RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

11.3.2019 - (COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)) - ***I

Väliskomisjon
Raportöör: Knut Fleckenstein, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra


Menetlus : 2018/0247(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0174/2019

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

(COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0465),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0274/2018),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust[1],

 võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust[2],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0174/2019),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Ühinemiseelse rahastamisvahendi eesmärgid erinevad põhimõtteliselt liidu välistegevuse üldeesmärkidest, sest selle rahastamisvahendiga soovitakse valmistada I lisas loetletud abisaajaid ette tulevikus ELiga liitumiseks ning toetada nende ühinemisprotsessi. Seega on ülimalt oluline, et laienemise toetamiseks on eraldi rahastamisvahend ja tagada samas selle kooskõla liidu välistegevuse üldeesmärkidega ning eelkõige naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga.

(2) Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eesmärk on valmistada I lisas loetletud abisaajariike (edaspidi „abisaajad“) ette tulevikus ELiga liitumiseks ning toetada nende ühinemisprotsessi,võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärke, sealhulgas põhiõiguste ja aluspõhimõtete austamist ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitsmist ja edendamist. Ühinemisprotsessi eripära tõttu on eraldiseisva rahastamisvahendi kasutamine laienemise toetamiseks põhjendatud, kuid selle eesmärgid ja toimimine peaks olema kooskõlas liidu välistegevuse üldeesmärkidega ning eelkõige naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga ja neid täiendama.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 on sätestatud, et liidu liikmeks saamise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ning võtab endale kohustuse neid väärtusi edendada. Euroopa riik, kes on esitanud liidu liikmeks saamise avalduse, võib liikmeks saada üksnes siis, kui on leidnud kinnitust, et ta vastab 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud liikmelisuse kriteeriumidele („Kopenhaageni kriteeriumid“), ning tingimusel, et liit suudab uue liikme integreerida. Kopenhaageni kriteeriumid käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, toimiva turumajanduse olemasolu, suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidus ning võimet mitte üksnes kasutada aluslepingute järgseid õigusi, vaid täita ka neis sätestatud kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärke.

(3) Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 on sätestatud, et liidu liikmeks saamise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ning võtab endale kohustuse neid väärtusi edendada. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel ning õiglasel ja rangel tingimuslikkusel. Iga abisaajat hinnatakse vaid tema enda saavutuste põhjal. Tehtud edusammude hindamise ja puudujääkide kindlakstegemise eesmärk on pakkuda I lisas loetletud abisaajatele stiimuleid ja suuniseid vajalike ulatuslike reformide jätkamiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel juhindumine põhimõttest „põhialused kõigepealt“14. Ühinemise edenemine oleneb sellest, kuivõrd taotleja austab liidu väärtusi ning suudab viia ellu reforme, mis on vajalikud selleks, et viia riigi poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus- ja majandussüsteemid vastavusse liidu eeskirjade, nõuete, poliitika ja tavadega.

(4) Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel ning õiglasel ja rangel tingimuslikkusel. Iga abisaajat hinnatakse vaid tema enda saavutuste põhjal. Tehtud edusammude hindamise ja puudujääkide kindlakstegemise eesmärk on pakkuda I lisas loetletud abisaajatele stiimuleid ja suuniseid vajalike ulatuslike reformide jätkamiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel juhindumine põhimõttest „põhialused kõigepealt“15. Laienemisprotsessi olulisteks elementideks, mis on äärmiselt tähtsad ka kogu liidu julgeoleku ja stabiilsuse jaoks, on ka heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö, mille aluseks on kahepoolsete vaidluste lõplik, kaasav ja siduv lahendamine. Ühinemise edenemine oleneb sellest, kuivõrd taotleja austab liidu väärtusi ning suudab viia ellu ja rakendada reforme, mis on vajalikud selleks, et viia riigi poliitilised, institutsioonilised, õigus-, sotsiaal-, haldus- ja majandussüsteemid vastavusse liidu eeskirjade, nõuete, poliitika ja tavadega. Läbirääkimisraamistikuga on ette nähtud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse iga kandidaatriigiga peetavate ühinemisläbirääkimiste edusamme.

_________________

_________________

15 Põhimõttega „põhialused kõigepealt“ ühendatakse õigusriigi põhimõte ja põhiõigused ühinemisprotsessi teise kahe olulise valdkonnaga majanduse juhtimisega (suurem keskendumine majandusarengule ja konkurentsivõime suurendamisele) ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamisega. Kõik kolm põhialust on kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide reformiprotsessi jaoks määrava tähtsusega ning hõlmavad kodanike jaoks kõige olulisemaid küsimusi.

15 Põhimõttega „põhialused kõigepealt“ ühendatakse õigusriigi põhimõte ja põhiõigused ühinemisprotsessi teise kahe olulise valdkonnaga majanduse juhtimisega (suurem keskendumine majandusarengule ja konkurentsivõime suurendamisele) ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamisega. Kõik kolm põhialust on kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide reformiprotsessi jaoks määrava tähtsusega ning hõlmavad kodanike jaoks kõige olulisemaid küsimusi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Iga Euroopa riik, kes on avaldanud soovi liiduga ühineda, võib saada liidu liikmeks, kuid üksnes siis, kui on leidnud kinnitust, et riik vastab täielikult 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud ühinemiskriteeriumidele (edaspidi „Kopenhaageni kriteeriumid“), ning tingimusel, et liit suudab uue liikme integreerida. Kopenhaageni kriteeriumid käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, toimiva turumajanduse olemasolu, suutlikkust tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega liidus ning võimet mitte üksnes kasutada aluslepingute järgseid õigusi, vaid täita ka neis sätestatud kohustusi, sealhulgas saavutada poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärgid.

Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse ja stabiilsusse. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi. ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi.

(5) Laienemispoliitika on liidu välistegevuse lahutamatu osa, mis aitab samuti kaasa rahule, julgeolekule, heaolule ja stabiilsusele nii liidus kui ka väljaspool selle piire. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi, järgides progressiivse integratsiooni põhimõtet, et tagada abisaajate sujuv ümberkujundamine. ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba16 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis liit on sõlminud, muu hulgas abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi, sealhulgas vähemuste õigusi, ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust, töötajate õigusi käsitlevate rahvusvaheliste tööstandardite järgimist ja haavatavate rühmade, sh laste ja puudega inimeste mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada seda, et abisaajad järgiksid Euroopa sotsiaalõiguste samba17 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi, sotsiaalset turumajandust ja lähenemist sotsiaalsele õigustikule. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu, eesmärgiga arendada heanaaberlikke suhteid ning toetada leppimist. Ühtlasi peaks abi toetama valdkondlikke piirkondlikke koostööstruktuure ning edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, tugevdama majanduslikku integratsiooni liidu ühtsel turul, sealhulgas tollikoostööd, edendama avatud ja õiglast kaubandust, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, ühtekuuluvuse ja kaasamise, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

_________________

_________________

17 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

17 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Võttes arvesse reformiprotsessi ümberkujundavat olemust laienemisprotsessi ajal kandidaatriikides, peaks liit tõhustama oma jõupingutusi, et eraldada ELi vahendeid esmatähtsatele valdkondadele, nagu institutsioonide arendamine ja julgeoleku suurendamine, ning pakkuma kandidaatriikidele suuremat tuge projektide rakendamisel, et kaitsta kandidaatriike liiduvälise mõju eest.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b) Liidu jõupingutustest kandidaatriikide reformide toetamisel ühinemiseelse abi rahastamisvahendist tuleks kandidaatriikides ja ka liikmesriikides tõhusalt teada anda. Liit peaks seetõttu tõhustama teabe edastamise ja teavituskampaaniatega seotud jõupingutusi, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend kui laienemispiirkonna stabiilsuse ja rahu edendamise vahend oleks nähtavam. 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c) Tugi ja eelarvevahendid on institutsioonide ülesehitamise seisukohast üldtunnustatult olulised ning institutsioonide ülesehitamine omakorda aitab ennetada võimalikke julgeolekuprobleeme ja takistada võimalikke tulevasi ebaseaduslikke rändevoogusid liikmesriikidesse.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Julgeolekuvaldkonnas on liidu ja I lisas loetletud abisaajate strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeoleku- ja terrorismiohtudega tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla.

(9) Julgeolekuvaldkonnas ja kaitsesektori reformi küsimuses on liidu ja I lisas loetletud abisaajate tõhustatud strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeoleku- ja terrorismiohtude ning organiseeritud kuritegevusega tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Käesoleva määrusega asutatud rahastamisvahendi meetmetega tuleks aidata abisaajatel järk-järgult üle võtta ka ühine välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas piiravad meetmed, ning järgida liidu laiemat välispoliitikat rahvusvahelistes institutsioonides ja mitmepoolsetel foorumitel. Komisjon peaks ergutama abisaajaid, et nad toetaksid reeglitel ja väärtustel põhinevat maailmakorda ning teeksid koostööd mitmepoolsuse ja rahvusvahelise kaubandussüsteemi edasisel tugevdamisel, sh WTO reformide edendamisel.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Oluline on veelgi tugevdada rändealast koostööd, sealhulgas piirihaldust, et tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus, jagada olulist teavet, suurendada rändest tulenevat kasu arengule, hõlbustada seaduslikku ja tööjõurännet, tugevdada piirikontrolli ning ühiselt võidelda ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

(10) Rändealane koostöö, sealhulgas piirihaldus ja -kontroll, rahvusvahelise kaitse kättesaadavuse tagamine, olulise teabe jagamine, rändest tuleneva arengukasu suurendamine, seadusliku ja tööjõurände hõlbustamine, piirikontrolli ja jõupingutuste tugevdamine ebaseadusliku ja sundrände takistamiseks ja vähendamiseks ning võitlus inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu on liidu ja abisaajate vahelise koostöö oluline aspekt.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev õigusriigi tugevdamine, sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ning hea valitsemistava, sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks ning hiljem liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema suunatud I lisas loetletud abisaajatele kehtestatud nõuete rahuldamiseks võimalikult varakult.

(11) Õigusriigi tugevdamine, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamine, korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning hea valitsemistava toetamine, sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine, inimõiguste kaitsjate toetamine ning jätkuv ühtlustamine läbipaistvuse, riigihangete, konkurentsi, riigiabi, intellektuaalomandi õiguste ja välisinvesteeringute osas on endiselt kõige põhilisemad küsimused ning need on olulised, et abisaajad jõuaksid liidule lähemale ja oleksid valmis liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema kavandatud nende küsimuste lahendamiseks võimalikult varakult.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kooskõlas osalusdemokraatia põhimõttega peaks komisjon ergutama I lisas loetletud igas abisaajariigis parlamentaarse kontrolli teostamist.

(12) Parlamentaarne mõõde on ühinemisprotsessis väga oluline. Seetõttu peaks komisjon edendama kooskõlas osalusdemokraatia põhimõttega abisaajariigis parlamentaarse suutlikkuse suurendamist, parlamentaarse kontrolli teostamist, demokraatlikke menetlusi ja õiglast esindatust.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

(13) Abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmetega tuleks püüda eraldada programmi kogu rahastamispaketist vähemalt 16 % kliimaeesmärkidele, et 2027. aastaks moodustaksid kliimaga seotud kulutused mitmeaastase finantsraamistiku kulutustest 30 %. Prioriseerida tuleks selliseid keskkonnaprojekte, mis puudutavad piiriülest reostust. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja elluviimise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava välisabi eeskirjadele vastavuse, sidususe, järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Selles protsessis peaks olema sisuline roll mitmekesistel sõltumatutel kodanikuühiskonna organisatsioonidel ning eri liiki ja eri tasandite kohalikel asutustel. Kooskõlas kaasava partnerluse põhimõtetega peaksid kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema valitsusasutuste kaudu ellu viidavate programmide koostamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel ning olema liidu abi otsesed saajad.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Käesoleva määruse alusel toetatavate asjakohaste poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamise tegevusprioriteedid tuleks määratleda programmitöö raamistikus, mille komisjon näeb ette aastateks 2021–2027 kehtestatud liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks partnerluses I lisas loetletud abisaajatega, lähtudes laienemise tegevuskavast ja nende konkreetsetest vajadustest kooskõlas käesolevas määruses määratletud üldiste ja erieesmärkidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid. Programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, märkides vahendite soovitusliku jaotuse valdkondade kaupa, sh hinnangulised kliimaga seotud kulud.

(17) Iga abisaaja puhul tuleks määratleda asjakohaste poliitikavaldkondade konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid ning seejärel ka prioriteedid seoses nende eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmetega komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega kehtestatud programmitöö raamistikus. Programmitöö raamistik tuleks kehtestada partnerluses abisaajatega, lähtudes laienemise tegevuskavast ja nende konkreetsetest vajadustest kooskõlas käesolevas määruses määratletud üldiste ja erieesmärkidega ning liidu välistegevuse põhimõtetega, võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid ning asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone. Partnerlus peaks hõlmama vajaduse korral pädevaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone. Komisjon peaks ergutama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel ja rahastajate tegevuse koordineerimist. Programmitöö raamistik tuleks pärast vahehindamist läbi vaadata. Programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, märkides vahendite soovitusliku jaotuse valdkondade kaupa, sh hinnangulised kliimaga seotud kulud.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Liidu huvides on aidata kaasa I lisas loetletud abisaajate reformialastele jõupingutustele, mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes ning pakkudes stiimuleid neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega.

(18) Liidu ja abisaajate ühistes huvides on aidata kaasa jõupingutustele, mida abisaajad teevad oma poliitika-, õigus- ja majandussüsteemide reformimiseks eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmisel tuleks lähtuda tulemuspõhisest lähenemisviisist ning neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega, tuleks ette näha arvestatavad stiimulid raha tulemuslikumaks ja tõhusamaks ärakasutamiseks. Abi tuleks eraldada kooskõlas „õiglase osa“ põhimõttega ja sellel, kui inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi ja inimõiguste olukord tõsiselt halveneb või ei edene, peaksid olema selged tagajärjed.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Komisjon peaks looma selged järelevalve- ja hindamismehhanismid tagamaks, et eri abisaajatega seotud eesmärgid ja meetmed jäävad asjakohaseks ja teostatavaks ja edusamme mõõdetakse korrapäraselt. Selleks peaks iga eesmärgiga olema seotud üks või mitu tulemuslikkuse näitajat, mille alusel hinnata abisaajariikides reforme ja nende konkreetset rakendamist.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Üleminekust tuleks loobuda või see tuleks peatada (konkreetses poliitika- või programmivaldkonnas), kui abisaaja ei täida asjakohaseid kohustusi või ei halda liidu raha vastavalt kehtestatud eeskirjadele, põhimõtetele ja eesmärkidele. Sellise otsuse puhul tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kõiki võimalikke negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. Teiste olemasolevate välisrahastamisvahenditega kattumise vältimiseks tuleks see saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe, järjepidevuse ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Ilma et see piiraks eelarvemenetlust ja abi peatamise tingimusi, mis on ette nähtud rahvusvahelistes lepingutes abisaajatega, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et liidu abi peatada või osaliselt peatada. Seda õigust tuleks kasutada juhul, kui ühe või mitme Kopenhaageni kriteeriumi osas esineb pidev taandareng või kui abisaaja ei austa demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi või rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi. Kui komisjon leiab, et abi peatamise põhjused on kõrvaldatud, peaks tal olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et liidu abi taastada.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(24) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve kasutamise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Liit peaks välistegevuse rakendamisel jätkama ühiseeskirjade kohaldamist. Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise eeskirjad ja menetlused sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend]. Konkreetsete probleemidega tegelemiseks ja eelkõige piiriülese koostöö ning põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika valdkonnas tuleks kehtestada üksikasjalikud lisasätted.

(25) Liit peaks välistegevuse rakendamisel jätkama ühiseeskirjade kohaldamist. Liidu välistegevuse rahastamisvahendite kasutamise eeskirjad ja menetlused sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend]. Konkreetsete probleemidega tegelemiseks ja eelkõige piiriülese koostöö ning põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika valdkonnas tuleks kehtestada üksikasjalikud lisasätted.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku, kaitse ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna, majandusliku protektsionismi, ebaseadusliku ja sundrände ning selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist elluviimist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist (järgides samal ajal käesolevas määruses sätestatud sihte ja eesmärke), et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid. Lisaks tuleks võimaldada veel muid paindlikkuse vorme, nagu prioriteetide ümberjaotamine, projektide etappideks jaotamine ja lepingus sätestatud summa ületamine (over-contracting).

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kõige nähtavamad ja kodanike seas tuntumad programmid on piiriülesed koostööprogrammid. Seega saaks piiriüleste koostööprogrammide abil liidu rahastatavate projektide nähtavust kandidaatriikides arvestatavalt parandada.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a) Igasugune raha eraldamine käesoleva määruse alusel peaks toimuma läbipaistval, tõhusal, vastutustundlikul, depolitiseeritud ja mittediskrimineerival viisil, võttes muu hulgas arvesse tasakaalustatud jaotust, mis kajastab piirkondade ja omavalitsuste vajadusi. Komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning eriti liidu delegatsioonid peaksid jälgima tähelepanelikult, et need kriteeriumid on täidetud ja et vahendite eraldamisel järgitakse läbipaistvuse, aruandekohustuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 b) Komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning eelkõige liidu delegatsioonid ja abisaajariigid peaksid suurendama liidu ühinemiseelse abi nähtavust, et anda teavet liidu toetuse abil loodava lisaväärtuse kohta. Liidu raha saajad peaksid avalikustama liidu raha päritolu ning tagama selle nõuetekohase nähtavuse. IPAst tuleks aidata rahastada teavitusmeetmeid, et tutvustada abisaajariikides (eri sihtrühmade seas) liidu abi tulemusi.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige I lisas loetletud abisaajatega eelarve kaudse täitmise eritingimused ja -struktuurid ning maaelu arenguabi rakendamise puhul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201124. Käesoleva määruse rakendamiseks ühetaoliste tingimuste kehtestamisel tuleks arvesse võtta ühinemiseelse abi haldamisel ja rakendamisel saadud varasemaid kogemusi. Neid ühtseid tingimusi tuleks muuta, kui see on arengutest lähtuvalt vajalik.

välja jäetud

_________________

 

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Käesoleva määruse alusel loodud komiteel peaks olema pädevus ka seoses määruse (EÜ) nr 1085/200625 ja määruse (EL) nr 231/2014 rakendamisega seotud õigusaktidega ning nõukogu määruse (EÜ) nr 389/200626 artikli 3 rakendamisega.

välja jäetud

_________________

 

25 Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

 

26 Nõukogu 27. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 389/2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

 

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a) Euroopa Parlament tuleks kaasata täiel määral rahastamisvahendite väljatöötamise, nendega seotud programmitöö, nende järelevalve ja hindamise etappidesse, et tagada liidu välistegevuse rahastamisvahendite üle poliitiline ja demokraatlik kontroll ning aruandekohustus. Institutsioonidevahelist dialoogi tuleks tõhustada, et tagada Euroopa Parlamendile positsioon, mis võimaldab teostada süstemaatilisel ja sujuval viisil poliitilist kontrolli käesoleva määruse rakendamise üle, suurendades nii selle tõhusust kui ka õiguspärasust.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a) „õiglase osa põhimõte“ – tulemuspõhise lähenemisviisi täiendamine korrigeeriva jaotusmehhanismiga juhtudel, kui abisaajale pakutav abi oleks muude abisaajatega võrreldes muidu ebaproportsionaalselt väike või suur, võttes arvesse mõjutatava elanikkonna vajadusi ning ühinemisläbirääkimiste alustamise või nende edenemisega seotud reformide osas saavutatud suhtelisi edusamme.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. IPA III üldeesmärk on toetada I lisas loetletud abisaajaid, et nad võtaksid vastu ja viiksid ellu liidu väärtusega kooskõla saavutamiseks vajalikud poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreformid ning kohanduksid liiduga ühinemise eesmärgil järk-järgult liidu õigusnormide, nõuete, poliitika ja tavadega, aidates seeläbi kaasa nende stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule.

1. IPA III üldeesmärk on toetada abisaajaid, et nad võtaksid vastu ja viiksid ellu liidu väärtuste ja õigustikuga kooskõla saavutamiseks vajalikud poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreformid ning kohanduksid liiduga ühinemise eesmärgil järk-järgult liidu õigusnormide, nõuete, poliitika ja tavadega, aidates seeläbi kaasa rahule, stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule ning liidu strateegilistele huvidele.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste austamist, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda ja julgeolekut ning parandada rände haldamist, sealhulgas piirihaldust;

(a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste, sh vähemuste ja laste õiguste austamist, soolist võrdõiguslikkust, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda, akadeemilist vabadust, rahu ja julgeolekut, kultuurilise mitmekesisuse austamist, mittediskrimineerimist ja sallivust;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) tegeleda ebaseadusliku ja sundrändega ning tagada, et ränne toimub ohutult, korrapäraselt ja seaduslikult, samuti tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel;

(b) tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada läbipaistvust, struktuurireforme, kohtusüsteemi sõltumatust, võitlust korruptsiooni vastu ja head valitsemistava kõikidel tasanditel, muu hulgas avalike hangete, riigiabi, konkurentsi, välisinvesteeringute ja intellektuaalomandi valdkonnas;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kujundada I lisas loetletud abisaajate õigusnorme, nõudeid, poliitikat ja tavasid kooskõlas liidu omadega ning tugevdada leppimist ja heanaaberlikke suhteid, samuti inimestevahelisi kontakte ja suhtlust;

(c) kujundada abisaajate õigusnorme, nõudeid, poliitikat ja tavasid kooskõlas liidu omadega, muu hulgas ÜVJP osas, tugevdada reeglitel põhinevat mitmepoolset maailmakorda ning edendada leppimist (nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil) ja heanaaberlikke suhteid, samuti rahu kindlustamist ja konfliktide ennetamist (muu hulgas usalduse suurendamise ja vahendamise kaudu), kaasavat ja integreeritud haridust, inimestevahelisi kontakte ning meediavabadust ja suhtlust;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, sh suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda;

(d) tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut ning ühtekuuluvust, sh suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, vähendades vaesust ja piirkondlikku tasakaalustamatust, edendades sotsiaalkaitset ja kaasamist, tugevdades riigi tasandi piirkondlikke koostööstruktuure, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja kogukonnapõhiste algatuste suutlikkust, toetades maapiirkondadesse investeerimist ning parandades ettevõtlus- ja investeerimiskliimat;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  tugevdada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele, kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, edendada digitaalmajandust ja -ühiskonda ning luua seeläbi töövõimalusi (eriti noorte jaoks);

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd.

