Menetlus : 2018/2119(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0159/2019

Esitatud tekstid :

A8-0159/2019

Arutelud :

PV 13/03/2019 - 17
CRE 13/03/2019 - 17

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 19.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0201

RAPORT     
PDF 229kWORD 85k
4.3.2019
PE 631.920v02-00 A8-0159/2019

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2018/2119(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Tom Vandenkendelaere

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2018/2119(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2, artikleid 126 ja 136 ning protokolli nr 12,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2018. aasta teatist „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ (COM(2018)0770) ning häiremehhanismi aruannet 2019 (COM(2018)0758),

–  võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 10. oktoobri 2018. aasta iga-aastast aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa majandusprognoose (sügis 2018 ja talv 2019),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/825 (millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013)(9),

–  võttes arvesse 2018. aasta aruannet rahvastiku vananemise kohta, mille komisjon avaldas 25. mail 2018,

–  võttes arvesse 21. novembri 2018. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2018)0759),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(10),

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta, komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta ning komisjoni 31. mai 2017. aasta aruteludokumenti majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta,

–  võttes arvesse eurorühma 4. detsembri 2018. aasta aruannet juhtidele majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta,

–  võttes arvesse euroala tippkohtumise 14. detsembri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni euroala majanduspoliitika kohta ja pidades silmas 2019. aasta majanduskasvu analüüsi(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0159/2019),

A.  arvestades, et Euroopa majanduses algab nüüd seitsmes järjepideva kasvu aasta; arvestades, et euroala ja ELi SKP kasvu määrasid on allapoole korrigeeritud – kasvumäärad on 2019. aastal vastavalt 1,3 % ja 1,5 % ning 2020. aastal 1,6 % ja 1,8 % (27 ELi liikmesriiki); arvestades, et kasvumäär saab eelduste kohaselt olema veelgi mõõdukam, mis on osaliselt tingitud üleilmsete kasvuväljavaadetega seotud suurenevatest mureküsimustest; arvestades, et majanduslik ja tööhõiveolukord on liikmesriikides jätkuvalt erinev;

B.  arvestades, et 2018. aasta detsembris oli töötuse määr euroalal 7,9 % ja ELis 6,6 %; arvestades, et töötuse määr on paljudes liikmesriikides endiselt kõrgem kui kriisieelsel ajal, eelkõige pikaajalise töötuse osas, ning ka noorte töötus on mitmes liikmesriigis jätkuvalt suur;

C.  arvestades, et tööhõive määr ELis tõuseb, olgugi et liikmesriikide vahel on see tõus ebaühtlane; arvestades, et töötavate inimeste arv on saavutanud euroala kõrgeima taseme – 2018. aasta kolmandas kvartalis oli selleks arvuks 146 miljonit; arvestades, et paljud uutest loodud töökohtadest on osalise tööajaga kohad;

D.  arvestades, et majanduskasv on maailmakaubandust mõjutavate jätkuvate geopoliitiliste pingete ning liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete alase püsiva ebakindluse kontekstis endiselt habras ja liikmesriikide lõikes erinev;

E.  arvestades, et Euroopas valitseb ikka veel investeeringute puudujääk, kuigi intressimäärad on aastaid olnud erakordselt madalad ja rahastamistingimused on jätkuvalt soodsad;

F.  arvestades, et Eurostati prognooside kohaselt tõuseb juhul, kui poliitika ei muutu, ELis vanadussõltuvusmäär 2016. aasta 29,3 %-lt 2080. aastaks 52,3 %-le, mis tähendab vähem kui kahte tööealist inimest iga eaka kohta; arvestades, et selles osas on liikmesriikide vahel väga suured erinevused;

G.  arvestades, et möödunud kahel aastakümnel on tootmistegurite kogutootlikkus euroalal jäänud maailma suurimate majandusjõudude tootmistegurite kogutootlikkusest maha;

H.  arvestades, et euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse jätkab eeldatavasti möödunud aastate langussuundumust ja selle väärtus langeb umbes 87 %-lt 2018. aastal umbes 85 %-le 2019. aastal; arvestades, et komisjoni prognoosi kohaselt on aga kümne liikmesriigi valitsemissektori võla suhe SKPsse 2019. aastal eeldatavasti protsentuaalse väärtuse poolest kõrgem kui 60 % ja seitsmes liikmesriigis on selle väärtus jätkuvalt kõrgem kui 90 %; arvestades, et mõnes liikmesriigis on võla vähendamise meetmete võtmine olnud aeglane; arvestades, et euroala viies liikmesriigis, kus valitsemissektori võla suhe SKPsse on kõrge väärtusega, kujuneb prognooside kohaselt 2019. aastal märkimisväärne struktuurne eelarvepuudujääk;

I.  arvestades, et prognooside kohaselt ei ületa 2019. aastal ühegi euroala liikmesriigi eelarvepuudujääk künnisväärtust, milleks on 3 % SKPst, ning kogu euroala valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk on prognooside kohaselt 2018. aastal langenud 0,6 %-le SKPst, kuid 2019. aastal tõuseb see natuke, st 0,8 %-le SKPst;

J.  arvestades, et liikmesriikide riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on põlvkondadevahelise õigluse seisukohast muret tekitav küsimus;

K.  arvestades, et jooksevkonto ülejääk saavutas oma tippväärtuse 2017. aastal ning et 2019. ja 2020. aastal peaks see mõnevõrra alanema, jäädes euroalal püsima umbes 3,6 % juurde SKPst ja ELis 2,3 % juurde SKPst, kusjuures tegemist on ühtede kõrgeimate väärtustega maailmas;

1.  tunneb heameelt komisjoni 2019. aasta majanduskasvu analüüsi üle, milles kinnitatakse uuesti, kui suur tähtsus on 1) kvaliteetsete investeeringute suurendamisel, 2) reformidel, millega suurendatakse tootlikkuse kasvu, kaasavust ja institutsioonilist kvaliteeti, ning 3) makromajanduslikul finantsstabiilsusel ja riigi rahanduse usaldusväärsusel;

2.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võtaksid otsustavaid ja kooskõlastatud meetmeid kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks, võtaksid vastutuse tulevaste põlvkondade ees ning tagaksid põlvkondadevahelise õigluse riigi rahanduse ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse kaudu ning tagaksid seeläbi meie heaoluriikide tuleviku;

