Menetlus : 2018/0332(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0169/2019

Esitatud tekstid :

A8-0169/2019

Arutelud :

PV 25/03/2019 - 15
CRE 25/03/2019 - 15

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0225

RAPORT     ***I
PDF 387kWORD 168k
7.3.2019
PE 632.060v02-00 A8-00169/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

(COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Marita Ulvskog

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

(COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0639),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0408/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee … arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ajavahemikus 4. juulist 2018 kuni 16. augustini 2018 korraldatud veebipõhise konsultatsiooni tulemusi,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee ... arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, õiguskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0169/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast on siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ21 kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid praegu suveaja korda sama aasta märtsi viimasest pühapäevast oktoobri viimase pühapäevani.

(1)  Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast oli siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg, et kooskõlastada aja muutumine kõigis liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ21 kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid kaks korda aastas aastaaegadega seotud kellakeeramist. Vööndiaeg vahetatakse suveaja vastu märtsi viimasel pühapäeval ja see kehtib kuni sama aasta oktoobri viimase pühapäevani.

__________________

__________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

(2)  Lähtudes kodanike esitatud paljudest petitsioonidest, kodanike algatustest ja parlamendiliikmete küsimustest, palus Euroopa Parlament oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsioonis komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra põhjalik hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis rõhutati ka seda, kui oluline on säilitada kogu liidus ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemine kellaaja korrale ja ühtne ELi ajarežiim.

Muudatusettepanek   3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, luua prognoositavus ja pikaajaline kindlus ning vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Avalik arutelu suveaja korra teemal ei ole uus ja alates suveaja kasutuselevõtmisest on seda tava püütud mitme algatusega lõpetada. Mõnes liikmesriigis on peetud riiklikke konsultatsioone ning enamik ettevõtjaid ja sidusrühmi on toetanud selle tava lõpetamist. Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsiooni käigus jõuti samale järeldusele.

Selgitus

Kellaaja muutmisele oldi alguses vastu, kuid käesolevas ettepanekus järgitakse mitmeid uuringuid ja konsultatsioone, millega tuuakse ideoloogilisse arutellu põhjendusi. Seepärast on asjakohane mainida varasemaid arutelusid ja protsessi, mis viis käesoleva ettepaneku koostamiseni.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Selles kontekstis on heaks näiteks loomakasvatajad, kelle puhul suveaja korda peeti esialgsel hinnangul põllumajanduse töötavadega vastuolus olevaks eelkõige niigi väga varajase tööpäeva alguse tõttu ka vööndiaja tingimustes. Samuti arvati, et kaks korda aastas toimuv suveajaga seotud üleminek muudab keerulisemaks toodangu või loomade turule viimise. Lisaks oletati, et kuna lehmad jäävad oma loomuliku lüpsirütmi juurde, siis nende piimaand väheneb. Tänapäevane põllumajandustehnika ja -tavad on siiski muutnud põllumajandust sel moel, et suurem osa neist probleemidest ei ole enam asjakohased, ent mure loomade biorütmi ja loomakasvatajate töötingimuste pärast siiski püsib.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus. Komisjoni korraldatud avalikus konsultatsioonis osales ligi 4,6 miljonit kodanikku, mis on kõige suurem vastuste arv, mis ühelgi komisjoni konsultatsioonil kunagi saadud on. Mitmes kodanike algatuses on rõhutatud üldsuse muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle suveaja korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud ja ühtlustatud viisil.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Kronobioloogia on osutanud, et kellakeeramine mõjutab inimorganismi biorütmi ja sellel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele. Hiljutised teaduslikud tõendid osutavad selgelt seosele kellakeeramise ning südame-veresoonkonna haiguste, põletikuliste immuunhaiguste ja hüpertensiooni vahel, mis on seotud ööpäevase tsükli häirimisega. Teatavad rühmad, näiteks lapsed ja eakad, on eriti haavatavad. Seetõttu on rahvatervise kaitseks asjakohane aastaaegadega seotud kellakeeramine lõpetada.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Liikmesriikide muud kui ülemereterritooriumid jagunevad kolme eri ajavööndisse, st GMT, GMT+1 ja GMT+2. Euroopa Liidu suur põhja-lõunasuunaline ulatus tähendab, et kellaajast tulenev päevavalguse mõju on kogu liidus erinev. Seepärast on oluline, et liikmesriigid võtaksid enne oma ajavööndi muutmist arvesse aja geograafilisi aspekte, st looduslikke ajavööndeid ja geograafilist asukohta. Liikmesriigid peaksid enne oma ajavööndi muutmise kohta otsuse tegemist konsulteerima kodanike ja sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Paljudes kodanike petitsioonides rõhutatakse kodanike muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ning liikmesriikidele tuleks anda aega ja võimalus korraldada avalikke konsultatsioone ja koostada mõjuhinnanguid, et saada paremini aru aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise tagajärgedest kõikides piirkondades.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Suveaeg on väidetavalt võimaldanud hilisemaid päikeseloojanguid suvekuudel. ELis seostub suvi paljude inimeste jaoks sellega, et päikesevalgust jätkub hiliste õhtutundideni. Vööndiaja taastamisega kaasneks see, et päike läheb suvel tund aega varem looja, mistõttu see periood aastast, kus päevavalgust jätkub hiliste õhtutundideni, oleks tunduvalt lühem.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 e)  Arvukad uuringud on käsitlenud seost suveajale ülemineku ja infarktiriski, keharütmide häirete, magamatuse, keskendumis- ja tähelepanuvõime puudumise, õnnetuste ohu suurenemise, väiksema eluga rahulolu ja isegi enesetappude määra vahel. Samas on pikemal päevavalgusajal, vaba aja veetmisel värskes õhus ja pikemal kokkupuuteajal päikesevalgusega selgelt positiivne pikaajaline mõju üldisele heaolule.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 f)  Aastaaegadega seotud kellakeeramisel on ka kahjulik mõju loomade heaolule, mis ilmneb näiteks põllumajanduses lehmade piimaanni vähenemises.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 g)  Laialt levinud arvamuse kohaselt aitab aastaaegadega seotud kellakeeramine säästa energiat. See oligi peamine põhjus, miks selline kord eelmisel sajandil kehtestati. Uurimustest ilmneb aga, et aastaaegadega seotud kellakeeramine võib küll liidus tervikuna aidata vähesel määral vähendada energiatarbimist, ent see ei kehti kõigi liikmesriikide kohta. Lisaks sellele võib suurem kütteenergia kulu üles kaaluda suveajale üleminekuga kaasneva valgustusenergia säästu. Samuti on keeruline tulemusi tõlgendada, sest neid mõjutavad väga palju välised faktorid, näiteks ilmastik, energiakasutajate käitumine ja jätkuv energiasüsteemi ümberkujundamine.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2020 kavatsusest muuta oma vööndiaega 2021. aasta oktoobri viimasel pühapäeval.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Otsusele selle kohta, millist vööndiaega igas liikmesriigis kohaldada, peavad eelnema konsultatsioonid ja uuringud, milles võetakse arvesse kodanike eelistusi, geograafilisi ja piirkondlikke erinevusi, standardset töökorraldust ja konkreetse liikmesriigi jaoks muid olulisi tegureid. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema piisavalt aega, et ettepaneku mõju analüüsida ja valida oma elanikkonna huve kõige paremini teeniv lahendus, võttes samal ajal arvesse siseturu nõuetekohast toimimist.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Kellaaja muutmine, mis ei ole seotud aastaaja muutumisega, toob kaasa üleminekukulud, eelkõige mis puudutab transpordi- ja muude sektorite IT-süsteeme. Selleks et üleminekukulusid oluliselt vähendada, on käesoleva direktiivi rakendamiseks vaja mõistlikku ettevalmistusaega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2021, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 2021. aasta märtsi viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 2021. aasta oktoobri viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2021. aastast, kooskõlastatud viisil.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Käesoleva direktiivi ühtlustatud rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema omavahel koostööd ja võtma oma kavandatavat vööndiaega käsitlevad otsused vastu kokkulepitult ja kooskõlastatult. Selleks tuleks luua koordineerimismehhanism, kus peaks osalema üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Koordineerimismehhanism peaks arutama ja hindama liikmesriigi vööndiaja kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Komisjon peaks hindama, kas kavandatav vööndiaeg eri liikmesriikides võib märkimisväärselt ja jäädavalt takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Kui liikmesriigid ei vaata hinnangu põhjal kavandatavat vööndiaega uuesti läbi, peaks komisjonil olema võimalik lükata käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev edasi kõige rohkem 12 kuu võrra ning esitada vajaduse korral õigusakti ettepanek. Selleks ja käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamise kohta kõige rohkem 12 kuu võrra.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2021. aastal, tingimusel et nad teevad seda kõnealuse aasta oktoobri viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2020.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

1.  Käesolevaga luuakse koordineerimismehhanism, et tagada vööndiaja ühtlustatud ja kooskõlastatud käsitus kogu liidus.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Koordineerimismehhanismis osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artikli 1 lõikele 2 oma otsuse, koguneb koordineerimismehhanism, et arutada ja hinnata kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Kui komisjon leiab lõikes 2 a osutatud hinnangu põhjal, et kavandatav muudatus mõjutab märkimisväärselt siseturu nõuetekohast toimimist, teavitab ta sellest liikmesriiki, kes otsusest teada andis.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Teada andev liikmesriik otsustab hiljemalt 31. oktoobriks 2020, kas ta jääb oma kavatsuse juurde või mitte. Kui kavatsusest teada andnud liikmesriik otsustab oma kavatsuse juurde jääda, esitab ta üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas leevendatakse muutuse negatiivset mõju siseturule.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2024.

