Menetlus : 2019/2001(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0172/2019

Esitatud tekstid :

A8-0172/2019

Arutelud :

PV 13/03/2019 - 26
CRE 13/03/2019 - 26

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0210

RAPORT     
PDF 180kWORD 58k
8.3.2019
PE 633.044v02-00 A8-0172/2019

2020. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon

(2019/2001(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Monika Hohlmeier

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

2020. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon

(2019/2001(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(1) (edaspidi „finantsmäärus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet(5) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““, mis jõustus 1. jaanuaril 2016, ja komisjoni hiljuti esitatud aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“,

–  võttes arvesse nõukogu ... 2019. aasta järeldusi 2020. aasta eelarve suuniste kohta (00000/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0172/2019),

A.  arvestades, et läbirääkimised liidu 2020. aasta eelarve üle toimuvad paralleelselt läbirääkimistega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ning ELi omavahendite süsteemi reformi üle; arvestades, et 2019. aasta on 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku seitsmes aasta;

B.  arvestades, et nõukogu on viimastel aastatel korduvalt iseendale vastu rääkinud, esitades ELi jaoks uusi poliitilisi prioriteete, kuid olemata seejuures valmis eraldama nende rahastamiseks uusi assigneeringuid; arvestades, et ELi uusi poliitilisi prioriteete ja uusi suuri ülesandeid tuleks rahastada uutest assigneeringutest, mitte olemasolevatele programmidele ettenähtud assigneeringuid kärpides;

C.  arvestades, et praeguse finantsplaneerimise perioodi lõpu poole nõuab mitmeaastaste programmide rakendamine asjakohaseid finantsvahendeid ning seega tuleb 2020. aastaks ette näha vajalike maksete tegemine, et ennetada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) esimestel aastatel veel üht maksekriisi;

Eelarve 2020: sild tuleviku-Euroopasse – investeerimine innovatsiooni, kestlikku arengusse, kodanikukaitsesse ja julgeolekusse

1.  toonitab, et liidu 2020. aasta eelarve on sild järgmise mitmeaastase finantsraamistikuni (2021–2027) ning peaks aitama kujundada ühist pikaajalist nägemust liidu tulevaste poliitiliste prioriteetide kohta ja pakkuma suurimat Euroopa lisaväärtust; loodab, et parlament peab eelarve vastuvõtmise ajal 2020. aastal nõukoguga täiemahulisi mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimisi, mille aluseks on Euroopa Ülemkogus saavutatud poliitiline kokkulepe; on veendunud, et tugev, vastutustundlik ja tulevikku vaatav 2020. aasta eelarve hõlbustab kokkuleppele jõudmist ja üleminekut järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku; kavatseb seetõttu kasutada täielikult ära olemasolevat paindlikkust ja muid mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja finantsmääruse sätteid, et tugevdada ELi põhiprogramme 2020. aasta eelarves, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi eelarve tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet;

2.  on seetõttu seisukohal, et ELi järgmise aasta eelarves tuleks kindlaks määrata selged poliitilised prioriteedid ning võimaldada liidul luua kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja töökohti, investeerida lahenduste leidmiseks rohkem innovatsiooni ja teadusuuringute suutlikkusse, suurendada konkurentsivõimet, tagada turvaline, kindel ja rahumeelne Euroopa, parandada kodanike töö- ja elutingimusi, tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetada liitu võitluses keskkonnaprobleemide ja kliimamuutuste vastu, et ta suudaks täita Pariisi kokkuleppe kohustused, aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide täielikule täitmisele ja viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuna 2020. aasta on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta, tuleb veelgi kiirendada ELi programmide rakendamist, eelkõige ühtekuuluvuse, ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, et kompenseerida varasemaid viivitusi ja jõuda sulgemisetapini; eeldab, et see kajastub maksetaotluste olulises suurenemises, ja ootab seetõttu, et 2020. aastal saavutatakse maksete assigneeringute iga-aastase taseme osas kõrgpunkt; rõhutab, et parlament on võtnud kohustuse tagada 2020. aastal vajalikud maksed ning hoida mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) esimestel aastatel ära järjekordne maksekriis, nagu juhtus kehtiva finantsraamistiku ajal; rõhutab vajadust pidevalt täiustada kontrolli- ja korrigeerimismehhanisme, et tagada ELi programmide nõuetekohane ja kiire rakendamine;