3.  märgib, et komisjoni 2018. aasta aruandest rahvastiku vananemise kohta nähtub, et juhul, kui poliitika ei muutu, on eelseisvatel aastakümnetel oodata pensionide, tervishoiuteenuste ja pikaajalise hooldusega seotud eelarvekulude kasvu, kuna Euroopa rahvastiku märkimisväärne vananemine jätkub;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid valmistuksid selliseks demograafiliseks arenguks, 1) viies niisuguste kulude vähendamiseks ellu sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme, 2) suurendades tootlikkuse kasvu, mis on ülimalt oluline, et tagada tulevikus tugev ja jätkusuutlik majanduskasv, ning 3) luues asjakohased eelarvepuhvid, et kaitsta end suurenevate eelarvekulude eest;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et tööhõive määr ELis tõuseb, olgugi et liikmesriikides on see tõus ebaühtlane; märgib, et pikaajaline töötus ja noorte töötus on mõnes liikmesriigis endiselt suur, mistõttu tuleb jätkuvalt teha reforme ja investeeringuid, et hõlbustada noorte ja pikaajaliste töötute tööturule sisenemist;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks veelgi majandus- ja rahaliidu süvendamist vastavalt kokkulepitud tegevuskavale;

7.  kutsub komisjoni üles seadma ühtse turu väljakujundamise oma tegevuskavas esikohale;

Kvaliteetsete investeeringute tegemine

8.  toonitab, et pikas perspektiivis põlvkondadevahelise õigluse tagamiseks peavad liikmesriigid kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega suurendama tootlikkust tulusate investeeringute abil, nagu kasvu soodustavad kestlikud taristuprojektid, et aidata ergutada väga vajalikku potentsiaalset majanduskasvu;

9.  tunneb heameelt Euroopa investeerimiskava positiivse panuse üle majanduskasvu ja töökohtade loomisse; rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlament on juba võtnud vastu oma läbirääkimisseisukoha InvestEU programmi kohta, ning nõuab tungivalt, et institutsioonidevaheline poliitiline kokkulepe saavutataks võimalikult kiiresti; võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja soovituse, mille kohaselt tuleks parandada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) toetatavate investeeringute geograafilise jaotust;

10.  märgib, et euroalal valitseb ikka veel investeeringute puudujääk, kuigi Euroopa investeerimiskava on andnud positiivseid tulemusi; juhib tähelepanu sellele, et praeguses olukorras, kus esineb märke majanduskasvu aeglustumisest ning suurenevatest välistest riskidest ja probleemidest, on avaliku ja erasektori investeeringutel oluline roll Euroopa tasandil majanduskasvu ja lähenemise hõlbustamisel;

11.  tuletab meelde, et liikmesriigid peavad eelarvepoliitilise manööverdamisruumi kasutamisel eristama pikaajalisi tulusaid avaliku sektori investeeringuid ja jooksvaid kulusid;

12.  rõhutab, et tootlikkuse kasvu suurendamiseks tuleb kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega investeerida oskustesse, innovatsiooni, automatiseerimisse, digitaliseerimisse, teadus- ja arendustegevusse, säästvasse liikuvusse ja taristusse; rõhutab, et investeerida tuleb nii füüsilisse kui ka inimkapitali, ning kutsub seejuures liikmesriike üles tagama võrdse juurdepääsu elukestvale õppele, oskuste täiendamisele ja ümberõppele;

13.  on seisukohal, et reformid, millega kaotatakse investeeringute puhul ebaproportsionaalne bürokraatia, hõlbustaksid majandustegevust ja looksid ka tingimused, mis soodustavad pikaajalist majanduskasvu;

14.  rõhutab, et Euroopa-sisesed välismaised otseinvesteeringud võivad tuua kaasa suurema tootlikkuse nii investeerimisühingute kui ka kohalike äriühingute jaoks vastuvõtvates piirkondades ning aitavad Euroopas kaasa majanduslikule lähenemisele; on seisukohal, et selged ja jõustatavad normid, võrdsed tingimused ja väiksemad nõuete täitmisega seotud kulud on investeeringute ligimeelitamisel otsustava tähtsusega tegurid;

15.   toonitab tungivat vajadust täieulatusliku kapitaliturgude liidu järele, sest paremini integreeritud finantsturud võivad tagada uute erasektori riskijagamis- ja riskivähendamismehhanismide loomise, hõlbustada piiriüleste investeeringute tegemist ja reaalmajanduse juurdepääsu rahastamisele ning edendada jätkusuutlikke erasektori investeeringuid;

Keskendumine reformidele, millega suurendatakse tootlikkuse kasvu, kaasavust ja institutsioonilist kvaliteeti

16.  tuletab meelde, et muude tegurite samaks jäädes võib vananev tööjõud järgmisel paaril aastakümnel pidurdada Euroopa tootlikkuse kasvu; tunneb jätkuvalt muret ELi väikese konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvu pärast ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid seetõttu tootlikkust suurendavaid ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme;

17.  rõhutab tungivat vajadust vaadata läbi nii liikmesriikide riiklike pensioniskeemide asjakohasus kui ka pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus; toonitab vajadust reformida asjaomaste liikmesriikide pensionisüsteeme, et tagada nende pikaajaline jätkusuutlikkus;

18.  jagab komisjoni arvamust, et suurem tootlikkuse kasv ja kaasatus peaksid olema riiklike reformide oluline eesmärk;

19.  rõhutab, kui oluline on suurendada tööjõus osalemise määra, et muu hulgas aidata säilitada sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust, eelkõige tõusva sõltuvusmäära tingimustes; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma meetmeid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) ja pagulaste tööturuga integreerimise edendamiseks;

20.  märgib, et ülemäärane maksustamine võib olla investeeringutele ja töökohtadele takistuseks; nõuab maksukoormuse ümberpaigutamist nii, et loobutakse Euroopas kehtivast suurest tööjõuga seotud maksukoormusest; on ühtlasi seisukohal, et väikeste ja keskmiste sissetulekute puhul maksukoormuse vähendamine suurendab tõenäoliselt nõudlust ja soodustab majanduskasvu; rõhutab vajadust parandada maksude kogumist ja koordineerida paremini maksustamise valdkonna haldustavasid ning tunneb heameelt niisuguseid reforme rakendavate liikmesriikide jõupingutuste üle;

21.  toonitab, et digitaliseerimine, üleilmastumine, tehisintellekt, automatiseerimine ja tehnoloogilised muutused pakuvad suurt kasvupotentsiaali, kujundavad meie tööturge põhjalikult ümber ning mõjutavad Euroopa riikide majanduse kasvu dünaamikat;

