt 3 kuud enne seda, kui avaldatakse nende institutsioonide seisukohad järgneva aasta liidu eelarve kohta, vastavalt iga-aastase eelarvemenetluse jaoks kokkulepitud ajakavale.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine toimub hiljemalt 30. juunil 2024.

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande 31. detsembriks 2024.

 

Vajaduse korral esitab komisjon vahehindamise alusel seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks.

Selgitus

Eesmärk on tagada nõuetekohane ja õigeaegne vahehindamine.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu esitab komisjon programmi kohta lõpliku hinnangu.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet, eelkõige programmi nime ja MEEDIA tegevussuuna raames rahastatavate meetmete puhul MEEDIA logo. Komisjon töötab välja KULTUURI logo, mida kasutatakse KULTUURI tegevussuuna raames rahastatavate meetmete puhul.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  koostööprojektid;

(a)  rahvusvahelised koostööprojektid, eristades selgelt väikeseid, keskmise suurusega ja suuremahulisi projekte ning pöörates erilist tähelepanu mikro- ja väikestele kultuuriorganisatsioonidele;

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  loomeinimeste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvus;

(d)  loomeinimeste, käsitööliste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvus nende rahvusvahelise tegevuse raames, sealhulgas loometegevusega seotud kulude katmine, loome- ja kultuuriteoste ringlus;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kultuuri- ja loomeorganisatsioonide rahvusvahelise tegevuse toetamine;

(e)  kultuuri- ja loomeorganisatsioonide rahvusvahelise tegevuse toetamine ning nende suutlikkuse suurendamine;

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige muusikateoste levitamine Euroopas ja väljaspool, koolitusmeetmed ja publikuarendus Euroopa muusikateoste jaoks, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine;

(a)  muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige elava muusika sektoris, ka võrgustike loomise kaudu, Euroopa eri muusikateoste ja -repertuaari levitamine ja reklaamimine Euroopas ja väljaspool, koolitus, osalemine muusikas ja juurdepääs sellele, publikuarendus, loojate, reklaamijate ja artistide (eelkõige noorte ja esilekerkivate) nähtavus ja tunnustamine, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine;

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  raamatu- ja kirjastussektori toetamine: sihipärased meetmed mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamiseks, eelkõige Euroopa kirjanduse tõlkimine ja selle reklaamimine kogu Euroopas ja väljaspool, koolitus ja kogemuste vahetamine sektori erialainimeste, autorite ja tõlkijate vahel, samuti sektori rahvusvahelised koostöö-, innovatsiooni- ja arenguprojektid;

(b)  raamatu- ja kirjastussektori toetamine: sihipärased meetmed mitmekesisuse, loomingulisuse, innovatsiooni edendamiseks, eelkõige Euroopa kirjanduse tõlkimine, puuetega inimestele juurdepääsetavasse vormi kohandamine, selle reklaamimine kogu Euroopas ja väljaspool, ka raamatukogude kaudu, koolitus ja kogemuste vahetamine sektori erialainimeste, autorite ja tõlkijate vahel, samuti sektori rahvusvahelised koostöö-, innovatsiooni- ja arenguprojektid;

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  arhitektuuri- ja kultuuripärandisektori toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, suutlikkuse suurendamine, publikusuhete arendus ning kultuuripärandi- ja arhitektuurisektori rahvusvahelistumine, ehituskultuuri edendamine, kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise ning selle väärtuste toetamine teadlikkuse suurendamise, võrgustike loomise ja üksteiselt õppimise kaudu;

(c)  kultuuripärandisektorite ja arhitektuuri toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, teadusuuringud, kõrgete kvaliteedistandardite kehtestamine, suutlikkuse suurendamine, erialaste teadmiste ja oskuste jagamine käsitööliste puhul, publiku kaasamine, elukeskkonna kaitsmise, säilitamise ja taastamise toetamine, kohandatud taaskasutamine, ehituskultuuri edendamine, kestlikkus, kultuuripärandi ja selle väärtuste levitamine, edendamine ja rahvusvahelistumine teadlikkuse suurendamise kaudu, võrgustike loomine ja üksteiselt õppimine;

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  muude sektorite toetamine: disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu.