(e) toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd, sealhulgas üle merepiiride, ning tugevdada kaubandus- ja majandussuhteid, rakendades täielikult liiduga sõlmitud kehtivaid lepinguid ning vähendades piirkondlikku tasakaalustamatust.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva IPA III rakendamise rahastamispakett 14 500 000 000 eurot (jooksevhindades).

1. Ajavahemikul 2021–2027 on IPA III rakendamise rahastamispakett 2018. aasta hindades 13 009 976 000 eurot (jooksevhindades 14 663 401 000 eurot).

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kooskõlas [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikliga 20 võib lõikes 1 osutatud summat kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide puhul, ja ühinemiseelse abi jätkuprogrammi ettevalmistamisega seotud muu tegevuse jaoks.

2. Kindlaksmääratud protsentuaalset osa lõikes 1 osutatud summast kasutatakse programmi elluviimisega seonduva tehnilise ja haldusabi jaoks, mis hõlmab ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguid, institutsioonide tugevdamise ja haldussuutlikkuse suurendamise toetamist, muu hulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide puhul, ja ühinemiseelse abi jätkuprogrammi ettevalmistamisega seotud muu tegevuse jaoks.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikused täiendavused muude liidu välistegevuse valdkondade ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikused täiendavused muude liidu välistegevuse valdkondade ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. [Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrust] kohaldatakse käesoleva määruse alusel rakendatavate tegevuste suhtes, kui see on käesolevas määruses ette nähtud.

2. [Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrust] kohaldatakse käesoleva määruse alusel ellu viidavate tegevuste suhtes, kui see on käesolevas määruses ette nähtud.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. IPA III alusel võib abi anda sellist liiki meetmetele, mis on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi30, Euroopa Sotsiaalfond+31 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi32 alusel.

4. IPA III alusel võib abi anda sellist liiki meetmetele, mis on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi30, Euroopa Sotsiaalfond+31, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi32 ning õigluse, õiguste ja väärtuste fondi alusel, riiklikul tasandil ning piiriüleses, riikide- või piirkondadevahelises või makropiirkondlikus kontekstis.

__________________

__________________

30 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

30 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

31 COM(2018) 382 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta.

31 COM(2018) 382 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta.

32 COM(2018) 392 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

32 COM(2018) 392 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

 

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon eraldab teatava protsentuaalse osa IPA III vahenditest, et valmistada I lisas loetletud abisaajaid ette osalemiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondis (ESF).

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. [Euroopa Regionaalarengu Fondist]32 panustatakse I lisas loetletud abisaajate ja liikmesriikide vaheliseks piiriüleseks koostööks loodud programmidesse või meetmetesse. Need programmid ja meetmed võtab komisjon vastu kooskõlas artikliga 16. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja piiriülese koostöö panus määratakse kindlaks [ETK määruse] artikli 10 lõike 3 kohaselt. IPA piiriülese koostöö programme hallatakse kooskõlas [ETK määrusega].

5. [Euroopa Regionaalarengu Fondist]32 panustatakse abisaajate ning ühe või mitme liikmesriigi vaheliseks piiriüleseks koostööks loodud programmidesse või meetmetesse. Need programmid ja meetmed võtab komisjon vastu kooskõlas artikliga 16. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja piiriülese koostöö panus määratakse kindlaks [ETK määruse] artikli 10 lõike 3 kohaselt ning IPA III toetus võib sellest moodustada maksimaalselt 85 %. IPA piiriülese koostöö programme hallatakse kooskõlas [ETK määrusega].

________________________

_____________________

32 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

32 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ning liidu rahastamise sidususe ja tulemuslikkuse tagamiseks või piirkondliku koostöö soodustamiseks otsustada laiendada artikli 8 lõikes 1 osutatud tegevusprogrammide ja meetmete rahastamiskõlblikkust I lisas nimetamata riikidele, territooriumidele ning piirkondadele, kui rakendatav programm või meede on üleilmset, piirkondlikku või piiriülest laadi.

8. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ning liidu rahastamise sidususe ja tulemuslikkuse tagamiseks või piirkondliku koostöö soodustamiseks otsustada laiendada artikli 8 lõikes 1 osutatud tegevusprogrammide ja meetmete rahastamiskõlblikkust I lisas nimetamata riikidele, territooriumidele ning piirkondadele, kui kohaldatav programm või meede on üleilmset, piirkondlikku või piiriülest laadi.

 

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse rakendamise üldine poliitikaraamistik moodustub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu määratletud laienemispoliitika raamistikust, kokkulepetest, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted I lisas loetletud abisaajatega, samuti asjakohastest Euroopa Parlamendi resolutsioonidest, komisjoni teatistest või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatistest. Komisjon tagab sidususe abi ja laienemispoliitika raamistiku vahel.

1. Käesoleva määruse kohaldamise terviklik poliitikaraamistik moodustub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu määratletud laienemispoliitika raamistikust, kokkulepetest, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted abisaajatega, samuti asjakohastest Euroopa Parlamendi resolutsioonidest, komisjoni teatistest või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatistest. Komisjon tagab sidususe abi ja üldise laienemispoliitika raamistiku vahel.

 

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon tagavad liidu välistegevuse ja laienemispoliitika koordineerimise artiklis 3 sätestatud poliitiliste eesmärkide raamistikus.

 

Komisjon koordineerib käesoleva määruse kohast programmitööd ning selles osaleb asjakohasel määral ka Euroopa välisteenistus.

 

Abi antakse lähtuvalt laienemispoliitika raamistikust.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2


 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide33 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki.

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse, inimõiguste, konfliktide ennetamise ja lahendamise, rände ja sundrände, julgeoleku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse, vaesuse vähendamise ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide34 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki. Nende eesmärk on eraldada vähemalt 16 % kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele.

__________________

____________________

33 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

33 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd sidususe tagamiseks ja püüavad vältida kattumist IPA III alusel antava abi ning muu liidu, liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga antava abi vahel, kooskõlas välisabi valdkonnas tegevuse koordineerimise tõhustamise ning poliitikate ja menetluste ühtlustamise suhtes kehtestatud põhimõtetega, eelkõige arengu tõhusust käsitlevate rahvusvaheliste põhimõtetega.35 Koordineerimine hõlmab korrapärast konsulteerimist, sagedast teabevahetust abi andmise tsükli erinevates etappides ja abi koordineerimiseks kaasavate kohtumiste korraldamist ning see on liidu ja liikmesriikide programmitöö protsessi oluline osa.

3. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd sidususe tagamiseks ja väldivad kattumist IPA III alusel antava abi ning muu liidu, liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga antava abi vahel, kooskõlas välisabi valdkonnas tegevuse koordineerimise tõhustamise ning poliitikate ja menetluste ühtlustamise suhtes kehtestatud põhimõtetega, eelkõige arengu tõhusust käsitlevate rahvusvaheliste põhimõtetega.35 Koordineerimine hõlmab korrapärast konsulteerimist, sagedast teabevahetust abi andmise tsükli erinevates etappides ja abi koordineerimiseks kaasavate kohtumiste korraldamist ning see on liidu ja liikmesriikide programmitöö protsessi oluline osa. Abi eesmärk on tagada selle ühitamine liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga, samuti vahendite tulemuslik ja tõhus rakendamine, partnerluse põhimõtte järgimise tingimused ning territoriaalse arengu terviklik käsitus.

_________________

_________________

35 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/eu-approach-aid-effectiveness_en

35 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/eu-approach-aid-effectiveness_en

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon tegutseb abisaajatega koostöös. Partnerluses osalevad olenevalt asjaoludest pädevad riiklikud ja kohalikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, et võimaldada neil kavandamis-, rakendamis- ja jälgimisetappides sisuliselt osaleda.

 

Komisjon soodustab asjaomaste sidusrühmade tegevuse koordineerimist. IPA III rahalise abiga suurendatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, käsitades neid muu hulgas vajaduse korral otseste abisaajatena;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

III peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RAKENDAMINE

PROGRAMMITÖÖ RAAMISTIK JA ELLUVIIMINE

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. IPA III alusel antav abi põhineb artiklis 3 osutatud erieesmärkide saavutamise IPA programmitöö raamistikul. IPA programmitöö raamistiku kehtestab komisjon liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks.

1. Käesolevat määrust täiendatakse IPA programmitöö raamistikuga, milles kehtestatakse täiendavad sätted selle kohta, kuidas saavutatakse artiklis 3 osutatud erieesmärgid. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 kehtestab IPA programmitöö raamistiku komisjon, kes võtab selleks vastu delegeeritud õigusaktid.

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile õigeaegselt enne programmitöö perioodi algust asjakohased programmdokumendid. Nendes dokumentides esitatakse soovituslikud eraldised teema ja võimaluse korral ka riigi/piirkonna kaupa, samuti eeldatavad tulemused ning abi andmise võimalikud viisid.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IPA programmitöö raamistikus võetakse nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid ja valdkondlikke poliitikameetmeid.

IPA programmitöö raamistikus võetakse nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone ja seisukohti ning riiklikke strateegiaid ja valdkondlikke poliitikameetmeid.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võtab komisjon IPA programmitöö raamistiku vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 16 osutatud komitee kontrollimenetlusega.

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võtab komisjon IPA programmitöö raamistiku, sh korraldused õiglase osa põhimõtte jõustamiseks vastu artikli 14 kohase delegeeritud õigusaktidega. IPA programmitöö raamistik kaotab kehtivuse hiljemalt 30. juuniks 2025. Komisjon võtab 30. juuniks 2025 vastu uue IPA programmitöö raamistiku, võttes aluseks vahehindamise kooskõlas muude rahastamisvahenditega ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi asjakohaseid resolutsioone. Komisjon võib vajaduse korral IPA programmitöö raamistiku tulemusliku rakendamise ka läbi vaadata, eriti kui artiklis 6 osutatud poliitikaraamistikus tehakse olulisi muudatusi ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi asjakohaseid resolutsioone.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. IPA programmitöö raamistik sisaldab näitajaid, mille alusel hinnata sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

5. IPA programmitöö raamistik põhineb käesoleva määruse IV lisas sätestatud selgetel ja kontrollitavatel tulemuslikkuse näitajatel, mille alusel hinnata selles sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, muu hulgas edusamme ja eesmärke järgmistes valdkondades:

 

(a) demokraatia, õigusriik ning sõltumatu ja tõhus kohtusüsteem;

 

(b) inimõigused ja põhivabadused, sealhulgas vähemuste ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste õigused;

 

(c) sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused;

 

(d) võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

 

(e) leppimine, rahu tagamine, heanaaberlikud suhted;

 

(f) meediavabadus

 

Komisjon lisab oma aastaaruannetesse nende näitajate vallas tehtud edusammud.

 

Käesoleva määruse kohase tulemuspõhise lähenemisviisi teemal toimub Euroopa Parlamendis ja nõukogus korrapärane arvamuste vahetus.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Hindamine

 

1. Komisjon võtab vahehindamise põhjal vastu uue IPA programmitöö raamistiku. Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2024 käesoleva määruse kohaldamise kohta tehtud vahehindamise aruande. Vahehindamise aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 ja selles uuritakse liidu panust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisse, kasutades näitajaid, millega mõõdetakse saavutatud tulemusi, ning esitades käesoleva määruse mõju kohta tehtud tähelepanekud ja järeldused.

 

2. Vahehindamise aruandes käsitletakse ka käesoleva määruse eesmärkide tõhusust, lisaväärtust, lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust ning jätkuvat asjakohasust.

 

3. Vahehindamise aruande koostamise konkreetne eesmärk on parandada liidu rahastamise kasutamist. Selle põhjal saab otsustada määruse alusel rakendatud meetmeliikide pikendamise, muutmise või peatamise üle.

 

4. Vahehindamise aruanne sisaldab ka asjakohastest aastaaruannetest saadud konsolideeritud teavet käesoleva määrusega reguleeritud kogu rahastamise, sealhulgas sihtotstarbelise välistulu ja liidu usaldusfondidele makstava toetuse kohta, ning selles esitatakse kulutuste jaotus abisaajariikide, rahastamisvahendite kasutamise, kulukohustuste ja maksete kaupa.

 

5. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele. Tulemusi kasutatakse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

 

6. Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidupoolse rahastamise hindamisse kõik asjaomased sidusrühmad, ning võib, kui see on asjakohane, korraldada ühiseid hindamisi liikmesriikidega ja arengupartneritega, tehes partnerriikidega tihedat koostööd.

 

7. Komisjon esitab käesolevas artiklis osutatud vahehindamise aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega, milles esitatakse käesoleva määruse muutmiseks vajalikud muudatusettepanekud.

 

8. Käesoleva määruse kohaldamisaja lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi määruse lõpphindamise samadel tingimustel, nagu on osutatud käesolevas artiklis osutatud vahehindamise aruandes.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 b

 

Liidu abi peatamine

 

1. Kui abisaaja ei austa demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi või rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi või kui esineb järjepidevat tagasilangust seoses ühe või mitme Kopenhaageni kriteeriumi täitmisega, on komisjonil kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et peatada või osaliselt peatada liidu abi andmine. Osalise peatamise korral märgitakse ära programmid, mille suhtes peatamine kehtib.

 

2. Kui komisjon leiab, et abi peatamise põhjused enam ei kehti, on tal kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid I lisa muutmiseks, et liidu abi taastada.

 

3. Osalise peatamise korral kasutatakse liidu abi peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste osalejate toetamiseks seoses meetmetega, mis on suunatud inimõiguste ja põhiõiguste edendamisele ning demokratiseerumis- ja dialoogiprotsesside toetamisele partnerriikides.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 c

 

Juhtimine

 

Horisontaalne juhtrühm, mis koosneb komisjoni ja Euroopa välisteenistuse kõigist asjakohastest talitustest ning mida juhib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident või tema büroo esindaja, vastutab kogu juhtimistsükli jooksul selle vahendi juhtimise, koordineerimise ja haldamise eest, et tagada kogu liidu välistegevuse järjepidevus, tõhusus, läbipaistvus ja vastutus. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koodineerimise. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning Euroopa välisteenistus teevad kõnealuse vahendi programmitöö, kavandamise ja rakendamise kogu tsükli jooksul koostööd komisjoni asjaomaste liikmete ja talitustega. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, Euroopa välisteenistus ja komisjon valmistavad ette kõik otsuste ettepanekud vastavalt komisjoni menetlustele ja esitavad need vastuvõtmiseks.

 

Euroopa Parlament kaasatakse väliste rahastamisvahendite väljatöötamise, nendega seotud programmitöö, nende järelevalve ja hindamise etappidesse täiel määral, et tagada välistegevuse valdkonnas liidupoolse rahastamise poliitiline ja demokraatlik kontroll ning aruandekohustus.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendusmeetmed ja -meetodid

Täitmismeetmed ja -meetodid

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. IPA III alusel antav abi rakendatakse finantsmäärusega kooskõlas eelarve otsese või kaudse täitmise korras, kasutades naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse II jaotise III peatükis osutatud aastaseid või mitmeaastaseid tegevuskavu ja meetmeid. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] II jaotise III peatükki, v.a artikli 24 lõiget 1 [rahastamiskõlblikud isikud ja üksused].

1. IPA III alusel antavat abi kasutatakse finantsmäärusega kooskõlas eelarve otsese või kaudse täitmise korras, kasutades III a peatükis osutatud aastaseid või mitmeaastaseid tegevuskavu ja meetmeid.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Eelarve kaudsest täitmisest võib loobuda, kui abisaaja ei suuda või ei taha hallata eraldatud rahalisi vahendeid kooskõlas käesoleva määruse alusel kehtestatud eeskirjade, põhimõtete ja eesmärkidega. Kui abisaaja ei järgi demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtteid või rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi, võib komisjon konkreetsete poliitikavaldkondade või programmide puhul minna koos abisaajaga toimuvalt eelarve kaudselt täitmiselt üle ühe või enama muu volitatud üksusega, kes ei ole abisaaja, teostatavale eelarve kaudsele täitmisele või eelarve otsesele täitmisele.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Komisjon peab Euroopa Parlamendiga dialoogi ja võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti valdkondades, milles parlamendil on oma abiprogrammid, nagu suutlikkuse tõstmine ja valimiste vaatlemine.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon kaasab Euroopa Parlamendi täiel määral küsimustes, mis on seotud käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamise ja rakendamisega, sealhulgas kõik kavandatavad olulised muudatused või eraldised.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Üldise või valdkondliku eelarvetoetuse väljamaksmise tingimuseks on rahuldavad edusammud abisaajaga kokku lepitud eesmärkide täitmisel.

 

Komisjon kohaldab määruse (EL) .../... [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 23 lõikes 4 sätestatud eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriume. Komisjon võtab meetmeid eelarvetoetuse kaudu antava liidu rahastamise vähendamiseks või peatamiseks juhtudel, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemides eiratakse süsteemselt eeskirju või ei tehta abisaajaga kokku lepitud eesmärkide saavutamisel rahuldavaid edusamme.

 

Kui komisjon taastab käesolevas artiklis osutatud peatamise järel abi andmise, tuleb ühtlasi anda suunatud abi riigi auditeerimisasutustele.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

III a peatükk (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

III a peatükk

 

Elluviimine

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Tegevuskavad ja meetmed

 

1. Komisjon võtab vastu aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, toetusmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes määratakse kindlaks iga meetmega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised tegevused, kohaldamismeetodid, eelarve ja kõik seonduvad toetuskulud.

 

2.  Tegevuskavad põhinevad programmdokumentidel, v.a lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel.

 

Vajaduse korral võidakse meede vastu võtta üksikmeetmena enne või pärast tegevuskavade vastuvõtmist. Üksikmeetmed põhinevad programmdokumentidel, v.a lõikes 3 osutatud juhtudel ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

 

Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral ja juhul, kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik saada asjakohasematest allikatest, on komisjonil kooskõlas määruse ... [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikliga 34 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse erimeetmed, mis ei põhine programmdokumentidel.

 

3. Aastaseid või mitmeaastaseid tegevuskavu ja üksikmeetmeid võib kasutada määruse ... [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud kiirreageerimistegevuse elluviimiseks.

 

4.  Komisjon võib võtta vastu määruse ... [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud kiirreageerimistegevuse eriabimeetmed.

 

5. Artikli 19 lõigete 3 ja 4 alusel võetavate meetmete kestus võib olla kuni 18 kuud ning seda ajavahemikku võib elluviimisel esinevate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra (mis teeb kogukestuseks maksimaalselt 30 kuud) eeldusel, et meetmele ettenähtud rahalised vahendid ei suurene.

 

Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui liidu tegevuse järjepidevus käesoleva lõike alusel on oluline ja seda ei ole võimalik tagada muude vahenditega.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 b

 

Toetusmeetmed

 

1. Liidupoolne rahastamine võib hõlmata rahastamisvahendi kasutamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks kasutamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmeid ning ettevõtte infotehnoloogiasüsteeme.

 

2. Kui artiklis 8 c osutatud tegevuskavad või meetmed ei sisalda toetuskulusid, võtab komisjon vajaduse korral toetusmeetmeid. Toetusmeetmete liidupoolne rahastamine võib katta järgmist:

 

(a) uuringud, koosolekud, teavitamine, teadlikkuse tõstmine, koolitus, saadud kogemuste ja parimate tavade ettevalmistamine ja vahetamine, teabe avaldamine ning muud programmitööks ja meetmete haldamiseks vajaliku haldus- või tehnilise toega seotud kulud, sealhulgas tasustatud väliseksperdid;

 

(b) teadus- ja innovatsioonitegevus ja uuringud asjakohastel teemadel ning nende tulemuste levitamine;

 

(c) teavitamis- ja teabevahetusmeetmete, sealhulgas kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamise ja liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamise ja nende nähtavusega seotud kulud.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 c

 

Tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine

 

1. Komisjon võtab tegevuskavad ja meetmed vastu otsusega kooskõlas finantsmäärusega.

 

2. Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtab komisjon selliste tegevuskavade ja meetmete kavandamisel ja järgneval kohaldamisel arvesse nõukogu ja Euroopa Parlamendi asjaomast poliitilist lähenemisviisi.

 

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kohe käesoleva artikli kohaste tegevuskavade ja meetmete kavandamisest, sealhulgas kavandatud summadest, ning teavitab Euroopa Parlamenti ühtlasi sisuliste muudatuste tegemisest või sellise abi pikendamisest. Võimalikult kiiresti pärast tegevuskava või meetme vastuvõtmist ja igal juhul kahe kuu jooksul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, andes ülevaate vastuvõetud tegevuskava või meetme laadist, taustast ja põhjendustest, sealhulgas sellest, kuidas meede täiendab kasutatavat ja kavandatavat liidu lahendust.

 

3. Enne selliste tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmist, mis ei tugine artikli 7 kohastele programmdokumentidele, võtab komisjon kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades nende tegevuskavade ja meetmete konkreetsed eesmärgid, oodatavad tulemused, kasutatavad rahastamisvahendid, peamised tegevused ja soovituslikud rahaeraldised.

 

4. Meetmete tasandil toimub asjakohane inimõigustealane, sotsiaalne ja keskkonnaalane sõelumine, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alase mõjuga, kooskõlas kohaldatavate liidu seadusandlike aktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL1 a ja nõukogu direktiiviga 85/337/EMÜ1 b, hõlmates asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamist keskkonnatundlike meetmete, eelkõige uute suurte taristute puhul.