22.  rõhutab asjaolu, et väheneva tööealise rahvastiku mobiliseerimiseks on vaja mitmekülgsemaid ja oskustega töötajaid, dünaamilisemaid tööturge, aktiivset tööturupoliitikat, elukestvat õpet ning tööjõu koolitamist, oskuste täiendamist ja ümberõpet ning tugevamaid seoseid haridus- ja koolitussüsteemide ning ettevõtjate vahel koos sotsiaalkindlustussüsteemidele juurdepääsu võimaldamisega; nõuab kindlalt, et kõnealuseid põhimõtteid võetaks nõuetekohaselt arvesse, et toetada kaasavaid ja hästi toimivaid tööturge ning suurendada töökohtade kvaliteeti, nagu on ette nähtud Euroopa sotsiaalõiguste samba raames;

23.  toonitab asjaolu, et õiguslike ja haldustakistuste tõttu ei saa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes on olulised tööhõive soodustajad, kasutada täiel määral ära Euroopa ühtse turu potentsiaali; nõuab tungivalt, et komisjon vähendaks neid takistusi; nõuab tungivalt, et komisjon võitleks ka ebaausa konkurentsi ja maksustamise vastu VKEde ja hargmaiste äriühingute seas; toonitab, kui tähtis on jätkata maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust;

24.  tuletab meelde, kui tähtis on ettevõtlust soosiv haldus- ja õiguskeskkond, võttes samal ajal arvesse piisavat tarbijakaitset, et hõlbustada äriühingute juurdepääsu rahastamisele ja rahaliste vahendite piiriülest hankimist; tunneb heameelt selle üle, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis on pööratud tähelepanu vajadusele suurendada avaliku halduse tulemuslikkust, kusjuures see peaks hõlmama kõiki valitsustasandeid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kõrvaldaksid tarbetud tõkked, mis takistavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil era- ja avaliku sektori investeeringute tegemist;

25.  toonitab, et potentsiaalsete tulevaste šokkidega toimetulekuks tuleb majandus- ja rahaliidu süvendamisel teha edusamme; tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu süvendamine eeldab tugevat poliitilist pühendumist, tõhusat valitsemist ja demokraatlikku vastutust; tuletab meelde, kui oluline on finantsstabiilsuse tagamiseks vastupanuvõimeline pangandussektor ning selle tõhus ja asjakohane reguleerimine; nõuab, et järk-järgult kujundataks välja pangandusliit, mis hõlmab usaldusväärset Euroopa hoiuste tagamise skeemi ning mille raames tehakse jätkuvalt pingutusi viivislaenude vähendamiseks; võtab teadmiseks euroala tippkohtumisel eurorühmale antud volituse teha tööd lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendiga;

Makromajandusliku stabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamine

26.   juhib tähelepanu sellele, et makromajanduslik finantsstabiilsus ja riigi rahanduse usaldusväärsus on jätkuvalt jätkusuutliku kasvu eeltingimused;

27.  märgib, et eakate suurema osakaaluga kaasnevad suuremad kulud tervishoiuteenustele, vanaduspõlve hooldusele ja pensionidele; märgib lisaks, et vananevas ühiskonnas väheneb muude tegurite samaks jäädes tööealiste inimeste osakaal eakate osakaaluga võrreldes, mis tähendab, et ühe eaka kohta on vähem tööealisi maksumaksjaid; rõhutab, et see seab väga suure koormuse nende liikmesriikide riigi rahandusele, kes ei ole vajalikke reforme rakendanud, seades ohtu nende jätkusuutlikkuse;

28.  nõuab, et liikmesriigid, kelle puhul on eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlg suur, teeksid pidevaid jõupingutusi nende vähendamiseks; võtab teadmiseks jõupingutused, mida teatavad liikmesriigid on teinud oma riigi rahanduse tugevdamiseks, kuid peab kahetsusväärseks asjaolu, et osad liikmesriigid on jätnud vajalike reformide elluviimise võimaluse kasutamata; juhib tähelepanu sellele, et teatavad hea eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid on eelarvet veelgi konsolideerinud ning aidanud seeläbi kaasa euroala jooksevkonto ülejäägile;

29.  tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle julgustada jooksevkonto puudujäägi või suure välisvõlaga liikmesriike suurendama oma konkurentsivõimet ning julgustada suure jooksevkonto ülejäägiga liikmesriike edendama nõudlust, suurendades vastavalt tootlikkuse kasvule palgakasvu, ning edendama tootlikkuse kasvu investeeringute edendamise kaudu;

30.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade jaoks asjakohased eelarvepuhvrid; nõuab stabiilsuse ja kasvu pakti, sealhulgas selle paindlikkuse klauslite järjekindlat rakendamist ja järgimist, et tagada vastutustundlik riigi rahandus; tuletab meelde, kui tähtis on eelarve-eeskirjade järjekindel rakendamine selleks, et tagada finantsturgude usaldusväärsus, mis on investeeringute ligimeelitamiseks ülimalt oluline;

31.  tunneb heameelt Euroopa Eelarvenõukogu ettepaneku üle eelarve-eeskirju oluliselt lihtsustada, et kehtivat ELi eelarveraamistikku veelgi parandada; rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjades sisalduv paindlikkus võimaldab liikmesriikidel saavutada hea tasakaalu konservatiivse eelarvepoliitika tagamise ning tulusate investeeringute tegemise hõlbustamise eesmärgi vahel; kutsub komisjoni üles võtma võla jätkusuutlikkuse analüüside tegemisel arvesse kõiki riigipõhiseid tegureid;

Riiklik isevastutus

32.  tuletab meelde, et riigipõhiste soovituste rakendamise määr on liiga madal; on veendunud, et Euroopa poolaasta keskmes peaks olema riiklik isevastutus; nõuab tungivalt, et liikmesriikide ja piirkondlikud parlamendid arutaksid riigiaruandeid ja riigipõhiseid soovitusi ning teeksid asjaosalistega koostööd; juhib tähelepanu sellele, et isevastutust võib suurendada Euroopa poolaasta lihtsustamine ja sihipärasemaks muutmine;

°

°  °

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.

(2)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

(3)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.

(4)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.

(5)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(6)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.

(7)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.

(8)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(9)

ELT L 129, 19.5.2017, lk 1.

(10)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.