(d)  muude sektorite toetamine: muude sektorite, sealhulgas disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning säästva kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Toetus kõigile kultuuri- ja loomesektoritele ühiste vajaduste valdkondades, kuid seejuures võib vastavalt vajadusele välja töötada valdkondliku meetme, kui allsektori eripära õigustab sihipärast lähenemisviisi. Horisontaalset lähenemisviisi kasutatakse koostöö, liikuvuse ja rahvusvahelistumise riikidevaheliste projektide puhul, muu hulgas residentsusprogrammide, ringreiside, ürituste, etenduste, näituste ja festivalide kaudu, samuti mitmekesisuse, loovuse ja innovatsiooni edendamiseks, koolituseks ja sektori spetsialistide vahetusteks, suutlikkuse suurendamiseks, võrgustike loomiseks, oskuste ja publikusuhete arendamiseks ning andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Valdkondlikud meetmed saavad vahendeid eelarvetest, mis on proportsionaalsed prioriteetsetena kindlaks määratud sektoritega. Valdkondlikud meetmed peaksid aitama lahendada käesolevas lisas kindlaksmääratud eri prioriteetsete sektorite konkreetseid probleeme, tuginedes olemasolevatele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erimeetmed Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi nähtavaks ja käegakatsutavaks muutmiseks ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamiseks:

Erimeetmed Euroopa identiteedi ja selle kultuurilise mitmekesisuse ning kultuuripärandi nähtavaks ja käegakatsutavaks muutmiseks ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamiseks:

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Euroopa kultuuripärandi märgis – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1194/2011/EL kohaselt34;

(b)  Euroopa kultuuripärandi märgis – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1194/2011/EL kohaselt34 – ning Euroopa kultuuripärandi märgisega objektide võrgustik;

__________________

__________________

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ELi kultuuriauhinnad;

(c)  ELi kultuuriauhinnad, sealhulgas Euroopa teatriauhind;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  Euroopa ja selle väärtustega seotud interdistsiplinaarsetele teostele suunatud meetmed;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 5 osutatud programmi MEEDIA tegevussuuna prioriteetide puhul võetakse arvesse riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses, samuti vastavate turgude suurust ja eripärasid ning neid prioriteete edendatakse muu hulgas järgmiste meetmete abil:

Artiklis 5 osutatud programmi MEEDIA tegevussuuna prioriteetide puhul võetakse arvesse direktiivi 2010/13/EL nõudeid ning riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses, samuti vastavate turgude suurust ja eripärasid ning neid prioriteete edendatakse muu hulgas järgmiste meetmete abil:

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  audiovisuaalteoste väljatöötamine;

(a)  Euroopa audiovisuaalteoste väljatöötamine sõltumatute Euroopa produktsiooniettevõtete poolt, eelkõige filmi- ja teleteoste, näiteks mängufilmide, lühifilmide, dokumentaalfilmide, lastefilmide ja animafilmide väljatöötamine ning interaktiivsete teoste, näiteks kvaliteetsete narratiividel põhinevate videomängude ja suurema piiriülese ringluse potentsiaaliga multimeediateoste väljatöötamine;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  innovatiivsete telesaadete ja seriaalide tootmine;

(b)  innovatiivsete ja kvaliteetsete telesaadete ja seriaalide tootmine igas vanuses vaatajatele, toetades sõltumatuid Euroopa produktsiooniettevõtteid;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Euroopa integratsiooni ajalugu ja Euroopa lugusid käsitlevate teoste loomise ja reklaamimise algatuste toetamine;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  reklaami- ja turustusvahendid, kaasa arvatud veebipõhised vahendid ja andmeanalüüsi kasutamine, et suurendada Euroopa päritolu teoste tuntust, nähtavust, piiriülest kättesaadavust ja publikuni jõudmist;

(c)  tutvustus-, reklaami- ja turustusvahendid, kaasa arvatud veebipõhised vahendid ja andmeanalüüsi kasutamine, et suurendada Euroopa päritolu teoste tuntust, nähtavust, piiriülest kättesaadavust ja publikuni jõudmist;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  toetus riigiüleste Euroopa teoste rahvusvaheliseks müügiks ja levitamiseks kõikidel platvormidel, kaasa arvatud mitut riiki hõlmavate koordineeritud levitamisstrateegiate kaudu;

(d)  toetus riigiüleste Euroopa teoste rahvusvaheliseks müügiks ja levitamiseks kõikidel platvormidel nii väikeste kui ka suurte teoste puhul, kaasa arvatud mitut riiki hõlmavate koordineeritud levitamisstrateegiate ning subtiitritega varustamise, dubleerimise ja audiokirjelduste kaudu;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  meetmed, mille eesmärk on toetada väikese võimekusega riike vastavate kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel;

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  toetus ettevõtjatevahelisele suhtlusele ja võrgustikutööle, et hõlbustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistoodangut;