4.  juhib tähelepanu detsentraliseeritud asutuste olulisele ülesandele ELi seadusandlike prioriteetide elluviimise ja seega ka ELi poliitikaeesmärkide saavutamise tagamisel – need on seotud näiteks konkurentsivõime, kestliku majanduskasvu ja tööhõive ning praeguste rände- ja pagulasvoogude haldamisega; ootab, et läbirääkimised 2020. aasta eelarve üle viiksid ELi asutuste piisava tegevus- ja halduskulude rahastamiseni, mis võimaldab neil täita suurenevaid ülesandeid ja saavutada parimad võimalikud tulemused; kordab oma seisukohta, et 2018. aasta oli töötajate arvu 5 %-lise vähendamise ja nn ümberpaigutamisreservi rakendamise viimane aasta; eeldab, et komisjon ja nõukogu ei kärbi 2020. aasta eelarves asutuste vahendeid veelgi;

Innovatsioon ja teadusuuringud tulevaste lahenduste jaoks: kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamine, et olla valmis muutusteks ja suurendada konkurentsivõimet

5.  rõhutab, kui tähtis on Euroopa tahe saavutada juhtroll põhitehnoloogiates, nimelt sellistes valdkondades nagu kosmos, tervishoid, keskkond, põllumajandus, ohutus ja transport; rõhutab vajadust tagada, et teadus- ja innovatsioonitegevus pakuks Euroopa vajaduste, probleemide ja konkurentsivõime jaoks jätkuvalt lahendusi, ning tuletab sellega seoses meelde alusuuringute olulist rolli; rõhutab, et üleminek programmilt „Horisont 2020“ programmile „Euroopa horisont“ peab olema sujuv, et tagada ettevõtetele, teadusasutustele ja akadeemilistele ringkondadele stabiilsus; tunneb väga suurt muret programmi „Horisont 2020“ märkimisväärse alarahastatuse pärast kogu perioodi vältel, mille tagajärjeks oli ka väga heade taotluste väike edukusmäär; kavatseb seetõttu tagada programmile „Horisont 2020“ järgmise aasta eelarves võimalikult suure iga-aastase eraldise, kasutades täielikult ära mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja finantsmääruse paindlikkussätteid; rõhutab ühtlasi, kui tähtis on süvendada koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

6.   rõhutab Euroopa tehnoloogia muutustest tulenevat majanduskasvu potentsiaali ja nõuab, et ELi eelarvest tehtaks asjakohased assigneeringud Euroopa tööstuse digiteerimise ning digioskuste ja digiettevõtluse edendamise toetamiseks; toonitab, kui oluline on investeerimine strateegilisse digisuutlikkusse, nagu ELi kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt ja küberturvalisus; rõhutab, et digitaalse Euroopa programmi assigneeringud peaksid 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus eeldatavasti märkimisväärselt suurenema, ning kavatseb seetõttu suurendada selle valdkonna rahastamist järgmise aasta eelarves;

7.   rõhutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) edu ELi täiendavate investeeringute käivitamisel, et täita 2020. aastaks pärast selle kestuse pikendamist vähemalt 500 miljardi euro suurune investeerimiseesmärk; juhib siiski tähelepanu Euroopa Kontrollikoja soovitustele, et selle fondi rakendamist tuleks seoses valitud projektide täiendavusega veelgi parandada; tuletab meelde, et EFSI tagatisfondi rahastati osaliselt vahendite ümberpaigutamisega programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastust, ning kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi tuleb täielikult rahastada uutest vahenditest;

8.  on täielikult veendunud, et õigluse suurendamine ja võrdsete võimaluste pakkumine Euroopa sotsiaalses turumajanduses on liidu kestliku arengu eeltingimus; kavatseb tagada piisava rahastamise sellistele programmidele nagu COSME ning tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, mis aitavad märkimisväärselt kaasa selliste idufirmade ja VKEde edule, kes moodustavad Euroopa majanduse selgroo ning on majanduskasvu, töökohtade loomise, innovatsiooni ja sotsiaalse integratsiooni peamised edasiviijad; tõstab esile nimetatud programmide elluviimise kõrget määra ja juhib tähelepanu nende suutlikkusele kasutada veelgi rohkem rahalisi vahendeid;