 

Kui see on asjakohane, kasutatakse valdkondlike programmide elluviimisel inimõigustele avalduva, sotsiaalse ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Komisjon tagab huvitatud sidusrühmade kaasamine nendesse hindamistesse ja üldsuse juurdepääsu selliste hindamiste tulemustele.

 

__________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

 

1 b Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40).

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 d

 

Koostöömeetodid

 

1.  Käesoleva rahastamisvahendi raames täidab eelarvet komisjon, nagu on ette nähtud finantsmääruses, kas otse komisjoni enda või liidu delegatsioonide ja rakendusametite kaudu või kaudselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste kaudu.

 

2.  Käesoleva rahastamisvahendi raames võib rahalist abi anda ka toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, nt EIP, liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade või rahvusvaheliste organisatsioonide või muude rahastajate loodud või hallatavatele fondidele.

 

3.  Finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c ja määruse ... [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 29 lõikes 1 loetletud üksused täidavad igal aastal finantsmääruse artikli 155 kohaseid aruandekohustusi. Kõnealuste üksuste aruandlusnõuded on sätestatud partnerluse raamlepingus, rahalist toetust käsitlevas lepingus, eelarveliste tagatiste lepingus või rahastamislepingus.

 

4.  Selle rahastamisvahendi alusel rahastatavaid meetmeid võib ellu viia paralleelse või ühise kaasrahastamise teel.

 

5.  Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastab erinev kaasrahastav partner nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha.

 

6.  Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha.

 

7.  Koostöö liidu ja tema partnerite vahel võib muu hulgas toimuda järgmises vormis:

 

(a)  kolmepoolsed kokkulepped, mille kaudu liit koordineerib partnerriigile või -piirkonnale antava abi rahastamist kolmandate riikidega;

 

(b)  halduskoostöö meetmed, näiteks liikmesriigi ja partnerriigi või -piirkonna avalike asutuste, kohalike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike üksuste vaheline mestimine, samuti liikmesriikide lähetatud avaliku sektori eksperte ning nende piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi kaasavad koostöömeetmed;

 

(c) toetus avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks ja haldamiseks vajalike kulude rahastamiseks, sealhulgas laialdase osalemise toetamine, luues avaliku ja erasektori partnerlusstruktuuride hindamiseks ja järelevalveks sõltumatu kolmandast isikust kodanikuühiskonna organisatsiooni;

 

(d)  valdkondlikku poliitikat toetavad programmid, millega liit toetab partnerriigi valdkondlikke programme;

 

(e)  toetus kulude katmiseks seoses riigi osalemisega sellistes liidu programmides ja meetmetes, mida viivad ellu liidu asutused ja organid, samuti asutused või isikud, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rakendamine;

 

(f)  intressitoetused.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 e

 

Liidupoolse rahastamise vormid ja kohaldamismeetodid

 

1.  Liidupoolne rahastamine võib toimuda finantsmäärusega ette nähtud rahastamisliike kasutades ning eelkõige

 

(a)  toetustena;

 

(b)  teenuste, asjade või ehitustööde hankelepingutena;

 

(c)  eelarvetoetusena;

 

d)  maksetena komisjoni poolt kooskõlas finantsmääruse artikliga 234 asutatud usaldusfondidesse;

 

(e)  finantsinstrumentidena;

 

(f)  eelarveliste tagatistena;

 

(g)  segarahastamistoimingutena;

 

(h)  võlakergendusena rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusprogrammi raames;

 

(i)  finantsabina;

 

(j)  tasustatud välisekspertide tööna.

 

2. Kui komisjon töötab koos partnerriikide sidusrühmadega, võtab ta rahastamise viisi, osaluse liigi, toetuse andmise korra ja toetuste haldamise sätete kindlaksmääramisel arvesse nende sidusrühmade iseärasusi, sealhulgas nende vajadusi ja asjaomast konteksti eesmärgiga jõuda võimalikult paljude selliste sidusrühmadeni ja reageerida nende vajadustele kõige paremini. Sellise hindamise puhul võetakse arvesse kõigi sidusrühmade, eelkõige kohaliku kodanikuühiskonna sisuka osalemise ja kaasamise tingimusi. Julgustatakse kasutama finantsmääruse kohast erikorda, nt partnerluslepinguid, kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmise lubamist, otselepinguid või piiratud rahastamiskõlblikkusega pakkumiskutseid või kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja kindlamääralisi makseid, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Need erinevad viisid tagavad läbipaistvuse, jälgitavuse ja innovatsiooni. Julgustatakse koostööd kohalike ja rahvusvaheliste VVOde vahel, et tugevdada kohaliku kodanikuühiskonna suutlikkust eesmärgiga saavutada kodanikuühiskonna täielik osalemine arenguprogrammides.

 

3.  Lisaks finantsmääruse artiklis 195 nimetatud juhtudele võib kasutada otselepingute sõlmimise menetlust järgmiste toetuste jaoks:

 

(a) väiketoetused inimõiguste kaitsjatele ja mehhanismide loomiseks kiireloomuliste kaitsemeetmete rahastamiseks ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, mida antakse asjakohasel juhul, ilma et selleks oleks vaja kaasrahastamist, samuti vahendajatele ja muudele kodanikuühiskonna osalejatele, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, konflikti lahendamises, lepitamises ja rahu tagamises;

 

(b) toetused, mida antakse asjakohasel juhul, ilma et oleks vaja kaasrahastamist, meetmete rahastamiseks kõige raskemates tingimustes juhtudel, mil konkursikutse avaldamine oleks asjakohatu, sealhulgas olukorras, kus esineb tõsiseid puudujääke põhivabaduste vallas, kui ähvardatakse demokraatlikke institutsioone, kui kriis laieneb, kui tegemist on relvastatud konfliktiga, mil inimeste turvalisus on enim ohus, või kui inimõigusi kaitsvad organisatsioonid, üksikisikud, vahendajad ja muud kodanikuühiskonna osalejad, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, lepitamises ja rahu tagamises, tegutsevad kõige raskemates tingimustes. Niisugused toetused ei või olla suuremad kui 1 000 000 eurot ja nende kestus ei tohi ületada 18 kuud, mida võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui nende kohaldamisel esineb objektiivseid ja ettenägematuid takistusi;

 

(c) toetused ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole ja Euroopa ülikoolidevahelisele inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele (Global Campus), mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi, ja sellega seotud võrgustikule, kuhu kuuluvad ülikoolid pakuvad kraadiõpet inimõiguste valdkonnas, sealhulgas stipendiume kolmandate riikide üliõpilastele, teadustöötajatele, õpetajatele ja inimõiguste kaitsjatele;

 

(d) väikesed projektid, mida on kirjeldatud määruse ... [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artiklis 23a.

 

Lõike 1 punktis c osutatud eelarvetoetus, sealhulgas sektori reformi tulemuslikkuse lepingute kaudu, põhineb riigi isevastutusel, vastastikusel vastutusel ja pühendumusel universaalsetele väärtustele, demokraatiale, inimõigustele, soolisele võrdõiguslikkusele, sotsiaalsele kaasamisele, inimarengule ja õigusriigile, ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja partnerriikide vahelisi partnerlusi. See hõlmab tugevdatud poliitilist dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja paremat valitsemist, täiendades partnerite pingutusi rohkem vahendeid koguda ja paremini kulutada, et toetada kestlikku ja kaasavat sotsiaalmajanduslikku arengut, mis toob kasu kõigile, inimväärsete töökohtade loomist, pöörates erilist tähelepanu noortele, igasuguse ebavõrdsuse vähendamist ja vaesuse kaotamist, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikku majandust, keskkonna- ja sotsiaalõigusi.

 

Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning ohtude ja kasu hoolikal hindamisel. Üks peamisi tegureid nimetatud otsuse tegemisel on partnerriikide pühendumuse, tulemuste ja edusammude hindamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi seisukohalt.

 

4.  Eelarvetoetus peab olema diferentseeritud, et paremini vastata partnerriigi poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale, võttes arvesse ebakindlaid olukordi.

 

Finantsmääruse artikli 236 kohase eelarvetoetuse andmisel määratleb komisjon selgelt eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriumid ja jälgib nende täitmist, sealhulgas reformide ja läbipaistvusega tehtud edusamme, ning toetab parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditivõimekust, kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist järelevalves ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse paremat juurdepääsu teabele ning selliste tugevate riigihankesüsteemide väljatöötamist, mis toetavad kohaliku majanduse arengut ja kohalikke ettevõtjaid.

 

5.  Eelarvetoetuse maksmisel lähtutakse näitajatest, millega tõendatakse edusamme asjaomase partnerriigiga kokku lepitud eesmärkide saavutamisel.

 

6.  Käesoleva määruse kohased rahastamisvahendid võivad vormilt olla nt laenud, tagatised, omakapital või kvaasiomakapital, investeeringud või osalused ja riskijagamisvahendid, kui see on võimalik ja kooskõlas finantsmääruse artikli 209 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, EIP, mitmepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga või kahepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks kahepoolsete arengupankade juhtimisel, ühendades sellise toetuse võimaluse korral nii liikmesriikide kui ka kolmandate isikute antava täiendava muus vormis toetustega.

 

Käesoleva määruse alusel võivad liidu rahastamisvahenditesse osamakseid teha liikmesriigid, samuti finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksused.

 

7. Nimetatud rahastamisvahendeid võib kohaldamise ja aruandluse eesmärgil rahastuteks rühmitada.

 

8. Komisjon või Euroopa välisteenistus ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on liidu asjakohase poliitika alusel kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt tehtud kindlaks kui suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi liidu või rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud maksustandardeid seoses läbipaistvuse ja teabevahetusega.

 

9.  Liidupoolne rahastamine ei või tekitada eriomaseid makse, tollimakse ega muid lõive ega anda alust nende kogumiseks.

 

10.  Partnerriikide kehtestatud maksud, tollimaksud ja muud lõivud võivad olla käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblikud.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 f

 

Ülekandmised, aastased osamaksed, kulukohustuste assigneeringud, tagasimaksed ja rahastamisvahendite raames tekkinud tulud

 

1.  Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikele 2 kantakse käesoleva määruse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib kulukohustustega siduda kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada üle kantud summa.

 

Komisjon esitab kooskõlas finantsmääruse artikli 12 lõikega 6 Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe assigneeringute kohta, mis kanti automaatselt üle, sealhulgas asjaomaste summade kohta.

 

2.  Lisaks finantsmääruse artiklis 15 assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemise kohta sätestatud eeskirjadele tehakse esialgsel eelarvereal uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad nende kulukohustuste summale, mis vabastati käesoleva määruse alusel rakendatava meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu.

 

Määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) artikli 12 lõike 1 punktis b esitatud viiteid finantsmääruse artiklile 15 tõlgendatakse käesoleva määruse kohaldamisel ka viidetena käesolevale lõikele.

 

3.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 2.

 

Finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku selliste mitmeaastaste meetmete suhtes ei kohaldata. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mida ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelrahastamiseks või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitanud tõendatud kuluaruannet ega maksetaotlust.

 

Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse ka aastaste osamaksete suhtes.

 

4.  Erandina finantsmääruse artikli 209 lõikest 3 kantakse tagasimaksed ja rahastamisvahendi raames tekkinud tulud pärast halduskulude ja -tasude mahaarvamist sihtotstarbelise sisetuluna nende esialgsele eelarvereale. Komisjon analüüsib iga viie aasta tagant olemasolevate rahastamisvahendite panust liidu eesmärkide saavutamisse ja nende rahastamisvahendite mõjusust.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui piiriülese koostöö programmid [ETK määruse] artikli 12 kohaselt lõppevad, võib selliselt lõpetatud programmile käesoleva määruse raames eraldatud saadavalolevaid vahendeid kasutada muude käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike meetmete rahastamiseks.

4. Kui piiriülese koostöö programmid [ETK määruse] artikli 12 kohaselt lõppevad, võib selliselt lõpetatud programmile käesoleva määruse raames eraldatud saadavalolevaid vahendeid kasutada muude käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike meetmete rahastamiseks. Sellisel juhul, kui aasta jooksul rahastamiskõlblikke projekte ei ole, võib eraldised järgmisesse aastasse üle kanda. 

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

VI peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

JÄRELEVALVE, ARUANDLUS, HINDAMINE JA TEAVITAMINE

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. IPA III rakendamise ja artiklis 3 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude järelevalveks kasutatavad näitajad sätestatakse käesoleva määruse IV lisas.

2. IPA III elluviimise ja artiklis 3 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude järelevalveks kasutatavad näitajad sätestatakse käesoleva määruse IV lisas.

 

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. IPA III abi tulemuste raamistikus arvestatakse lisaks IV lisas osutatud näitajatele laienemisaruandeid.

4. IPA III abi tulemuste raamistikus arvestatakse lisaks IV lisas osutatud näitajatele laienemisaruandeid ja komisjoni hinnanguid majandusreformiprogrammide kohta.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) .../... [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artiklis 32 osutatud vahe- ja lõpphindamise aruanded ja tutvustab neid. Komisjon avaldab need aruanded.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lisaks finantsmääruse artiklile 129 liidu finantshuvide kaitse tagamise kohta annavad I lisas loetletud abisaajad eelarve kaudse täitmise korral komisjonile viivitamata teada eeskirjade eiramiste, sealhulgas pettuste kahtlustest, mille kohta on olemas esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine, ja hoiavad teda kursis haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Aruandluseks toimub elektrooniliselt, kasutades komisjoni loodud eiramisjuhtumite haldamise süsteemi.

5. Lisaks finantsmääruse artiklile 129 liidu finantshuvide kaitse tagamise kohta annavad abisaajad eelarve kaudse täitmise korral komisjonile viivitamata teada eeskirjade eiramiste, sealhulgas pettuste kahtlustest, mille kohta on olemas esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine, ja hoiavad teda kursis haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Aruandluseks toimub elektrooniliselt, kasutades komisjoni loodud eiramisjuhtumite haldamise süsteemi. Komisjon aitab edendada abisaajate parlamentaarset kontrolli ja auditivõimekust ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu teabele. Komisjon, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning eelkõige liidu delegatsioonid abisaajariikides tagavad, et kõik rahaliste vahendite eraldamised eelarve kaudse täitmise raames toimuvad läbipaistval, depolitiseeritud ja erapooletul viisil ning vahendid jaotatakse õiglaselt piirkondade ja kohalike omavalitsuste vajadusi arvesse võttes.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

2. Komisjonile antakse artikli 7 lõikes 3 ning artiklites 7 a (uus), 13 ja 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Demokraatlik vastutus

 

1. Selleks et tõhustada liidu institutsioonide ja teenistuste, eelkõige Euroopa Parlamendi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahelist dialoogi, soodustada välisrahastamisvahendite üldist sidusust ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, samuti otstarbekus komisjoni õigusaktide ja meetmete vastuvõtmisel, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni ja Euroopa välisteenistuse parlamendi ette, et arutada strateegilisi suundumusi ja suuniseid seoses käesoleva määruse kohase programmitööga. See dialoog võib vajaduse korral toimuda Euroopa Parlamendi, komisjoni või Euroopa välisteenistuse taotluse alusel ka enne delegeeritud õigusaktide ja aastaeelarve projekti vastuvõtmist komisjonis, pidades silmas olulisi poliitilisi arenguid.

 

2. Enne lõikes 1 osutatud dialoogi toimumist esitavad komisjon ja Euroopa välisteenistus Euroopa Parlamendile kõik selle dialoogiga seotud asjakohased dokumendid. Kui dialoog on seotud aastaeelarvega, esitatakse konsolideeritud teave kõigi kooskõlas artikliga 8 c vastu võetud või kavandatavate tegevuskavade ja meetmete kohta, teave koostöö kohta riikide, piirkondade ja valdkondade lõikes ning teave kiirreageerimismeetmete ja välistegevuse tagatise kasutamise kohta.

 

3. Komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohta. Juhul kui komisjon või Euroopa välisteenistus Euroopa Parlamendi seisukohta arvesse ei võta, esitavad nad nõuetekohase põhjenduse.

 

4. Komisjon ja Euroopa väliseenistus vastutavad eelkõige artiklis 7 c osutatud juhtrühma kaudu Euroopa Parlamendi teavitamise eest käesoleva määruse kohaldamise seisu, eriti käimasolevate meetmete, tegevuste ja tulemuste kohta.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täiendavate rakenduseeskirjade vastuvõtmine

Täiendavate eeskirjade vastuvõtmine

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erieeskirjad, millega kehtestatakse käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, eelkõige ühinemiseks ettevalmistumiseks loodavate struktuuride ja maaelu arenguabi kohta, võetakse vastu artiklis 16 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Erieeskirjad ühinemiseks ettevalmistumiseks loodavate struktuuride ja maaelu arenguabi kohta võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

2. Komisjon võtab tegevuskavad ja meetmed vastu otsusega kooskõlas finantsmäärusega.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

välja jäetud

Komitee

 

1.  Komisjoni abistab komitee („ühinemiseelse rahastamisvahendi komitee“). Kõnealune komitee on komitee [määruse (EL) nr 182/2011] tähenduses.

 

2.  Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemusteta, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul komitee eesistuja niimoodi otsustab või kui seda nõutakse komitee liikmete lihthäälteenamusega.

 

3.  Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab komitee menetlustest osa Euroopa Investeerimispanka puudutavate küsimuste puhul.

 

4.  IPA III komitee toetab komisjoni ja on pädev teostama määruse (EÜ) nr 1085/2006 ja määruse 231/2014 alusel õigustoiminguid ja võtma kohustusi ning rakendama määruse (EÜ) nr 389/2006 artiklit 3.

 

5.  IPA III komitee pädevus ei hõlma artikli 5 lõike 3 kohast panust programmi Erasmus+.

 

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

Teavitamine, teabevahetus, nähtavus ja avalikustamine

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohaldatakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikleid 36 ja 37.

1. Käesoleva määruse alusel rahalist abi andes võtavad komisjon, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning eelkõige liidu delegatsioonid abisaajariikides kõik vajalikud meetmed, et tagada liidu rahalise toetuse nähtavus, sealhulgas jälgides toetusesaajate vastavust neile nõuetele. IPAst rahastatud meetmete suhtes kohaldatakse nõudeid, mis on sätestatud ELi välistegevuse nähtavuse ja teavitamise käsiraamatus. Komisjon võtab liidu rahastatud projektide jaoks vastu suunised iga abisaaja nähtavus- ja teavitusalaste meetmete kohta.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Komisjon võtab meetmeid, et tugevdada strateegilist teavitustegevust ja avalikku diplomaatiat liidu väärtuste edastamiseks ning liidu toetuse lisaväärtuse esiletoomiseks.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahastamise päritolu ning tagavad selle nõuetekohase nähtavuse,

 

(a) tehes avalduse, mille abil tuuakse rahaliste vahendite rakendamisega seotud dokumentides ja teabematerjalides, sealhulgas ametlikul veebisaidil (kui see on olemas), nähtaval viisil välja liidult saadud toetus, ning

 

(b) edendades meetmeid ja nende tulemusi, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, mõjusat ja proportsionaalset suunatud teavet.

 

Komisjon kohaldab käesoleva määruse, selle alusel loodud meetmete ja saavutatud tulemustega seoses teabe- ja teabevahetusmeetmeid. Käesolevale määrusele eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on otseselt seotud artiklis 3 ning II ja III lisas osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada tõhusate süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude haldamiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõiguste ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meediavabadus ja andmekaitse.

(a) Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on võimude lahusus, luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada asjakohaste süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude haldamiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, uimastite salakaubaveo, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõigusi, sealhulgas lapse õigusi, soolist võrdõiguslikkust ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meediavabadust ja andmekaitset.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Majandusjuhtimise parandamine. Sekkumiste eesmärk on toetada majandusreformi programmi protsessis osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste valdkonnas ning tõhustada makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkust ning toetada liikumist toimiva turumajanduse suunas, mis suudab konkurentsisurve ja turujõududega liidus toime tulla.

(c) Majandusjuhtimise parandamine. Sekkumiste eesmärk on toetada majandusreformi programmi protsessis osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste ning mitmepoolsete majandusinstitusioonide tugevdamise valdkonnas ning tõhustada makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkust, sotsiaalset sidusust ning toetada liikumist kestliku arengu ja toimiva turumajanduse suunas, mis suudab konkurentsisurve ja turujõududega liidus toime tulla.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust.

(d) Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise, heanaaberlike suhete ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, vastutus-, rahvusvahelise õigusemõistmise, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, sealhulgas piirkondliku komisjoni loomine endise Jugoslaavia territooriumil toimepandud sõjakuritegude ja muude inimõiguste rikkumistega seotud faktiliste asjaolude tuvastamiseks, ning julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkuse arendamine, küberkaitse ja strateegilise kommunikatsiooni suutlikkuse tugevdamine, et edendada väärinfo süstemaatilist paljastamist.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) I lisas loetletud abisaajariikide kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide, sealhulgas kutseliitude suutlikkuse tugevdamine ning liidu organisatsioonide ja I lisas loetletud abisaajariikide organisatsioonide vaheliste võrgustike loomise innustamine kõigil tasanditel, misläbi võimaldatakse neil osaleda tulemuslikus dialoogis nii avaliku kui ka erasektori osapooltega.

(e) Abisaajariikide kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide, sealhulgas kutseliitude suutlikkuse, sõltumatuse ja pluralismi tugevdamine ning liidu organisatsioonide ja abisaajariikide organisatsioonide vaheliste võrgustike loomise innustamine kõigil tasanditel, misläbi võimaldatakse neil osaleda tulemuslikus dialoogis nii avaliku kui ka erasektori osapooltega. Abi püütakse teha kättesaadavaks mitmesugustele organisatsioonidele abisaajariikides, st võimalikult laiaulatuslikult.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Partnerriikide õigusnormide, standardite, poliitika ja tavade liidu omadega ühtlustamise edendamine.