(e)  toetus ettevõtjatevahelisele suhtlusele ja võrgustikutööle, et hõlbustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistoodangut ning Euroopa teoste ringlust;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  toetus eri riikide audiovisuaalsektori autorite Euroopa võrgustikele, mille eesmärk on soodustada audiovisuaalsektori loomingulisi andeid;

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  erimeetmed, mis aitavad kaasa loominguliste annete õiglasele kohtlemisele audiovisuaalsektoris;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  algatused publikusuhete arenduse ja filmihariduse edendamiseks, mis on suunatud eelkõige noorele publikule;

(g)  algatused publikusuhete arenduse ja publiku kaasamise (eriti kinodes) ning filmi- ja audiovisuaalvaldkonna hariduse edendamiseks, mis on suunatud eelkõige noorele publikule;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  koolitus- ja nõustamistegevus, et parandada audiovisuaalsektori ettevõtjate suutlikkust kohaneda uute turusuundumuste ja digitehnoloogiatega;

(h)  koolitus- ja nõustamistegevus, et parandada audiovisuaalsektori ettevõtjate, sealhulgas kunstkäsitööliste ja käsitööliste suutlikkust kohaneda uute turusuundumuste ja digitehnoloogiatega;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  Euroopa tellitavate videoteenuste võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;

(i)  ühe või mitme sellise Euroopa tellitavate videoteenuste võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  Euroopa festivalide võrgustiku (võrgustike) tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;

(j)  selliste Euroopa festivalide ja festivalide võrgustike tegevus, kes linastavad ja tutvustavad erinevaid Euroopa audiovisuaalteoseid ja kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  Euroopa kinoettevõtjate võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiüleste filmide linastused;

(k)  sellise Euroopa kinoettevõtjate võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiüleste filmide linastused, aidates tugevdada kinode rolli väärtusahelas ning juhtides tähelepanu avalikele linastustele kui sotsiaalsele kogemusele;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  erimeetmed tasakaalustatuma soolise osaluse toetamiseks audiovisuaalsektoris;

(l)  erimeetmed tasakaalustatuma soolise osaluse toetamiseks audiovisuaalsektoris, sealhulgas nõustamine ja võrgustike loomisega seotud tegevus;

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(n a)  toetus kultuurilise sisuga teleprogrammide levitamiseks ja mitmekeelseks kättesaadavuseks nii internetis kui ka väljaspool seda, sealhulgas subtiitritega varustamise kaudu, et edendada Euroopa kultuuripärandi, kaasaegse loomingu ja keelte rikkust ja mitmekesisust.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  poliitika väljatöötamine, kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine ning võrgustike loomine kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate vahel sektoriüleselt;

(a)  poliitika väljatöötamine, kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine, sealhulgas vastastikune nõustamine programmi uute osalejate jaoks, teadlikkuse suurendamine ning võrgustike loomine kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate vahel sektoriüleselt, muu hulgas sidusrühmadega peetava pideva struktuurse dialoogi ning kultuuri- ja loomesektorite foorumi kaudu, et tugevdada dialoogi ja sektorite poliitikameetmete suunatust;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  uute loovuse vormide edendamine eri kultuuri- ja loomesektorite ristumiskohtadel, näiteks innovatiivsete tehnoloogiate kasutamise kaudu;

(a)  uute loovuse vormide edendamine ristumiskohtadel eri kultuuri- ja loomesektorite vahel ja teistes sektorites tegutsejatega, näiteks innovatiivsete tehnoloogiate kasutamise ja nende kasutamise alase nõustamise kaudu kultuuriorganisatsioonides ja digitaalsete keskuste vahendusel tehtava koostöö kaudu;

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõol 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Euroopa ja selle väärtustega seotud interdistsiplinaarsetele teostele suunatud meetmed;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  programmi edendamine liikmesriigi tasandil ja teabe jagamine liidu poliitika raames kättesaadava rahalise toetuse erinevate liikide kohta;

(a)  programmi edendamine liikmesriigi tasandil ja asjakohase teabe jagamine liidu poliitika raames kättesaadava rahalise toetuse erinevate liikide ning hindamiskriteeriumide, menetluse ja tulemuste kohta;

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  piiriülese koostöö elavdamine spetsialistide, institutsioonide, platvormide ja võrgustike vahel programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades ja sektorites ning nende üleselt;

(b)  võimalike toetusesaajate toetamine taotlusprotsessides, piiriülese koostöö ja parimate tavade vahetamise elavdamine spetsialistide, institutsioonide, platvormide ja võrgustike vahel programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades ja sektorites ning nende üleselt;

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  komisjoni toetamine selles, et tagada programmi tulemuste vahendamine ja levitamine kodanikele.