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2025 hindamisaruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2024.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2025.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2021. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2019.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2021.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a (uus)

 

1. Komisjon jälgib hoolikalt, milliseid vööndiaegu liidus kavandatakse, tehes tihedat koostööd artiklis 2 osutatud koordineerimismehhanismiga.

 

2. Kui komisjon teeb kindlaks, et kavandatav vööndiaeg, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt artikli 1 lõikele 2, võib märkimisväärselt ja jäädavalt takistada siseturu nõuetekohast toimimist, on tal õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lükata käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäev edasi kõige enam 12 kuu võrra ning esitada vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 b

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 4 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] kuni [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäevani].

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 4 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2019.

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2021.

(1)

ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

TAUST

Viimaste sajandite jooksul on hooajaline kellakeeramine eksisteerinud Euroopas vahelduva eduga. Põhjused on olnud erinevad, kuid korduv põhjus on olnud energia säästmine. Seetõttu on hooajaline kellakeeramine toimunud üsna kaua ka ELi liikmesriikides. Kehtivaid ELi õigusakte hakati rakendama 2001. aastal.

Uuringud näitavad, et hooajaline aja muutus mõjutab muu hulgas transporti, siseturgu, põllumajandust, energeetikasektorit ja rahvatervist. ELi transpordi ja siseturu toimimiseks on ilmselgelt vaja ühtlustatud ajakava.

Kellakeeramisel on ka pahupool. Põllumajanduses avaldab aja muutmine negatiivset mõju põllukultuuride saagikusele ja loomade heaolule, katkestades nende biorütmi, mis mõjutab näiteks lehmade lüpsmist. Kellakeeramine mõjutab negatiivselt ka rahvatervist, suuremal määral lapsi ja vanureid. Uuringud näitavad samuti, et inimesed tunnevad ennast üldiselt kehvasti, kuna ajavahetus segab ööpäevarütmi, suurendab unehäireid ja väsimust. Energeetikasektoris ei ole enam kellakeeramise selgeid eeliseid märgata.

Arutelu hooajalise aja muutuse üle on viimastel aastatel hoogustunud, mis ilmneb ka kodanikualgatustes riiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi ees.

2018. aasta veebruaris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsus komisjoni üles hooajalise kellakeeramise direktiivi läbi vaatama ja vajadusel muutma.

2018. aasta suvel korraldas komisjon avatud konsultatsiooni, mille tulemusena selgus, et 84 % umbes 4,6 miljonist osalejast oli hooajalise kellakeeramise kaotamise poolt.

Komisjon esitas oma ettepaneku hooajalise kellakeeramise direktiivi läbivaatamise kohta 2018. aasta septembris. Ettepanekus soovitas komisjon kaotada kellakeeramise alates 2019. aasta 1. aprillist, lubades liikmesriikidel ise valida, millist standardaega nad soovivad järgida.

RAPORTÖÖRI SEISUKOHT

Raportöör peab tervitatavaks arutelu hooajalise aja muutuse üle. Raportöör tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni avatud konsultatsiooni kellakeeramise kohta kaasati kodanikke niivõrd, et saadi ligi 4,6 miljonit vastust. Kuna hooajaline aja muutus mõjutab paljusid kodanikke, peab raportöör positiivseks, et konsultatsiooni tulemusena vaadatakse läbi ka direktiiv.

Raportöör toetab komisjoni ettepanekut hooajaline kellakeeramine kaotada. Raportöör on siiski arvamusel, et komisjoni ettepanek on mõnevõrra enneaegne, sest sellele ei eelnenud korralikku mõjuhinnangut. Komisjoni avatud konsultatsioon toimus samuti lühema ajavahemiku jooksul: kaheksa nädala jooksul, tavalise kaheteistkümne nädala asemel. See on kahetsusväärne, sest ettepaneku mõju hindamisel on oluline anda otsustajatele piisavalt teavet, millel lõpptulemus põhineb.

Selleks, et transpordisüsteem ja siseturg toimiksid sujuvalt, peab raportöör oluliseks ühtlustatud ajasüsteemi loomist ELis. Raportöör peab siiski oluliseks, et liikmesriigid säilitaksid riigisisese pädevuse oma standardaja määramiseks. Seetõttu julgustab raportöör liikmesriike kooskõlastama oma töö ajavööndi ja standardaja valiku osas ise, et tagada transpordi ja siseturu nõuetekohane toimimine. Töö koordineerimine võiks toimuda teabe vahetamise teel liikmesriikide vastutavate kontaktide vahel võrgustiku kujul.

Raportöör toetab komisjoni ettepanekut, et liikmesriigid peaksid enne standardaja muutmist komisjoni teavitama. Liikmesriigid peaksid aga saama sama teavet komisjoniga ühel ajal. Raportööri kavandatud liikmesriikide vastutavate kontaktide võrgustik võib lihtsustada kooskõlastatud teabevahetust.

Arvestades, et transpordi ja siseturu sujuvaks toimimiseks on vajalikud prognoositavus ja pikaajalisus, teeb raportöör ettepaneku, et kaheksateistkümne kuu pikkune ajavahemik oleks liikmesriikidele sobiv aeg, et komisjoni ja teisi liikmesriike standardaja muutmise plaanidest teavitada.

Transpordi ja siseturu sujuva toimimise tagamiseks peab raportöör asjakohaseks määrata kaheaastane ülevõtmisperiood käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäevast, selle asemel et kehtestada direktiivi jõustumise alguskuupäev. Raportöör on siiski seisukohal, et käesoleva direktiivi vastuvõtmine peaks toimuma nii kiiresti kui võimalik.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (25.2.2019)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

(COM(2018)0639 – C8‑0408/2018 – 2018/0332(COD))

Arvamuse koostaja: Bolesław G. Piecha

LÜHISELGITUS

Viimastel aastatel on suveaja kord olnud mitmete tuliste arutelude teemaks. Arvukad taotlused kodanikelt, Euroopa Parlamendilt ja teatavatelt ELi liikmesriikidelt on viinud selleni, et komisjon otsustas uurida praeguse ELi suveaja korra toimimist ja hinnata, kas seda tuleks muuta.

ELi suveaja korra kohaselt tuleb kaks korda aastas vastavalt muutuvale päevavalgusajale kella keerata, et igal aastaajal päevavalgust maksimaalselt ära kasutada. Kella keeratakse märtsi viimasel pühapäeval ühe tunni võrra edasi ja oktoobri viimasel pühapäeval ühe tunni võrra tagasi, et taastada vööndiaeg.

Suveaja korraga seostatakse mitmeid erinevaid tervisemõjusid, alates lühiajalistest (st kellakeeramisele järgnevatel päevadel tuntavatest) kuni pikaajalisteni, samuti on sellel nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Siiski on kellakeeramisest tingitud biorütmi häirete oluline mõju inimeste tervisele veel segane ja sellega seoses tuleb jätkata põhjalikku kellakeeramisega kohanemise protsessi uurimist.

Suveaja korda käsitleva avaliku konsultatsiooni raames väitis enamus vastajaid (76 %), et kellade talveajast suveaega keeramise kogemus on nende jaoks negatiivne. 43 % vastanutest nimetasid terviseprobleeme ja tervisega seotud muresid, 20 % tõid põhjenduseks energiasäästu puudumise.

Nimetatud halbade kogemustega seoses otsustas komisjon võtta arvesse suveaja võimalikke negatiivseid tervisemõjusid, mida on käsitletud arvukates uuringutes ja aruteludes. Uuringud on käsitlenud näiteks seost suveajale ülemineku ja infarktiriski, keharütmide häirete, magamatuse, keskendumis- ja tähelepanuvõime puudumise, õnnetuste ohu suurenemise, väiksema eluga rahulolu ja isegi enesetappude määra vahel.

Ehkki võimalike halbade mõjude loetelu on pikk, toovad mõned uuringud selgelt välja ka pikaajalises perspektiivis positiivseid mõjusid üldisele heaolule, mis tulenevad pikemast päevavalgusajast, vaba aja veetmisest värskes õhus ja kokkupuutest päikesevalgusega.

Kuigi ma toetan komisjoni uut algatust ja tunnistan, et ELi suveaja korral on mõningaid võimalikke tervisemõjusid, peaks liikmesriikidele kellakeeramise osas jätma laialdase valikuvabaduse vastavalt nende huvidele.

Seetõttu soovin selle ettepaneku puhul välja tuua mõned tervisega seotud asjaolud, täpsustada teatavaid positiivseid ja negatiivseid külgi, millega tuleks arvestada, kuid samas hoidun liikmesriikidele otsuste pealesurumisest. Loomulikult tahaksin eeldada positiivset suhtumist komisjoni ettepanekusse, kuid tervishoiupoliitika vallas subsidiaarsuse põhimõtte järgimiseks peaksime lubama liikmesriikidel ühtlustatud viisil ise otsustada.