(11)

ELT C 461, 21.12.2018, lk 1.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (31.1.2019)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2018/2119(INI))

Arvamuse koostaja: Andrey Kovatchev

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub komisjonil kohandada Euroopa poolaasta protsessi vastavalt uuele pikaajalisele strateegilisele raamistikule, milles juhindutakse kestliku arengu eesmärkidest, et toetada liikmesriike keskkonnasäästliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu saavutamisel; kordab, kui tähtis on jälgida Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, et tagada märkimisväärseid edusamme selle kesksete põhimõtete elluviimisel, eriti mis puudutab õigust kvaliteetsele ennetavale ja kõigile taskukohasele tervishoiule;

2.  rõhutab, et Euroopa poolaasta protsessis peaks selle majanduslikule mõõtmele lisaks olema oluline osa ka sotsiaal-, kliima- ja keskkonnapoliitikal; nõuab, et võetaks kasutusele näitajad, millega saab mõõta jätkusuutlikkust ja heaolu;

3.  rõhutab, et energia ja ressursside kasutamise jätkuv lahtisidumine majanduskasvust on vajalik selleks, et saavutada ELi 2030. aasta kliima- ja energiaalased eesmärgid kooskõlas Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustustega;

4.  palub komisjonil lisada Euroopa poolaastasse eesmärk saavutada kliimaneutraalne majandus; tuletab meelde ELi kohustust saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullheide sotsiaalselt õiglase ülemineku abil ja kulutõhusal viisil;

5.  rõhutab, et ELi majanduse CO2-heite vähendamine stimuleerib tegema märkimisväärseid lisainvesteeringuid; tuletab meelde, et praegu investeeritakse umbes 2 % ELi SKPst tema energiasüsteemi ja sellega seotud taristusse; märgib, et see määr peaks suurenema 2,8 %-ni, et saavutada nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitav majandus, mis nõuab algversiooniga võrreldes märkimisväärseid lisainvesteeringuid;

6.  tuletab meelde vajadust viia ELi rahastamiskohustused kooskõlla Pariisi kliimaeesmärkidega, hinnates muu hulgas seda, kas investeeringud toetavad kliimaeesmärke või on nendega kooskõlas, suurendades kliimamuutustega seotud rahastamist ning võttes finantsvoogude korral läbivalt arvesse kliimamõjude aruandlust;

7.  rõhutab vajadust integreerida Euroopa poolaastasse kliima- ja energiaeesmärgid, mille liikmesriigid on kehtestanud energialiidu juhtimist ja kliimameetmeid käsitleva määruse alusel(1);

8.  rõhutab, et majanduse rohelisemaks muutmine ja tõhusamatesse tervishoiusüsteemidesse investeerimine suurendab Euroopa suutlikust parandada oma kodanike heaolu; märgib, et arvesse tuleks võtta struktuurireformide lühiajalist eelarvemõju ning nende pikaajalist mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale;

9.  on seisukohal, et on oluline kasutada Euroopa poolaastat selleks, et kiirendada üleminekut ressursitõhusale, CO2-neutraalsele ja energiatõhusale ringmajandusele, mis põhineb taastuvatel energiaallikatel ning aitab kaasa kestlikule arengule ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; kordab, kui oluline on ELi rahaline toetus söetööstus- ja CO2-mahukatele piirkondadele, et võimaldada õiglast energiaalast üleminekut puhtale tehnoloogiale ja energiatõhusatele lahendustele, luues samal ajal jätkusuutlikke töökohti;

10.  peab Euroopa poolaastat oluliseks vahendiks, ilma milleta ei ole võimalik saavutada ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ega saada vastavat sotsiaalmajanduslikku kasu;

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et järgmisel programmiperioodil kavatsetakse eraldada liikmesriikidele ELi rahalisi vahendeid selleks, et toetada neid soovituste ja struktuurireformide rakendamisel, kuid rõhutab, et sellest seosest ei tohiks kujuneda eeltingimus; nõuab, et reformide edenemise jälgimisel ja hindamisel vaadataks kaugemale tulevikku;

12.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa poolaasta raames tunnistatakse, et liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu tööjõu kohanemisvõimele, et neil oleks tehnoloogia arenguga kohanemiseks vajalikud oskused; rõhutab sellega seoses vajadust võtta vastu õiglane lähenemisviis üleminekule, tagades kõigi mõjutatute kaasamise ja osalemise ning toetades töötajaskonda ja inimväärse töö ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa poolaasta protsessis ei ole tervishoiu valdkonnas kogu tähelepanu pööratud enam kulude vähendamisele, vaid keskendutakse ka tervishoiusüsteemi toimivusele, tunnistades, kui olulised on tervishoiu tulemused ning kvaliteetsete ja kõigile taskukohaste tervishoiuteenuste kättesaadavus; nõuab, et tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks töötataks välja ühtsed näitajad ja metoodika, mille eesmärk on vähendada tervisealast ebavõrdsust; toetab jõupingutusi ühiste näitajate ja metoodikate väljatöötamiseks, et võimaldada riiklike tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamist, sealhulgas tervishoiuteenuste kättesaadavuse ebavõrdsuse ja lünklikkuse hindamist;

14.  rõhutab, et tõhus investeerimine tervishoidu, sealhulgas tervishoiualastesse teadusuuringutesse ja haiguste ennetamisse, on hädavajalik, et tagada kodanikele võrdne juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele; rõhutab tervishoiusektori jätkusuutlikkuse tähtsust;

15.  rõhutab, kui oluline on pidada riiklikul tasandil kodanikuühiskonnaga struktureeritud ja korrapärast dialoogi, et suurendada peremehetunnet; on veendunud, et komisjon peaks koguma teavet paljudelt sidusrühmadelt ning tagama riigipõhiste soovituste ja riigiaruannete ulatuslikuma avalikustamise, sealhulgas kõrgemal poliitilisel tasandil toimuvate rohkemate arutelude kaudu;

16.  kutsub komisjoni üles andma Euroopa poolaastale territoriaalse mõõtme nii analüütilisel kui ka operatiivtasandil; on lisaks seisukohal, et struktuuripoliitika tõhusa juhtimise tagamiseks peavad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused olema kaasatud poliitika alaste otsuste ettevalmistamisse ja langetamisse, kasutades selleks kombineeritud ülalt alla ja alt üles kavandamisprotsessi;

17.  nõuab kodanikuühiskonna ja keskkonnaorganisatsioonide struktureeritud kaasamist Euroopa poolaasta protsessi ning keskkonnaministrite suuremat osalust Euroopa poolaasta protsessis nõukogu tasandil;