(c)  komisjoni toetamine selles, et tagada programmi tulemuste alt üles ja ülevalt alla vahendamine ja levitamine kodanikele ning sektoris tegutsejatele.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  meediasektorit puudutavate struktuursete muutuste käsitlemine, edendades ja jälgides mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi;

(a)  uudismeediasektorit puudutavate struktuursete ja tehnoloogiliste muutuste käsitlemine, edendades sõltumatut ja pluralistlikku meediaruumi ning toetades sõltumatut järelevalvet, et hinnata meedia pluralismi ja meediavabadust ähvardavaid ohte ja probleeme;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  meedia kõrgete tootmisstandardite toetamine koostöö, piiriülese koostööl põhineva ajakirjanduse ja kvaliteetse infosisu edendamise kaudu;

(b)  meedia kõrgete tootmisstandardite toetamine koostöö, digioskuste, piiriülese koostööl põhineva ajakirjanduse ja kvaliteetse infosisu ning kestliku meedia majandusmudelite edendamise kaudu, et tagada ajakirjandusliku kutse-eetika järgimine;

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  meediapädevuse arendamine, et võimaldada kodanikel arendada kriitilist meedia hindamise võimet.

(c)  meediapädevuse arendamine, et võimaldada kodanikel ja eelkõige noortel arendada kriitilist meedia hindamise võimet, ning liidu platvormi loomise toetamine, mille eesmärk on jagada kõigi liikmesriikide vahel meediapädevuse tavasid ja poliitikameetmeid, muu hulgas Euroopa küsimusi käsitlevate ülikooli raadio- ja meediavõrgustike kaudu, ning uudismeedia spetsialistidele koolitusprogrammide pakkumine väärinfo kindlakstegemiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  meediavabadust ja meedia pluralismi Euroopas ähvardavaid ohte käsitleva poliitilise ja kodanikuühiskonna dialoogi soodustamine ja kaitsmine.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  PROGRAMMI ÜHISED KVALITATIIVSED JA KVANTITATIIVSED MÕJUNÄITAJAD

 

1)  Kasu kodanikele ja kogukondadele

 

2)  Kasu Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi tugevdamisel

 

3)  Kasu liidu majandusele ja tööhõivele, eelkõige kultuuri- ja loomesektorite ja VKEde puhul

 

4)  Liidu poliitika (sh rahvusvahelised kultuurisuhted) integreerimine

 

5)  Projektide Euroopa lisaväärtus

 

6)  Partnerluste ja kultuuriprojektide kvaliteet

 

7)  Programmi raames toetatud kultuuri- ja loometeostega tutvuvate inimeste arv

 

8)  Rahastatud projektidega seotud töökohtade arv

 

9)  Sooline tasakaal, vajaduse korral kultuuri- ja loomesektorites tegutsejate liikuvus ja mõjuvõimu suurendamine


SELETUSKIRI

Sissejuhatus – raportööri hinnang komisjoni ettepanekule

„Loov Euroopa“ on ELi ainus otsene programm kultuuri-, loome- ja audiovisuaalsektoris ning on oma vastavat rolli tugevdanud. See on järjepidev eelmiste programmidega ning järgib eelkõige loomeinimeste ja liikmesriikide kultuuriasutuste töötajate arvamuste vahetamise ja dialoogi pidamise tava. Programmis „Loov Euroopa“ 2021–2027 säilitati programmi nimi ja autonoomia, selle põhistruktuur, eesmärgid ja filosoofia. Raportöör tunnistab selle küpsust ja järjepidevust eelmise programmiga ning väljendab samas heameelt selliste uuenduste üle nagu erimeetmed loomeinimeste liikuvuse, pärandi ja arhitektuuri, muusikasektori ja mitmekesise meedia jaoks. Samas rõhutab raportöör, et uute prioriteetide lisamine eeldab rahastamispaketi suurendamist.

Raportöör väljendab heameelt, et arvestatud on mitme parlamendi ettepanekuga, mis tehti 2017. aastal vastu võetud programmi „Loov Euroopa“ rakendamisraportis, kuid väljendab kahetsust selle pärast, et ettepanekus pole meetmed täpsemalt määratletud. Üldiselt ei ole ettepanek raportööri meelest piisavalt üksikasjalik ja täpne. See jätab komisjonile liiga palju tõlgendus- ja rakendamisvõimalusi, mis pole raportööri hinnangul parlamendi kui kaasseadusandja jaoks aktsepteeritav, samuti tekitab see ebakindlust toetusesaajatele. Seetõttu on esitatud mitu muudatusettepanekut, et tegevussuundade prioriteete ja meetmeid paremini kindlaks määrata. Käesolevas seletuskirjas antakse ülevaade põhilistest küsimustest, millele muudatusettepanekud keskenduvad.