Ohutus, turvalisus ja rahu Euroopa kodanikele

9.  on seisukohal, et ELi välispiiride ja sisejulgeoleku kaitse Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ja Europoli tugevdades, sisepiirideta Euroopa Liit, Schengeni ala nõuetekohane toimimine ja ELi-sisene liikumisvabadus on lahutamatult seotud ja vastastikku kasutoovad; rõhutab samas, kui olulised on kindlad ELi investeeringud sisejulgeoleku valdkonnas, et tõhustada Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri tõhustatud toetusel muu hulgas ELi õiguskaitse- ja kohtuasutuste reageerimist piiriülese kuritegevuse ohule ning edendada teabevahetust; on seisukohal, et kõigile julgeolekuvaldkonnas tegutsevatele asutustele tuleb kohustuslikus korras tagada piisavad rahalised vahendid, töötajad ja töötajate koolitus, kuna nende rahastamise praegune tase on ebapiisav, arvestades nende kohustuste märkimisväärset suurenemist, nendevahelise koostöö tähtsust, vajadust tehnoloogiliste uuenduste ja kohanduste järele ning nende olulist rolli liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise tugevdamisel;

10.   rõhutab ühtlasi ELi rändealaseid humanitaarkohustusi ning tunnistab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti põhirolli ühiste varjupaigaga seotud tavade väljatöötamisel ja rakendamisel liikmesriikides; peab kohustuseks tagada kõigi rände-, varjupaiga- ja inimõiguste valdkonnas tegutsevate asutuste piisav rahastamine, personal ja töötajate koolitamine, kindlustades neile piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, et nad saaksid nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

11.   väljendab heameelt liikmesriikide pühendumuse üle ELi uuele kaitsealasele tegevuskavale ja nende valmisoleku üle süvendada Euroopa kaitsealast koostööd; rõhutab, kui tähtis on, et Euroopa Kaitsefondi esimese etapina käivitatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm; nõuab, et liidu kaitse-eelarvet suurendataks veelgi ja seda rahastataks üksnes uutest assigneeringutest, et parandada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;

12.  toetab kindlalt ELi pingutusi, mille raames võideldakse kasvavate julgeolekuohtudega, nagu radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus Euroopas ja naaberriikides, ning selliste programmide paremat koordineerimist ELi tasandil;

13.  rõhutab, et küberturvalisus on liidu jõukuse ja julgeoleku ning kodanike eraelu puutumatuse seisukohalt määrava tähtsusega, et küberründed, küberkuritegevus ja manipuleerimine ohustavad avatud ühiskondi ning majandusspionaaž takistab digitaalse ühtse turu toimimist ja ohustab Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet; nõuab piisavaid rahalisi vahendeid, et varustada kõik asjaomased asutused piisavate vahenditega, et nad saaksid täita oma võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tagamise, kübervastupidavusvõime suurendamise ja küberkuritegevusega võitlemisega seotud operatiiv- ja haldusülesandeid; toetab sellega seoses strateegilist koostööd ELi Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ja Europoli vahel;

14.   tuletab meelde, et rahu ja stabiilsus on põhiväärtused, mida toetatakse Euroopa Liidu eelarvest, ja rõhutab sellega seoses, et liit on aidanud suurel määral kaasa rahu ja leppimise saavutamisele Iiri saarel, eelkõige tänu suure reede kokkuleppe toetamisele ning PEACE’i ja INTERREGi programmide rahastamisele; rõhutab, kui oluline on säilitada nende programmide rahastamine pärast Brexitit;

15.  on veendunud, viidates oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioonile Facebooki kasutajate andmete kasutamise kohta Cambridge Analytica poolt ja selle mõju kohta andmekaitsele(6), et võitlus väärinfo vastu, eelkõige väärinfo ja mis tahes muud liiki välise sekkumise jälgimine ja paljastamine on prioriteetne, et tagada õiglased ja demokraatlikud valimised, eriti Euroopa Parlamendi valimiste aastal; nõuab rahalisi lisavahendeid, et edendada strateegiliste kommunikatsioonivahendite süstemaatilist kasutamist, et võimaldada ELil jõuliselt ja koordineeritult reageerida; toetab suuniseid, mille komisjon on kehtestanud selle kohta, kuidas rakendada kehtivaid ELi norme, et võidelda isikuandmete kasutamise vastu selleks, et oma sõnum valimisperioodil sotsiaalmeedias konkreetsete kodanikeni viia, ning tagada valimisprotsessi õiglus;