Kokkuvõtteks tahan rõhutada, et isegi kui me, eriti seetõttu, et parlamendi ametiaeg on lõpule jõudmas, peaksime vastu võtma selge ja lõpliku otsuse, tuleb arvesse võtta ka terviseküsimustega seotud empiirilisi andmeid. Ometi ei muuda isegi siiras ja tõsimeelne kõigi selles küsimuses kättesaadavate andmete kogumine ning arvesse võtmine meie jaoks lihtsamaks ülesannet võtta vastu selgelt teaduslikult tõestatud väidetel põhinev otsus. Arvestades Euroopa kodanike selgelt väljendatud soovi, usun kindlalt, et peaksime väljendama kavatsust viia pooleliolev töö lõpule; siiski tuleb tunnistada, et ilmselgelt kammitsevad meid empiiriliste andmete puudus ja liikmesriikide erinevad seisukohad. Neil põhjustel tundub kohane kaaluda käimasolevate läbirääkimiste lühiajalist edasilükkamist, sest siis saaksime liikmesriikide täpsematele andmetele ja selgemalt väljendatud soovile tuginedes selgust liikmesriikide täitmata ootuste kohta ning tegutseda sellest lähtuvalt.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, pikaajalisus ja prognoositavus, et vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Tõendusmaterjali põhjal ei ole võimalik täie selgusega öelda, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused, pealegi on tulemused valdkonniti erinevad.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus, nagu oli näha ka komisjoni avaliku konsultatsiooni menetluse käigus kodanikelt saadud 4,6 miljonist vastusest, milles suurem osa oli praeguse aastaaegadega seotud kellakeeramise vastu. Kellakeeramise lõpetamise peamise põhjusena nähakse kellakeeramise mõju inimeste tervisele (43 %), millele järgneb energiasäästu puudumine (20 %). Ehkki 70 % avalikus konsultatsioonis osalenud inimestest oli ühest liikmesriigist, on mõned liikmesriigid juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Ühtlasi on mõne liikmeriigi parlament palunud oma valitsusel võtta meetmeid ELis aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamiseks. Liikmesriigi tasandil on käivitatud seadusandlikud algatused aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamiseks. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liikmesriikide muud kui ülemereterritooriumid jagunevad kolme eri ajavööndisse, st GMT, GMT+1 ja GMT+2. Euroopa Liidu suur põhja-lõunasuunaline ulatus tähendab, et kellaajast tulenev päevavalguse mõju on kogu liidus erinev. Seepärast on oluline, et liikmesriigid võtaksid enne oma ajavööndi muutmist arvesse aja geograafilisi aspekte, st looduslikke ajavööndeid ja geograafilist asukohta. Liikmesriigid peaksid enne oma ajavööndi muutmise kohta otsuse tegemist konsulteerima kodanike ja sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Suveaeg on väidetavalt võimaldanud hilisemaid päikeseloojanguid suvekuudel. ELis seostub suvi paljude inimeste jaoks sellega, et päikesevalgust jätkub hiliste õhtutundideni. Vööndiaja taastamisega kaasneks see, et päike läheb suvel tund aega varem looja, mistõttu see periood aastast, kus päevavalgust jätkub hiliste õhtutundideni, oleks tunduvalt lühem.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Arvukad uuringud on käsitlenud seost suveajale ülemineku ja infarktiriski, keharütmide häirete, magamatuse, keskendumis- ja tähelepanuvõime puudumise, õnnetuste ohu suurenemise, väiksema eluga rahulolu ja isegi enesetappude määra vahel. Samas on pikemal päevavalgusajal, vaba aja veetmisel värskes õhus ja pikemal kokkupuuteajal päikesevalgusega selgelt positiivne pikaajaline mõju üldisele heaolule.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Kronobioloogia on osutanud, et kellakeeramine mõjutab inimorganismi biorütmi ja sellel võib olla kahjulik mõju tervisele. Kuigi suurem osa inimesi harjub muutustega mõne päeva jooksul, vajavad teatava kronotüübiga inimesed selleks mitu nädalat või veelgi kauem. Teatavad rühmad, näiteks lapsed ja eakad, on eriti haavatavad. Kevadisel kellakeeramisel on eriti suur mõju, kuna mõningad uuringud lubavad näiteks oletada, et kellakeeramisele järgneva kahe päeva jooksul suureneb isheemilise insuldi esinemise sagedus. Samuti on seos kellakeeramise ja südame-veresoonkonna haiguste vahel, mis on seotud kellakeeramisest tingitud ööpäevarütmi häirimisega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 e)  Aastaaegadega seotud kellakeeramisel on ka kahjulik mõju loomade heaolule, mis ilmneb näiteks põllumajanduses lehmade piimaanni vähenemises.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 f)  Laialt levinud arvamuse kohaselt aitab aastaaegadega seotud kellakeeramine säästa energiat. See oligi peamine põhjus, miks selline kord eelmisel sajandil kehtestati. Uurimustest ilmneb aga, et aastaaegadega seotud kellakeeramine võib küll liidus tervikuna aidata vähesel määral vähendada energiatarbimist, ent see ei kehti kõigi liikmesriikide kohta. Lisaks sellele võib suurem kütteenergia kulu üles kaaluda suveajale üleminekuga kaasneva valgustusenergia säästu. Samuti on keeruline tulemusi tõlgendada, sest neid mõjutavad väga palju välised faktorid, näiteks ilmastik, energiakasutajate käitumine ja jätkuv energiasüsteemi ümberkujundamine.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et sellega ei häirita siseturu toimimist, peaksid liikmesriigid võimaliku vööndiaja muutmisel konsulteerima teiste liikmesriikidega ja järgima võimaluse korral ühtlustatud lähenemisviisi. Selleks et vältida olukorda, kus suveaja korda kohaldataks ainult mõnes liikmesriigis, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe viivitamata pärast seda, kui on laekunud kõikide liikmesriikide teated.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Liikmesriigid peaksid omavahel kooskõlastama vööndiajad, mille nad valivad, mis tuleks liikmesriikide vahel võimalikult suures ulatuses ühtlustada, et vältida väga suurte erinevustega ajavööndeid ELis, eesmärgiga tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja muuta see kodanike, tarbijate ja asjaomaste sektorite jaoks etteaimatavaks. Kuigi juriidiliselt ei saa liikmesriike kohustada otsustama konkreetse ajavööndi kasuks, tuleks teha kõik selleks, et vältida tarbetuid komplikatsioone. Seetõttu peaksid liikmesriigid konsulteerima nii omavahel kui ka komisjoniga, kui nad teevad otsuse aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise kohta. Selleks peaks iga liikmesriik määrama ühe esindaja, kes konsulteerib komisjoni ja teiste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 30märtsist 2020, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 30. märtsil 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 25. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2020. aastast, kooskõlastatud viisil.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid ei muuda oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele.

1.  Liikmesriigid ei muuda oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele.

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2020. aastal, tingimusel et nad teevad seda 25. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõiked 1 ja 1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

 

1 a.  Liikmesriigid konsulteerivad enne lõikes 1 osutatud otsuse tegemist kõikide teiste liikmesriikidega. Komisjon hõlbustab konsultatsioonide pidamist. Iga liikmesriik määrab ühe esindaja, kes vastutab teiste liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerimise eest.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon teavitab üldsust viivitamata pärast seda, kui on laekunud kõikide liikmesriikide teated.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2024.

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril seitse aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2024.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks seitse aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30märtsiks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1aprillist 2019.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 30märtsist 2020.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1aprillist 2019.

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 30märtsist 2020.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Viited

COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Bolesław G. Piecha

22.10.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.1.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

9

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Christofer Fjellner, Martin Häusling, Jan Huitema, Christel Schaldemose, Mihai Ţurcanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Czesław Hoc, Olle Ludvigsson, Anthea McIntyre, Tonino Picula

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

49

+

ALDE :

Anneli Jäätteenmäki, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR :

Arne Gericke, Czesław Hoc, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

EFDD :

Sylvie Goddyn

ENF :

Jean‑François Jalkh, Joëlle Mélin

GUE/NGL :

Stefan Eck, Kateřina Konečná

NI :

Zoltán Balczó

PPE:

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin‑Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Christofer Fjellner, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Peter Liese, Lukas Mandl, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer‑Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Mihai Ţurcanu

S&D:

Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Rory Palmer, Tonino Picula, Pavel Poc, Christel Schaldemose

VERTS/ALE:

Marco Affronte, Martin Häusling, Davor Škrlec

9

ALDE :

Gerben‑Jan Gerbrandy, Jan Huitema, Valentinas Mazuronis

ECR :

Anthea McIntyre

EFDD:

Julia Reid

S&D:

Massimo Paolucci, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE:

Margrete Auken, Benedek Jávor

1

0

VERTS/ALE:

Bas Eickhout

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

19.2.2019


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

(COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))

Arvamuse koostaja: Sven Schulze

LÜHISELGITUS

Suveaja eesmärk on kasutada ära loomulikku päevavalgust. Keerates kella kevadel, kui päevad muutuvad pikemaks, ühe tunni võrra edasi, lükkub ka päikeseloojang sama tunni võrra edasi, kuni ajani, mil kell sügisel uuesti tagasi keeratakse. Seda tava rakendatakse maailmas enam kui 60 riigis. EL liikmesriikidel on pikk suveaja kehtestamise tava ja paljud liikmesriigid on välja töötanud oma suveaja korra. Siseturu toimimise lihtsustamiseks algasid ELis kellaaja ühtlustamise katsed 1970ndatel aastatel.

Praegu kohaldatakse suveaega ühetaoliselt kogu ELis. See on reguleeritud direktiiviga 2000/84/EÜ, mis on kavas tühistada. Enamik Euroopa kolmandatest riikidest on viinud oma suveaja korra vastavusse ELi süsteemiga.

Suveaja eeliste ja ebamugavuste väljaselgitamiseks on läbi viidud arvukalt teaduslikke uuringuid. Suveaeg tundub olevat kasulik siseturule (eelkõige transpordisektorile) ja vaba aja veetmiseks värskes õhus, samuti on sellega saavutatud marginaalne energiasääst. Suveaja mõju teistele majandussektoritele jääb siiski ebaselgeks.

Tuleb tunnistada, et olemasolev teaduslik tõendusbaas ja teadmised suveaja võimalike positiivsete või negatiivsete mõjude kohta on endiselt väga piiratud ja üsna killustatud.