Eelarve

Programm „Loov Euroopa“ on tõsiselt alarahastatud ning taotluste edukuse määrad on äärmiselt madalad, mis on heidutav tegur, tekitab programmi suhtes frustratsiooni ja takistab paljusid osalejaid taotlust esitamast. Seetõttu nõuab raportöör tungivalt eelarve olulist suurendamist – väljapakutud 1,85 miljardilt 2,806 miljardini, mis kahekordistaks praeguse 1,46 miljardi suuruse eelarve, nagu paluti 2017. aasta detsembris Euroopa kultuuripärandiaasta väljakuulutamisel Milanos. Lisaks tuleks eelarve jaotust tegevussuundade vahel väljendada protsentides, mitte arvudes, tagades erieraldise kultuurivaldkonna koostööprojektidele, mille puhul on edukuse määr kõige madalam.

Mõisted ja eesmärgid

Komisjon lõi uue võimaluse, millega hindamisel suure punktisumma saavutanud loome- ja kultuuriprojektid võivad saada kvaliteedimärgise sertifikaadi. Samas on see säte raportööri meelest habras, kui puuduvad ristviited muudele programmidele. Lisaks tuleks juurdepääsu seda tüüpi rahastamisele selgelt soodustada. Samuti soovib raportöör tagada, et programm on suunatud nii tulunduslikele kui ka mittetulunduslikele kultuurisektoris tegutsejatele.

Lisatud on uus üldeesmärk tunnustada kultuuri olemuslikku väärtust ning reklaamida loomeinimesi, kultuurisektoris tegutsejaid ja kultuuri panust kodanike isiklikku ja ühiskondlikku arengusse.

ELi lisaväärtuse taastamine

Raportöör toob taas sisse artikli ELi lisaväärtuse kohta, mida komisjoni uues ettepanekus ei ole, kui eeltingimuse programmist toetuse saamiseks, rõhutades eelkõige kuuluvustunnet, mida kultuur kodanikele pakub, ja julgustades narratiive, mis keskenduvad ühistele juurtele ja ühtsusele mitmekesisuses.

Kultuuri tegevussuuna prioriteedid ja meetmed

Raportöör väljendab heameelt kultuuri tegevussuuna uue struktuuri üle, kuhu on lisandunud horisontaalsed, valdkondlikud ja konkreetsed meetmed, ning eelkõige uute horisontaalsete meetmete üle, mis on suunatud muusikale ning loomeinimeste ja kultuurivaldkonna spetsialistide liikuvusele. Tuleb rõhutada, et selleks, et programmil saaks olla lähiaastatel reaalne mõju, on vaja rohkem jõupingutusi liikmesriikide tasandil, et ületada loomeinimeste liikuvuse takistused, nagu õigusliku staatuse puudumine, viisade väljastamine, lubade kehtivusaeg ja topeltmaksustamise oht. Raportöör soovib täpsustada, et seoses uue raamistikuga „Muusika liigutab Euroopat“ ei välistata rahvusvaheliste koostööprojektide hulgast muusikaga seotud koostööprojekte.

Mis puudutab toetusi, siis esitab raportöör kolm kriteeriumit, mille alusel neid eraldatakse: kõrge kultuuriline kvaliteet, mõju ning rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

Koostööprojekte, mis on programmi tuumikmeede ja aidanud aastate jooksul saavutada selle edu, tuleb tugevdada. Eelarvet tuleb suurendada ning erilist tähelepanu tuleb pöörata väikestele projektidele, kohandades kaasrahastamismäära ja luues uue mikroprojektide kategooria.

Platvormide ja võrgustike tulemused on head ja need peaksid jätkuma, kattes nii palju sektoreid kui võimalik. Raportöör kordab oma soovi – mida on juba väljendatud rakendamisraportis – taastada Euroopa auhindade seas Euroopa teatriauhind, lähtudes 1986. aastal Euroopa Komisjoni loodud ja varasemate programmide raames kuni 2014. aastani rahastatud Euroopa teatriauhinna kogemusest.

Erimeetmete seas toob raportöör sisse uue kategooria: Euroopa ja selle väärtustega seotud interdistsiplinaarsetele teostele suunatud meetmed.