16.   tunneb muret, et selliseid Euroopa Liidu kodanikke, kes arvavad, et Euroopa Liit töötab nende heaks ja toob neile olulist kasu, ei ole piisavalt; nõuab seepärast piisavaid rahalisi vahendeid, et komisjon saaks investeerida sellistesse vahenditesse nagu hiljutine Euroopa Parlamendi algatus „Mida Euroopa minu heaks teeb“ ja mobiilirakendus Citizens’ App, et teavitada kodanikke liidu tegevusest ja tuua esile pingutused, mida on tehtud rahu, demokraatia, õigusriigi ja sõnavabaduse edendamiseks; on seisukohal, et selliseid vahendeid tuleks pigem levitada riikide tasandil;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika on Euroopa integratsiooni alustalad, millega püütakse tagada kõigile eurooplastele ohutud kvaliteetsed toiduvarud, põllumajanduse ühtse turu nõuetekohane toimimine, maapiirkondade kestlikkus paljudeks aastateks ning loodusvarade kestlik haldamine; tuletab meelde, et nende poliitikameetmetega aidatakse kaasa ELi elujõulisusele ja stabiilsusele; palub komisjonil jätkata põllumajandustootjate toetamist kogu Euroopas, et nad turu ootamatu volatiilsuse korral hakkama saaksid ning et tagada turvalised ja kvaliteetsed toiduvarud; palub pöörata erilist tähelepanu väikesemahulisele põllumajandusele ja väikesemahulisele kalandusele;

Solidaarsuse ja vastastikuse mõistmise tugevdamine

18.  nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid, et rahuldada programmiga „Erasmus+“ seotud edaspidist nõudlust – see on Euroopas peamine haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm – võttes arvesse ka programmi välismõõdet; rõhutab, et vaja on piisavaid vahendeid, et seda programmi n-ö demokratiseerida, muutes selle rahastamise igasuguse taustaga inimestele kättesaadavaks ning töötades kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku suunas, et võidelda noorte töötuse vastu; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on nõudnud, et selle programmi rahastamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames kolmekordistataks; nõuab hariduse, õpipoisiõppe, kultuuri ja teadusuuringute vahelise koostöö tugevdamist;

19.  tuletab meelde, et ajal, mil Euroopa projekt seatakse kahtluse alla, on ülioluline korrata kindlat pühendumist Euroopale kultuuri, teadmiste, loometegevuse ja innovatsiooni kaudu; leiab seepärast, et programme „Loov Euroopa“ ja „MEDIA“ tuleks toetada asjakohasel tasemel;

20.  rõhutab, et võitlus noorte tööpuuduse vastu eeldab märkimisväärseid rahalisi lisapingutusi, et luua võimalusi hariduseks, koolituseks ja tööhõiveks; rõhutab sellega seoses noorte tööhõive algatuse (millega kuni 2017. aasta lõpuni toetati ligikaudu 1,7 miljonit noort) positiivset mõju; peab kiiduväärseks tõsiasja, et Euroopa Parlamendi tungival nõudmisel otsustati 2019. aasta eelarve läbirääkimiste tulemusena suunata noorte tööhõive algatusele 2019. aastal kokku 350 miljonit eurot; ootab, et 2020. aasta eelarve sisaldaks selle programmi jaoks veelgi suuremaid ambitsioone, et tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus sujuv üleminek Euroopa Sotsiaalfond+ programmile; rõhutab vajadust kiirendada selle programmi rakendamist ja veelgi parandada selle tõhusust, et see annaks riiklikule tööhõivepoliitikale rohkem Euroopa lisaväärtust;

21.  on veendunud, et sotsiaalne ühtekuuluvus Euroopas peab aitama kaasa kestlike lahenduste väljatöötamisele, et võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu, puuetega inimeste parema kaasamise nimel ning saavutada pikaajalised struktuursed demograafilised muutused; rõhutab, et ELi asjakohastele teadusuuringutele, mis aitavad tagada Euroopa vananevale elanikkonnale piisava toe seoses juurdepääsuga liikuvusele, tervishoiule ja avalikele teenustele, on vaja rahalisi vahendeid;