Terviseuuringu tulemustes seostatakse suveajaga inimese biorütmi häireid (ööpäevarütm). Teadusuuringud osutavad sellele, et suveajale üleminekul võib olla inimeste biorütmile suurem mõju, kui varem arvati. Teaduslikke fakte on selle kohta väga vähe.

Kodanikud ja Euroopa Parlament on kaks korda aastas toimuva kellakeeramise üha enam kahtluse alla seadnud. Siiski ei ole ükski ELi liikmesriik nõudnud praeguste suveaega käsitlevate sätete muutmist. Kolmandad riigid, nagu Venemaa või hiljuti Türgi, kaotasid suveaja korra viieaastase ja pikema üleminekuperioodiga.

Euroopa Parlament palus oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsioonis(1), et komisjon korraldaks direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamise ja teeks vajaduse korral ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks.

Euroopa Komisjon ei ole korraldanud mõjuhinnangut, ent avaliku konsultatsiooni tulemusena, mille käigus saadi 4,6 miljonit vastust – see on kõige suurem komisjoni konsultatsiooni käigus saadud vastuste hulk – pooldas 84 % vastajatest kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamist ja 16 % soovis seda jätkata.

Eelnevat arvesse võttes püütakse arvamuse projektiga toetada kaks korda aastas toimuva kellakeeramise teatud tingimustel lõpetamist.

Kaks korda aastas toimuva kellakeeramise tühistamise suurim probleem on selle läbiviimine nii, et liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas ei tooks kaasa märkimisväärseid häireid siseturul. Probleem on ka pädevuse puudumine Euroopa tasandi normaalaja kooskõlastamiseks.

Arvamuse koostaja on teadlik asjaolust, et EL saab lõpetada kaks korda aastas toimuva kellakeeramise, kuid tal ei ole pädevust kehtestada standardaega kogu ELis.

Lisaks arutlustele kellakeeramise mõju üle, ei kaotaks suveaja direktiivi kehtetuks tunnistamine automaatselt suveaega kogu ELis. See lõpetaks kogu ELi hõlmava ühtlustamise ja tooks suveaja küsimuse tagasi liikmesriikide pädevusse. Liikmesriigid võiksid ise vabalt otsustada oma ajarežiimide üle: nad võivad valida, kas rakendada suveaega (kas praegusel või muudetud kujul) või mitte. Suveaja kaotamine tähendaks eelkõige aastaringset standardset aega (talveaeg), mis määratluse kohaselt tähendab kevadel ja suvel pimedamaid õhtuid.

Aastaringse suveaja kehtestamine liikmesriikides tähendaks tehniliselt ajavööndite muutmist. Liikmesriikide poolt kooskõlastamata suveaja kord avaldaks aga tõenäoliselt negatiivset mõju siseturule.

Igal juhul tuleb hoiduda ajavööndite kõrvutamisest sõltuvalt liikmesriikide eelistusest kohaldada standardse ajana kas talve- või suveaega, kuna see muudaks siseturu veelgi divergentsemaks.

See muudaks piiriülese kaubanduse, transpordi, teabevahetuse ja reisimise keerulisemaks nii siseturul kui ka suhetes kolmandate riikidega, samuti oleks sellel suur mõju lennundusvaldkonna teenindussüsteemile, mida rakendatakse lendude koordineerimiseks maailma kõige tihedama liiklusega lennujaamades. Aja muutumist võiksid kasutada ära kolmandate riikide konkureerivad lennufirmad, et tõrjuda Euroopa lennufirmad turult välja ja omandada nii suurem turuosa väljaspool ELi.

Õigusliku teostatavuse eesmärgil teeb arvamuse koostaja ettepaneku siduda jõustumine eelnevalt kõigi ELi liikmesriikide vahel sõlmitava üksmeelse kokkuleppega, milles sätestatakse uue standardse aja kooskõlastusmehhanism. Kõige parem oleks hoida alles kõik kolm olemasolevat ajavööndit. Arvamuse koostaja hinnangul oleks selle õigusakti osas liikmesriikide vahel kokkuleppe saavutamiseks kõige õigem rakendada kaasotsustusmenetlust. Protsessi koordineerib nõukogu eesistujaks olev liikmesriik.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

(2)  Lähtudes kodanike esitatud paljudest petitsioonidest, parlamendiliikmete küsimustest ja sellel teemal peetud avalikust kuulamisest palus Euroopa Parlament 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra põhjalik hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis rõhutati ka, kui oluline on säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale ja ühtne ELi ajarežiim.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, luua prognoositavus ja pikaajaline kindlus ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises, energiasektoris ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Üleminekut uuele ajasüsteemile tuleks edendada IKT testimise abil, et tagada süsteemi edukas rakendamine, põhjustamata lisakulusid ettevõtjatele ja kodanikele. Lisaks sellele, kuigi teaduslikud tõendid ei ole veel päris ammendavad, on viimased teadusuuringud toonud välja kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud võimaliku negatiivse mõju inimtervisele. Inimtervist käsitlevates viimastes uuringutes on samuti juhitud tähelepanu sellele, et kaks korda aastas toimuv kellakeeramine on mitmel moel kahjulik ja sellega ei ole nii lihtne kohaneda, kui arvatakse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Avalik arutelu suveaja korra teemal ei ole uus ja alates suveaja kasutuselevõtmisest on mitmete algatustega püütud seda tava lõpetada. Mõnes liikmesriigis on peetud riiklikke konsultatsioone ning enamik ettevõtjaid ja sidusrühmi on toetanud selle tava lõpetamist. Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsiooni käigus jõuti samale järeldusele.

Selgitus

Kellaaja muutmisele oldi alguses vastu, kuid käesolevas ettepanekus järgitakse mitmeid uuringuid ja konsultatsioone, millega tuuakse ideoloogilisse arutellu põhjendusi. Seepärast on asjakohane mainida varasemaid arutelusid ja protsessi, mis viis käesoleva ettepaneku koostamiseni.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus, nagu näitavad komisjoni korraldatud avaliku konsultatsiooni käigus kodanikelt laekunud 4,6 miljonit vastust, millest enamik on praeguse hooajalise kellaaja muutmise süsteemi vastu. Sellele ei ole veel lisatud teaduslikult põhjendatud mõjuhinnangut, mis ei piirdu selles küsimuses olemasoleva materjali analüüsiga. Mõned liikmesriigid on ka juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu ja piiriülese transpordi nõuetekohane toimimine ja kodanike piiriülesed tegevused ning vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on äärmiselt oluline selle direktiivi puhul toimuva kaasotsustusmenetluse raames lõpetada suveaja korra kohaldamine üksnes siis, kui liikmesriigid on eelnevalt suutnud ühiselt leida kooskõlastusmehhanismi. Nõukogu eesistujaks oleval liikmesriigil on selle kooskõlastusmehhanismi loomisel kandev roll. Selle mehhanismi puhul peaks iga liikmesriik standardse aja kehtestamisel arvestama ELi kolme olemasolevat ajavööndit. Kui liikmesriik teeb sellise muudatuse ja ilma et see piiraks tema õigust otsustada oma standardaja üle, teeb ta kõik endast oleneva tagamaks, et ajaline erinevus tema ja naaberliikmesriikide vahel ei ületa ühte tundi. Euroopa Komisjon võib hinnata standardaja kavandatud muutmise mõju ja mõju, mida see avaldab naaberliikmesriikidele ning siseturule.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Et vältida negatiivseid tagajärgi siseturu toimimisele ja ELi kodanikele piiriüleses tegevuses esinevaid raskusi, on oluline jätkata liidu ajavööndite jaotamisel geograafilist loogikat. Seetõttu peaks suveaja korra lõpetamisele eelnema liikmesriikide korraldatud koordineerimisprotsess. Austades iga liikmesriigi suveräänset õigust otsustada oma vööndiaja üle ja võttes arvesse praegu kolme ajavööndit hõlmavate liikmesriikide elanike erinevaid vajadusi, aitab see protsess liikmesriikidel, eelkõige naaberriikidel, jõuda üksmeelselt ühisele seisukohale selles, millist vööndiaega iga liikmesriik kavatseb tulevikus kohaldada.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Uusimate teaduslike tõendite kohaselt leidub seos kaks korda aastas toimuva kellakeeramise ja terviseprobleemide vahel, nagu südame-veresoonkonna haigused, mis on seotud keharütmi häirete kaudu kronobioloogiaga.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist ja kindlustaks kooskõlastatud lähenemise, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte sellise ajavööndi muutmiseks, mis Euroopas eksisteerivad. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas siseturul, ELi energiavõrkudes, transpordisektoris ja eelkõige lennuliikluses (ja selle väljakujunenud õhkutõusude ja maandumiste teenindussüsteemis), samuti kommunikatsiooni- ja muudes asjaomastes sektorites, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile ja kõikidele liikmesriikidele õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja alles seejärel neid muudatusi kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki teisi liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed, et tegeleda naaberriikide ajavööndite erinevusest põhjustatud piiriülese mõjuga. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Liikmesriigid peaksid tegema oma otsused, ilma et see ohustaks Euroopa transpordisektori kolmandate riikide ettevõtete konkurentsivõimet, mis on eriti tundlikud ajamuutmiste suhtes, nagu Euroopa lennuettevõtjad ja lennujaamad.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Otsusele selle kohta, millist vööndiaega igas liikmesriigis kohaldada, peavad eelnema konsultatsioonid ja uuringud, milles võetakse arvesse kodanike eelistusi, geograafilisi ja piirkondlikke erinevusi, standardset töökorraldust ja konkreetse liikmesriigi jaoks muid olulisi tegureid. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema piisavalt aega, et ettepaneku mõju analüüsida ja valida oma elanikkonna huve kõige paremini teeniv lahendus, võttes samal ajal arvesse siseturu nõuetekohast toimimist.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2020, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 29. märtsil 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 25. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. Selle korra muutmise tingimuseks on, et liikmesriigid võtaksid kooskõlastatult ja üksmeelselt vastu otsused standardse aja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2020. aastast, ergutades liikmesriike jääma oma praegusesse ajavööndisse. Luua tuleks kellaaja korda käsitlevate riiklike kontaktpunktide võrgustik. Oluline on ära hoida võimalikke probleeme, mis võivad tekkida, kui liikmesriigid hakkavad käesolevat direktiivi rakendama. Seetõttu on vaja jätta neile piisavalt aega ja tagada ühtlustatud ja hästi kooskõlastatud lähenemine.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks jälgida. Komisjon peaks esitama jälgimise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks põhinema andmetel, mille liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et oleks võimalik aruanne ettenähtud ajal esitada.