(f) Partnerriikide õigusnormide, standardite, poliitika ja tavade, sealhulgas ÜVJP, avaliku sektori hangete ja riigiabi eeskirjade liidu omadega ühtlustamise edendamine.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning kultuuri- ja loomesektori toetamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist; tõsta haridustaset, alandada madala haridustasemega noorte osakaalu ja parandada õpetajate koolitamist. Arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; soodustada vilistlaste tegevust; parandada juurdepääsu elukestvale õppele ja toetada investeeringuid hariduse ja koolituse infrastruktuuridesse, eelkõige selleks et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata haridust ning teha seda muu hulgas digitehnoloogiate kasutamise kaudu.

(g) Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning kultuuri- ja loomesektori ning spordi toetamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele, kaasavatele ja kogukonnapõhistele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist; tõsta haridustaset, alandada madala haridustasemega noorte osakaalu ja parandada õpetajate koolitamist; anda lastele ja noortele rohkem õigusi ning võimaldada neil saavutada oma täielik potentsiaal. Arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; soodustada vilistlaste tegevust; parandada juurdepääsu elukestvale õppele ja füüsilisele tegevusele ning toetada investeeringuid hariduse, koolituse ja spordi infrastruktuuridesse, eelkõige selleks et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata haridust ning teha seda muu hulgas digitehnoloogiate kasutamise kaudu.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil. Meetmete teisteks põhieesmärkideks on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil, sealhulgas soodustades Euroopa sotsiaalõiguste samba raames osutatud kesksete põhimõtete ja õiguste austamist. Meetmete muud põhieesmärgid on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.

(i) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega ning edendada üleminekut hoolduselt hoolekandeasutuses perekonna- ja kogukonnapõhisele hooldusele. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele perekonna- ja kogukonnapõhistele teenustele, sealhulgas kaasavale ja segregeerimata alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil. Ei toetata meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt j

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) Aruka, säästva, kaasava ja turvalise transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine, investeerides suure ELi lisandväärtusega projektidesse. Investeeringute tähtsuse järjekorda seadmisel tuleks lähtuda sellest, kui olulised on need ELiga ühenduse loomiseks üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T abil ning säästliku liikuvuse, heitekoguste vähendamise, keskkonnamõju ja turvalise liikuvuse seisukohalt, võttes arvesse sünergiat transpordiühenduse lepinguga edendatavate reformidega.

(j) Aruka, säästva, kaasava ja turvalise transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine, investeerides suure ELi lisandväärtusega projektidesse. Investeeringute tähtsuse järjekorda seadmisel tuleks lähtuda sellest, kui olulised on need ELiga ühenduse loomiseks üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T abil, piiriüleste ühenduste ja töökohtade loomiseks ning säästliku liikuvuse, heitekoguste vähendamise, keskkonnamõju ja turvalise liikuvuse seisukohalt, võttes arvesse sünergiat transpordiühenduse lepinguga edendatavate reformidega.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt k

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) Erasektori tegevuskeskkonna ja ettevõtete konkurentsivõime, sealhulgas aruka spetsialiseerumise parandamine, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja ühtekuuluvuse peamised tõukejõud. Esmatähtsad on projektid, mis parandavad ettevõtluskeskkonda.

(k) Erasektori tegevuskeskkonna ja ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime, sealhulgas aruka spetsialiseerumise parandamine, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja ühtekuuluvuse peamised tõukejõud. Esmatähtsad on kestlikud projektid, mis parandavad ettevõtluskeskkonda.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt m

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m) Toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse toetamine ning mitmekesiste ja elujõuliste põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamine aktiivsetes maakogukondades ja maal.

(m) Toidu ja veega kindlustatuse ja toiduohutuse toetamine ning mitmekesiste ja elujõuliste põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamine aktiivsetes maakogukondades ja maal.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt p

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p) Põllumajandus- ja toiduainete sektori suutlikkuse suurendamine konkurentsisurve ja turujõududega toimetulekuks ning järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu eeskirjade ja standarditega, püüdes samas täita majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärke maapiirkondade ja rannikualade tasakaalustatud territoriaalse arengu raames.

(p) Põllumajandus- ja toiduainete sektori suutlikkuse suurendamine konkurentsisurve ja turujõududega toimetulekuks ning järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu eeskirjade ja standarditega eesmärgiga suurendada liidu turule eksportimise suutlikkust, püüdes samas täita majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärke maapiirkondade ja rannikualade tasakaalustatud territoriaalse arengu raames.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt p a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(p a) Selliste tegevuste edendamine ja pikaajaliste strateegiate ja poliitika parandamine, mille eesmärk on hoida ära radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus ning nende nähtuste vastu võidelda.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) piiriülese tööhõive, tööjõu liikuvuse ning sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse edendamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: piiriüleste tööturgude integreerimine, sealhulgas piiriülene liikuvus; ühised kohalikud tööhõivealgatused; teabe- ja nõustamisteenused ning ühised koolitused; sooline võrdõiguslikkus; võrdsed võimalused; sisserändajate kogukondade ja haavatavate rühmade integreerimine; investeerimine riiklikesse tööturuasutustesse; riiklikesse tervishoiu- ja sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute toetamine;

(a) piiriülese tööhõive, tööjõu liikuvuse ning sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse edendamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: piiriüleste tööturgude integreerimine, sealhulgas piiriülene liikuvus; ühised kohalikud tööhõivealgatused; teabe- ja nõustamisteenused ning ühised koolitused; sooline võrdõiguslikkus; võrdsed võimalused; sisserändajate kogukondade ja haavatavate rühmade integreerimine; investeerimine riiklikesse tööturuasutustesse; riiklikesse tervishoiuteenustesse, samuti perekonna- ja kogukonnapõhistele sotsiaalteenustele üleminekusse tehtavate investeeringute toetamine;

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) tarbetute kaubandustõkete, sh bürokraatlike takistuste, tollimaksude ja mittetariifsete tõkete kõrvaldamise edendamine; 

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) turismi ning kultuuri- ja looduspärandi edendamine;

(e) turismi, spordi ning kultuuri- ja looduspärandi edendamine;

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) investeerimine noortesse, haridusse ja oskustesse muu hulgas järgmise tegevuse abil: ühiste haridus-, kutsekoolitus- ja koolituskavade ning ühist noorsootegevust toetava infrastruktuuri väljatöötamine ja rakendamine;

(f) investeerimine noortesse, sporti, haridusse ja oskustesse muu hulgas järgmise tegevuse abil: oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise tagamine, ühiste haridus-, kutsekoolitus- ja koolituskavade ning ühist noorsootegevust toetava infrastruktuuri väljatöötamine ja rakendamine;

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) kohaliku ja piirkondliku valitsemise edendamine ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste planeerimis- ja haldussuutlikkuse tõhustamine;

(g) kohaliku ja piirkondliku valitsemise edendamine, sealhulgas haldusasutuste vahelise piiriülese koostöö edendamine eesmärgiga soodustada leppimist ja rahu tagamist, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste planeerimis- ja haldussuutlikkuse tõhustamine;

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt g a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) investeerimine kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse;

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt g b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b) haldusasutuste vahelise piiriülese koostöö edendamine eesmärgiga soodustada leppimist ja rahu tagamist, sealhulgas piirkondliku komisjoni loomine endise Jugoslaavia territooriumil toimepandud sõjakuritegude ja muude inimõiguste rikkumistega seotud faktiliste asjaolude tuvastamiseks (RECOM);

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt i a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a) piiriülese politsei- ja õigusalase koostöö ning teabevahetuse parandamine, et lihtsustada piiriüleste organiseeritud kuritegude ning seotud majandus- ja finantskuritegude ning korruptsiooni-, inimkaubandus- ja salakaubaveojuhtumite uurimist ja nende eest vastutusele võtmist;

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järgmist tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu kasutatakse selleks, et mõõta, kuidas liit on oma erieesmärkide saavutamisele kaasa aidanud:

Järgmist tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu ning nende iga-aastast arengut kasutatakse selleks, et mõõta, kuidas liit on oma erieesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ning milliseid edusamme on abisaajad teinud:

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Koondnäitaja, millega mõõdetakse partnerite pingusi seoses leppimise, rahu tagamise, heanaaberlike suhete, rahvusvaheliste kohustuste, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Vägivalla puudumise näitaja, millega koos mõõdetakse konfliktide tõuketegurite (nt poliitiline või majanduslik tõrjutus) vähenemist lähteolukorra hinnangule tuginedes.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. Abisaajariikide nende kodanike osakaal, kes arvavad, et nad on hästi informeeritud käesoleva määruse kohasest liidu abist (allikas: Euroopa Komisjon).

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. ÜVJP otsuste ja meetmetega vastavusse viimise määr ja aastane areng (allikas: Euroopa välisteenistus).

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Riigi kulutused sotsiaalkindlustusele (protsent SKPst) (allikas: ILO) või tööhõive määr (allikas: riiklik statistika).

5. Riigi kulutused sotsiaalkindlustusele (protsent SKPst), mille on esitanud ILO, tervishoiukulutused, sissetulekute ebavõrdsus, vaesuse määr, tööhõive määr ja töötuse määr ametliku riikliku statistika alusel.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Abisaaja Gini kordaja muutumine aja jooksul.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. IPA toetuse saajate ning IPA ja ELi liikmesriikide vahel sõlmitud piiriüleste koostööprogrammide arv (allikas: Euroopa Komisjon).

10. IPA toetuse saajate ning IPA ja ELi liikmesriikide vahel sõlmitud ja ellu viidud piiriüleste koostööprogrammide arv, mille on esitanud Euroopa Komisjon.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a. Meetmetes ja programmides aja jooksul osalevate uute organisatsioonide arv.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Näitajad esitatakse vajaduse korral sugupoolte lõikes.

Näitajad esitatakse vajaduse korral vanuse alampiiri ja soo tasandil.

SELETUSKIRI

 

Alates 2007. aastast on ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) olnud peamine rahastamisvahend, millega toetatakse reforme kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides, st kuues Lääne-Balkani riigis ja Türgis, eesmärgiga valmistada abisaajad ette ELi liikmesusega kaasnevateks kohustusteks. IPA rahastusega toetatakse ühinemisprotsessi, suurendades suutlikkust ja tuues riikides, mille eesmärk on saada edaspidi ELi liikmeteks, kaasa positiivsed, tagasipöördumatud ja pikaajalised muutused. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi teise põlvkonna (IPA II) õigusraamistik, mis kiideti heaks 2014. aastal, kehtib 31. detsembrini 2020.

Üldised märkused

Uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas vahearuandes (2018/0166R(APP)) kajastatud Euroopa Parlamendi seisukoht aastateks 2021–2027 ette nähtud üldise finantsraamistiku kohta kujundab parlamendi seisukohta IPA III määruse rahastamispaketi kohta. Liiduga ühinemis(t)e korral tuleks mitmeaastast finantsraamistikku ja IPA III muuta enne 2027. aastat, et võtta arvesse kaasnevaid kulutusi.

Kaasraportöörid võtavad teadmiseks ettepaneku suurendada aastateks 2021–2027 ette nähtud IPA rahastamispaketti nominaalväärtuses 14,5 miljardi euroni (jooksevhindades), kuid on veendunud, et suutmatus eraldada ajavahemiku 2014–2020 IPA II eraldistega reaalväärtuses võrdväärne või suurem summa ei tagaks piisavat rahastust ajavahemikul, mis on ühinemisprotsessis ja ELiga seotud reformide elluviimisel kriitilise tähtsusega.

IPA rahastus on pikaajaline investeering Lääne-Balkani riikide euroopalikku tulevikku ning ELi rahaliste vahendite tõhus kasutamine tuleb kindlustada range kontrolli ja järelevalvega, et tagada tulemused ja maksuraha kasutamise kulutõhusus.

Ilma et see piiraks lõplikku otsust enamiku muude ELi välisrahastamisvahendite soovitatud ühendamise kohta naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi alla, on oluline, et laienemispoliitikat rahastataks jätkuvalt eraldi sihtotstarbelisest vahendist, tagades samas välisrahastamisvahendite vahel piisava kooskõla ja sidususe. Kaasraportöörid toonitavad, et laienemisprotsessi eripära tõttu peaks IPA jääma välistegevuses eraldiseisvaks vahendiks, mida toetab Lääne-Balkani strateegia ja suhe Türgiga.

Kaasraportöörid on veendunud, et IPA rahastus piiriüleseks koostööks ELi liikmesriikidega Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) raames peaks olema piiratud ja järelevalve all, et tagada tasakaalustatum kaasrahastamine. Nii tagataks, et see ei asenda, vaid pigem täiendab ja ergutab olemasolevat või potentsiaalset koostööd IPA abisaajate vahel ja seas III lisas ettenähtud valdkondlike prioriteetide raames.

Selgem strateegiline fookus

Kandidaatriikide puhul tuleb IPA kolmas põlvkond kujundada hüppelauaks tulevase ühtekuuluvusraamistiku rakendamiseks pärast nende ELiga ühinemist; potentsiaalsete kandidaatriikide puhul tuleb sellega valmistada ette ühinemisläbirääkimistega seotud reformid. On hädavajalik tagada sujuv üleminek IPA II-lt IPA III-le ning pärast uute liikmete ühinemist IPA III-lt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamistikule.

Ühinemiseelse abiga tuleb jätkuvalt toetada valdkondadevahelisi ELi-keskseid poliitilisi, institutsioonilisi, õigus-, haldus- ja sotsiaal-majanduslikke reforme kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. Need põhinevad Kopenhaageni kriteeriumidel, tingimuslikkusel ja järkjärgulisel vastavusse viimisel liidu eeskirjade, standardite ja poliitikaga.

Rahastus tuleks suunata ümber, et selle abil tegeletaks konkreetsete põhivajaduste ja hilinenud oluliste reformidega igas asjaomases riigis. Koos suurema tähelepanuga olemasolevatele väljakujunenud IPA prioriteetidele, mis hõlmavad õigusriiki, põhiõigusi, head valitsemistava, sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust ja põhjalikku ettevalmistustegevust liidu õigustiku 35 peatüki lõikes, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimisel, tuleb IPA III-ga tugevdada abisaajate vastupanuvõimet rände, julgeoleku, soolise võrdõiguslikkuse, kliimakaitse ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas.

IPA III raames tuleb panna suuremat rõhku ka laienemispoliitika sotsiaalsele mõõtmele, edendades ühtekuuluvust ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud õiguste ja põhimõtete lähendamist. Peale jõulisema keskendumise sotsiaalsele turumajandusele ning sotsiaalsele ja piirkondlikule ühtekuuluvusele IPA rakendamisel tuleb IPA läbivaatamisel võtta arvesse sotsiaalset mõõdet ning hinnata seda selgete ja mõõdetavate näitajatega, nagu Gini kordaja.

EL peab suunama pingutused ümber demokratiseerimise tugevdamisele, võimendades parlamentide, kodanikuühiskonna ja meedia suutlikkust, toetades samal ajal meetmeid, millega saavutada tõeline poliitiline dialoog ja leppimine kui rahu eeltingimus. Sellega seoses on väga olulisel kohal piiriülene koostöö, dialoogi, heanaaberlike suhete, piirkondliku ühenduvuse ja majandusliku integratsiooni parandamine.

Euroopa Parlamendi jõulisem roll

Kuigi Euroopa Parlamendi ülesanne on tagada välisrahastamisvahendite üldine suund ja kontroll, mitte nende mikrotasandil juhtimine, toonitavad kaasraportöörid vajadust tagada Euroopa Parlamendi roll ja komisjoni ülesanne hoida parlament korrapäraselt, õigeaegselt ja täiel määral kaasatuna.

Tuginedes IPA II läbivaatamisest saadud kogemustele, teevad raportöörid ettepaneku tugevdada Euroopa Parlamendi osalemist, seadmata ohtu otsuste tegemise kiirust, suurendades delegeeritud õigusaktide menetluse kasutamist.

Lisaks on raportöörid veendunud, et programmitöö raamistiku suhtes tuleks kohaldada aegumisklauslit, mis tagaks selle tõelise läbivaatamise.

On ülioluline, et Euroopa Parlamendi seisukohti valdkondades, kus parlamendil on olemas enda abiprogrammid, näiteks suutlikkuse suurendamise, vahendamise ja valimiste vaatlemiseks, võetakse üldises programmitöös täiel määral arvesse.

Kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste suurem kaasamine

On ülimalt oluline eraldada rahastus läbipaistval, mõjusal, vastutustundlikul, depolitiseeritud ja mittediskrimineerival moel, sealhulgas õiglase jaotuse abil, mis kajastab piirkondade ja omavalitsuste vajadusi.

Kaasraportöörid toonitavad kohapealsete ELi delegatsioonide üliolulist rolli ELi rahastuse nõuetekohase kasutuse ja nähtavuse tagamisel ning mitmesuguste oluliste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste kaasamisel abiandmise eri etappides.

Tulemuspõhine lähenemisviis

Suur muutus kavandatavas programmitöö raamistikus on üleminek riigipõhistelt eraldistelt prioriteedipõhistele eraldistele õiglase osa põhimõtte alusel, st IPA programmitööd viie nn komponendi kaudu, mis kajastavad erieesmärke ja tulemuslikkust.

Kaasraportöörid toetavad suuremat paindlikkust üleminekul riikide rahastamispakettidelt valdkondlikele prioriteetse komponendiga seotud eraldistele ja tulemuspõhisele lähenemisviisile. IPA III programmitööd ja tulemusraamistikku, mis põhineb vajadustel ja tulemuslikkuskriteeriumidel ja õiglase osa põhimõttel, tuleks rakendada ja täpsustada delegeeritud õigusaktidega IPA III ettevalmistamise, rakendamise ja hindamise käigus.

Suurem tingimuslikkus

Toetades suuremat tulemuspõhist lähenemisviisi, soovitavad raportöörid tugevdada IPA abi tingimuslikkust, nähes ette võimaluse peatada ühinemiseelne abi, kui rikutakse demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtteid ning liiduga sõlmitud asjakohaste kokkulepete raames võetud kohustusi. Sellega seoses võib eeskujuks olla ELi üldiste tariifsete soodustuste kavas ettenähtud järelevalve, peatamise ja taaskehtestamismehhanism.

Kooskõlas artiklitega 2 ja 49 ning analoogselt Euroopa Liidu lepingu artikliga 7 tuleks tulevaste ELi liikmesriikide puhul peatada liidu abi andmine, kui rikutakse ELi põhiväärtusi ning kui õigusriigi põhimõtte järgimisel esineb tagasilangusi. Kooskõlas finantsmääruse (nr 966/2012) kohase usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttele peaks komisjon peatama maksed ka süsteemsete vigade korral, seades kahtluse alla tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.

Kaasraportöörid tuletavad meelde vajadust kohaldada tingimuslikkust poliitilisel ja projekti tasandil ning võtta selle suhtes järelmeetmed ning tugevdada tundlike programmide ja projektide süsteemset järelevalvet ja hindamisi. Iga-aastased eraldised peavad põhinema elujõulisel järelevalve- ja hindamisraamistikul, mis tuleb kehtestada delegeeritud õigusaktiga, ning põhjalikul tulemuskontrollil, kajastades tehtud edusamme või nende puudumist.

Tuues esile IPA I ja IPA II rakendamisel esinenud mahajäämused ja viivitused, nõuavad raportöörid tungivalt, et säilitataks paindlikkus kanda vahendid ühest perioodist teise või suunata ümber juba eraldatud vahendid, julgustades samas komisjoni kaaluma vajaduse korral uuesti eelarve otsese täitmise kasutuselevõttu, eeskätt kõrgetasemelise korruptsiooni ja kuritegevusega võitlemiseks ning kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja meediavabaduse suurendamiseks.

Kui juhtimis- ja kontrollisüsteemides eiratakse süsteemselt eeskirju või ei tehta abisaajariigiga kokku lepitud eesmärkide saavutamisel rahuldavaid edusamme, tuleb eelarvetoetust vähendada või see peatada. Eelarvetoetuse rangem tingimuslikkus, mis põhineb reformide ja usaldusväärse juhtimise osas tehtud edusammudel, tuleb ühendada suunatud abiga, millega edendatakse parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditivõimekust ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu teabele.

Parem nähtavus

Olukorras, kus IPA toetus suunatakse riikidele, mis püüdlevad ELi liikmesuse poole, nõuavad kaasraportöörid paremini suunatud teabevahetust, et tagada ELi rahastuse nähtavus, mis võimaldab võtta paremaid järelmeetmeid ja saada ELi investeeringutest kasu. Komisjon, ELi delegatsioonid kohapeal ning IPA abisaajad peaksid parandama ELi abi tulemusi käsitlevat teavitustegevust, et aidata paremini mõista kasu, mida see toob kodanike elu parandamise seisukohalt.

Välisrahastamist reguleerivate üldeeskirjade ühtlustamine

Kuigi laienemispoliitikat tuleks jätkuvalt rahastada eraldi sihtotstarbelisest vahendist, peaksid IPA III sätted olema kooskõlas liidu välistegevuse üldise rahastamisstruktuuriga. Kooskõlas väliskomisjonis IPA III üle toimunud hääletuse tulemustega hõlmavad selle määruse asjakohased horisontaalsed sätted, mis tuleks täiskogu etapis ühtlustada naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse sätetega, eeskirju tegevuskavade, meetmete, kohaldamismeetodite, hindamise, juhtimise ja demokraatliku vastutuse kohta.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.12.2018)

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

(COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD))

Arvamuse koostaja: David Borrelli

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Ühinemiseelse rahastamisvahendi eesmärgid erinevad põhimõtteliselt liidu välistegevuse üldeesmärkidest, sest selle rahastamisvahendiga soovitakse valmistada I lisas loetletud abisaajaid ette tulevikus ELiga liitumiseks ning toetada nende ühinemisprotsessi. Seega on ülimalt oluline, et laienemise toetamiseks on eraldi rahastamisvahend ja tagada samas selle kooskõla liidu välistegevuse üldeesmärkidega ning eelkõige naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga.