22.  tuletab meelde, et liikmesriikide vahel peaks rände- ja varjupaigavaldkonnas valitsema solidaarsus ja jagatud vastutus, ning kutsub liikmesriike üles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) oma riiklike programmide kaudu hästi ära kasutama; nõuab, et sellele fondile eraldataks 2020. aastal piisav eelarve, et toetada varjupaigataotlejate vastuvõtmist liikmesriikides, tulemuslikke tagasisaatmisstrateegiaid, ümberasustamisprogramme, seadusliku rände poliitikat ja kolmandate riikide kodanike tegeliku integreerimise edendamist; on seisukohal, et linnade ja kohalike omavalitsuste toetust Euroopa varjupaigasüsteemile tuleks tugevdada;

23.   tuletab meelde, et pikaajaline lahendus praegusele rändenähtusele peitub rändevoogude päritoluriikide poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses arengus; nõuab, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile ja arengukoostöö rahastamisvahendile antaks selle prioriteedi toetamiseks ning kestlike ja vastastikku kasulike partnerlussuhete edasiseks arendamiseks (nt Aafrika riikidega) piisavalt rahalisi ressursse; kinnitab sellega seoses veel kord vajadust tagada rahvusvahelistele organisatsioonidele, sealhulgas ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR) ja Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile (IOM) piisav ja pidev rahaline toetus; nõuab suuremat rahalist ja korralduslikku toetust programmidele, mis edendavad ELi ja partnerriikide vahelist teabevahetust sellistes valdkondades nagu kutsealane koolitus, idufirmade loomine, VKEde toetamine, tervishoid ja haridus ning puhta vee, reovee puhastamise ja jäätmete kõrvaldamisega seotud poliitika;

24.   on veendunud, et sooline diskrimineerimine on lubamatu ja vastuolus ELi väärtustega; juhib tähelepanu sellele, et Daphne programmi ja muude naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vastu võitlemisele suunatud vahendite edukuse määr on murettekitavalt madal, ning kavatseb selle programmi rahastamist suurendada; on ka seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on tõhus soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise strateegia, ning nõuab soolise võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimist asjaomastesse ELi poliitikavaldkondadesse ja kuluprogrammidesse; loodab, et komisjon esitab esimesel võimalusel liidu eelarves soolise aspekti arvestamise raamistiku;

25.  kordab veel kord, kui oluline on Euroopa naabruspoliitikas tugevdada suhteid naaberriikidega, toetada rahuprotsessi, edendada majandus- ja sotsiaalset kasvu ning kestlikku piiriülest koostööd; märgib, et tugevad suhted ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel on piirkonna stabiliseerimiseks ja nende ühinemiseelse protsessi jaoks hädavajalikud; tuletab meelde, et liidu eelarvest pärit rahastust tuleb kohandada nii, et sellega suurendatakse riikide suutlikkust jätkata vajalikke õigus-, poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme, tõhustatakse eeskätt riigiasutuste nõuetekohast toimimist ning toetatakse demokraatlike institutsioonide vastupanuvõimet ja õigusriigi elluviimist;

Keskkonnaprobleemide lahendamine ja kliimamuutustega tegelemine

26.  rõhutab, et 2020. aasta eelarve peab aitama lahendada keskkonnaprobleeme ja tegelda kliimamuutustega, et kaotada ELi praegune mahajäämus ja täita oma kohustused; tuletab meelde liidu lubadust võtta vähese CO2-heitega ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekul juhtpositsioon, kuid peab kahetsusväärseks, et liit ei suuda täita oma kliimaeesmärke, eelkõige seoses sellega, et kulutada aastatel 2014–2020 20 % liidu kulutustest kliimale; on seetõttu seisukohal, et kliimaga seotud kulutuste oluline suurendamine on liidu kliimapoliitika ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide suunas liikumisel kriitilise tähtsusega; on veendunud, et kliimaküsimustega arvestamist kõigis liidu poliitikavaldkondades tuleks täiendavalt edendada ja optimeerida ning vajaduse korral tuleks kehtestada kliima ja kestlikkuse tõendamise vahend; nõuab suuremaid rahalisi vahendeid liidu kõigile asjakohastele programmidele, et toetada projekte, millel on Euroopa lisaväärtus ja mis aitavad edendada puhtale energiale üleminekut ja ressursitõhusust, kestliku rohelise ja sinise majanduse edendamist ja looduskaitset, keskendudes bioloogilisele mitmekesisusele, elupaikadele ja ohustatud liikidele;