18.  nõuab suuremat sidusust teiste ELi poliitikavaldkondadega, nagu need, mis on seotud kliimamuutustega ja loodusvarade mittesäästva kasutamisega;

19.  rõhutab vajadust tugevdada Euroopa ühist suutlikkust reageerida sellistele loodusõnnetustele nagu põud Lõuna-Euroopa riikides, katastroofilised üleujutused, metsatulekahjud ja maavärinad; rõhutab vajadust ergutada tihedamat koostööd Euroopa katastroofidele reageerimise operatsioonide põhjalikul kavandamisel, muu hulgas selliste meetmete abil, nagu liikmesriikide vahendite kaardistamine, hädaolukorra lahendamise plaanide koostamine ja riskijuhtimise planeerimise parandamine.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

8

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Herbert Dorfmann, Fredrick Federley, Christophe Hansen, Babette Winter, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Andor Deli

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (18.2.2019)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2018/2119(INI))

Arvamuse koostaja: Iskra Mihaylova

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et ELi majandus jätkab kasvamist, tööhõive on suurenenud ja kriisi tagajärjel tekkinud investeerimislõhe on peaaegu kadunud, kuigi avaliku sektori investeeringute tase on ikka veel kriisieelsest tasemest madalam ning mõnes riigis, mida kriis enim mõjutas, on selles suhtes suured lüngad; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et haavatavus püsib, jätkusuutlik majanduskasv ei ole toonud kõigile võrdselt kasu, töötuse määr on mitmes liikmesriigis endiselt kõrge ning majanduslikud, sotsiaalsed, piirkondlikud ja territoriaalsed erinevused on endiselt üks peamine mureküsimus; juhib tähelepanu asjaolule, et investeeringute suurenemisest hoolimata on nende mõju tootlikkusele olnud ebapiisav ning seepärast on vaja paremini suunata ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid ja nende täiendavust liidu teiste programmide ning avaliku ja erasektori investeeringutega, et suurendada tootlikkust ja vähendada liikmesriikidevahelisi erinevusi; märgib, et stabiilsuse ja kasvu pakt peaks keskenduma ka sotsiaalsete aspektide parandamisele ja jätkusuutliku arengu saavutamisele;

2.  rõhutab, et EL peaks toetama oletatavat taastumist sellise majanduspoliitikaga, mis kaitseb avalikke teenuseid ning parandab üldist huvi pakkuvate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust;

3.  tuletab meelde, et väljendatuna protsendina SKPst jäid 2017. aasta avaliku sektori investeeringud ELis (2,7 %) ja euroalal (2,6 %) tublisti alla viimase kümne aasta keskmise (vastavalt 3,2 % ja 3,0 %); märgib, et sel põhjusel tuleks märkimisväärselt suurendada avaliku sektori investeeringuid, et kompenseerida finantskriisi põhjustatud languse aastaid ning täita pakiline vajadus avalikesse teenustesse ja infrastruktuuri investeerimise järele; märgib, et avaliku sektori investeeringud on endiselt esmatähtsad ja neid ei tohiks piirata avaliku ja erasektori partnerluste edendamise algatustega;

4.  märgib, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) andmetel jäävad ELi taristuinvesteeringud endiselt 20 % alla kriisieelse taseme ja et 34 % kohalikest omavalitsustest on teatanud, et taristuinvesteeringute tase jääb allapoole nende vajadusi, samas kui EL vajab igal aastal taristuinvesteeringuid vähemalt 335 miljardi euro väärtuses;

5.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa poolaasta peab järjekindlalt aitama kaasa ebavõrdsuse ja erinevuste kaotamisele, eelkõige pidades silmas ELi eri piirkondade vahelist sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset laadi ebavõrdsust; rõhutab, et EIP investeeringute jätkuv geograafiline tasakaalustamatus on vastuvõetamatu ja väga murettekitav on asjaolu, et 2017. aastal sai pool liikmesriikidest 80 % kõigist EIP investeeringutest ELis, samal ajal kui ülejäänud 14 liikmesriiki said sellest investeeringust ainult 10 %;

6.  märgib, et parim reageering kodanike muredele on toetada reaalpalga kasvu ja püüda lisada investeeringuid kvaliteetsete töökohtade loomiseks, suurendada sisenõudlust ja tagada toodetud jõukuse õiglasem jaotus; on seisukohal, et EL peaks aitama kaasa stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkusele, luues Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks eelarvepoliitilist manööverdamisruumi;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa poolaasta peaks eelkõige aitama viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja jälgima kõigi oma 20 peamise põhimõtte rakendamist, pöörates erilist tähelepanu naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamisele, sotsiaalkaitsele, kõigile olulistele teenustele juurdepääsule, võrdväärse töö eest võrdse tasu saamise õigusele ning õigusele kvaliteetsetele ja taskukohastele hooldusteenustele;

8.  tuletab meelde, et Euroopa poolaasta raames tuleks rõhutada maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamise tähtsust, mis annab vahendid avaliku sektori investeeringuteks ja täiendavad vahendid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks;

9.  märgib, et Euroopa poolaasta raames tuleks võtta arvesse tõhusa sotsiaalkaitse kättesaadavuse edendamist kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba asjakohaste põhimõtetega; märgib, et liikmesriike tuleb ergutada võtma vajalikke meetmeid, et kõrvaldada takistused, mis ei lase töötajatel sotsiaalkaitseõigusi kasutada, ja luua ulatuslikud sotsiaalkaitsesüsteemid, ning et seetõttu tuleks Euroopa poolaasta raames jälgida liikmesriikide edusamme õigusaktide vastuvõtmisel ja selliste süsteemide väljatöötamisel, mis tagavad kõigile juurdepääsu sotsiaalkaitsele;

10.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on säilitada Euroopa poolaasta keskendumine aruka, kestliku ja kaasava arengu saavutamisele, koordineerides paremini riiklikku ja ELi poliitikat, et luua ELis rohkem kvaliteetseid töökohti ning vähendada palga- ja pensionilõhet;

11.  rõhutab, et Euroopa poolaasta peaks keskenduma tootlikkuse suurendamisele, investeerides rohkem taristusse, haridusse ja koolitusse, tervishoidu ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni, ning et tootlikkuse kasv peaks kajastuma töötajate töötasu kasvus;