(8)  Käesoleva direktiivi rakendamist tuleb jälgida ja rakendamisel kehtib varem liikmesriikide vahel kaasotsustamismenetluse teel kokku lepitud kooskõlastusmehhanism. Komisjon peaks esitama jälgimise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks põhinema andmetel, mille liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et oleks võimalik aruanne ettenähtud ajal esitada.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2020. aastal, tingimusel et nad teevad seda 25. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 12 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 12 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja üldsust ning avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kooskõlastatud lähenemisviisi kasutamiseks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamisel kehtestab nõukogu koordineerimismehhanismi.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2024.

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2025.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2024.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2025.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. aprilliks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2019.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2020.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2019.

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2020.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Viited

COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sven Schulze

25.10.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

23.1.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Hans-Olaf Henkel, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Aleksejs Loskutovs, Edouard Martin, Tilly Metz, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Evžen Tošenovský, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Michał Boni, Rosa D’Amato, Benedek Jávor, Olle Ludvigsson, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Markus Pieper, Dominique Riquet, Davor Škrlec, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Luigi Morgano

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48

+

ALDE

Fredrick Federley, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský, Anneleen Van Bossuyt

ENF

Christelle Lechevalier

PPE

Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Michał Boni, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, András Gyürk, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Aleksejs Loskutovs, Marian-Jean Marinescu, Angelika Niebler, Markus Pieper, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, Adam Gierek, Theresa Griffin, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Olle Ludvigsson, Csaba Molnár, Clare Moody, Luigi Morgano, Dan Nica, Miroslav Poche, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Benedek Jávor, Tilly Metz, Davor Škrlec

7

ALDE

Dominique Riquet

ECR

Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel

EFDD

Rosa D'Amato, Eleonora Evi

ENF

Angelo Ciocca

S&D

Edouard Martin

2

0

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Neoklis Sylikiotis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

21.2.2019

(1)

Euroopa Parlamendi 8. veebruari 2018. aasta resolutsioon kellaaja muutmise korra kohta (2017/2968(RSP)) P8_TA(2018)0043


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

(COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))

Arvamuse koostaja: Igor Šoltes

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle lõpetada kaks korda aastas toimuv kellakeeramine kooskõlas Euroopa Parlamendi 2018. aasta veebruari resolutsioonis väljendatud seisukohtadega ja kodanike seisukohtadega.

Avaldatud on arvukalt uuringuid ja aruandeid, mis näitavad kaks korda aastas toimuva kellakeeramise negatiivseid tagajärgi meie ühiskonna paljudes aspektides, alates ööpäevarütmi häirimisest tingitud terviseohtudest ja probleemidest kuni õnnetuste arvu suurenemiseni kellakeeramisele järgnevatel päevadel ning suurema halduskoormuse ja kuludeni paljude majandussektorite jaoks.

Euroopa Komisjon korraldas 2018. aasta suvel avaliku konsultatsiooni, mille käigus koguti 4,6 miljonit vastust, millest 99,8 % saadi kodanikelt. Ülejäänud 0,2 % vastustest saadi sidusrühmadelt või ettevõtjatelt. Selle konsultatsiooni tulemuste kohaselt pooldas 84 % vastanutest kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamist. Käesolev ettepanek on seetõttu kooskõlas kodanike väljendatud seisukohtadega, rõhutades samal ajal vajadust ühtse ja ühtlustatud lähenemisviisi järele, et tagada siseturu toimimine.

ELi liikmesriikide territooriumid jagunevad kolme eri ajavööndisse, st GMT, GMT+1 ja GMT+2. Seetõttu tuleb alalise kellaaja üle otsustamisel võtta arvesse mitmeid tegureid, nagu geograafilised aspektid ja looduslikud ajavööndid ning nende mõju tervisele seoses päevavalguse olemasoluga.

Kuigi liikmesriikidele jääb pädevus otsustada oma vööndiaja üle, peab arvamuse koostaja vajalikuks säilitada ühtlustatud lähenemisviis kellaaja korrale, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida suuri häireid, mis põhjustaksid kellaaegade virvarri, kui liikmesriigid otsustavad luua ühes ajavööndis mitu 60 minuti võrra erinevat kellaaega.

Kooskõlastatud lähenemisviis tähendab asjakohast ajakava, mis võimaldab liikmesriikidel täpselt hinnata, millist mõju see avaldab, kui valida alaliselt GMT+1 või GMT+2, pidades silmas seda, kui paljusid valdkondi tuleb arvesse võtta, näiteks mõju majandusele piiriülese kaubanduse, teabevahetuse ja transpordi seisukohast, aga ka mõju inimeste tervisele, liiklusohutusele või keskkonnale.

Seepärast tehakse ettepanek lükata kohaldamise tähtaega ühe aasta võrra edasi, et anda liikmesriikidele piisavalt aega oma lähenemisviisi kooskõlastamiseks ning asjaomaste sidusrühmade ja kodanike nõuetekohaseks kaasamiseks avalike konsultatsioonide korraldamise kaudu.

Tuleks tagada asjakohane kooskõlastamine, luues võrgustiku, mis koosneb iga liikmesriigi ja komisjoni esindajatest ning mis toimiks vahendajana juhul, kui ühe liikmesriigi kavandatud kellaajamuutus valmistaks muret teistele liikmesriikidele ning mõjutaks siseturu nõuetekohast toimimist.

Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks komisjoni kavandatud viie aasta asemel hinnata neli aastat pärast kohaldamise algust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast on siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ21 kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid praegu suveaja korda sama aasta märtsi viimasest pühapäevast oktoobri viimase pühapäevani.

(1)  Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast oli siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg, et kooskõlastada aja muutumine kõigis liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ21 kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid kaks korda aastas aastaaegadega seotud kellakeeramist. Vööndiaeg vahetatakse suveaja vastu märtsi viimasel pühapäeval ja see kehtib kuni sama aasta oktoobri viimase pühapäevani.

__________________

__________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud kaks korda aastas toimuva kellakeeramise korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale, ning rõhutati, et kaks korda aastas toimuva kellakeeramise negatiivse mõju olemasolu on näidanud mitmesugused teadusuuringud.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, pikaajalisus ja prognoositavus, et vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Paljudes uuringutes on siiski juhitud tähelepanu asjaolule, et kellakeeramisest saadavat kasu, näiteks energiasäästu, on üle hinnatud, samas kui eri valdkondades avalduvat negatiivset mõju, näiteks mõju inimeste tervisele ja biorütmile ehk ööpäevarütmile ja keskendumisvõimele, on alahinnatud.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

(4)  Suveaja korra üle käib tänu paljudele kodanikualgatustele, milles avaldatakse muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast, elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Valmisolekut lõpetada kaks korda aastas toimuv kellakeeramine on väljendanud 4,6 miljonit kodanikku ehk 84 % vastanutest, kes osalesid komisjoni poolt 2018. aasta suvel korraldatud avalikus konsultatsioonis. Neid arenguid arvestades on vaja tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada kaks korda aastas toimuv kellakeeramine kooskõlastatud ja ühtlustatud viisil.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liikmesriikide territooriumid jagunevad kolme eri ajavööndisse – GMT, GMT+1 ja GMT+2. Euroopa Liidu suur põhja-lõunasuunaline ulatus tähendab, et kellaajaga seotud mõju päevavalgusele on kogu liidus erinev. Seepärast on oluline, et liikmesriigid võtaksid enne oma ajavööndi muutmist arvesse aja geograafilisi aspekte, st looduslikke ajavööndeid ja geograafilist asukohta. Liikmesriikidel soovitatakse enne oma ajavööndi muutmise kohta otsuse tegemist konsulteerida kodanike ja asjakohaste sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid siseturu toimimise märkimisväärse häirimise vältimiseks ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid, kes kavatsevad oma vööndiaega muuta, teavitama komisjoni ja kõiki teisi liikmesriike hiljemalt 9 kuud enne seda, kui see muutus jõustub, ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel hindama kavandatava vööndiaja muutmise mõju siseturu toimimisele. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid oma otsused kavandatavate vööndiaegade kohta koordineerimismehhanismi loomise kaudu eelnevalt kooskõlastama, et vältida seda, et liikmesriigid valivad samas ajavööndis erineva vööndiaja. Koordineerimismehhanism peaks koosnema komisjoni esindajast ja iga liikmesriigi määratud esindajast. Komisjon peaks kooskõlastamist hõlbustama ja andma hinnangu mõju kohta, mida teatatud otsus siseturu nõuetekohasele toimimisele avaldaks. Otsus, kas aja kavandatavat muutmist kohaldada või mitte, jääb pärast teiste liikmesriikidega konsulteerimist ja kooskõlastamist liikmesriikide pädevusse.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(6)  Seepärast on vaja tunnistada kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ suveaja korra kohta ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, ning sätestada kohustus teatada vööndiaja kavandatud muutmisest ja hinnata selle mõju. Seejärel peaksid komisjon ja liikmesriigid hindama kavandatava muudatuse mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid. Seega on käesoleva direktiivi eesmärk aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.