27.  rõhutab, et selleks, et saavutada ühtne ja tõhus kliimamuutuste vastase võitluse käsitlus, peaks EL seadma Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise ja rakendamise tulevaste kaubanduslepingute eeltingimuseks; tuletab sellega seoses meelde oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni kliimadiplomaatia kohta(7) ning selles esitatud üleskutset komisjonile anda põhjalik hinnang selle kohta, kas olemasolevad vabakaubanduslepingud on kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohustustega; on seisukohal, et kui ELi partner ei täida neid kohustusi, võib komisjon ELi kaubanduse liberaliseerimise kohustused asjaomaste partnerite ees ajutiselt peatada;

2020. aasta menetluse lahendamata küsimused

28.  eeldab, et Ühendkuningriigi väljaastumine liidust 2019. aasta märtsis ei avalda otsest mõju 2020. aasta eelarvele, kuna Ühendkuningriik annab oma panuse eelarve täitmisse ja osaleb selles; nõuab siiski tungivalt, et komisjon hindaks ja valmistaks ette kõik võimalikud stsenaariumid, et tagada liidu eelarve usaldusväärne finantsjuhtimine, ning tagaks hädaolukorrakava, milles on määratud selged kohustused ja kirjeldatud mehhanisme, mis kaitsevad ELi eelarvet juhul, kui Ühendkuningriik ei panusta ELi 2020. aasta eelarve täitmisse või ei osale selles;

29.  tuletab meelde, et järgides 2019. aasta eelarvet käsitlevates ühistes järeldustes esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust alamrubriigi 1a tugevdamise kohta paranduseelarve kaudu, esitab komisjon paranduseelarve, milles suurendatakse assigneeringuid programmile „Erasmus+“ ja programmile „Horisont 2020“, niipea kui mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandamine 2020. aastaks on 2019. aasta kevadel lõpule viidud, et nõukogu ja parlament saaksid seda kiiresti menetleda;

30.  rõhutab, et finantsmääruse artikli 15 lõige 3 võimaldab teadusprojektide täieliku või osalise elluviimata jätmise korral vabastatud kulukohustustele vastavad assigneeringud iga-aastase eelarvemenetluse raames teadusprogrammi jaoks uuesti kättesaadavaks teha ega kehtesta selle rakendamisele mingeid eeltingimusi; palub komisjonil esitada aruanne konkreetselt teadusuuringute programmide kulukohustustest vabastatud summade kohta ning kogu nimetatud artikli kohane asjakohane teave ja üksikasjad; palub nõukogu eesistujal täpsustada, kas kõik liikmesriigid on nüüd seda artiklit täielikult mõistnud; nõuab, et selle sätte ja vastava menetlusega tegeletaks igal juhul 2020. aasta eelarvemenetluse raames, alustades selle lülitamisest eelarveprojekti;

31.  usub, et Euroopa Parlament kui kodanike poolt otse valitud eelarvepädev institutsioon peaks täitma oma poliitilist ülesannet ja esitama ettepanekuid selliste katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, mis väljendavad parlamendi poliitilist tulevikuvisiooni; võtab sellega seoses kohustuse esitada ettepanek katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi kohta, mis on välja töötatud tihedas koostöös kõikide parlamendikomisjonidega, et leida õige tasakaal poliitilise tahte ja komisjoni poolt analüüsitud tehnilise teostatavuse vahel;

°

°  °

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1)

ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(5)

ELT L xx, ….

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0433.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0280.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.3.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Verónica Lope Fontagné, Andrey Novakov, Stanisław Ożóg, Pavel Poc, Nils Torvalds, Marie-Pierre Vieu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Lynn Boylan, Christophe Hansen, Barbara Kudrycka, Fernando Ruas, Tom Vandenkendelaere


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez, Nils Torvalds

PPE

Richard Ashworth, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Christophe Hansen, Monika Hohlmeier, Barbara Kudrycka, Verónica Lope Fontagné, Andrey Novakov, Fernando Ruas, Patricija Šulin, Tom Vandenkendelaere

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Pavel Poc, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti

7

ECR

Bernd Kölmel, Stanisław Ożóg

EFDD

Jonathan Arnott

ENF

André Elissen, Stanisław Żółtek

GUE/NGL

Lynn Boylan, Marie-Pierre Vieu

2

0

VERTS/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 13. märts 2019Õigusalane teave