(2) Ühinemiseelse rahastamisvahendi eesmärgid erinevad põhimõtteliselt liidu välistegevuse üldeesmärkidest, sest selle rahastamisvahendiga soovitakse valmistada I lisas loetletud abisaajaid ette tulevikus ELiga liitumiseks ning toetada nende ühinemisprotsessi. Seega on ülimalt oluline, et laienemise toetamiseks on eraldi rahastamisvahend ja tagada samas selle kooskõla ja ühtsus liidu välistegevuse üldeesmärkidega ning eelkõige naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse ja stabiilsusse. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi. ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi.

(5) Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse ja stabiilsusse. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi, austades samal ajal asümmeetrilise ja progressiivse integratsiooni põhimõtet, et tagada tulevaste liikmesriikide nõrkade majanduste sujuv ümberkujundamine. ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba16 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba16 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Samuti peaks see edendama heanaaberlikke suhteid, leppimist ja piirkondlikku koostööd. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, tugevdama majanduslikku integratsiooni ELi ühtsel turul, sealhulgas tollikoostööd, edendama avatud ja õiglast kaubandust, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

_________________

_________________

16 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

16 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Liit peaks oma liikmesriikide kogemusele tuginedes toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole. Nimetatud koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide reformiprotsessi käigus omandatud kogemuste jagamisele.

(8) Liit peaks oma liikmesriikide kogemusele tuginedes toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole. Nimetatud koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide reformiprotsessi käigus omandatud kogemuste jagamisele, eelkõige majandus- ja tollikoostöö tugevdamise ning korruptsiooni, salakaubaveo, rahapesu ja võltsimise vastase võitluse ühismeetmete osas;

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Komisjon peaks julgustama I lisas loetletud toetusesaajaid tegema koostööd liidu tegevustega, mis on seotud mitmepoolsuse ja rahvusvahelise kaubandussüsteemi edasise tugevdamise, sealhulgas WTO reformide edendamisega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev õigusriigi tugevdamine, sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ning hea valitsemistava, sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks ning hiljem liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema suunatud I lisas loetletud abisaajatele kehtestatud nõuete rahuldamiseks võimalikult varakult.

(11) Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev õigusriigi tugevdamine, sealhulgas korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ning hea valitsemistava, sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine, kohtusüsteemi sõltumatus, läbipaistvus, riigihanked, konkurents, riigiabi, intellektuaalomand ja välisinvesteeringud on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks ning hiljem liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kooskõlas osalusdemokraatia põhimõttega peaks komisjon ergutama I lisas loetletud igas abisaajariigis parlamentaarse kontrolli teostamist.

(12) Kooskõlas osalusdemokraatia põhimõttega peaks komisjon tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga ergutama I lisas loetletud igas abisaajariigis parlamentaarse kontrolli teostamist, ning riikide parlamentide aktiivset rolli ELi ühinemisprotsessis ja ühinemiskriteeriumide järgimist.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused ning reeglite ja väärtustepõhise üleilmse korra poole püüdlemine, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Käesoleva määruse kohane tegevus peaks aitama kaasa ka liidu välissuhete kaubandusega seotud aspektidele, nagu kaubandusabi algatused, koostöö kolmandate riikidega seoses tarneahelaga seotud hoolsuskohustusega tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla osas, Kimberley protsess, jätkusuutlikkuse kokkulepe, üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlev määruse alusel kolmandate riikide võetud kohustuste jälgimine, et tagada poliitiline sidusus liidu tasandil ning kindlustada ja edendada mitmepoolses raamistikus kaubanduseeskirju ja -nõudeid;

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Käesoleva määruse alusel toetatavate asjakohaste poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamise tegevusprioriteedid tuleks määratleda programmitöö raamistikus, mille komisjon näeb ette aastateks 2021–2027 kehtestatud liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks partnerluses I lisas loetletud abisaajatega, lähtudes laienemise tegevuskavast ja nende konkreetsetest vajadustest kooskõlas käesolevas määruses määratletud üldiste ja erieesmärkidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid. Programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, märkides vahendite soovitusliku jaotuse valdkondade kaupa, sh hinnangulised kliimaga seotud kulud.

(17) Käesoleva määruse alusel toetatavate asjakohaste poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamise tegevusprioriteedid tuleks määratleda programmitöö raamistikus, mille komisjon näeb koostöös Euroopa Parlamendiga ette aastateks 2021–2027 kehtestatud liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks partnerluses I lisas loetletud abisaajatega, lähtudes laienemise tegevuskavast ja nende konkreetsetest vajadustest kooskõlas käesolevas määruses määratletud üldiste ja erieesmärkidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid. Programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, märkides vahendite soovitusliku jaotuse valdkondade kaupa, sh hinnangulised kliimaga seotud kulud.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Liidu huvides on aidata kaasa I lisas loetletud abisaajate reformialastele jõupingutustele, mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes ning pakkudes stiimuleid neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega.

(18) Liidu huvides on aidata kaasa I lisas loetletud abisaajate reformialastele jõupingutustele, mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes ning pakkudes stiimuleid neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega. Toetusesaajate märkimisväärne edu oma majanduskeskkonna avamisel vastavalt ELi aluslepingutele ja WTO lepingutele, ning liiduga sõlmitud lepingute täieulatuslik rakendamine kujutab endast liidu liikmesuse seisukohast positiivset sammu.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Üleminek tuleks peatada, kui ELi vahendeid ei kasutata tõhusalt, mis toob asjaomastes kohustustes kaasa olulisi puudujääke. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite omavahelise sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise ning Euroopa Liidu ja abisaajate vaheliste kaubandussuhte kaudu, eelkõige pidades silmas I lisas nimetatut. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna, protektsionismi ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. IPA III üldeesmärk on toetada I lisas loetletud abisaajaid, et nad võtaksid vastu ja viiksid ellu liidu väärtusega kooskõla saavutamiseks vajalikud poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreformid ning kohanduksid liiduga ühinemise eesmärgil järk-järgult liidu õigusnormide, nõuete, poliitika ja tavadega, aidates seeläbi kaasa nende stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule.

1. IPA III üldeesmärk on toetada I lisas loetletud abisaajaid, et nad võtaksid vastu ja viiksid ellu liidu õigustiku ja väärtustega kooskõla saavutamiseks vajalikud poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreformid ning kohanduksid liiduga ühinemise eesmärgil järk-järgult liidu õigusnormide, nõuete, poliitika ja tavadega, aidates seeläbi kaasa nende stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel;

(b) tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust, tagada kohtunike sõltumatus, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel, sh riigihangete, riigiabi, konkurentsi, välisinvesteeringute ja intellektuaalomandi valdkonnas;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kujundada I lisas loetletud abisaajate õigusnorme, nõudeid, poliitikat ja tavasid kooskõlas liidu omadega ning tugevdada leppimist ja heanaaberlikke suhteid, samuti inimestevahelisi kontakte ja suhtlust;

(c) kujundada I lisas loetletud abisaajate õigusnorme, nõudeid, poliitikat ja tavasid kooskõlas liidu omadega, samuti eesmärgiga saada täielikku kasu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutega ette nähtud kahepoolsetest majandusintegratsioonivahenditest, ning tugevdada leppimist ja heanaaberlikke suhteid, samuti inimestevahelisi kontakte ja suhtlust;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, sh suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda;

(d) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja koostööd, sh suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga, sanitaar- ja fütosanitaarstandardite ühtlustamisega ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd.

(e) toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd, sealhulgas üle merepiiride, ning tugevdada kaubandus- ja majandussuhetid, rakendades täielikult olemasolevaid lepinguid liiduga ning võideldes salakaubaveo ja võltsimise vastu.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse rakendamise üldine poliitikaraamistik moodustub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu määratletud laienemispoliitika raamistikust, kokkulepetest, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted I lisas loetletud abisaajatega, samuti asjakohastest Euroopa Parlamendi resolutsioonidest, komisjoni teatistest või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatistest. Komisjon tagab sidususe abi ja laienemispoliitika raamistiku vahel.

1. Käesoleva määruse rakendamise üldine poliitikaraamistik moodustub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu määratletud laienemispoliitika raamistikust, kokkulepetest, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted I lisas loetletud abisaajatega, samuti asjakohastest Euroopa Parlamendi resolutsioonidest, Euroopa Parlamendi seirerühmade, lähetuste ja delegatsioonide leidudest ja järeldustest, komisjoni teatistest või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatistest. Komisjon tagab sidususe abi ja laienemispoliitika raamistiku vahel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Vahendite tasakaalustatud, depolitiseeritud ja mittediskrimineeriv jaotamine tagatakse nii kogu riigis kui ka ühiskonna kõigi tasandite jaoks;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. IPA III alusel antav abi põhineb artiklis 3 osutatud erieesmärkide saavutamise IPA programmitöö raamistikul. IPA programmitöö raamistiku kehtestab komisjon liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks.

1. IPA III alusel antav abi põhineb artiklis 3 osutatud erieesmärkide saavutamise IPA programmitöö raamistikul. IPA programmitöö raamistiku kehtestab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abi suunatakse ja kohandatakse olenevalt I lisas loetletud abisaajate konkreetsest olukorrast, pidades silmas edasisi jõupingutusi, mida on vaja kõnealuste abisaajate liikmesuse kriteeriumide täitmiseks ja suutlikkuse tagamiseks. Abi ulatus ja suurus on diferentseeritud vastavalt vajadustele, reformidele pühendumisele ning reformide rakendamisel tehtud edusammudele.

Abi suunatakse ja kohandatakse olenevalt I lisas loetletud abisaajate konkreetsest olukorrast, pidades silmas edasisi edusamme, mida on vaja kõnealuste abisaajate liikmesuse kriteeriumide täitmiseks ja suutlikkuse tagamiseks. Abi ulatus ja suurus on diferentseeritud vastavalt vajadustele, reformidele pühendumisele ning reformide rakendamisel tehtud edusammudele, pidades silmas vajadust jätkusuutliku majandusarengu ja majanduskasvu ning hea äri- ja investeerimiskliima ja eelarve konsolideerimise järele. Komisjon jälgib ja hindab korrapäraselt tehtud edusamme.

 

Liidu abi andmine peatatakse täielikult või osaliselt, kui artiklis 3 sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud ei ole rahuldavad või kui abisaaja ei austa demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi või rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi. Samadel tingimustel ja Euroopa Parlamendi nõudmisel uurib komisjon liidu abi peatamist või osalist peatamist ning esitab otsuse põhjendamiseks aruande.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Komisjon jälgib tähelepanelikult projektide rakendamise kogu menetlust, kasutades kindlat ja järjepidevat mehhanismi ning tagab kvalitatiivse ja kvantitatiivse hindamise analüüsi ning jälgib edusamme seatud eesmärkide saavutamisel, et tagada parem vastutus, läbipaistvus ja vahendite parem suunamine rahaliste vahendite alla. Euroopa Parlamendil on õigus esitada komisjonile taotlus uurida konkreetseid juhtumeid, mille puhul toetusesaajad ei ole käesolevas määruses sätestatud menetlust järginud, ning võtta vajalikke meetmeid, kui see on põhjendatud;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada tõhusate süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude haldamiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõiguste ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meediavabadus ja andmekaitse.

(a) Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on võimude lahusus, sõltumatute, vastutustundlike ja tõhusate kohtusüsteemide loomine, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada tõhusate süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude haldamiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõiguste ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meedia- ning väljendusvabadus ja andmekaitse.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Majandusjuhtimise parandamine. Sekkumiste eesmärk on toetada majandusreformi programmi protsessis osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste valdkonnas ning tõhustada makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkust ning toetada liikumist toimiva turumajanduse suunas, mis suudab konkurentsisurve ja turujõududega liidus toime tulla.

(c) Majandusjuhtimise parandamine. Sekkumiste eesmärk on toetada majandusreformi programmi protsessis osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste valdkonnas ning tõhustada makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkust ning toetada liikumist kestliku arengu ja toimiva turumajanduse suunas, mis suudab konkurentsisurve ja turujõududega liidus toime tulla.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil. Meetmete teisteks põhieesmärkideks on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist ja ILO töönormidel põhinevaid kollektiivläbirääkimisi kogu territooriumil. Meetmete teisteks põhieesmärkideks on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt k

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) Erasektori tegevuskeskkonna ja ettevõtete konkurentsivõime, sealhulgas aruka spetsialiseerumise parandamine, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja ühtekuuluvuse peamised tõukejõud. Esmatähtsad on projektid, mis parandavad ettevõtluskeskkonda.

(k) Erasektori tegevuskeskkonna ja ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime, sealhulgas aruka spetsialiseerumise parandamine, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja ühtekuuluvuse peamised tõukejõud. Esmatähtsad on jätkusuutlikud projektid, mis parandavad ettevõtluskeskkonda.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) edendada tarbetute kaubandustõkete, sh bürokraatlike takistuste, tariifide ja mittetariifsete tõkete kõrvaldamist; 

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järgmist tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu kasutatakse selleks, et mõõta, kuidas liit on oma erieesmärkide saavutamisele kaasa aidanud:

Järgmist tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu kasutatakse selleks, et mõõta, kuidas liit on oma erieesmärkide saavutamisele kaasa aidanud, ning hinnata abisaajate tehtud edusamme:

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a. Leppimine, heanaaberlikud suhted ja rahvusvahelised kohustused

 


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) loomine

Viited

COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

INTA

2.7.2018

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

David Borrelli

9.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

5.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

David Borrelli, David Campbell Bannerman, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Nadja Hirsch, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Klaus Buchner, Sajjad Karim, Ralph Packet, Pedro Silva Pereira, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Birgit Collin-Langen, Jonás Fernández, Gabriel Mato, Alojz Peterle, Kosma Złotowski

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Nadja Hirsch

ECR

David Campbell Bannerman, Sajjad Karim, Ralph Packet, Kosma Złotowski

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Emmanuel Maurel

NI

David Borrelli

PPE

Reimer Böge, Birgit Collin-Langen, Santiago Fisas Ayxelà, Christophe Hansen, Gabriel Mato, Alojz Peterle, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Jonás Fernández, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

 

2

ENF

France Jamet

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

 

2

0

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Heidi Hautala

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu


 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

(COM(2018)0465 – C8‑0274/2018 – 2018/0247(COD))

Arvamuse koostaja: Ivana Maletić

 

 

LÜHISELGITUS

Ühinemiseelsel rahastamisvahendil (IPA) on liidu laienemisel tähtis roll, kuna tegemist on peamise vahendiga, mille kaudu abistatakse kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike läbirääkimisprotsessis ja liidu täisliikmeks pürgimisel. Laienemisprotsess tugevdab rahu, demokraatiat ja stabiilsust Euroopas ning võimaldab liidul olla paremal positsioonil ülemaailmsete probleemide käsitlemisel.

ELi eelarvesse on IPA paigutatud liidu välispoliitika teostamise ühe peamise koostisosana. IPA peaks olema tihedalt seotud teiste välistegevuse programmidega. Lisaks tuleb tagada selle kooskõla liidu muude asjaomaste poliitikavaldkondade ja programmidega.

IPA III puhul võetakse arvesse selliseid uusi probleeme nagu ränne, julgeolek, keskkonnakaitse ja kliimamuutused. Seetõttu toetab raportöör Euroopa Komisjoni ettepanekut eraldada IPA III-le võrreldes praeguses mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) sisalduva IPA II-ga 1,2 korda rohkem vahendeid. Raportöör rõhutab IPA III puhul strateegilise programmitöö ja tulemuslikkuse mõõtmise tähtsust, aga ka suurema paindlikkuse vajalikkust, et oleks võimalik reageerida ettenägematutele probleemidele ja kriisidele.

IPA II kaudu on aidatud teoks teha reforme mitmes võtmelise tähtsusega valdkonnas, nagu kohtusüsteem, korruptsioonivastane võitlus, avalik haldus ja sotsiaalne kaasamine. Samuti on toetatud õiguse järkjärgulist vastavusse viimist liidu õiguse ja nõuetega. IPA III-ga tuleb toetust tugevamalt keskendada majanduse arendamisele, konkurentsivõime parandamisele, demokraatlike institutsioonide tugevdamisele ja avaliku halduse reformimisele.

Komisjon peaks võtma kohaseid meetmeid IPA vahendite kasutamise kiirendamiseks, eriti esimestel aastatel, et vältida struktuurset mahajäämust lepingute sõlmimisel ja maksete tegemisel. Instrumentide ning haldus- ja finantsmenetluste üldist struktuuri tuleks lihtsustada ning suutlikkuse suurendamiseks, projektide ettevalmistamiseks, lepingute sõlmimiseks ja rakendamiseks tuleks anda rohkem tehnilist abi.

Raportöör rõhutab liidu sise- ja välispoliitiliste meetmete sidususe ja vastastikuse täiendavuse ning välismeetmete omavahelise sidususe tähtsust sünergia ja Euroopa lisaväärtuse loomise jaoks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba17 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba17 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu, eesmärgiga ületada geograafilised ja kultuurilised tõkked, arendada heanaaberlikke suhteid ning jõuda leppimiseni. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

__________________

__________________

17 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

17 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Julgeolekuvaldkonnas on liidu ja I lisas loetletud abisaajate strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeoleku- ja terrorismiohtudega tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla.

(9) Julgeolekuvaldkonnas ja kaitseküsimustes on liidu ja I lisas loetletud abisaajate strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeoleku- ja terrorismiohtudega tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustada üldeesmärki, milleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 20 % kliimaeesmärkidele. Piiriülese reostuse korral tuleks IPA kulude prioriteediks võtta piiriülese reostuse kõrvaldamise projektide ettevalmistamine ja elluviimine. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Käesoleva rahastamisvahendi raames võetavad meetmed peaksid toetama ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamist üldkohaldatava tegevuskavana, mille täitmist EL ja selle liikmesriigid täielikult toetavad ning mille on kõik I lisas loetletud abisaajad heaks kiitnud.

(14) Käesoleva rahastamisvahendi raames võetavad meetmed peaksid toetama ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamist üldkohaldatava tegevuskavana, mille täitmist EL ja selle liikmesriigid täielikult toetavad ning mille on kõik I lisas loetletud abisaajad heaks kiitnud. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata kestliku arengu eesmärkidele nr 1 „Vaesuse kaotamine“, nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“, nr 7 „Jätkusuutlik energia“, nr 9 „Tööstus, uuendus ja taristu“, nr 10 „Ebavõrdsuse vähendamine“, nr 11 „Jätkusuutlikud linnad ja asulad“, nr 13 „Kliimameetmed“ ja nr 16 „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Abi puhul tuleks püüda tagada selle ühitamine liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga, samuti partnerluse põhimõtte järgimise tingimused ning territoriaalse arengu terviklik käsitus. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Liidu huvides on aidata kaasa I lisas loetletud abisaajate reformialastele jõupingutustele, mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes ning pakkudes stiimuleid neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega.

(18) Liidu huvides on aidata kaasa I lisas loetletud abisaajate reformialastele jõupingutustele, mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes ning pakkudes stiimuleid vahendite tulemuslikumaks ja tõhusamaks kasutamiseks neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega ning kes saavutavad positiivseid muutusi oma sotsiaal-majanduslikus keskkonnas ja reageerivad aktuaalsetele probleemidele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Üleminek abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele tuleks peatada või tagasi pöörata juhul, kui eelnimetatud suutlikkus väheneb. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Rakendamist tuleks kiirendada ning komisjon peaks abisaajatele andma tehnilist abi usaldusväärse finantsjuhtimise ja kontrollisüsteemi loomiseks, projektide ettevalmistamise alase suutlikkuse suurendamiseks, lepingute sõlmimise ja järelevalve korraldamiseks ning struktuurireformide elluviimiseks, millega toetataks IPA eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada ning vältima sihtvaldkondade dubleerimist ja kattumist. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite järjepidevuse, tugeva sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete, välistegevuse, rahastamisvahendite ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku, kaitse ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid. Lisaks tuleks võimaldada veel muid paindlikkuse vorme, nagu prioriteetide ümberjaotamine, projektide etappideks jaotamine ja nn ülelepingute sõlmimine (over-contracting).

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, sh suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda;

(d) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning konkurentsivõimet suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda, parandada äri- ja investeerimiskliimat, soodustada arukat spetsialiseerumist, oskuste arendamist, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning luua töövõimalusi, eelkõige noortele.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva IPA III rakendamise rahastamispakett 14 500 000 000 eurot (jooksevhindades).

1. Ajavahemikul 2021–2027 on IPA III rakendamise rahastamispakett 2018. aasta hindades 13 009 976 000 eurot (jooksevhindades 14 663 401 000 eurot).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kooskõlas [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikliga 20 võib lõikes 1 osutatud summat kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide puhul, ja ühinemiseelse abi jätkuprogrammi ettevalmistamisega seotud muu tegevuse jaoks.

2. Kooskõlas [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikliga 20 võib lõikes 1 osutatud summat kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistusabi (abi projektide ettevalmistamiseks ja hindamiseks), institutsioonide tugevdamise ja haldussuutlikkuse suurendamise toetus hästitoimiva halduse ülesehitamiseks, abi järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide puhul, ja ühinemiseelse abi jätkuprogrammi ettevalmistamisega seotud muu tegevuse jaoks.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide34 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki.

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide34 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki. Piiriülese reostuse korral tuleb IPA kulude prioriteediks võtta piiriülese reostuse kõrvaldamise projektide ettevalmistamine ja elluviimine.