Meedia tegevussuuna prioriteedid ja meetmed

Üldiselt väljendab raportöör heameelt komisjoni ettepaneku üle MEEDIA tegevussuuna ja selle tegevuste kohta, kuid märgib, et teatavaid aspekte tuleks täpsustada. Audiovisuaalteoste väljatöötamisega seotud meetme puhul rõhutab raportöör toetatavaid žanreid, märkides eraldi ära mängufilmid, dokumentaalfilmid, lastefilmid ja animafilmid ning interaktiivsed teosed, näiteks videomängud ja suurema piiriülese ringluse potentsiaaliga multimeediateosed. MEEDIA programm on alati toetanud sõltumatuid Euroopa produktsiooniettevõtteid ning see tingimus peaks säilima, eelkõige võttes arvesse hiiglaslike produktsiooni- ja ringhäälinguettevõtetega konkureerimise väljakutseid. Ettepanek toetada filmifestivale ainult ühe või mitme võrgustiku kaudu ei veena raportööri, samas peab ta väga positiivseks soolise aspekti sissetoomist.

Sektoriülese tegevussuuna prioriteedid ja meetmed

Lõpuks näib, et on tugevdatud sektoriülese tegevussuuna algset eesmärki soodustada sidemeid sektorite, loomelaborite, poliitikakujundamise ja andmekogumise vahel.

Raportöör peab positiivseks algatust mitmekesise ja pluralistliku meediaruumi edendamise kohta ning palub, et komisjoni talitused koostaksid tugeva visiooni ja jagaksid juhtimisülesandeid. Selle meetme põhieesmärgid oleks tagada ajakirjandusliku kutse-eetika järgimine, toetades digioskusi, kuid samuti toetada kodanike seas kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamist.

Üks käesoleva ettepaneku suurimaid väljakutseid on säilitada määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend. See tagatisvahend osutus üheks edukaimaks rahastamisvahendiks.

Praeguses mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus on tagatisvahend viidud InvestEU määrusesse. On oluline tagada, et konkreetsus ja oskusteave (suutlikkuse suurendamine) ei kaoks ning et loome- ja kultuurisektorid ei peaks muude sektoritega rahastuse pärast konkureerima. Seetõttu on lisatud ristviited InvestEU määrusele.

Euroopa Kultuuri- ja Loomesektorite Vaatluskeskus

Võttes arvesse kultuuripoliitika mõju mõõtmise ning asjaomaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kindlaksmääramise keerukust, peaks komisjon andma selle ülesande sõltumatule vaatluskeskusele, mis luuakse komisjoni olemasolevate struktuuride, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse põhjal ning mis tegutseks võrgustikuna koos Euroopa tippkeskustega ja koostöös Euroopa Nõukogu, OECD ja UNESCOga, et kasutada ära olemasolevat oskusteavet.

Raportöör soovib tugevdada dialoogi kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate vahel pideva struktuurse dialoogi kaudu sidusrühmadega ning iga-aastase kultuuri- ja loomesektorite foorumi kaudu, et pidada dialoogi ja suunata sektorite poliitikameetmeid, võimaldades tõelist sektoriülest arvamuste vahetust kõigi sektorite, sealhulgas audiovisuaalsektori vahel. See peaks põhinema positiivsetel kogemustel, mis on saadud sidusrühmade ja kodanikuühiskonna kaasamisest Euroopa kultuuripärandiaasta raames.

Rahvusvaheline mõõde ja ühinenud kolmandad riigid

Raportöör on seisukohal, et lepinguid kolmandate riikidega, kes on määruse (EL) nr 1295/2013 raames juba ühinenud programmiga „Loov Euroopa“, tuleks lihtsustada ja kiirendada, et need riigid osaleksid uues programmis selle rakendamise algusest peale. Tuleb teha rohkem, et julgustada uusi riike programmiga ühinema. Komisjon peab kasutama aktiivset lähenemisviisi uute riikide vastuvõtmisel kahepoolsete lepingute kaudu.

Raportöör on seisukohal, et rahvusvahelise mõõtmega tegevuste puhul tuleb kasutada nime „Loov Euroopa Mundus“.

Parlamentaarne kontroll ja tööprogrammid

Raportöör nõustub komisjoniga, et programm vajab oma 7-aastase rakendamisperioodi ajal paindlikkust. Väljapakutud määruses on esitatud kokkuvõtlik struktuur, mis on oma lihtsustamispüüde tõttu saanud hea vastuvõtu. Samas ei puuduta programmi paindlikkus fundamentaalseid poliitikavalikuid. Määruse ettepaneku kohaselt hõlmasid uued poliitikaprioriteedid tagatisvahendi viimist uude vahendisse InvestEU ning vastavad eelarvevahendid on jäetud tööprogrammidele. Seetõttu on vaja, et need tööprogrammid võetaks vastu delegeeritud õigusaktide, mitte rakendusaktide kaudu. Selle lähenemisviisi eesmärk on pakkuda programmile paindlikkust ja tagada, et parlament rakendab täielikult oma parlamentaarse kontrolli õigust ja nõuab täidesaatjalt nõuetekohast aruandmist. Ainus alternatiiv sellele lähenemisviisile oleks üksikasjalik reguleerimine, mis läheks vastuollu teksti aluseks oleva paindlikkuse ideega.