12.  rõhutab, et madal sissetulek on Euroopas jätkuvalt probleem, et töötajate koondumine palgaskaala alumisse otsa ja vaesuse kõrge määr on selged märgid palgakujunduspoliitikast ning et sooline palgalõhe ja ebakindlad töösuhted, eriti noorte hulgas, on endiselt tõsised probleemid, mis tuleb kiiresti lahendada;

13.  nõuab, et Euroopa poolaasta üks prioriteete peab olema vaesuse kaotamine, nagu on sätestatud kestliku arengu eesmärkides;

14.  rõhutab, et elanikkonna vananemine peaks ajendama valitsusi investeerima eakate kaitsmisse rohkem, mitte vähem, nagu on soovitatud stabiilsuse ja kasvu paktis; rõhutab, et avaliku sektori investeeringud tervishoidu peaksid olema proportsionaalsed vajadustega, tervishoiuteenuste kättesaadavust tuleks korrapäraselt hinnata, võttes arvesse keskmist individuaalset sissetulekut ja mõju leibkondadele, ning tuleb võtta meetmeid, et edendada ja jälgida investeerimist ennetavatesse tervishoiuteenustesse, mis on vananevas ühiskonnas hädavajalikud;

15.  nõuab, et Euroopa poolaasta annaks aktiivse panuse selleks, et kestlikult lahendada demograafilisi probleeme (rahvastiku vananemine ja vähenemine, demograafiline surve, võimetus ligi meelitada või säilitada kvalifitseeritud tööjõudu), mis Euroopa piirkondi mitmel moel mõjutavad; rõhutab eelkõige vajadust osutada kohast abi sellistele territooriumidele nagu teatavad äärepoolseimad piirkonnad;

16.  rõhutab, et Euroopa poolaasta raames tuleks põhjalikult analüüsida tehnoloogiliste muutuste ja digiteerimise keskpikka ja pikaajalist mõju tööturule; tuletab meelde, et kuigi tehnoloogilised muutused võivad luua võimalusi uuteks või paremateks ja kindlamateks töökohtadeks, seostub see praegu sageli töökohtade kadumise või ebakindlate töökohtade loomisega;

17.  rõhutab, et ELi sotsiaal-majanduslik areng saab toimuda ainult kinni pidades meie põhiväärtustest;

18.  rõhutab, et Euroopa poolaasta üks prioriteetidest peab olema kaitsta elanikkondi ja piirkondi, keda globaliseerumine (nt ettevõtete ümberpaigutamine ja töökohtade kadumine) negatiivselt mõjutab;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd ning võtma uusi meetmeid era- ja avaliku sektori investeeringute võimendamiseks ja looma rohkem partnerlussuhteid, et luua uusi töökohti, maksimeerida ühtekuuluvuspoliitika vahendite lisaväärtust ning nende vastastikust täiendavust ja koostoimet muude liidu programmide ja rahastamisvahenditega;

20.  rõhutab, et riigi tasandil kaasatakse sotsiaalpartnereid endiselt vähe ning et nii komisjon kui ka liikmesriikide valitsused peaksid tegema rohkem selle tagamiseks, et sotsiaalpartneritega peetakse nõu;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama kõikide elamispinna liikide põhjalikku ja täielikku seiret, viima läbi teadusuuringuid ning uurima muude oluliste küsimuste hulgas ka väikese nõudlusega piirkondade ja ülekuumenenud eluasemeturgude geograafilisi erinevusi, et parandada elamispindade hindamise analüütilist alust riikide aruannetes ja riigipõhistes soovitustes;

22.  toetab seisukohta, et investeeringutel, innovatsioonil, teadmistel ja struktuurireformidel on Euroopa tugevamaks ja ühtsemaks muutmisel tähtis roll; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavate investeeringutega, millel on väga oluline roll ja mida ei saa asendada muude vahenditega, antakse suurim osa ELi rahalisest toetusest (koos riikliku kaasrahastamisega moodustab see ajavahemikul 2014–2020 638 miljardit eurot) ning luuakse Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele kaasatusele, innovatsioonile ja keskkonnakaitsele, käsitledes selliseid uusi probleeme nagu julgeolek, rändajate ja rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste integratsioon, samuti aidates kaasa avaliku ja erasektori investeeringutele koos asjakohaste reformidega, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, kaasatust ning institutsioonilist ja haldussuutlikkust;

23.  soovitab tungivalt hinnata teadus- ja innovatsioonipoliitika mõju liikmesriikide arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele kasvule;

24.  kiidab heaks ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning tugevamad seosed ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta protsessi vahel jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata äärepoolseimatele, kaugematele, vähim arenenud või hõredalt asustatud piirkondadele; taunib siiski ühtekuuluvuspoliitika jaoks kavandatud vahendite vähendamist ja rõhutab, et rahastamine tuleks säilitada praegusel tasemel; nõuab mitmeaastase finantsraamistiku paketi ja ühtekuuluvuspoliitika määruste kiiret ja õigeaegset vastuvõtmist, et vältida võimalikke viivitusi rakendamisel; tunneb heameelt selle üle, et uues mitmeaastases finantsraamistikus nõutakse, et veerand kulutustest tuleb eraldada kliimaeesmärkidele, kuivõrd kliimamuutused on oluline pikaajaline probleem;

25.  võtab teadmiseks, et 2019. aastal keskendutakse Euroopa poolaasta raames rohkem investeerimisvajadustele, et toetada programmitöö otsuste tegemist ajavahemikul 2021–2027, ja võtab teadmiseks 2019. aasta riigiaruannete kavandatava uue lisa, milles määratakse kindlaks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) ja Ühtekuuluvusfondi jaoks asjakohased investeerimisvajadused ajavahemikuks 2021–2027; on seisukohal, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata ebavõrdsuse vastu võitlemisele ka ühtekuuluvuspoliitika rahastamise kaudu, rakendades selleks tõhusaid meetmeid ja suunates vahendeid;

26.  rõhutab, kui oluline on jätkata ja suurendada ESF+ toetust noortegarantiile, noorte tööhõive algatusele ja Euroopa solidaarsuskorpusele, pidades silmas nende rolli tööhõive, majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, õppimise ja kutseõppega seotud probleemide lahendamisel;

27.  on seisukohal, et liidu rahaliste vahendite, programmide ja vahendite vahel on vaja täiendavat lihtsustamist ja suuremat paindlikkust, et muuta strateegiliste investeeringuprojektide ELi poolne rahastamine lihtsamaks, tõhusamaks ja geograafiliselt tasakaalustatumaks; toonitab, et eritähelepanu on vaja pöörata mahajäänud piirkondadele;