(7)  Oluline on vältida seda, et liikmesriigid valivad erinevad vööndiajad. Seetõttu on vaja neile anda piisavalt aega ühtlustatud ja hästi kooskõlastatud käsituse vastu võtmiseks. Direktiivi tuleks kohaldada alates 30. märtsist 2020, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 29. märtsil 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 25. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2020. aastast, kooskõlastatud viisil.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2020. aastal, tingimusel et nad teevad seda 25. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad oma otsusest kohaldada või mitte kohaldada viimast vööndiaja või -aegade muudatust 6 kuud enne muudatuse jõustumist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon avaldab kõnealuse teabe viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja korraldab ühe kuu jooksul pärast teate saamist artiklis 2 a osutatud koordineerimismehhanismi raames koosoleku.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega või -aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta otsusest muuta vööndiaega või -aegu oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil komisjonile ja teistele liikmesriikidele vähemalt 9 kuud enne muudatuse jõustumist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Komisjon avaldab kõnealuse teabe viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja korraldab ühe kuu jooksul pärast teate saamist artiklis 2 a osutatud koordineerimismehhanismi raames koosoleku.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

1.  Käesoleva direktiiviga luuakse koordineerimismehhanism, mille eesmärk on tagada ühtne lähenemisviis ajakorrale kogu liidus, ning tugevdada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd vööndiaja või -aegade muutmise otsuste siseturu toimimisele avalduva mõju hindamisel.

 

2.  Lõikes 1 osutatud koordineerimismehhanismi kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja komisjoni esindaja.

 

3.  Kui liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artikli 1 lõikele 2 või artikli 2 lõikele 1 oma otsuse, kutsub komisjon kokku liikmesriigid, et hinnata ja arutada kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida olulisi häireid.

 

4.  Kui komisjon leiab lõikes 3 osutatud hinnangu põhjal, et kavandatav muudatus mõjutab oluliselt siseturu nõuetekohast toimimist, teavitab ta sellest liikmesriiki, kes otsusest teada andis.

 

5.  Otsusest teada andnud liikmesriik otsustab hiljemalt 4 kuud enne kavandatava muudatuse kuupäeva, kas otsus tühistada või jätta see muutmata. Kui otsusest teada andnud liikmesriik otsustab oma otsuse juurde jääda, esitab ta muutuse võimaliku negatiivse mõju kohta siseturule selgituse.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2024.

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt ... [4 aastat pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva].

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2024.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt ... [3 kuud pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva].

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30märtsiks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1aprillist 2019.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 30märtsist 2020.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1aprillist 2019.

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 30märtsist 2020.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Viited

COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Igor Šoltes

10.10.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

6.12.2018

29.1.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

9

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Lucy Anderson, Pascal Arimont, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, Nadja Hirsch, Othmar Karas, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georg Mayer

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Nadja Hirsch, Jasenko Selimovic

ECR

Edward Czesak, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

ENF

Georg Mayer, Mylène Troszczynski

PPE

Pascal Arimont, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Philippe Juvin, Othmar Karas, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein

S&D

Lucy Anderson, Evelyne Gebhardt, Liisa Jaakonsaari, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová

VERTS/ALE

Pascal Durand, Igor Šoltes

9

ALDE

Matthijs van Miltenburg

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik

EFDD

Marco Zullo

ENF

John Stuart Agnew

PPE

Anna Maria Corazza Bildt

S&D

Nicola Danti, Virginie Rozière, Marc Tarabella

1

0

PPE

Carlos Coelho

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (20.2.2019)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine

(COM(2018)639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))

Arvamuse koostaja: Ulrike Müller

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament palus oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsioonis Euroopa Komisjonil viia läbi suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks.

Seejärel korraldas Euroopa Komisjon 2018. aasta suvel avaliku konsultatsiooni. Konsultatsiooni käigus ilmnes kodanike kindel toetus kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamisele.

Arvamuse koostaja rõhutab parlamendi tahet võtta seda Euroopa kodanike selget soovi kuulda. Seetõttu toetab arvamuse koostaja komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekut lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine.

Kellakeeramise lõpetamisel on mitmeid olulisi mõjusid. Need mõjud puudutavad nii kodanike tervist seoses biorütmi mõjutamisega kui ka loomade tervist. Samuti mõjutab see tugevalt ELi ühtlustamist. Liikmesriikide territooriumid ulatuvad kolme eri ajavööndisse (GMT 0, +1 ja +2) ning igasugune ettevalmistamata ja kooskõlastamata lähenemisviis võib ühtse turu toimimist kahjustada. Oma territooriumil vööndiaja valimine jääb lõppkokkuvõttes liikmesriikide pädevusse. Selle tulemusel on suur oht ajavööndite killustumiseks, kuna naaberriigid võivad otsustada jääda eri ajavöönditesse.

Samuti on arvamuse koostaja arvestanud, et Austria eesistumise ajal ei peetud teemat esmatähtsaks ja et transpordiministrid jäid oma kohtumistel 2018. aasta oktoobris ja juunis ning 2017. aasta detsembris selles küsimuses erinevatele seisukohtadele.

Võttes arvesse neid piiravaid tegureid suveaja korra lõpetamisele, soovitab arvamuse koostaja järgmist lähenemisviisi.

Kooskõlastamine on esmatähtis ühtse turu toimimise tagamiseks, sest eri ajavööndites tegutsemine mõjutab mitmeid majandusharusid ja kodanike liikumist. See on eriti oluline, kui arvestada, et eelmine suveaja korda puudutav direktiiv võeti vastu siis, kui liikmesriike oli kõigest 15. Seetõttu leiab arvamuse koostaja, et jõustumine 1. aprillil 2019 oleks liiga varajane ja see tuleb lükata edasi aastasse 2020, et anda liikmesriikidele aega muudatusteks valmistuda ja neid kooskõlastada.

Vaatamata liikmesriikide otsustuspädevusele soovitab arvamuse koostaja siiski naasmist talveaja kui vööndiaja juurde. Kuna aasta läbi kehtiv suveaeg tähendaks tehniliselt ajavööndi muutust, lihtsustaksid kõik talveaja kui vööndiaja juurde jäävad riigid kellakeeramise lõpetamise protsessi ja väldiksid liikmesriikidevahelist killustumist.

Samuti on üheks võimaluseks protsessi lihtsustada liikmesriikide omavaheline kooskõlastamine naaberriikide rühmades, eelkõige vastavalt ajavöönditele (GMT 0, +1 ja +2), et säilitada praegune olukord.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada koos liikmesriikidega direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, luua õiguskindlus ja pikaajaline töökindlus ning vältida muu hulgas häireid reisijate- ja kaubaveoteenuste ajakava korraldamises ja toimimises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul ja mõju põllumajanduse tootlikkusele. Tõendid näitavad, et suveaja korrast saadav kasu ei kaalu üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavusi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Selles kontekstis on heaks näiteks loomakasvatajad, kelle puhul suveaja korda peeti esialgsel hinnangul põllumajanduse töötavadega vastuolus olevaks eelkõige niigi väga varajase tööpäeva alguse tõttu ka vööndiaja tingimustes. Samuti arvati, et kaks korda aastas toimuv üleminek suveajale muudab keerulisemaks toodangu või loomade turule viimise. Lisaks oletati, et kuna lehmad jäävad oma loomuliku lüpsirütmi juurde, siis nende piimaand väheneb. Tänapäevane põllumajandustehnika ja -tavad on siiski muutnud põllumajandust sel moel, et suurem osa neist probleemidest ei ole enam asjakohased, ent loomade biorütmi ja loomakasvatajate töötingimusi puudutav mure siiski püsib.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

(4)  Suveaja korra üle käib tänu paljude liikmesriikide riiklike tegevusrühmade aktiivsele osalemisele elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Toimunud arutelude käigus hindasid eri valdkondade, sealhulgas meditsiini ja veterinaaria, põllumajanduse, hariduse ja turismi spetsialistid iga-aastase kellakeeramise kahjulikku mõju. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Paljudes kodanikualgatustes rõhutatakse kodanike muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast, mistõttu liikmesriikidele tuleks anda aega ja pakkuda võimalust korraldada avalikke konsultatsioone ja koostada mõjuhinnanguid, et saada paremini aru aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise tagajärgedest kõikides piirkondades.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Käesoleva direktiivi ühtlustatud rakendamise tagamiseks konsulteerivad liikmesriigid üksteisega ja kooskõlastavad võimalikke ajavööndimuutusi, et mitte tekitada ebapraktilisi ajavööndeid ja tõsiseid häireid siseturule.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni-, põllumajandus- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2020, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 29. märtsil 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 31. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt ja koordineeritult. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2020. aastast, kooskõlastatud viisil.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid ei muuda oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele.

1.  Liikmesriigid ei muuda oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele. Nad valivad ühiselt kas alalise vööndiaja või alalise suveaja, mis kehtib kogu liidus.

Selgitus

Eesmärk on vältida erinevaid aegu ELi riikide vahel. Ühine valik ELi tasandil oleks hea ühtse turu ja kodanike igapäevaelu seisukohalt.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2020. aastal, tingimusel et nad teevad seda 31. oktoobril 2020 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2019.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2020.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2019.