Järelevalve, hindamine ja näitajad

Komisjon peaks tegema vahehindamise nii ruttu kui võimalik, et saata vahehindamise aruanne parlamendile ja nõukogule õigel ajal (31. detsembriks 2024), et võimaldada järgneva programmi mõtestatud ettevalmistamist.

Samuti peab komisjon korrapäraselt hindama II lisas sätestatud mõjunäitajate tõhusust ning talle antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte nende läbivaatamiseks või täiendamiseks. Raportöör rõhutab, et programm peaks hõlmama nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid mõjunäitajaid ning et tegevussuundadel peaks olema ühine kvalitatiivsete näitajate kogum ja eraldiseisvad kvantitatiivsete näitajate kogumid. Raportöör pakub välja suunised nende kvalitatiivsete näitajate kehtestamiseks. Kõiki näitajaid hinnatakse ja muudetakse vajaduse korral delegeeritud õigusaktiga 31. detsembriks 2022.

Raportöör on nõus Euroopa Liidu Noorteorkestri ja Euroopa Filmiakadeemia lisamisega toetusesaajate hulka, kellele võib anda toetust ilma projektikonkursita, kuid eelistab lisada täiendavat teavet nende ülesannete ja komisjonipoolse hindamise kohta. Euroopa Liidu Noorteorkester saaks toetust tegevusteks, mis aitavad kaasa noorte muusikute liikuvusele, nende karjääri rahvusvahelistumisele ja Euroopa teoste piiriülesele ringlusele. Euroopa Filmiakadeemia saaks toetust tegevusteks, mis aitavad edendada Euroopa filmikunsti, eelkõige filmiauhinna LUX jaoks. Komisjon peaks korrapäraselt hindama, kas mõlemad organisatsioonid täidavad oma ülesandeid ja eesmärke.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

(COM(2018)0366 – C8-0237/2018 – 2018/0190(COD))

Arvamuse koostaja: John Howarth

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu loomemajandus on kasvav sektor, kuigi selles esineb ka olulisi probleeme. Programmi „Loov Euroopa“ eesmärk on aidata loome-, kultuuri- ja meediasektoritel neid probleeme paremini lahendada ning pakkuda toetust ja aidata kaasa Euroopa kultuuri arengule kooskõlas liidu väärtustega.

Komisjon on teinud ettepaneku, et 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus rahastataks programmi „Loov Euroopa“ kuni 1,642 miljardi euroga 2018. aasta püsivhindades (1,850 miljardi euroga jooksevhindades), mis jagunevad programmide vahel järgmiselt: kultuurile 541 miljonit eurot (609 miljonit eurot), meediale 959 miljonit eurot (1,081 miljardit eurot) ja sektoriülestele projektidele 142 miljonit eurot (142 miljonit eurot). Kõiki arve tuleb pidada kuni mitmeaastase finantsraamistiku menetluse lõpuleviimiseni esialgseks ja need on siin väljendatud püsivhindades, et võimaldada otsest võrdlust eelmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiga.

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal on „Loova Euroopa“ programmide taotluste arv märkimisväärselt ületanud eraldatud eelarve raames rahastamise võimalusi. On väga tõenäoline, et olenemata mitmeaastase finantsraamistiku lõplikust lahendusest on see nii ka edaspidi ning projekte, mis vastavad kõigile rahastamiskriteeriumidele, ei rahastata lihtsalt eelarvelistel põhjustel. Nende projektide alternatiivse rahastamise toetamiseks on komisjon võtnud kasutusele Euroopa kvaliteedimärgise kontseptsiooni, mis on väga tervitatav. Selliste projektide analüüs, millele on antud Euroopa kvaliteedimärgis, võimaldab programmi „Loov Euroopa“ tulevastel hindamistel paremini hinnata programmide taotluste ülemärkimise kvalitatiivset taset ning tuleks seetõttu kaasata programmi eelarvearuannetesse.