__________________

__________________

34 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

34 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd sidususe tagamiseks ja püüavad vältida kattumist IPA III alusel antava abi ning muu liidu, liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga antava abi vahel, kooskõlas välisabi valdkonnas tegevuse koordineerimise tõhustamise ning poliitikate ja menetluste ühtlustamise suhtes kehtestatud põhimõtetega, eelkõige arengu tõhusust käsitlevate rahvusvaheliste põhimõtetega.35 Koordineerimine hõlmab korrapärast konsulteerimist, sagedast teabevahetust abi andmise tsükli erinevates etappides ja abi koordineerimiseks kaasavate kohtumiste korraldamist ning see on liidu ja liikmesriikide programmitöö protsessi oluline osa.

3. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd sidususe tagamiseks ja püüavad vältida kattumist IPA III alusel antava abi ning muu liidu, liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga antava abi vahel, kooskõlas välisabi valdkonnas tegevuse koordineerimise tõhustamise ning poliitikate ja menetluste ühtlustamise suhtes kehtestatud põhimõtetega, eelkõige arengu tõhusust käsitlevate rahvusvaheliste põhimõtetega.35 Koordineerimine hõlmab korrapärast konsulteerimist, sagedast teabevahetust abi andmise tsükli erinevates etappides ja abi koordineerimiseks kaasavate kohtumiste korraldamist ning see on liidu ja liikmesriikide programmitöö protsessi oluline osa. Abi puhul tuleks püüda tagada selle ühitamine liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga, samuti vahendite tulemuslik ja tõhus rakendamine, partnerluse põhimõtte järgimise tingimused ning territoriaalse arengu terviklik käsitus.

__________________

__________________

35 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/eu-approach-aid-effectiveness_en

35 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/eu-approach-aid-effectiveness_en

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Samuti töötab komisjon koos liikmesriikidega selle nimel, et tagada koordineerimine ning vastastikune täiendavus mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksustega, näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide ja finantseerimisasutuste, ametite ning liiduväliste rahastajatega.

4. Samuti töötab komisjon koos liikmesriikidega selle nimel, et tagada koordineerimine ning vastastikune täiendavus mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksustega, näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide ja finantseerimisasutuste, ametite, liiduväliste rahastajate ja kodanikuühiskonna osalejatega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abi suunatakse ja kohandatakse olenevalt I lisas loetletud abisaajate konkreetsest olukorrast, pidades silmas edasisi jõupingutusi, mida on vaja kõnealuste abisaajate liikmesuse kriteeriumide täitmiseks ja suutlikkuse tagamiseks. Abi ulatus ja suurus on diferentseeritud vastavalt vajadustele, reformidele pühendumisele ning reformide rakendamisel tehtud edusammudele.

Abi suunatakse ja kohandatakse olenevalt I lisas loetletud abisaajate konkreetsest olukorrast, pidades silmas edasisi jõupingutusi, mida on vaja kõnealuste abisaajate liikmesuse kriteeriumide täitmiseks ja suutlikkuse tagamiseks. Abi ulatus ja suurus on diferentseeritud vastavalt vajadustele, reformidele pühendumisele, reformide rakendamisel tehtud edusammudele ning ühinemiskriteeriumide täitmisel saavutatud tulemustele, positiivsetele muutustele sotsiaal-majanduslikus keskkonnas ja aktuaalsetele probleemidele reageerimisele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui piiriülese koostöö programmid [ETK määruse] artikli 12 kohaselt lõppevad, võib selliselt lõpetatud programmile käesoleva määruse raames eraldatud saadavalolevaid vahendeid kasutada muude käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike meetmete rahastamiseks.

4. Kui piiriülese koostöö programmid [ETK määruse] artikli 12 kohaselt lõppevad, võib selliselt lõpetatud programmile käesoleva määruse raames eraldatud saadavalolevaid vahendeid kasutada muude käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike meetmete rahastamiseks. Sellisel juhul on võimalik eraldisi üle kanda järgmisesse aastasse, kui sel aastal ei ole rahastamiskõlblikke projekte, mida rahastada. 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust.

(d) Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust; I lisas loetletud abisaajate kaitse ja küberkaitse edendamine; väärinfo süstemaatilise tuvastamise parandamiseks strateegilise kommunikatsioonivõime suurendamine.


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) loomine

Viited

COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

BUDG

2.7.2018

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Ivana Maletić

11.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

 

4

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen, Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu


 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

väliskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

(COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD))

Arvamuse koostaja: Adina‑Ioana Vălean

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 30 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Piiriülese reostuse korral tuleks IPA kulude prioriteediks seada piiriülese reostuse kõrvaldamise projektide ettevalmistamine ja elluviimine. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Abi puhul tuleks püüda tagada selle kooskõla liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga, samuti kehtestada partnerluse põhimõtte rakendamise kord ja territoriaalse arengu terviklik käsitus. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Riiklike strateegiate ja valdkondlike poliitikameetmetega tuleb tagada keskkonna ja looduse parim võimalik kaitse; sellest peaks saama nende strateegiate ja poliitikameetmete lahutamatu osa pärast seda, kui on lõpule viidud asjakohased keskkonnamõju hindamise menetlused ja avalikud konsultatsioonid, mis peaksid kestma vähemalt 30 päeva. Lisaks tuleks hindamisel arvesse võtta võimalikku piiriülest mõju keskkonnale ja loodusele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste austamist, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda ja julgeolekut ning parandada rände haldamist, sealhulgas piirihaldust;

(a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste, sh vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda ja julgeolekut ning parandada rände haldamist, sealhulgas piirihaldust;

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimeses lõigus osutatud riiklike strateegiate ja valdkondlike poliitikameetmete puhul viiakse läbi asjakohased keskkonna- ja loodusalased mõjuhinnangud.

 

Need riiklikud strateegiad ja valdkondlikud poliitikameetmed, mis põhinevad avalikke konsultatsioone hõlmavatel lõpuleviidud hindamismenetlustel, sisaldavad asjakohaseid soovitusi riiklike strateegiate ja valdkondlike poliitikameetmete rakendamisega keskkonnale ja loodusele avaldatava võimaliku kahjuliku mõju minimeerimiseks, sh piiriüleseid menetlusi, kui peetakse tõenäoliseks, et selline mõju avaldub piiriülesel tasandil, ning nendes määratakse kindlaks järelevalve asjakohane ulatus vastavalt igal konkreetsel juhul kindlaks tehtud vajadustele.

 

Kõnealused piiriülesed menetlused hõlmavad mõjuhinnangut ja avalikke konsultatsioone naaberriigis, mille käigus hinnatakse, kas sellise strateegia või selliste valdkondlike poliitikameetmete rakendamine võib avaldada mõju keskkonnale või loodusele.

 

Nimetatud avalike konsultatsioonide kestus on vähemalt 30 päeva.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) Suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja rändega seotud probleemide lahendamiseks, sealhulgas tugeva piirikaitsesüsteemi loomine; ebaseadusliku rände ennetamine ja selle vastu võitlemine; tõhusa tagasisaatmise ja tagasivõtmise poliitika kehtestamine; varjupaiga andmine isikutele, kellel on sellele õigus; tõhusate vahendite väljatöötamine organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks; korruptsiooni vastu võitlemine ja liiduga koostöö tugevdamine võitluses terrorismi, radikaliseerumise ja hübriidohtude vastu.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.

(i) Eelkõige vähemuste sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) loomine

Viited

COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.7.2018

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

21.6.2018

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Bas Eickhout, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Christofer Fjellner, Merja Kyllönen, Norbert Lins, Marijana Petir, Gabriele Preuß, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Richard Ashworth, Innocenzo Leontini, Paul Rübig, Kosma Złotowski

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Kosma Złotowski

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Merja Kyllönen

PPE

Richard Ashworth, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin Langen, Angélique Delahaye, Christofer Fjellner, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Innocenzo Leontini, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Marijana Petir, Paul Rübig, Annie Schreijer Pierik, Adina Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Gabriele Preuß, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Benedek Jávor

 

1

EFDD

Julia Reid

 

1

0

NI

Zoltán Balczó

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu


 

 

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (21.1.2019)

väliskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

(COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD))

Arvamuse koostaja: Joachim Zeller

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse ja stabiilsusse. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi. ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi.

(5) Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse, stabiilsusse ja jõukusesse. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi. ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke, ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid muutusi.

 

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Euroopa Komisjon kinnitas oma teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“15 Lääne-Balkani riikide kindlat ja saavutustel põhinevat väljavaadet saada ELi liikmeks. See on jõuline julgustav signaal kõigile Lääne-Balkani riikidele ning annab tunnistust sellest, et EL on pühendunud nende tuleviku sidumisele Euroopaga.

(6) Euroopa Komisjon kinnitas oma teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“15 Lääne-Balkani riikide kindlat ja reformidel ja saavutustel põhinevat väljavaadet saada ELi liikmeks. See on jõuline julgustav signaal kõigile Lääne-Balkani riikidele ning annab tunnistust sellest, et EL on pühendunud nende tuleviku sidumisele Euroopaga.

__________________

__________________

15 COM(2018) 65 final, avaldatud aadressil https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/communication-credible-enlargement-perspective-western-balkans_en.pdf

15 COM(2018) 65 final, avaldatud aadressil https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/communication-credible-enlargement-perspective-western-balkans_en.pdf

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba16 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks ühelt poolt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada meediavabadust ja põhilisi inimõigusi, eelkõige vähemuste õigusi, austada ja suurendada töötajate õigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, samuti toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Teiselt poolt tuleks abiga jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut, samuti piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd, võttes järk-järgult vastu asjakohaseid ELi poliitikameetmeid ja tavasid, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, mis aitavad kaasa ka liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamisele. Lisaks peaks IPA III edendama nende majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengule, põllumajandusele, maaelu arengule ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale suunatud mitmeaastaste programmide rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Liit peaks oma liikmesriikide kogemusele tuginedes toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole. Nimetatud koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide reformiprotsessi käigus omandatud kogemuste jagamisele.

(8) Liit peaks oma liikmesriikide kogemusele tuginedes ja võttes nõuetekohaselt arvesse nende konkreetset olukorda toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole ja ühinemisjärgselt ELi ühtekuuluvuspoliitikas osalemisel. Nimetatud koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide ja I lisas loetletud abisaajate reformiprotsessi käigus omandatud kogemuste ja parimate tavade jagamisele.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Oluline on veelgi tugevdada rändealast koostööd, sealhulgas piirihaldust, et tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus, jagada olulist teavet, suurendada rändest tulenevat kasu arengule, hõlbustada seaduslikku ja tööjõurännet, tugevdada piirikontrolli ning ühiselt võidelda ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

(10) Oluline on veelgi tugevdada rändealast koostööd, sealhulgas piirihaldust, et tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus, jagada olulist teavet, suurendada rändest tulenevat kasu arengule, hõlbustada seaduslikku ja tööjõurännet, tugevdada piirikontrolli, teha kättesaadavaks humanitaarabi ning ühiselt võidelda ebaseadusliku rände, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja muude kuritegevusvormide vastu.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev õigusriigi tugevdamine, sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ning hea valitsemistava, sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks ning hiljem liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema suunatud I lisas loetletud abisaajatele kehtestatud nõuete rahuldamiseks võimalikult varakult.

(11) Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev õigusriigi tugevdamine, sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ning hea valitsemistava, sealhulgas avaliku halduse reformi ja haldussuutlikkuse tugevdamine on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks ning hiljem liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema suunatud I lisas loetletud abisaajatele kehtestatud nõuete rahuldamiseks võimalikult varakult.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng, keskkonnakaitse, kliimamuutused ja ELi ringmajanduse mudeli ajakohastamine, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

 

 

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Kodanikuühiskonna ning eelkõige ELiga piirnevate piirkondade kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ka vaba meedia ja erasektori rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud. Lisaks peaks IPA III rahastama suutlikkuse suurendamise meetmeid, et luua ühinemisjärgseks eelarve jagatud täitmiseks vajalikud struktuurid, sealhulgas esialgsete rakenduskavade rakendamisega nende struktuuride kaudu, mille eesmärk on asjakohaste ELi tavade järgi kavandatud majandus- ja sotsiaalareng. Liit peaks hõlbustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist abisaajate hulgas, samuti abisaajate ja ühe või mitme liikmesriigi vahel.

 

 

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga ning ELi makropiirkondlike strateegiatega.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks olema võimalik käesoleva määruse alusel panustada muude programmide raames elluviidavatesse meetmetesse, tingimusel et need ei kata samu kulusid.

(21) Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks olema võimalik käesoleva määruse alusel panustada muude ELi programmide raames elluviidavatesse meetmetesse, tingimusel et need ei kata samu kulusid.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(24) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tõhusaid tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna, loodusõnnetuste ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) Piiriülese koostöö programmid on ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kõige nähtavamad programmid ja kodanikele kõige paremini tuntud, mistõttu need võivad märgatavalt suurendada ELi rahastatavate projektide nähtavust kandidaatriikides.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a) Arvestades suuremahuliste projektide kasvavat korruptsiooniriski, on soovitav, et abisaajate hulka valitud projektid oleksid suuruse poolest tasakaalus ja et rõhk oleks väikestel projektidel (eriti projektidel, kus kasutatakse end tõestanud LEADER-meetodit), mida tuleks eelistada ka mitmel muul põhjusel (näiteks nende panus nähtavuse suurendamisse).

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a) Liikmesriigid ning I lisas loetletud abisaajad ja sidusrühmad peaksid suurendama teadlikkust liidu rahastamise tulemuslikkusest ja teavitama sellest üldsust. Liidu meetmete kohapeal nähtavaks muutmiseks on olulised teavitamise ja nähtavuse suurendamise meetmed, mis peaksid põhinema tõesel, täpsel ja ajakohasel teabel. Selleks, et neid nõudeid oleks võimalik järgida, peaksid pädevad asutused ja komisjon saama võtta nõuete täitmata jätmise korral parandusmeetmeid.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. IPA III üldeesmärk on toetada I lisas loetletud abisaajaid, et nad võtaksid vastu ja viiksid ellu liidu väärtusega kooskõla saavutamiseks vajalikud poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreformid ning kohanduksid liiduga ühinemise eesmärgil järk-järgult liidu õigusnormide, nõuete, poliitika ja tavadega, aidates seeläbi kaasa nende stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule.

1. IPA III üldeesmärk on toetada I lisas loetletud abisaajaid, et nad võtaksid vastu ja viiksid ellu liidu väärtusega kooskõla saavutamiseks vajalikud poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusreformid ning kohanduksid liiduga ühinemise eesmärgil järk-järgult liidu õigusnormide, nõuete, poliitika ja tavadega, aidates seeläbi kaasa nende stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste austamist, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda ja julgeolekut ning parandada rände haldamist, sealhulgas piirihaldust;

(a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste austamist, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda, vaba ja sõltumatut meediat ja julgeolekut ning parandada rände haldamist, sealhulgas piirihaldust;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel;

(b) tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ja läbipaistvust, suurendada haldussuutlikkust ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel, nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kujundada I lisas loetletud abisaajate õigusnorme, nõudeid, poliitikat ja tavasid kooskõlas liidu omadega ning tugevdada leppimist ja heanaaberlikke suhteid, samuti inimestevahelisi kontakte ja suhtlust;

(c) kujundada I lisas loetletud abisaajate õigusnorme, nõudeid, poliitikat ja tavasid kooskõlas liidu omadega ning tugevdada leppimist, rahu kindlustamist ja heanaaberlikke suhteid, samuti inimestevahelisi kontakte ja suhtlust;

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, sh suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda;

(d) tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning ühtekuuluvust Euroopa Liidu asjakohaste poliitikameetmete ja tavade alusel, mis toetavad abisaajate valmistumist ühinemisjärgseks osalemiseks ELi ühtekuuluvuspoliitikas, sh mitmeaastaste rakenduskavadega, mille eesmärk on suurendada ühenduvust ja regionaalarengut, põllumajanduse ja maaelu arengut ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda ning luua tingimused ettevõtluse arendamiseks;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd.

(e) toetada territoriaalset, piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kooskõlas [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikliga 20 võib lõikes 1 osutatud summat kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide puhul, ja ühinemiseelse abi jätkuprogrammi ettevalmistamisega seotud muu tegevuse jaoks.

2. Kooskõlas [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikliga 20 võib lõikes 1 osutatud summat kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide puhul, ja ühinemiseelse abi jätkuprogrammi ettevalmistamisega seotud muu tegevuse jaoks. Lisaks tuleks rakendatavate IPA III meetmete kogueelarvest 4 %-le vastavat summat kasutada samalaadi tegevuse rahastamiseks riiklike IPA III asutuste algatusel eesmärgiga katta programmitöö, programmide elluviimise ning haldussuutlikkuse ja inimressursside tagamisega seotud vajadused.

Selgitus

IPA eest vastutavatel institutsioonilistel struktuuridel on olnud pidev ressursside nappus, mis on mõjutanud inimressursside alase suutlikkuse, organisatsioonide ja poliitikameetmete väljatöötamist. Liikmesriikide eelarvetes ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, avaliku halduse reformid saavad teoks aeglaselt ning IPA programmides sisalduvad sihipärased tehnilise abi meetmed ei ole seni probleemi lahendanud. Sarnaselt ühtekuuluvuspoliitika tehnilise abiga tuleks IPAga tegelevatele asutustele seega eraldada automaatselt vahendeid, mis on ette nähtud juhtimiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, mis võimaldab ülesandele strateegiliselt läheneda.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. IPA III alusel võib abi anda sellist liiki meetmetele, mis on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi29, Euroopa Sotsiaalfond+30 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi31 alusel.

4. IPA III alusel võib abi anda sellist liiki meetmetele, mis on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi29, Euroopa Sotsiaalfond+30 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi alusel31 riiklikul tasandil ning piiriüleses, riikide- või piirkondadevahelises või makropiirkondlikus kontekstis.

__________________

__________________

29 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

29 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

30 COM(2018) 382 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta.

30 COM(2018) 382 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta.

31 COM(2018) 392 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

31 COM(2018) 392 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

Selgitus

Muudatusettepanekuga tehakse selgeks, et ühtekuuluvuspoliitika alased sekkumised peaksid olema võimalikud mitte üksnes piiriüleses, vaid ka riiklikus kontekstis, osana iga abisaaja ettevalmistustest ELi ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks ja eesmärgiga kohaldada sotsiaal-majandusliku arengu valdkonnas asjakohaseid Euroopa tavasid.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. [Euroopa Regionaalarengu Fondist]32 panustatakse I lisas loetletud abisaajate ja liikmesriikide vaheliseks piiriüleseks koostööks loodud programmidesse või meetmetesse. Need programmid ja meetmed võtab komisjon vastu kooskõlas artikliga 16. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja piiriülese koostöö panus määratakse kindlaks [ETK määruse] artikli 10 lõike 3 kohaselt. IPA piiriülese koostöö programme hallatakse kooskõlas [ETK määrusega].

5. [Euroopa Regionaalarengu Fondist]32 panustatakse I lisas loetletud abisaajate ja liikmesriikide vaheliseks piiriüleseks koostööks loodud programmidesse või meetmetesse. Need programmid ja meetmed võtab komisjon vastu kooskõlas artikliga 16. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja piiriülese koostöö panus määratakse kindlaks [ETK määruse] artikli 10 lõike 3 kohaselt. IPA piiriülese koostöö programme hallatakse kooskõlas [ETK määrusega]. Käesoleva määruse I lisas loetletud abisaajaid ning nende kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kutsutakse osalema ETKRi määruse alusel tehtavas koostöös.

__________________

__________________

32 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

32 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide33 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki.

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse, soolise võrdõiguslikkuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide33 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki.

__________________

__________________

33 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

33 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega vajalikud meetmed, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused käesoleva määruse konkreetsete eesmärkide kindlaksmääramisse ja väljavalimisse.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IPA programmitöö raamistikus võetakse nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid ja valdkondlikke poliitikameetmeid.

IPA programmitöö raamistikus võetakse nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid ELi makropiirkondlikke ja riiklikke ja kohalikke strateegiaid ning valdkondlikke poliitikameetmeid.

 

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. IPA III alusel antav abi rakendatakse finantsmäärusega kooskõlas eelarve otsese või kaudse täitmise korras, kasutades naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse II jaotise III peatükis osutatud aastaseid või mitmeaastaseid tegevuskavu ja meetmeid. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] II jaotise III peatükki, v.a artikli 24 lõiget 1 [rahastamiskõlblikud isikud ja üksused].

1. IPA III alusel antav abi rakendatakse finantsmäärusega kooskõlas eelarve otsese või kaudse täitmise korras, kasutades naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse II jaotise III peatükis osutatud aastaseid või mitmeaastaseid tegevuskavu ja meetmeid. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] II jaotise III peatükki, v.a artikli 24 lõiget 1 [rahastamiskõlblikud isikud ja üksused]. Kui abi antakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikli 23 lõike 1 punkti c kohaselt eelarvetoetusena sektori reformi tulemuslikkuse lepingute kaudu, kasutatakse ettenähtud IPA III vahendeid täielikult asjakohases sektoris.

Selgitus

Sektori eelarvetoetusena kokkulepitud abi ei tohi üle kanda teistele poliitikavaldkondadele, isegi kui kokkulepitud reformi eesmärgid täidetakse väiksema investeeringuga. Selle asemel peaksid kõik selle rahastamismeetodi kaudu antavad IPA III vahendid teenima algselt ette nähtud poliitikavaldkonna reformi eesmärke.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse raames võib vastu võtta tegevuskavu kuni seitsmeks aastaks.

2. Käesoleva määruse raames võib vastu võtta tegevuskavu kuni seitsmeks aastaks. See hõlmab võimalust koostada majandus- ja sotsiaalarengu valdkonnas mitmeaastased esialgsed rakenduskavad, mis on kujundatud ELi ühtekuuluvuspoliitika tavade järgi.