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2020.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Viited

COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Ulrike Müller

9.10.2018

Vastuvõtmise kuupäev

19.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

9

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, José Bové, Daniel Buda, Matt Carthy, Jacques Colombier, Michel Dantin, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Angélique Delahaye, Karin Kadenbach, Elsi Katainen, Thomas Waitz

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen

ECR

Jørn Dohrmann

ENF

Jacques Colombier, Philippe Loiseau

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Angélique Delahaye, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Norbert Lins, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski

S&D

Eric Andrieu, Karine Gloanec Maurin, Karin Kadenbach, Maria Noichl, Tibor Szanyi, Maria Gabriela Zoană

VERTS/ALE

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

9

ALDE

Jan Huitema, Jens Rohde

ECR

James Nicholson

EFDD

Marco Zullo

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan

PPE

Michel Dantin

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Ricardo Serrão Santos

3

0

ECR

Beata Gosiewska, Laurenţiu Rebega

PPE

Mairead McGuinness

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

21.2.2019


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

(COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))

Arvamuse koostaja: Pavel Svoboda

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine kõigis liikmesriikides ühtlustatud viisil, millega võetakse arvesse Euroopa Parlamendi viimaste aastate jooksul esitatud arvukaid nõudmisi selliste meetmete võtmiseks.

Kodanikud ja kodanikuühiskond on viimasel ajal esitanud kaks korda aastas toimuva kellakeeramise tava suhtes, mida liidu õigusaktid on näinud ette ligi 40 aastat, palju vastuväiteid.

Oluline on rõhutada, et kellaaja muutmine seoses aastaajaga mõjutab mitte ainult siseturu toimimist, vaid tekitab ka mitmeid rahvatervisega seotud mureküsimusi, mis ei puuduta ainult kaitset konkreetsetele vähemusrühmadele, keda ööpäevase tsükli häirimine ebaproportsionaalselt suurel määral mõjutab. Uuringud on näidanud ka seda, et kellakeeramisele järgnevatel päevadel suureneb õnnetuste ja infarktide arv.

Kuigi on selge, et liidu tasandil on vaja võtta meetmeid, et aastaaegadega seotud kellakeeramine ühtlustatult lõpetada, oleksid eeskirjad vahetult kohaldatava määruse kujul, milles nähakse ette, et kõikides liikmesriikides kasutataks kas standardaega või suveaega, tarbetult kõikehõlmavad ega võtaks arvesse ELi eri osade erinevaid vajadusi ja tingimusi. Seepärast peaksid liikmesriigid saama ise vabalt oma valiku teha. Neile tuleks aga anda enne direktiivi kohaldamist rohkem aega, et valmistuda muutuseks, mida tuleks rakendada kooskõlastatult ja koordineeritult.

Arvamuse koostaja peab kahetsusväärseks, et komisjon ei viinud läbi korralikku mõjuhindamist ega pidanud 12 nädala pikkust üldsuse ja sidusrühmadega konsultatsiooni enne, kui ta esitas ettepaneku direktiivi 2000/84/EÜ ajakohastamiseks. Tuleb rõhutada, et institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes on institutsioonid kokku leppinud, et mõjuhinnangud ja konsultatsioonid on liidu õigusaktide kvaliteedi parandamisel olulised vahendid.

Arvamuse koostaja nõustub siiski täielikult vastutava komisjoni raportööriga, et kõnealune direktiiv tuleks võimalikult kiiresti ja soovitavalt enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu vastu võtta, et tagada õiguskindlus ja võimaldada liikmesriikidel tulevasteks muutusteks valmistuda.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ajavahemikus 4. juulist 2018 kuni 16. augustini 2018 korraldatud veebipõhise konsultatsiooni tulemusi,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

(2)  Lähtudes kodanike esitatud paljudest petitsioonidest ja algatustest, parlamendiliikmete küsimustest ja sellel teemal peetud avalikust kuulamisest palus Euroopa Parlament 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

(3)  Liidu ühtlustatud eeskirjad peavad tagama pikas perspektiivis ja prognoositavalt siseturu nõuetekohase toimimise ja vältima muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul – need on küsimused, millel on oluline mõju nii siseturu nõuetekohasele toimimisele, äritegevusele kui ka kodanike elule. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaks korda aastas aset leidvast kellakeeramisest ei saada märkimisväärset kasu, kuigi paljud teaduslikud uuringud, sealhulgas Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse poolt oktoobris 2017 tehtud uuring direktiivi 2000/84/EÜ kohase ELi suveaja korra kohta näitavad, et negatiivne mõju inimeste tervisele on olemas, eelkõige teatavate rühmade puhul, näiteks lapsed ja eakad inimesed, ning osutavad sellele, et südame-veresoonkonna haiguste ja inimese biorütmi häirimise vahel on seos. Majanduse seisukohast tähendab kaks kord aastas toimuv kellakeeramine lisakulusid ja halduskoormust paljudele sektoritele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

(4)  Komisjoni korraldatud avalikul konsultatsioonil suveaja korra kohta (juuli–august 2018) saabus 4,6 miljonit vastust, mis on suurim arv kunagi komisjoni konsultatsiooni raames saadud vastuseid ja osutab sellele, et kodanikud eelistavad aastas kaks korda toimuva kellakeeramise lõpetada. Mõned liikmesriigid on ka juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Selleks et minimeerida häireid siseturu toimimises, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudes asjaomastes sektorites, ja võimaldada kooskõlastamist, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile kavatsusest muuta oma vööndiaega hiljemalt 1. aprilliks 2020. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe sobival ajal ja aegsasti. Samuti peaks ta hindama vööndiaja kavandatavate muudatuste mõju siseturu toimimisele ja viima sel teemal läbi eksperdianalüüsi, milles arvestatakse loodust, tervist ja sotsiaalseid aspekte ning liikmesriikide vahelisi geograafilisi erinevusi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Käesoleva direktiivi ühtlustatud rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid oma kavandatavat vööndiaega käsitlevad otsused eelnevalt kooskõlastama. Seepärast peaks komisjon looma koordineerimismehhanismi, mille eesmärk on tagada kellaajaga seotud korra ühtlustatud ja kooskõlastatud käsitus kogu liidus. Koordineerimismehhanismis peaks osalema üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Kellaaja muutmine, mis ei ole seotud aastaaja muutumisega, toob kaasa üleminekukulud, eelkõige mis puudutab transpordi- ja muude sektorite IT-süsteeme. Selleks et oluliselt vähendada üleminekukulusid, on käesoleva direktiivi rakendamiseks vaja mõistlikku ettevalmistusaega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.

(7)  Selleks et tagada vööndiaja kokkulepitud ja kooskõlastatud ühtlustamine kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärgiga, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega lükatakse edasi käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev, kui kellaaja kord võib oluliselt häirida siseturu nõuetekohast toimimist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

 

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Liikmesriigid peaksid omavahel kooskõlastama vööndiajad, mille nad valivad ja mis peaksid võimalikult suurel määral olema liikmesriikide vahel ühtlustatud, et vältida ELis väga suurte erinevustega ajavööndeid – see tagaks siseturu nõuetekohase toimimise ja muudaks selle kodanike, tarbijate ja asjaomaste sektorite jaoks etteaimatavaks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks jälgida. Komisjon peaks esitama jälgimise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks põhinema andmetel, mille liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et oleks võimalik aruanne ettenähtud ajal esitada.

(8)  Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks jälgida. Komisjon peaks esitama jälgimise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule piisavalt põhjendatud aruande. Aruanne peaks põhinema andmetel, mille liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et oleks võimalik aruanne ettenähtud ajal esitada.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

1.  Komisjon loob koordineerimismehhanismi, mille eesmärk on tagada kellaajaga seotud korra ühtlustatud ja kooskõlastatud käsitus kogu liidus. Koordineerimismehhanismis osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma artikli 1 kohastest kavatsustest 1. aprilliks 2020. Koordineerimismehhanism arutab ja hindab kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid.

 

3.  Kui komisjon leiab lõikes 2 nimetatud hinnangu põhjal, et kavandatav muudatus häirib siseturu toimimist märkimisväärselt, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki.

 

4.  Liikmesriigid otsustavad hiljemalt 31. oktoobriks 2020, kas nad jäävad oma kavatsuse juurde või mitte. Nad esitavad üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas nad kavatsevad muutuse negatiivset mõju siseturu toimimisele käsitleda.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

1.  Tehes tihedat koostööd artiklis 2 osutatud koordineerimismehhanismiga, jälgib komisjon hoolikalt, milliseid kellaaja kordi liidus kavandatakse.

 

2.  Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 2 b vastu delegeeritud õigusakte, et lükata käesoleva direktiivi rakendamine edasi, kuid mitte rohkem kui 12 kuuks, kui ta leiab, et kavandatavad kellaaja korrad, millest liikmesriigid on teatanud, võivad siseturu toimimist oluliselt häirida.

 

3.  Tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 2 c sätestatud menetlust.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 b

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 2 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile [kinnitamisel] aastaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast].

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 2 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 2 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kinnitamisel] kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kinnitamisel] kuu võrra.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikke 2 c

 

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist. 

 

2.  Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artiklis 2 b osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2024.

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2025. Nimetatud rakendusaruandes pööratakse eritähelepanu inimeste tervisele avalduvale mõjule. 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon viib aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise kohta ELis läbi põhjaliku mõjuhindamise ning kulude ja tulude analüüsi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2024.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. aprilliks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2019.