Programmi „Loov Euroopa“ toetatakse ka muudest ELi rahastamisvahenditest (naabruspoliitika, arengukoostöö ja rahvusvaheline koostöö, ühinemiseelne abi). Praegusel programmil on Loova Euroopa teabepunktid ka 12 kolmandas riigis, kust samuti saadakse rahastust. Aruandlus muudest ELi rahastamisvahenditest antava toetuse ja kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis „Loova Euroopa“ tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele.

Nii Euroopa Filmiakadeemia kui ka Euroopa Liidu Noorteorkester on kujundanud endale Euroopa kultuuri valdkonnas ainulaadse rolli, mistõttu on tervitatav nende institutsioonide otsest rahastamist käsitlev ettepanek.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga tuleks püüda alal hoida, avardada ja edasi kanda aktiivset ja mitmekesist kultuurielu, mis soosib kõikide osalemist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas uudismeediasektori keskmes on kunstivabadus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et soodustada pluralistliku meediaruumi arengut.

(12)  Elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas uudismeediasektori keskmes on kunstivabadus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et edendada, toetada ja aidata alal hoida mitmekesisemat meediaruumi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu kriteeriumid.

(13)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu kriteeriumid. Programmis osalemise ja programmist tulenevate projektidega tuleks püüda jõuda Euroopa ühiskonna kõigi osadeni ja kajastada selle mitmekesisust ning programmi tegevusi tuleks jälgida ja neist aru anda, et hinnata programmi tulemuslikkust sellest seisukohast ja võimaldada poliitikakujundajatel teha tulevaste programmide kohta teadlikumaid otsuseid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(18)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Aruandlus kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis „Loov Euroopa“ tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele kord aastas.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(20)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke esimeste hulgas, aitab käesolev programm integreerida kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärki, milleks on suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal kliimaeesmärkide toetamisse 25 % ELi eelarve kulutustest, ja iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks, ning ühtlasi integreerida säästva arengu eesmärgid kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 850 000 000 eurot.

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 2 806 000 000 eurot (jooksevhindades 3 566 000 000 eurot).

Selgitus

Rahastamispaketi muudatusettepanekutes võetakse arvesse mitmeaastast finantsraamistikku.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kuni 609 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);

–  kuni 32,92 % lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);

Selgitus

Rahastamispaketi muudatusettepanekutes võetakse arvesse mitmeaastast finantsraamistikku.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kuni 1 081 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);

–  kuni 58,43 % lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);

Selgitus

Rahastamispaketi muudatusettepanekutes võetakse arvesse mitmeaastast finantsraamistikku.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kuni 160 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund).

–  kuni 8,65 % lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund).

Selgitus

Rahastamispaketi muudatusettepanekutes võetakse arvesse mitmeaastast finantsraamistikku.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud.

3.  Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud, ning neist antakse igal aastal aru eelarvepädevatele institutsioonidele koos aruandlusega kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kättesaadavad arvnäitajad kulukohustuste ja maksete assigneeringute summa kohta, mis oleks vajalik Euroopa kvaliteedimärgisega projektide rahastamiseks, esitatakse igal aastal mõlemale eelarvepädevale institutsioonile vähemalt 3 kuud enne seda, kui avaldatakse nende institutsioonide seisukohad järgneva aasta liidu eelarve kohta, vastavalt iga-aastase eelarvemenetluse jaoks kokkulepitud ajakavale.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) loomine

Viited

COM(2018)0366 – C8-0237/2018 – 2018/0190(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

CULT

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

John Howarth

28.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez, Urmas Paet

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Richard Ashworth, José Manuel Fernandes, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Jordi Solé

4

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen, Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) loomine

Viited

COM(2018)0366 – C8-0237/2018 – 2018/0190(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

CULT

14.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

EMPL

14.6.2018

ITRE

14.6.2018

JURI

14.6.2018

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

EMPL

14.6.2018

ITRE

19.6.2018

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Silvia Costa

29.5.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Rupert Matthews, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, John Procter, Michaela Šojdrová, Bogusław Sonik, Yana Toom, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Romeo Franz, Liadh Ní Riada, Remo Sernagiotto, Monika Smolková, Francis Zammit Dimech

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Maria Heubuch, Răzvan Popa, Flavio Zanonato

Esitamise kuupäev

4.3.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

ECR

Rupert Matthews, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, John Procter, Remo Sernagiotto

EFDD

Isabella Adinolfi

GUE/NGL

Liadh Ní Riada

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Michaela Šojdrová, Bogusław Sonik, Sabine Verheyen, Francis Zammit Dimech, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Luigi Morgano, Răzvan Popa, Monika Smolková, Julie Ward, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Romeo Franz, Maria Heubuch

0

 

 

1

0

ENF

Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 18. märts 2019Õigusalane teave