28.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk peab olema edendada liidu kui terviku ja tema piirkondade harmoonilist ja tasakaalustatud arengut, mis toob kaasa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise solidaarsuse vaimus, eesmärgiga edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust ning vähendada erinevusi piirkondade vahel ja nende sees, samuti aidata kaasa kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ületamisele;

29.  tuletab meelde, et 7. ühtekuuluvusaruandes juhitakse tähelepanu piirkondade ja territooriumide suurele mitmekesisusele, mis ilmneb ka praeguste piirkonnakategooriate siseselt ja johtub nende eri olukorrast (sh äärepoolseim asukoht, hõre asustatus, väike sissetulek, aeglane majanduskasv jne), mille tõttu on tingimata vaja rakendada kohandatud territoriaalset lähenemisviisi;

30.  rõhutab vajadust võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, milles sätestatakse konkreetsed meetmed äärepoolseimate piirkondade ees seisvate probleemide lahendamiseks seoses nende kauguse, eraldatuse, väiksuse, keerulise topograafia ja kliima ning majandusliku sõltuvusega väikesest arvust toodetest;

31.  nõuab, et Euroopa poolaasta toetaks Euroopa territoriaalset koostööd selle kõigil tasanditel (piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline nii sise- kui ka väliskoostöö), tagades seeläbi meetmete võtmise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse üldiste eesmärkide saavutamiseks ning aidates suurendada solidaarsust;

32.  kordab üleskutset, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks on oluline rakendada makropiirkondlikke strateegiaid;

33.  märgib, et teatavad Euroopa piirkonnad on Brexiti tagajärgede suhtes eriti kaitsetud ja Ühendkuningriigi väljaastumine võib avaldada negatiivset mõju ühtekuuluvuspoliitikale tervikuna; rõhutab, et üks Euroopa poolaasta eesmärkidest peaks olema vähendada Brexiti negatiivset mõju Euroopa eri piirkondadele ja aidata aktiivselt tugevdada ühtekuuluvuspoliitikat, millel on olnud oluline roll ELi majanduse elavdamisel aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise kaudu.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

14.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, John Flack, Iratxe García Pérez, Krzysztof Hetman, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Martina Anderson, Elsi Katainen, Ivana Maletić, Bronis Ropė, Davor Škrlec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Elsi Katainen, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

John Flack, Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Tamás Deutsch, Krzysztof Hetman, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso

S&D

Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Iratxe García Pérez, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Davor Škrlec

3

EFDD

Rosa D’Amato

GUE/NGL

Martina Anderson, Martina Michels

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (4.12.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2018/2119(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel: Ernest Urtasun (raportöör)

Seisukoht

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon esitab vastutavale majandus- ja rahanduskomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Resolutsiooni ettepanek

Uus põhjendus

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on ELi põhiväärtus; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 8 ja 10 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohustus ning sedastatakse, et ELi eesmärk on kaotada ebavõrdsus, edendada soolist võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu kõikides ELi poliitikavaldkondades ja tegevustes;

Muudatusettepanek    2

Resolutsiooni ettepanek

Uus põhjendus

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

arvestades, et püsivad soolised erinevused, nagu sooline tööhõivelõhe (18,2 %), sooline palgalõhe (16,2 %) ja sooline pensionilõhe (36,5 %) ning muu hulgas ka sooline lõhe otsustusprotsessides, on ELis endiselt märkimisväärsed; arvestades, et nende erinevuste kaotamiseks on kiiresti vaja teha jõupingutusi, kuna need on endiselt üks peamisi takistusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ja vastuvõetamatu soolise diskrimineerimise vorm;

Muudatusettepanek    3

Resolutsiooni ettepanek

Uus põhjendus

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

arvestades, et äärmiselt oluline on tegeleda soolise pensionilõhe probleemiga, mis on ELis keskmiselt ligi 40 % ning tuleneb naiste elu jooksul kogunenud ebavõrdsusest ja nende tööturult eemalviibimise ajavahemikest; arvestades, et hooldusteenuste pakkumine on tõhus vahend naiste tööjõupuuduse lahendamiseks;

Muudatusettepanek    4

Resolutsiooni ettepanek

Uus põhjendus

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

arvestades, et alarahastatud avalikud teenused ning sotsiaalteenustes, sealhulgas tervishoiu, hariduse, eluaseme, lastehoiu ja pikaajalise hoolduse teenuste valdkonnas tehtavad kärped mõjutavad eelkõige naisi, kuna sageli aitavad just naised täita lünki hoolduses, hariduses ja muud laadi perekondlikus toetustegevuses, seejuures tavaliselt tasuta, mis kinnistab naiste ebaproportsionaalset vastutust hoolduse eest;

Muudatusettepanek    5

Resolutsiooni ettepanek

Uus põhjendus

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

arvestades, et hooldusteenuste kvaliteet on liikmesriikides ja liikmesriikide vahel ning era- ja avaliku sektori, linna- ja maapiirkondade ja vanuserühmade lõikes väga erinev;

 

Muudatusettepanek    6

Resolutsiooni ettepanek

Uus põhjendus

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

arvestades, et naised on alaesindatud IKT valdkonnas ja töötavad üldiselt digivaldkonnas madala kvaliteediga töökohtadel; arvestades, et digitehnoloogiale juurdepääsul ja selle kasutamises valitseb sooline lõhe; arvestades, et naiste suurem kaasamine digitaalmajandusse võib majanduskasvu märkimisväärselt mõjutada;

Muudatusettepanek    7

Resolutsiooni ettepanek

Uus põhjendus

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

arvestades, et Euroopa poolaasta peaks aitama viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja jälgida kõigi 20 peamise põhimõtte rakendamist, pöörates erilist tähelepanu naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamisele, võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise õigusele ning õigusele kvaliteetsetele ja taskukohastele hooldusteenustele; rõhutab, et ELi majanduse juhtimisel tuleks SKP kasvu kitsa eesmärgi asemel keskenduda heaolule ja lähenemisele ning soolise võrdõiguslikkuse kõrgetele miinimumstandarditele;

Muudatusettepanek    8

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

peab kahetsusväärseks, et strateegias „Euroopa 2020“ ei ole arvestatud soolise aspektiga, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama strateegiasse soolise võrdõiguslikkuse samba ja soolise võrdõiguslikkuse üldise eesmärgi;