Selgitus

IPA abisaajatele anti võimalus viia ellu ELi ühtekuuluvuspoliitika tavade järgi kujundatud rakenduskavu IPA I lõpus (2012. aasta paiku). IPA II raames oli see võimalus olemas, kuid seda kasutati harva. Nii sotsiaal-majanduslikku arengusse tehtavate tõhusate investeeringute kui ka ühtekuuluvuspoliitika alaste ettevalmistuste seisukohast oleks kasulik see võimalus alles jätta ja mainida seda sõnaselgelt IPA III määruse tasemel.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Soovituslikult eraldatakse kuni 3 % rahastamispaketist I lisas loetletud abisaajate ja ELi liikmesriikide vahelistele piiriülese koostöö programmidele, kooskõlas nende vajaduste ja prioriteetidega.

1. Soovituslikult eraldatakse kuni 5 % rahastamispaketist I lisas loetletud abisaajate ja ELi liikmesriikide vahelistele piiriülese koostöö programmidele, kooskõlas nende vajaduste ja prioriteetidega. See hõlmab kohaliku ja piirkondliku suutlikkuse suurendamise toetamist.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kui abisaaja on asjakohased ELi õigusaktid üle võtnud ja tõendanud, et tal on olemas haldussuutlikkus nende õigusaktide tegelikuks kohaldamiseks, võib Euroopa Komisjon lubada kasutada IPA III rahastamistaotluste valimiseks ja lepingute sõlmimiseks riiklikke eeskirju, kui kohaldatakse järelkontrolli ning on olemas võimalus tühistada see luba eeskirjade süsteemse eiramise korral.

Selgitus

Vajadus kasutada IPA toetuste ja hangete määramiseks ELi välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitlevat praktilist juhendit muudab rakendamise oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks, seda eriti sotsiaal-majandusliku arengu meetmete (nt toetuskavad, rahastamisvahendid) puhul. Kokkuvõttes piirab nimetatud juhend seda, kui asjakohased on abisaajate ettevalmistused ELi ühtekuuluvuspoliitika ühinemisjärgseks elluviimiseks. Kui abisaaja on asjakohaseid ELi õigusakte edukalt rakendanud, tuleks seepärast võimaldada juhendi asemel kohaldada ühtlustatud riiklikke eeskirju.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

VI peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA NÄHTAVUS

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelevalve, audit, hindamine ja liidu finantshuvide kaitse

Järelevalve, audit, hindamine, nähtavus ja liidu finantshuvide kaitse

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Lisaks loovad komisjon ja riikide ametiasutused igas abisaavas riigis ühiselt IPA III seirekomitee, mis põhineb partnerlusel ning kus on tasakaalustatult esindatud asjaomased riiklikud asutused, sotsiaalpartnerid, akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seirekomitee kohtub vähemalt üks kord aastas ja arutab

 

(a) esildatud IPA III prioriteete abisaavas riigis programmitöö protsessi kontekstis;

 

(b) rakendamisel tehtud edusamme, IPA III tulemuslikkust vähendavaid probleeme ja nende lahendamiseks võetavaid meetmeid;

 

(c) IPA III panust ELiga ühinemise protsessi ja sellega seotud sotsiaal-majanduslikke reforme;

 

(d) seirearuandeid ja -hindamisi IPA III meetmete ja programmide kohta;

 

(e) teabevahetuse ja nähtavusega seotud meetmeid;

 

(f) edusamme ühinemisjärgseks ELi ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks tehtud ettevalmistustöös.

Selgitus

Osutatud naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse peatükis ei ole erisätteid seire institutsioonilise raamistiku kohta. IPA praeguste tavade jätkamiseks ja ka nende arendamiseks tuleks see institutsiooniline raamistik luua seirekomitee juurde ühtekuuluvuspoliitika tavade järgi, pöörates erilist tähelepanu partnerlusele asjaomaste riiklike sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonnaga.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Kõik liikmesriigid ja I lisas loetletud abisaajad tagavad sellest vahendist saadava toetuse nähtavuse, eelkõige strateegilise tähtsusega toimingute puhul.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b. Nähtavus- ja teavitamistoimingute puhul kasutavad liikmesriigid, ametiasutused ja I lisas loetletud abisaajad Euroopa Liidu embleemi.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 c. Iga I lisas osutatud abisaaja määrab kindlaks teabevahetuskoordinaatori, kes vastutab käesoleva määruse alusel saadava toetusega seotud nähtavus- ja teavitamistoimingute eest. Teabevahetuskoordinaator kooskõlastab teabevahetuse ja nähtavusega seotud tegevust ning täpsustab koostöös komisjoniga nähtavuse valdkonnas võetavad meetmed.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 d. Komisjon hoiab töös teabevahetuskoordinaatoritest ja komisjoni esindajatest koosnevat võrku, mille kaudu vahetatakse teavet nähtavus- ja teavitamistoimingute kohta.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 e. Kui abisaaja ei täida lõigetes 5 a, 5 b ja 5 c sätestatud kohustusi, võib kuni 5 % asjaomase tegevuse toetusest tühistada.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada tõhusate süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude haldamiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõiguste ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meediavabadus ja andmekaitse.

(a) Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada tõhusate süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude piiramiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõigusi, etniliste, rahvus-, keele- ja muude vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade) õigusi, kaitsta ja edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, meediavabadust ja andmekaitset.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Avaliku halduse reformimine kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on parandada avaliku halduse reformi raamistikke; parandada strateegilist planeerimist ning kaasavat ja tõenditel põhinevat poliitikat ja õigusloomet; edendada avaliku teenistuse professionaalseks muutmist ja depolitiseerimist meritokraatia põhimõtete juurutamise teel; edendada läbipaistvust ja vastutust; parandada teenuste kvaliteeti ja osutamist, sealhulgas vajalikud haldusmenetlused ja kodanikele suunatud e-valitsuse kasutamine; parandada avaliku sektori finantsjuhtimist ja toota usaldusväärset statistikat.

(b) Avaliku halduse reformimine kõigil tasanditel kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on parandada avaliku halduse reformi raamistikke; parandada strateegilist planeerimist ning kaasavat ja tõenditel põhinevat poliitikat ja õigusloomet; edendada avaliku teenistuse professionaalseks muutmist ja depolitiseerimist meritokraatia põhimõtete juurutamise teel; edendada läbipaistvust ja vastutust; parandada teenuste kvaliteeti ja osutamist, sealhulgas vajalikud haldusmenetlused ja kodanikele suunatud e-valitsuse kasutamine; parandada avaliku sektori finantsjuhtimist ja toota usaldusväärset statistikat; tugevdada detsentraliseerimist.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Majandusjuhtimise parandamine. Sekkumiste eesmärk on toetada majandusreformi programmi protsessis osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste valdkonnas ning tõhustada makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkust ning toetada liikumist toimiva turumajanduse suunas, mis suudab konkurentsisurve ja turujõududega liidus toime tulla.

(c) Majandusjuhtimise parandamine. Sekkumiste eesmärk on toetada majandusreformi programmi protsessis osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste valdkonnas ning tõhustada makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkust ning toetada liikumist toimiva turumajanduse suunas, mis suudab konkurentsisurve ja turujõududega liidus toime tulla, sealhulgas tugevdades ettevõtlust.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust.

(d) Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu ja stabiilsuse kindlustamise ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepituse, heanaaberlike suhete, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust; I lisas loetletud abisaajate kaitse ja küberkaitse edendamine; väärinfo süstemaatilise tuvastamise parandamiseks strateegilise kommunikatsioonivõime suurendamine.

 

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) I lisas loetletud abisaajariikide kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide, sealhulgas kutseliitude suutlikkuse tugevdamine ning liidu organisatsioonide ja I lisas loetletud abisaajariikide organisatsioonide vaheliste võrgustike loomise innustamine kõigil tasanditel, misläbi võimaldatakse neil osaleda tulemuslikus dialoogis nii avaliku kui ka erasektori osapooltega.

(e) I lisas loetletud abisaajariikide kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide, sealhulgas kutseliitude suutlikkuse tugevdamine ning liidu organisatsioonide ja I lisas loetletud abisaajariikide organisatsioonide vaheliste võrgustike loomise innustamine kõigil tasanditel, misläbi võimaldatakse neil osaleda tulemuslikus dialoogis nii avaliku kui ka erasektori osapooltega.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) Kohaliku ja piirkondliku juhtimise edendamine ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamine planeerimis- ja haldustegevuses.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning kultuuri- ja loomesektori toetamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist; tõsta haridustaset, alandada madala haridustasemega noorte osakaalu ja parandada õpetajate koolitamist. Arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; soodustada vilistlaste tegevust; parandada juurdepääsu elukestvale õppele ja toetada investeeringuid hariduse ja koolituse infrastruktuuridesse, eelkõige selleks et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata haridust ning teha seda muu hulgas digitehnoloogiate kasutamise kaudu.

(g) Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning digitaal-, kultuuri- ja loomesektori toetamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist; tõsta haridustaset, alandada madala haridustasemega noorte osakaalu ja parandada õpetajate koolitamist. Arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; soodustada vilistlaste tegevust; parandada juurdepääsu elukestvale õppele ja toetada investeeringuid hariduse ja koolituse infrastruktuuridesse, eelkõige selleks et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata haridust ning teha seda muu hulgas digitehnoloogiate kasutamise kaudu.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil. Meetmete teisteks põhieesmärkideks on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil. Meetmete teisteks põhieesmärkideks on ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise edendamine, soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.

(i) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, kodakondsuse, keele, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt j

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) Aruka, säästva, kaasava ja turvalise transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine, investeerides suure ELi lisandväärtusega projektidesse. Investeeringute tähtsuse järjekorda seadmisel tuleks lähtuda sellest, kui olulised on need ELiga ühenduse loomiseks üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T abil ning säästliku liikuvuse, heitekoguste vähendamise, keskkonnamõju ja turvalise liikuvuse seisukohalt, võttes arvesse sünergiat transpordiühenduse lepinguga edendatavate reformidega.

(j) Aruka, säästva, kaasava ja turvalise transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine, investeerides suure ELi lisandväärtusega projektidesse. Investeeringute tähtsuse järjekorda seadmisel tuleks lähtuda sellest, kui olulised on need ELiga ühenduse loomiseks üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T abil, piiriüleste ühenduste loomiseks ning säästliku liikuvuse, heitekoguste vähendamise, keskkonnamõju ja turvalise liikuvuse seisukohalt, võttes arvesse sünergiat transpordiühenduse lepinguga edendatavate reformidega.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt k

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) Erasektori tegevuskeskkonna ja ettevõtete konkurentsivõime, sealhulgas aruka spetsialiseerumise parandamine, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja ühtekuuluvuse peamised tõukejõud. Esmatähtsad on projektid, mis parandavad ettevõtluskeskkonda.

(k) Erasektori tegevuskeskkonna ja ettevõtete ja ettevõtluse konkurentsivõime, sealhulgas aruka spetsialiseerumise parandamine, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja ühtekuuluvuse peamised tõukejõud. Esmatähtsad on projektid, mis parandavad ettevõtluskeskkonda.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt m

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m) Toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse toetamine ning mitmekesiste ja elujõuliste põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamine aktiivsetes maakogukondades ja maal.

(m) Toiduga ja veega kindlustatuse ja toiduohutuse toetamine ning mitmekesiste ja elujõuliste põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamine aktiivsetes maakogukondades ja maal.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) piiriülese tööhõive, tööjõu liikuvuse ning sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse edendamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: piiriüleste tööturgude integreerimine, sealhulgas piiriülene liikuvus; ühised kohalikud tööhõivealgatused; teabe- ja nõustamisteenused ning ühised koolitused; sooline võrdõiguslikkus; võrdsed võimalused; sisserändajate kogukondade ja haavatavate rühmade integreerimine; investeerimine riiklikesse tööturuasutustesse; riiklikesse tervishoiu- ja sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute toetamine;

(a) piiriülese tööhõive, tööjõu liikuvuse ning sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse edendamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: piiriüleste tööturgude integreerimine, sealhulgas piiriülene liikuvus; ühised kohalikud tööhõivealgatused; teabe- ja nõustamisteenused ning ühised koolitused; sooline võrdõiguslikkus; võrdsed võimalused; keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine; sisserändajate kogukondade ja haavatavate rühmade integreerimine; investeerimine riiklikesse tööturuasutustesse; riiklikesse tervishoiu- ja sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute toetamine;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) turismi ning kultuuri- ja looduspärandi edendamine;

(e) turismi, spordi ning kultuuri- ja looduspärandi edendamine;


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) loomine

Viited

COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.7.2018

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Joachim Zeller

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

15.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Marc Joulaud, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andor Deli, John Howarth, Ivana Maletić, Bronis Ropė, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D'Amato

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Andor Deli, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller

S&D

Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, John Howarth, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

 

1

NI

Konstantinos Papadakis

 

3

0

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee

PPE

Tamás Deutsch

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu


 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (23.1.2019)

väliskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

(COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD))

Arvamuse koostaja: Bodil Valero

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Määrus (EL) nr 231/201414 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2020. Selleks et liidu välistegevus oleks tõhus ka tulevikus, tuleks jätkata välisabi kavandamise ja andmise raamistiku kasutamist.

(1) Määrus (EL) nr 231/201414 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2020. Selleks et liidu laienemispoliitika oleks tõhus ka tulevikus, tuleks seda jätkuvalt toetada konkreetse välistegevuse rahastamisvahendiga.

_________________

_________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 on sätestatud, et liidu liikmeks saamise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ning võtab endale kohustuse neid väärtusi edendada. Euroopa riik, kes on esitanud liidu liikmeks saamise avalduse, võib liikmeks saada üksnes siis, kui on leidnud kinnitust, et ta vastab 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud liikmelisuse kriteeriumidele („Kopenhaageni kriteeriumid“), ning tingimusel, et liit suudab uue liikme integreerida. Kopenhaageni kriteeriumid käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, toimiva turumajanduse olemasolu, suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidus ning võimet mitte üksnes kasutada aluslepingute järgseid õigusi, vaid täita ka neis sätestatud kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärke.

(3) Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 on sätestatud, et liidu liikmeks saamise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ning võtab endale kohustuse neid väärtusi edendada. Euroopa riik, kes on esitanud liidu liikmeks astumise avalduse, võib liikmeks saada üksnes siis, kui on leidnud kinnitust, et ta vastab täielikult 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud liikmelisuse kriteeriumidele („Kopenhaageni kriteeriumid“), ning tingimusel, et liit suudab uue liikme integreerida. Kopenhaageni kriteeriumid käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, toimiva turumajanduse olemasolu, suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidus ning võimet mitte üksnes kasutada aluslepingute järgseid õigusi, vaid täita ka neis sätestatud kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärke.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel ning õiglasel ja rangel tingimuslikkusel. Iga abisaajat hinnatakse vaid tema enda saavutuste põhjal. Tehtud edusammude hindamise ja puudujääkide kindlakstegemise eesmärk on pakkuda I lisas loetletud abisaajatele stiimuleid ja suuniseid vajalike ulatuslike reformide jätkamiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel juhindumine põhimõttest „põhialused kõigepealt“15. Ühinemise edenemine oleneb sellest, kuivõrd taotleja austab liidu väärtusi ning suudab viia ellu reforme, mis on vajalikud selleks, et viia riigi poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus- ja majandussüsteemid vastavusse liidu eeskirjade, nõuete, poliitika ja tavadega.

(4) Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel ning õiglasel ja rangel tingimuslikkusel. Iga abisaajat hinnatakse vaid tema enda saavutuste põhjal. Tehtud edusammude hindamise ja puudujääkide kindlakstegemise eesmärk on pakkuda I lisas loetletud abisaajatele stiimuleid ja suuniseid vajalike ulatuslike reformide jätkamiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel juhindumine põhimõttest „põhialused kõigepealt“15. Peale selle on heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö ka laienemisprotsessis ülimalt tähtsad. Edasiliikumine ühinemise suunas oleneb sellest, kuidas iga taotleja austab liidu väärtusi ning suudab viia ellu reforme, mis on vajalikud selleks, et viia riigi poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus- ja majandussüsteemid vastavusse liidu eeskirjade, nõuete, poliitika ja tavadega.

_________________

_________________

15 Põhimõttega „põhialused kõigepealt“ ühendatakse õigusriigi põhimõte ja põhiõigused ühinemisprotsessi teise kahe olulise valdkonnaga majanduse juhtimisega (suurem keskendumine majandusarengule ja konkurentsivõime suurendamisele) ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamisega. Kõik kolm põhialust on kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide reformiprotsessi jaoks määrava tähtsusega ning hõlmavad kodanike jaoks kõige olulisemaid küsimusi.

15 Põhimõttega „põhialused kõigepealt“ ühendatakse õigusriigi põhimõte ja põhiõigused ühinemisprotsessi teise kahe olulise valdkonnaga majanduse juhtimisega (suurem keskendumine majandusarengule ja konkurentsivõime suurendamisele) ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamisega. Kõik kolm põhialust on kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide reformiprotsessi jaoks määrava tähtsusega ning hõlmavad kodanike jaoks kõige olulisemaid küsimusi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse ja stabiilsusse. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi. ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi.

(5) Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse, stabiilsusse ja jõukusesse. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi. ELi liikmeks saamise väljavaatel võib olla märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi. Seda potentsiaali tuleks võimalikult suurel määral kasutada.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba17 raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

(7) Abi andmisel tuleks järgida ka kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhilisi inimõigusi, sh vähemuste õigusi kaitsta vähemusi, edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, kaitsta inimõiguste kaitsjaid, rikkumisest teatajaid ja kodanikuühiskonda ning toetada algatusi, millega edendatakse läbipaistvust, vastutust, terviklikkust ja korruptsioonivastast võitlust. Samuti tuleks abiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba17 raames kindlaks määratud kesksete põhimõtete ja õiguste kaitsmist. Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd, sh ka merepiiride ülest, ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate, nt ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise kaudu. Toetada tuleks ka heanaaberlikke suhteid, lepitamist ja piirkondlikku koostööd. Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu, põllumajanduse, maaelu arengu ning VKEde arendamise kaudu sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega.

_________________

_________________

17 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

17 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Liit peaks oma liikmesriikide kogemusele tuginedes toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole. Nimetatud koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide reformiprotsessi käigus omandatud kogemuste jagamisele.

(8) Liit peaks oma liikmesriikide kogemusele tuginedes toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole. Nimetatud koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide poliitiliste, sotsiaal- ja majandusreformide protsessi käigus omandatud kogemuste jagamisele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Julgeolekuvaldkonnas on liidu ja I lisas loetletud abisaajate strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeoleku- ja terrorismiohtudega tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla.

(9) Julgeolekuvaldkonnas on liidu ja I lisas loetletud abisaajate strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeolekuohtudega, sealhulgas raskete kuritegude, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiohuga ning muude ohtudega, mis ähvardavad stabiilsust ja rahu liikmesriikides, tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Oluline on veelgi tugevdada rändealast koostööd, sealhulgas piirihaldust, et tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus, jagada olulist teavet, suurendada rändest tulenevat kasu arengule, hõlbustada seaduslikku ja tööjõurännet, tugevdada piirikontrolli ning ühiselt võidelda ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

(10) Oluline on veelgi tugevdada rändealast koostööd, sealhulgas piirihaldust, et tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus, jagada olulist teavet, suurendada rändest tulenevat kasu arengule, hõlbustada seaduslikku ja tööjõurännet, tugevdada piirikontrolli ning ühiselt võidelda ebaseadusliku rände, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja terrorismi vastu.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Liidu ja I lisas loetletud abisaajariikide koostöös tuleb toetada sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust. Selle valdkonna sekkumismeetmete eesmärk peaks olema kaasavad, tulemuslikud, tõhusad ja piisavad sotsiaalkaitse süsteemid, mis edendavad sotsiaalset kaasamist ja võrdseid võimalusi ning kaotavad ebavõrdsuse ja vaesuse.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev õigusriigi tugevdamine, sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ning hea valitsemistava, sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks ning hiljem liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema suunatud I lisas loetletud abisaajatele kehtestatud nõuete rahuldamiseks võimalikult varakult.

(11) Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev õigusriigi tugevdamine, sealhulgas kohtute sõltumatuse, demokraatia ja põhiõiguste, meedia sõltumatuse kindlustamine ja edendamine, avaliku sektori asutuste ja õiguskaitseasutuste otsustusprotsessi läbipaistvuse ja objektiivsuse tagamise kaudu, toetades sõltumatuid inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, kes jälgivad õigusriigi põhimõtte täitmist, rikkumistest teatajate kaitsmine ning algatused, millega edendatakse läbipaistvust, vastutust, terviklikkust, ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ning hea valitsemistava edendamine, sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks ning hiljem liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema suunatud I lisas loetletud abisaajatele kehtestatud nõuete rahuldamiseks võimalikult varakult.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Pidades silmas Lääne-Balkani piirkonna etnilist keerukust ja viimase aja rahutuid etnilisi suhteid, on rahvus-, etniliste ja keeleliste vähemuste kaitse iseäranis tähtis. Selleks et vähemuste kaitsest saaks kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides stabiliseeriv jõud, peaks Euroopa Liit toetama valitsusi asjaomastel rahvusvahelistel normidel põhinevate vähemuste kaitse õigusraamistike vastuvõtmisel, jälgimisel ja tulemuslikul kohaldamisel. Selles peaks liit kasutama ära varasemate ühinemisläbirääkimiste ajal ja järel saadud kogemusi.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b) Romade olukord on endiselt eriti problemaatiline enamikus kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides, kus nad kannatavad jätkuvalt ulatusliku diskrimineerimise, viletsate elutingimuste, põhiliste sotsiaalteenuste ebapiisava kättesaadavuse ning väga kõrge kirjaoskamatuse taseme ja haridussüsteemist varakult lahkumise tõttu, mis omakorda suurendab nende sotsiaalset tõrjutust. IPA III peaks olema abiks täpselt suunatud ja strateegiapõhise toetuse andmisel romade olukorra parandamiseks abisaajariikides.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Abi tuleks anda ka vähemuste õiguste aspekti täiendavaks tugevdamiseks, parandades kultuuridevahelist mõistmist ja rahumeelset kooseksisteerimist.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

(13) I lisas loetletud abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu vaesus, jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse 16 % kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

(16) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi eeskirjadele vastavuse, sidususe ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Kodanikuühiskonna, sealhulgas naiste, LGBTI-inimeste ja vähemuste inimõigusi kaitsvate organisatsioonide rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Käesoleva määruse alusel toetatavate asjakohaste poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamise tegevusprioriteedid tuleks määratleda programmitöö raamistikus, mille komisjon näeb ette aastateks 2021–2027 kehtestatud liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks partnerluses I lisas loetletud abisaajatega, lähtudes laienemise tegevuskavast ja nende konkreetsetest vajadustest kooskõlas käesolevas määruses määratletud üldiste ja erieesmärkidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid. Programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, märkides vahendite soovitusliku jaotuse valdkondade kaupa, sh hinnangulised kliimaga seotud kulud.