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2020.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Viited

COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Pavel Svoboda

24.9.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

23.1.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Durand, Angelika Niebler, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ingeborg Gräßle, Joëlle Mélin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

ECR

Sajjad Karim, Kosma Złotowski

EFDD

Joëlle Bergeron

ENF

Gilles Lebreton, Joëlle Mélin

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, Ingeborg Gräßle, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Mady Delvaux, Enrico Gasbarra, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand

1

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (20.2.2019)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ

(COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))

Arvamuse koostaja: Cecilia Wikström

LÜHISELGITUS

Ettepaneku eesmärk on lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine ELi liikmesriikides. ELi õigusakt suveaja korra kohta võeti esimest korda vastu 1980. aastal, et ühtlustada riikides kehtivaid erinevaid suveajale ülemineku tavasid ja kavasid. 2001. aastast alates on ELi suveaja korda reguleeritud direktiiviga 2000/84/EÜ, milles on sätestatud kõikide liikmesriikide kohustus minna suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi oma vööndiajale (talveajale) oktoobri viimasel pühapäeval.

Kaks korda aastas toimuva kellakeeramise on seadnud üha enam kahtluse alla kodanikud, Euroopa Parlament ja üha rohkem liikmesriike.

Euroopa Parlament palus oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsioonis(1), et komisjon korraldaks direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamise ja teeks vajaduse korral ettepaneku selle läbivaatamiseks. Euroopa komisjon korraldas ka avaliku konsultatsiooni, mille käigus saadi 4,6 miljonit vastust – see on kõige suurem komisjoni konsultatsiooni käigus saadud vastuste hulk – 84 % vastajatest pooldas kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamist ja 16 % soovis seda jätkata.

Suveaja kord on ka petitsioonikomisjoni (PETI) töös läbiv teema, mille kohta on aastate jooksul esitatud üle 100 petitsiooni. Peaaegu kõik petitsiooni esitajad pooldavad kellakeeramise tühistamist, tuues põhjenduseks mõju tervisele ja vähese mõju energiasäästule. Mõned petitsiooni esitajad väidavad, et kellakeeramine mõjub kahjulikult eelkõige kaitsetutele rühmadele, näiteks lapsed ja eakad. PETI-komisjon on arutanud suveaja teemalisi petitsioone oma 2015. aasta juuli ja 2017. aasta novembri koosolekutel.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta oktoobri uuringus direktiiviga 2000/84/EÜ kehtestatud suveaja korra kohta märgitakse, et kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamisel tuleks arvesse võtta kellakeeramise kahjulikku mõju inimeste tervisele. Seda, et arutelu kellakeeramise mõju kohta ööpäevarütmile on tähtis, näitas selgelt 2017. aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna andmine Jeffrey C. Hallile, Michael Rosbashile ja Michael W. Youngile ööpäevarütme kontrollivaid molekulaarseid mehhanisme puudutavate avastuste eest, mis selgitavad inimeste sisemist ehk bioloogilist kella ning seda, kuidas lõhe väliskeskkonna ja sisemise bioloogilise kella vahel mõjutab inimese heaolu. Niisiis osutavad kronobioloogilised uuringud sellele, et suveajale üleminekul võib olla inimeste biorütmile suurem mõju, kui varem arvati. Lisaks näeb ELi toimimise lepingu artikli 114 lõige 8 õigusaktide ühtlustamise kohta ette, et kui liikmesriik tõstatab rahvatervisega seotud konkreetse küsimuse valdkonnas, kus varem on võetud ühtlustusmeetmeid, juhib ta sellele komisjoni tähelepanu, kes siis viivitamata uurib, kas teha nõukogule ettepanek sobivate meetmete kohta.

Eeltoodut arvesse võttes püütakse arvamuse projektiga toetada kaks korda aastas toimuva kellakeeramise koordineeritud lõpetamist viisil, mis aitaks vältida kahjulikku mõju tervisele, võttes ühtlasi arvesse, et väidetavat energiasäästu ei ole saavutatud.

Arvamuse projektis soovitatakse kellakeeramine tühistada nii, et liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas ei tooks kaasa märkimisväärseid häireid siseturul. Arvamuse koostaja väidab, et komisjoni esialgne ettepanek anda liikmesriikidele õigus otsustada, mis vööndiaega nad eelistavad, võib tekitada killustatud olukorra, kus liikmesriikide erinevad ajavööndid tekitavad siseturul lahknevusi. See muudaks piiriülese kaubanduse, transpordi, kommunikatsiooni ja reisimise siseturul keerulisemaks. Ühtlustamise huvides soovitab arvamuse koostaja seetõttu kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetada, nagu on soovitanud ka peaaegu kõik petitsioonide esitajad.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.

(2)  Lähtudes kodanike poolt petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonidest ja nõudmistest, palus Euroopa Parlament 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemine kellaaja korrale.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.

(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.

(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus, nagu on ilmnenud inimeste reaktsioonidest esitatud petitsioonides, milles nõutakse kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamist, ning Euroopa Komisjoni poolt ELi suveaja korra küsimuses korraldatud avalikust veebipõhisest konsultatsioonist, millele saabus rohkem vastuseid, kui komisjon üldse kunagi on oma konsultatsiooni käigus saanud. Mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas ja mis võivad liidus mõjutada nii majanduslikku kui ka poliitilist integratsiooni. Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamist on toetanud paljud kodanikud, tuues eelkõige põhjenduseks mõju tervisele. Kodanikud väidavad Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides, et kellakeeramine mõjub kahjulikult eeskätt kaitsetutele rühmadele, nagu lapsed ja eakad. Mitmest uuringust selgub ka, et kaks korda aastas toimuval kellakeeramisel on negatiivne mõju mitmes valdkonnas, nagu terviseprobleemid seoses inimeste biorütmiga; kellakeeramine mõjutab liiklusohutust, kuna on täheldatud liiklusõnnetuste määra kasvu kellakeeramisele järgnevatel päevadel; ka kaasnevad kellakeeramisega halduskoormus ja lisakulud paljude majandusharude jaoks. Seepärast on kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamiseks äärmiselt oluline, et oleks olemas ühtlustatud ja hästi kooskõlastatud käsitus.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Oluline on võtta arvesse Euroopa Liidu suurt põhja-lõunasuunalist ulatust, mis tähendab, et kellaajaga seotud mõju päevavalgusele on Euroopa Liidus erinev. Sellest lähtuvalt tuleb arvesse võtta kellaaja geograafilisi aspekte ja säilitada olemasolevad ajavööndid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.

välja jäetud

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Siseturu sujuvaks toimimiseks on oluline, et säilitataks olemasolevad ajavööndid ning et kõikides liikmesriikides kehtiks sama kord, et vältida siseturul kohaldatavates kellaaegades killustatust. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.

(7)  Käesolev direktiiv peaks jõustuma ja olema kohaldatav kaheksateistkümnendal kuul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, mis annab ühiskonnale ja majandusele piisavalt aega uue olukorraga kohanemiseks. Siseturu sujuvaks toimimiseks on oluline, et siseturu kellaaegades välditaks killustatust. Seepärast peaksid liikmesriigid kokku leppima ELi vööndiaegade korra ühtlustamises.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ei muuda oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele.

 

2. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.

1. Liikmesriigid ei kohalda kellakeeramist kaks korda aastas alates [xx].

 

2. välja jäetud

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.

 

2. Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.

1. Liikmesriigid kohaldavad vastavalt artiklile 1 liidu vööndiaegade suhtes ühtlustatud ja kooskõlastatud korda.

 

2. välja jäetud

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2019.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme käesoleva direktiivi artikli 1 kohaselt.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2019.

Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates sellest, kui jõustub direktiiv aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise kohta.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv jõustub ja seda kohaldatakse selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval kaheksateistkümnendal kuul.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Viited

COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

PETI

25.10.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Cecilia Wikström

24.9.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

14

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Ilhan Kyuchyuk

PPE

Pál Csáky, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Roberta Metsola, László Tőkés, Jarosław Wałęsa, Rainer Wieland

S&D

Soledad Cabezón Ruiz, Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß

VERTS/ALE

Igor Šoltes

4

ECR

Notis Marias

S&D

Virginie Rozière

VERTS/ALE

Margrete Auken, Ana Miranda

1

0

GUE/NGL

Takis Hadjigeorgiou

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

‒  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Parlamendi 8. veebruari 2018. aasta resolutsioon kellaaja muutmise korra kohta (2017/2968(RSP)) P8_TA(2018)0043


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Viited

COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.9.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.9.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

13.9.2018

ITRE

13.9.2018

IMCO

13.9.2018

AGRI

13.9.2018

 

JURI

13.9.2018

PETI

25.10.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Marita Ulvskog

25.10.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.2.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.3.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Dieter-Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Peter Lundgren, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Keith Taylor, István Ujhelyi, Marita Ulvskog, Peter van Dalen, Wim van de Camp

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Francisco Assis, Matt Carthy, Jakop Dalunde, Michael Gahler, Karoline Graswander-Hainz, Pavel Svoboda, Matthijs van Miltenburg, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Olle Ludvigsson, Ricardo Serrão Santos

Esitamise kuupäev

7.3.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner

ECR

Peter Lundgren

ENF

Marie-Christine Arnautu

PPE

Georges Bach, Wim van de Camp, Deirdre Clune, Andor Deli, Michael Gahler, Dieter-Lebrecht Koch, Claudia Schmidt, Pavel Svoboda, Henna Virkkunen

S&D

Inés Ayala Sender, Ismail Ertug, Karoline Graswander-Hainz, Olle Ludvigsson, Gabriele Preuß, István Ujhelyi, Marita Ulvskog

VERTS/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

11

ALDE

Matthijs van Miltenburg, Dominique Riquet

ECR

Peter van Dalen, Innocenzo Leontini

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Matt Carthy

PPE

Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini

S&D

Francisco Assis, Isabella De Monte, Ricardo Serrão Santos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. märts 2019Õigusalane teave