Muudatusettepanek    9

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

kordab uuesti, et peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa poolaasta raamistikus ei arvestata soolise aspektiga ja puuduvad soolised näitajad, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et riigipõhiste soovituste, lähenemisprogrammide ja riiklike reformiprogrammide väljatöötamisel võetaks soolist aspekti rohkem arvesse, kehtestades kvalitatiivsed eesmärgid ja meetmed, mis aitaksid püsivat soolist lõhet vähendada, ning kohaldama eelarve koostamisel süstemaatiliselt soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet;

Muudatusettepanek    10

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

kordab oma üleskutset komisjonile hõlbustada tööhõive edendamise ja vaesuse vähendamise peamiste eesmärkide saavutamise ning reformide mõju jälgimist aja jooksul, nõudes liikmesriikidelt sooliselt eristatud andmete kasutamist, ning samuti määratleda uusi soopõhiseid näitajaid; nõuab makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli täiendamist sotsiaalsete näitajatega, sealhulgas soolise ebavõrdsuse näitajatega, mis peavad olema majanduslike näitajatega võrdsetel alustel;

Muudatusettepanek    11

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama järelevalveprotsessis võimaluse korral sooliselt eristatud andmeid, eelkõige seoses naiste osalemisega tööturul;

Muudatusettepanek    12

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

kordab oma muret eakatele ning puuetega ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele mõeldud kvaliteetsete, taskukohaste ja kättesaadavate lapsehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste puudumise pärast, mis on üks põhjusi, miks naised on tööturul alaesindatud; rõhutab vajadust seada esmatähtsaks meetmed, millega võidelda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega, mis mõjutavad eelkõige naisi, eriti ebasoodsatest oludest pärit naisi, pöörates erilist tähelepanu kestlikele töökohtadele/kvaliteetsetele töökohtadele, mis annavad õigusi, ja kvaliteetsetele avalikele teenustele, mis tagavad sotsiaalse kaasatuse, eelkõige hariduse, tervishoiu, lastehoiu, toetusvajadustega inimeste hoolduse, ühistranspordi ja sotsiaalteenuste valdkonnas; kutsub liikmesriike üles parandama avaliku sektori investeeringuid hooldusteenustesse ning jälgima nende kvaliteeti, taskukohasust ja kättesaadavust;

Muudatusettepanek    13

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

rõhutab, et töötus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tekitavad suurt muret, eeskätt naiste puhul; juhib seetõttu tähelepanu sellele, kui oluline on säilitada Euroopa poolaasta keskendumine aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, koordineerides paremini riiklikku ja ELi poliitikat, et luua ELis rohkem kvaliteetseid töökohti, tegeledes seejuures soolise tööhõive ning palga- ja pensionilõhe probleemidega;

Muudatusettepanek    14

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

väljendab muret tööturu vertikaalse ja horisontaalse segregatsiooni pärast kogu ELis, soolise palga- ja pensionilõhe ning otsustusprotsessidesse kaasatud naiste vähesuse pärast; rõhutab, et naiste tööhõive määr on endiselt madalam kui meeste oma; rõhutab, et tööhõivelõhe on eriti suur emade ja hoolduskohustustega naiste puhul;

Muudatusettepanek    15

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima naiste osalemist tööturul, võttes aluseks töötundide arvu nädalas, lepinguliigid ja naiste rahalise sõltumatuse, ning võitlema selle põhjal naiste vaesuse vastu; nõuab miinimumpalga tõstmist vähemalt äraelamist võimaldava töötasuni, siduvaid meetmeid palkade läbipaistvuse saavutamiseks ning palgaauditite läbiviimist ettevõtte tasandil, et saavutada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine kõigis sektorites ja kutsealadel; palub lisaks liikmesriikidel loobuda naissoost juhatuseliikmete direktiivi blokeerimisest; nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks kiiresti kokkuleppele ettepaneku osas võtta vastu direktiiv töö- ja eraelu parema tasakaalu kohta, sealhulgas võrdse ja taskukohase lastehoiu ning töötavate vanemate ja hooldajate elutsükli hooldusteenuste kohta, et võimaldada neil era- ja tööelu paremini ühitada;

Muudatusettepanek    16

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on muude lisanäitajate hulgas jälgida mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET-) noorte protsenti kõigi 15-24aastaste seas, ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata noortele naistele ja tütarlastele, kuna sooline erinevus selles vanuserühmas NEET-noorte seas on märkimisväärne;

Muudatusettepanek    17

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et parandada digitaaloskusi, mida kodanikud vajavad tööturul, pöörates erilist tähelepanu soolise lõhe vähendamisele selles valdkonnas; rõhutab tungivat vajadust parandada naiste haridust ja tööhõivet IKT sektorites ning hõlbustada nende juurdepääsu kõrgetasemelistele ametikohtadele;

Muudatusettepanek    18

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

nõuab poliitikat, millega toetada naiste ettevõtlust, hõlbustada nende juurdepääsu rahalistele vahenditele ja ärivõimalustele, pakkuda neile kohandatud koolitust ning töötada välja töö- ja eraelu ühitamise meetmed;

Muudatusettepanek    19

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

kutsub komisjoni üles hindama seni ellu viidud struktuurireformide soolist mõju ja teeb ettepaneku, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut kaasataks tihedamalt Euroopa poolaasta kõikidesse etappidesse;

Muudatusettepanek    20

Resolutsiooni ettepanek

Uus punkt

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

palub veel kord, et vastutav(ad) volinik(ud) arutaks(id) iga-aastase majanduskasvu analüüsi soolisi aspekte igal aastal naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga;


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

26.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

9

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Wolf Klinz, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Ralph Packet, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Babette Winter, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eric Andrieu, Nessa Childers, Bas Eickhout, Sophia in ‘t Veld, Jeppe Kofod, Aleksejs Loskutovs, Thomas Mann, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ole Christensen, Danilo Oscar Lancini


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Sophia in 't Veld, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

NI

Cătălin Sorin Ivan

PPE

Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Esther de Lange, Werner Langen, Aleksejs Loskutovs, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Dariusz Rosati, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere

S&D

Eric Andrieu, Pervenche Berès, Nessa Childers, Ole Christensen, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Roberto Gualtieri, Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Babette Winter

9

ECR

Bernd Lucke

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

ENF

Danilo Oscar Lancini

NI

Sotirios Zarianopoulos

VERTS/ALE

Bas Eickhout, Sven Giegold, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

3

0

ECR

Stanisław Ożóg, Ralph Packet, Pirkko Ruohonen-Lerner

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. märts 2019Õigusalane teave