(17) Käesoleva määruse alusel toetatavate asjakohaste poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamise tegevusprioriteedid tuleks määratleda programmitöö raamistikus, mille komisjon näeb ette aastateks 2021–2027 kehtestatud liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks partnerluses I lisas loetletud abisaajatega, lähtudes laienemise tegevuskavast ja nende konkreetsetest vajadustest kooskõlas käesolevas määruses määratletud üldiste ja erieesmärkidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid ja Euroopa Parlamendi resolutsioone. Programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, märkides vahendite soovitusliku jaotuse valdkondade kaupa, sh hinnangulised kliimaga seotud kulud.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Liidu huvides on aidata kaasa I lisas loetletud abisaajate reformialastele jõupingutustele, mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes ning pakkudes stiimuleid neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega.

(18) Liidu ja I lisas loetletud abisaajate ühistes huvides on aidata abisaajaid nende reformialastes jõupingutustes, mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes ning pakkudes stiimuleid neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide ning Euroopa Liidu väärtuste täitmisel tehtud edusammudega.

 

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Õigusriigi, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste olukorra tõsise halvenemise korral kandidaatriigis või võimalikus kandidaatriigis või juhul, kui abisaaja ei täida liiduga sõlmitud asjaomastes lepingutes võetud kohustusi, peaksid järgnema selged tagajärjed. Sellisel juhul, ilma et see piiraks eelarvemenetlust ja abi peatamise tingimusi rahvusvahelistes lepingutes abisaajatega, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et peatada või peatada osaliselt liidu abi. Selliste otsuste tegemisel peaks komisjon tagama, et võimalikuks jääb rahaline toetus meetmetele, millest kodanikud otsest kasu saavad, eelkõige meetmetele, mida juhivad valitsusvälised osalejad, kes on otseselt seotud õigusriigi, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste tugevdamisega. Kui komisjon leiab, et abi peatamist selgitavad põhjused enam ei kehti, peaks tal olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid I lisa muutmiseks, et taastada liidu abi.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud.

(19) Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele ja täielikele usaldatavuse kaitsemeetmetele, teiste hulgas järgmised: läbipaistvad raamatupidamis- ja hankemenetlused ning OLAFi-poolne kindla aja tagant tehtav välisjärelevalve. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata abi andmisele abisaajariikide vastuvõtusuutlikkuse parandamiseks.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

(20) Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. Teiste olemasolevate välisrahastamisvahenditega kattumise vältimiseks tuleks see saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna ning ebaseadusliku rände ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

(26) Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning probleemidele, mille lahendamiseks on vaja üleilmset solidaarsust, näiteks inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeolek ja stabiilsus, kliimamuutused ja keskkond, ränne ja selle arvukad põhjused ning terrorism. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist, et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a) Liidu kohapealsetest meetmetest teadlikkuse parandamiseks on oluline läbipaistvus, teavitamine ja nähtavuse suurendamise meetmed. Üldsuse teadlikkuse suurendamiseks peaksid komisjon, liidu delegatsioonid ja abisaajad abisaajariikides ühinemiseelse abi kasutamisest selgelt ja tõhusalt teavitama, andes ülevaate selle eesmärkidest, kasutamisest ja tulemustest. Liidu rahastuse saajad peaksid tunnistama liidu rahastuse päritolu ning tagama selle nõuetekohase nähtavuse. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist IPA III tuleks aidata rahastada teavitusmeetmeid, millega reklaamida liidu abi tulemusi eri sihtrühmadele abisaajariikides.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Selleks et võtta arvesse laienemispoliitika raamistiku muutusi või I lisas loetletud abisaajate osas toimunud olulisi muutusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II ja III lisas loetletud abi temaatiliste prioriteetide kohandamiseks ja ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(32) Selleks et võtta arvesse laienemispoliitika raamistiku muutusi või I lisas loetletud abisaajate osas toimunud olulisi muutusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II ja III lisas loetletud abi temaatiliste prioriteetide kohandamiseks ja ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide ja kodanikuühiskonna tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. IPA III erieesmärgid on järgmised:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) 

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste austamist, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda ja julgeolekut ning parandada rände haldamist, sealhulgas piirihaldust;

a) tugevdada õigusriiki, demokraatiat ja inimõiguste austamist, põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, toetada kohtunike sõltumatust ja tõhusat õiguskaitset, kaitsta vähemusi, pakkuda toetust sõltumatutele inimõiguste kaitsjatele, rikkumistest teatajatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, jälgida õigusriigi põhimõtte täitmist ja toetada algatusi, mis edendavad meedia sõltumatust, läbipaistvust, aruandlust, terviklikkust ning võitlust korruptsiooni vastu;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel;

b) tugevdada avaliku halduse kvaliteeti, tulemuslikkust, läbipaistvust ja aruandluskohustust, suurendada läbipaistvust, soodustada avaliku sektori asutustes ja õiguskaitses omavoli puudumist ning toetada struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel;

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) tugevdada sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust muu hulgas sellega, et edendatakse võrdseid võimalusi ning vähendatakse ebavõrdsust ja vaesust, tagatakse rahvusvahelise kaitse saamise võimalus, soodustatakse seaduslikku ja töörännet ning integreeritakse rändajad, romad ja teised tõrjutud rühmad;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d b) tugevdada konfliktide ennetamist ja edendada leppimist, rahu tagamist, heanaaberlikke suhteid, samuti inimestevahelisi kontakte ja suhtlust;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd.

e) toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd, samuti parandada ja tugevdada strateegilist ja operatiivkoostööd ELiga piiride haldamise ja julgeolekuküsimustes, et tõkestada ohte, mida põhjustavad organiseeritud kuritegevus, terrorism ja küberkuritegevus;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. IPA III alusel võib abi anda sellist liiki meetmetele, mis on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi30, Euroopa Sotsiaalfond+31 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi32 alusel.

4. IPA III alusel võib abi anda sellist liiki meetmetele, mis on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi30, Euroopa Sotsiaalfond+31, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi32 ning õigluse, õiguste ja väärtuste fondi alusel.

__________________

__________________

30 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

30 COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

31 COM(2018) 382 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta.

31 COM(2018) 382 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta.

 

32 COM(2018) 392 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

32 COM(2018) 392 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide34 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki.

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse, põhiõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide34 vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki.

_________________

_________________

34 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

34 https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Abi suunatakse ja kohandatakse olenevalt I lisas loetletud abisaajate konkreetsest olukorrast, pidades silmas edasisi jõupingutusi, mida on vaja kõnealuste abisaajate liikmesuse kriteeriumide täitmiseks ja suutlikkuse tagamiseks. Abi ulatus ja suurus on diferentseeritud vastavalt vajadustele, reformidele pühendumisele ning reformide rakendamisel tehtud edusammudele.

Abi suunatakse ja kohandatakse vastavalt I lisas loetletud abisaajate konkreetsele olukorrale, võttes arvesse edasisi jõupingutusi, mida on vaja kõnealuste abisaajate liikmesuse kriteeriumide täitmiseks ja suutlikkuse tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu nende vastuvõtusuutlikkuse parandamisele. Abi ulatus ja suurus on diferentseeritud vastavalt vajadustele, reformidele pühendumisele ning reformide rakendamisel tehtud edusammudele.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Liidu abi peatamine

 

1. Kui abisaajariigis halveneb olukord tõsiselt õigusriigi põhimõtete, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise valdkonnas või kui abisaaja rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi, on komisjonil kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et peatada või peatada osaliselt liidu abi andmine. Osalise peatamise korral märgitakse ära programmid, mille suhtes kehtib peatamine. Selliste otsuste tegemisel peaks komisjon tagama, et võimalikuks jääb rahaline toetus meetmetele, millest kodanikud otsest kasu saavad, eelkõige meetmetele, mida juhivad valitsusvälised osalejad, kes on otseselt seotud õigusriigi, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste tugevdamisega.

 

2. Kui komisjon leiab, et abi peatamist selgitavad põhjused enam ei kehti, on tal kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt I lisa muutmiseks, et taastada liidu abi.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17

Artikkel 17

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1. Kohaldatakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikleid 36 ja 37.

1. Käesoleva määruse alusel rahalist abi andes võtavad komisjon ja liidu delegatsioonid abisaajariikides kõik vajalikud meetmed, et tagada liidu rahalise toetuse nähtavus, sealhulgas jälgides abisaajate vastavust asjaomastele nõuetele. IPAst rahastatud meetmete suhtes kohaldatakse nõudeid, mis on sätestatud ELi välistegevuse nähtavuse ja teavitamise käsiraamatus. Komisjon võtab liidu rahastatud projektide jaoks vastu suunised iga abisaaja nähtavus- ja teavitusalaste meetmete kohta.

 

1 a. Komisjon võtab meetmed, et tugevdada strateegilist teavitustegevust ja avalikku diplomaatiat liidu väärtuste edastamiseks ning liidu toetuse väärtuse esiletoomiseks.

 

1 b. Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahastuse päritolu ning tagavad selle nõuetekohase nähtavuse,

 

a) esitades avalduse, milles rõhutatakse fondide rakendamisega seotud dokumentides ja teabematerjalides, sealhulgas ametlikul veebisaidil (kui see on olemas), nähtaval viisil liidult saadud toetust;

 

b) reklaamides meetmeid ja nende tulemusi, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

 

1 c. Komisjon kohaldab käesoleva määruse, selle meetmete ja saavutatud tulemuste puhul teabe- ja teabevahetusmeetmeid. Käesolevale määrusele eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on otseselt seotud artiklis 3 ning II ja III lisas osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada tõhusate süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude haldamiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõiguste ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meediavabadus ja andmekaitse.

(a) Õigusriigi, demokraatia, põhiõiguste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused, kaitstes ja edendades meedia sõltumatust; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõiguste ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meediavabadus ja andmekaitse. julgustada ja toetada naiste ja vähemusrühmade tegelikku osalemist poliitikas; seada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine esmatähtsaks ja võtta konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks kõikides poliitikavaldkondades.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) Rahvus-, etniliste või keeleliste vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste austamise edendamine. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on meetmed, millega toetatakse vähemusi puudutavate küsimuste depolitiseerimist, vähemuste õiguste kaitseks õigusraamistike ja pikaajaliste strateegiate loomist; vähemuste kaitset käsitlevate olemasolevate kehtivate õigusaktide kohaldamise seire tugeva suutlikkuse loomine, et tagada tõhus kohaldamine ja puuduste parandamine; võimaldada selliste valitsuse/parlamentaarsete/riiklike haldus- ja kohtustruktuuride väljatöötamist, mis tagavad vähemuste osalemise, ning vähemuste jaoks eriasutuste või foorumite, näiteks vähemuste nõukogude loomise; vähemuskeelte kasutamise hõlbustamine ja edendamine hariduses, avalikus halduses ning avalikus elus, kultuurielus ja meedias; parimate tavade jagamine positiivse diskrimineerimise ja positiivsete meetmete valdkonnas;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – alapunkt a b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) Romade olukorra parandamine. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on töötada välja romade kaasamise ja integreerimise usaldusväärsed, terviklikud ja piisavalt rahastatud pikaajalised strateegiad; romade olukorra parandamise meetmed hariduse, tervishoiu-, eluaseme ja tööhõivevaldkonnas, sihipärased meetmed kirjaoskamatuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks; meetmed, millega tagatakse romade sisuline osalemine avalikus ja poliitilises elus;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Avaliku halduse reformimine kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on parandada avaliku halduse reformi raamistikke; parandada strateegilist planeerimist ning kaasavat ja tõenditel põhinevat poliitikat ja õigusloomet; edendada avaliku teenistuse professionaalseks muutmist ja depolitiseerimist meritokraatia põhimõtete juurutamise teel; edendada läbipaistvust ja vastutust; parandada teenuste kvaliteeti ja osutamist, sealhulgas vajalikud haldusmenetlused ja kodanikele suunatud e-valitsuse kasutamine; parandada avaliku sektori finantsjuhtimist ja toota usaldusväärset statistikat.

(b) Avaliku halduse reformimine kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on parandada avaliku halduse reformi raamistikke; parandada strateegilist planeerimist ning kaasavat ja tõenditel põhinevat poliitikat ja õigusloomet; edendada koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas naisorganisatsioonidega, kellel on hästi toimivas demokraatias keskne roll; edendada avaliku teenistuse professionaalseks muutmist ja depolitiseerimist meritokraatia põhimõtete juurutamise teel; edendada läbipaistvust ja vastutust; parandada teenuste kvaliteeti ja osutamist, tagada mittediskrimineerimine ja pakkuda kohandatud toetust, sealhulgas vajalikud haldusmenetlused ja kodanikele suunatud e-valitsuse kasutamine; parandada ja nüüdisajastada avaliku sektori finantsjuhtimist; reformida maksuameteid, arendada välja digitaalmajandus ja toota usaldusväärset statistikat.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust.

(d) Liidu ja selle partnerite piiriülese kuritegevuse, konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust; Strateegiline ja operatiivkoostöö liiduga piirihalduse ning politsei- ja õigusalase koostöö hõlbustamise valdkonnas toetusesaajate ja liidu liikmesriikide vahel, et võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ning toetada suutlikkuse suurendamist küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse vastase võitluse valdkonnas.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Partnerriikide õigusnormide, standardite, poliitika ja tavade liidu omadega ühtlustamise edendamine.

(f) Partnerriikide õigusnormide, standardite, poliitika ja tavade, sealhulgas avaliku sektori hangete, konkurentsi, riigiabi eeskirjade ja põhiõiguste liidu omadega ühtlustamise edendamine ning nende suutlikkuse suurendamine ELi acquis’ rakendamise valdkonnas.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning kultuuri- ja loomesektori toetamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist; tõsta haridustaset, alandada madala haridustasemega noorte osakaalu ja parandada õpetajate koolitamist. Arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; soodustada vilistlaste tegevust; parandada juurdepääsu elukestvale õppele ja toetada investeeringuid hariduse ja koolituse infrastruktuuridesse, eelkõige selleks et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata haridust ning teha seda muu hulgas digitehnoloogiate kasutamise kaudu.

(g) Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning kultuuri- ja loomesektori toetamine. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist; tõsta haridustaset, alandada madala haridustasemega noorte osakaalu, tagada diplomite ja oskuste vastastikune tunnustamine ning parandada õpetajate koolitamist. Arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; soodustada vilistlaste tegevust; parandada juurdepääsu elukestvale õppele ja toetada investeeringuid hariduse ja koolituse infrastruktuuridesse, eelkõige selleks et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata haridust ning teha seda muu hulgas digitehnoloogiate kasutamise kaudu.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil. Meetmete teisteks põhieesmärkideks on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

(h) Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat ja mittediskrimineerivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil. Meetmete teisteks põhieesmärkideks on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.

(i) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse kaotamine. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on moderniseerida kaasavaid sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik, mittediskrimineeriv ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega. Selles valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse: rahvusvahelise kaitse saamise võimaluse tagamisele, seaduslikku ja töörände soodustamisele ning tõrjutud rühmade, nt rändajate ja romade integreerimisele; mis tahes alusel, nt soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt l

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) Digitehnoloogiatele ja -teenustele juurdepääsu parandamine ning teadustegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine, investeerides digitaalsesse ühenduvusse, digitaalsesse usaldusse ja turvalisusse, digioskustesse ja -ettevõtlusesse ning teadusuuringute infrastruktuuri ja neid soodustavasse keskkonda ning edendades võrgustike loomist ja koostööd.

(l) Digitehnoloogiatele ja -teenustele juurdepääsu parandamine ning teadustegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine, investeerides digitaalsesse ühenduvusse, pöörates erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele mikro- ja maapiirkondadele ning nende elanikele, digitaalsesse usaldusse ja turvalisusse, digioskustesse ja -ettevõtlusesse ning teadusuuringute infrastruktuuri ja neid soodustavasse keskkonda ning edendades võrgustike loomist ja koostööd.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt n a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(n a) Turismi soodustamine ning kultuuri- ja looduspärandi edendamine. Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on kultuuripärandi, sealhulgas vähemuste kultuuripärandi säilitamine ja taastamine, looduspärandi kaitsmine ja edendamine ning säästva turismi edendamine;

 

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) piiriülese tööhõive, tööjõu liikuvuse ning sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse edendamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: piiriüleste tööturgude integreerimine, sealhulgas piiriülene liikuvus; ühised kohalikud tööhõivealgatused; teabe- ja nõustamisteenused ning ühised koolitused; sooline võrdõiguslikkus; võrdsed võimalused; sisserändajate kogukondade ja haavatavate rühmade integreerimine; investeerimine riiklikesse tööturuasutustesse; riiklikesse tervishoiu- ja sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute toetamine;

(a) piiriülese tööhõive, tööjõu liikuvuse ning sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse edendamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: piiriüleste tööturgude integreerimine, sealhulgas piiriülene liikuvus; ühised kohalikud tööhõivealgatused; teabe- ja nõustamisteenused ning ühised koolitused; sooline võrdõiguslikkus; võrdsed võimalused; rändajate kogukondade, romade ja haavatavas olukorras olevate rühmade integreerimine; investeerimine riiklikesse tööturuasutustesse; riiklikesse tervishoiu- ja sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute toetamine;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) investeerimine noortesse, haridusse ja oskustesse muu hulgas järgmise tegevuse abil: ühiste haridus-, kutsekoolitus- ja koolituskavade ning ühist noorsootegevust toetava infrastruktuuri väljatöötamine ja rakendamine;

(f) investeerimine noortesse, haridusse ja oskustesse muu hulgas järgmise tegevuse abil: oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise tagamine, ühiste haridus-, kutsekoolitus- ja koolituskavade ning ühist noorsootegevust toetava infrastruktuuri väljatöötamine ja rakendamine;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1 – punkt g a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) investeerimine kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järgmist tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu kasutatakse selleks, et mõõta, kuidas liit on oma erieesmärkide saavutamisele kaasa aidanud:

Järgmist tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu kasutatakse selleks, et mõõta, kuidas liit on oma erieesmärkide saavutamisele kaasa aidanud, ning hinnata abisaajate tehtud edusamme:


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) loomine

Viited

COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

LIBE

2.7.2018

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Bodil Valero

9.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

27.11.2018

23.1.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

4

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Martina Anderson, Monika Beňová, Malin Björk, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Tanja Fajon, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, Judith Sargentini, Giancarlo Scottà, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Coelho, Ignazio Corrao, Pál Csáky, Miriam Dalli, Gérard Deprez, Maria Grapini, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jean Lambert, Gilles Lebreton, Jeroen Lenaers, Innocenzo Leontini, Emilian Pavel, Barbara Spinelli, Geoffrey Van Orden

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Wajid Khan, Anthea McIntyre, Mylène Troszczynski

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Gérard Deprez, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Cecilia Wikström

ECR

Monica Macovei

EFDD

Ignazio Corrao

PPE

Asim Ademov, Carlos Coelho, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Monika Hohlmeier, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

S&D

Monika Beňová, Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Tanja Fajon, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Wajid Khan, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Emilian Pavel, Sergei Stanishev

VERTS/ALE

Eva Joly, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero

 

4

ECR

Kristina Winberg

ENF

Gilles Lebreton, Giancarlo Scottà, Mylène Troszczynski

 

10

0

ALDE

Nathalie Griesbeck

ECR

Daniel Dalton, Innocenzo Leontini, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Geoffrey Van Orden

GUE/NGL

Martina Anderson, Malin Björk, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu


 

 


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) loomine

Viited

COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)

EP-le esitamise kuupäev

14.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

INTA

2.7.2018

BUDG

2.7.2018

ENVI

2.7.2018

REGI

2.7.2018

 

LIBE

2.7.2018

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

10.7.2018

Knut Fleckenstein

10.7.2018

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.11.2018

4.2.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brando Benifei, Neena Gill, Takis Hadjigeorgiou, Liisa Jaakonsaari, Marek Jurek, Patricia Lalonde, Soraya Post, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pilar Ayuso, José Blanco López, Santiago Fisas Ayxelà, Ingeborg Gräßle, Karin Kadenbach, Gabriel Mato, Claudia Schmidt, Joachim Schuster, Ramón Luis Valcárcel Siso, Flavio Zanonato

Esitamise kuupäev

11.3.2019

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Iveta Grigule-Pēterse, Patricia Lalonde, Javier Nart, Hilde Vautmans

ECR

Bas Belder, Marek Jurek, Charles Tannock

PPE

Michèle Alliot-Marie, Pilar Ayuso, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Santiago Fisas Ayxelà, Michael Gahler, Ingeborg Gräßle, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Ramona Nicole Mănescu, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Jaromír Štětina, Ramón Luis Valcárcel Siso

S&D

Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, José Blanco López, Neena Gill, Liisa Jaakonsaari, Karin Kadenbach, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Soraya Post, Joachim Schuster, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler

 

2

NI

Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

 

2

0

GUE/NGL

Takis Hadjigeorgiou, Helmut Scholz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 22. märts 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika