Menetlus : 2018/0210(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0176/2019

Esitatud tekstid :

A8-0176/2019

Arutelud :

PV 03/04/2019 - 14
CRE 03/04/2019 - 14

Hääletused :

PV 04/04/2019 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0343

RAPORT     ***I
PDF 728kWORD 334k
18.3.2019
PE 625.439v03-00 A8-0176/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014

(COM(2018)0390 – C8-0270/2018 – 2018/0210(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Gabriel Mato

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014

(COM(2018)0390 – C8-0270/2018 – 2018/0210(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0390),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0270/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ... 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0176/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014

milles käsitletakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse läbivalt kogu tekstis ning üksiti asendatakse lühend EMKF lühendiga EMKVF. Ettepaneku vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Fondi nimetuseks peaks saama Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF). Vesiviljeluse tähtsus kasvab pidevalt nii ELis kui kogu maailmas, mistõttu see valdkond väärib eraldi käsitlemist nii ELi kalanduspoliitikas kui ka rahastamisel.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 13 ja 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,

Selgitus

Artikkel 13: „Ühenduse põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit.”

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Ajavahemikuks 2021–2027 tuleb kehtestada Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Kõnealuse fondi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.

(1)  Ajavahemikuks 2021–2027 tuleb moodustada Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Kõnealuse fondi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: säästev kalapüük, sealhulgas mere elusressursside ja elupaikade kaitse; kestlik vesiviljelus; toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu; säästva sinise majanduse kasv; kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade jõukus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja kestlikult majandatud mered ja ookeanid. EMKFist antav toetus peaks aitama rahuldada nii tootjate kui ka tarbijate vajadusi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Euroopa Parlament toonitab oma seisukohta, et Pariisi kokkuleppe järel tuleks kliimameetmetele teha praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes märksa rohkem valdkonnaüleseid kulutusi ning nende osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks kasvama 30 %-ni.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Euroopa Parlament rõhutas oma 14. märtsi 2018. aasta ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, kui olulised on üldkehtivad põhimõtted, millele peaksid tuginema 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud liidu poliitikavaldkonnad. Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel teerajajaks, ja pidas kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud. Seetõttu nõuab parlament kestliku arengu eesmärkide integreerimist kõigisse järgmise finantsraamistiku kohastesse liidu poliitikameetmetesse ja algatustesse. Lisaks kordab ta, et tugevam ja sihikindlam liit on võimalik vaid juhul, kui selleks eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid. Seepärast nõuab Euroopa Parlament, et jätkuvalt toetataks kehtivaid tegevuspoliitikaid, eelkõige selliseid aluslepingutes sätestatud liidu kauaaegseid poliitikavaldkondi nagu ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika, kuna need toovad liidu kodanikele reaalset kasu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis rõhutati kalandussektori, merekeskkonna ja sinise majanduse sotsiaal-majanduslikku ja ökoloogilist tähtsust ning nende panust liidu kestlikku sõltumatusse toiduga varustamisel, pidades silmas, et need aitavad tagada Euroopa vesiviljeluse ja kalanduse kestlikkuse ja leevendada nende keskkonnamõju. Lisaks nõudis Euroopa Parlament, et säilitataks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames kalandusele eraldatavad summad ning et merendusküsimustele eraldatavaid assigneeringuid suurendataks vastavalt uutele kavandatavatele sinisesse majandusse sekkumistele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 d)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta rõhutatakse, et liidu kaasava Euroopa eesmärkide täitmiseks tuleb võidelda diskrimineerimise vastu, mistõttu kõigis uue mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluvates liidu algatustes ja poliitikavaldkondades tuleb ette näha rahaeraldised soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 e)  EMKF peaks lugema esmatähtsaks väikesemahulise kalapüügi toetamise, et leevendada sellele valdkonnale spetsiifilisi probleeme ning toetada nii asjaomaste kalavarude kestlikku majandamist kohalikul tasandil kui ka rannikukogukondade arengut.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana ja maailma suuruselt viienda mereandide tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

(2)  Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana, kellele äärepoolseimaid piirkondi ning ülemeremaid ja -territooriume arvesse võttes kuuluvad maailma suurimad merealad, ja maailma suuruselt viienda mereandide tootjana lasub liidul suur vastutus ookeanide ja nende ressursside kaitse, säilitamise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning suurendab tänu mereenergiale energiajulgeolekut. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Kestlik kalandus ning mere- ja magevee-vesiviljelus suurendavad oluliselt liidu toiduga kindlustatust, töökohtade loomist ja säilitamist maapiirkondades ning looduskeskkonna ja eelkõige elurikkuse kaitset. Kalandus- ja vesiviljelussektori toetamine ja arendamine peaks olema liidu järgmise kalanduspoliitika keskmes.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Eelarve otsese täitmise raames tuleks EMKFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) xx/xx [määrus InvestEU kohta]5.

(5)  Eelarve otsese täitmise raames tuleks EMKFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega ning liikmesriikide ja piirkondade vahelist koostoimet. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) xx/xx [määrus InvestEU kohta]5.

_________________

_________________

5 ELT C […], […], lk […].

5 ELT C […], […], lk […].

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  EMKFist antavat toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks lahendamiseks, dubleerimata ja välja tõrjumata erasektori rahastamist ning moonutamata siseturu konkurentsi. Toetusel peaks olema konkreetne Euroopa lisaväärtus.

(6)  EMKFist antavat toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks lahendamiseks, püüdes suurendada kalapüügist saadavat tulu, edendada sektoris töökohti, millega kaasnevad õigused, tagada tootjatele õiglasi hindu, suurendada kalapüügist saadavat lisaväärtust ning toetada väärtusahelas kalapüügile eelnevaid ja järgnevaid tegevusi.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesoleva määruse kohaste rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetmete jaoks seatud prioriteete ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulu, halduskoormust ja täitmata jätmise prognoositud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude, samuti määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamise kaalumist.

(7)  Käesoleva määruse kohaste rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetmete jaoks seatud prioriteete ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulu, halduskoormust ja reeglite eiramise riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude, samuti määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamise kaalumist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Määruses (EL) xx/xx6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi eelarve peaks jooksevhindades olema 6 140 000 000 eurot. EMKFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 829 000 000 eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samas kui püügitegevuse erakorraliseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamiseks ettenähtud summasid tuleks piirata.

(8)  Määruses (EL) xx/xx6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi eelarvet tuleks suurendada aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes vähemalt 10 %. Selle vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 87 % tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 13 % eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks aastate 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi osakaaludele aastatel 2014–2020. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, mere- ja rannikualade elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning teadmiste kogumiseks, samas kui püügitegevuse alaliseks ja ajutiseks peatamiseks ja laevadesse investeerimiseks ettenähtud summasid tuleks piirata.

__________________

__________________

6 ELT C […], […], lk […].

6 ELT C […], […], lk […].

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Vesiviljelussektori tähtsuse tõttu peaksid sellele ja eelkõige magevee-vesiviljelusele eraldatud liidu rahalised vahendid jääma praeguse eelarveperioodiga võrdsele tasemele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures töökohtade loomise potentsiaal on veel suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajadus täita CO2-heitega seotud eesmärgid, suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge on olnud oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd. Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning EMKFist. Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks peab kasutama uusi investeerimisvahendeid, nagu InvestEU.

(9)  Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures selle töökohtade loomise potentsiaal on veel palju suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajaduse tõttu täita Pariisi kokkuleppe CO2-heite sihteesmärgid tuleks kliimameetmetele kulutada vähemalt 30 % liidu eelarvest. Samuti tuleb suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge, milline majandus areneb ökoloogiliste võimaluste piires ning on olnud ja peab jätkuvalt olema oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites (näiteks laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd). Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja EMKFist. Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks võiks kasutada uusi investeerimisvahendeid, näiteks InvestEUd.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Pikaajalist kestlikkust ohustavate kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks peaksid investeeringud sinisesse majandusse tuginema parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Investeeringute keskkonnamõju hindamiseks vajaliku teabe või oskusteabe puudumise korral peaksid nii avalik kui ka erasektor järgima ettevaatuspõhimõtet, et mitte teha midagi, millel võiks olla kahjulik mõju.

Selgitus

Ettevaatuspõhimõte on üks ELi lepingu, Rio deklaratsiooni ja muude merekeskkonna kaitsmiseks sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonide alusprintsiipe.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  EMKF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

(10)  EMKF peaks tuginema viiele prioriteedile: säästva kalapüügi ja sealhulgas mere elusressursside kaitsmise edendamine; säästva vesiviljeluse kindlustamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalandus- ja vesiviljelusturu ja töötleva tööstuse kaudu; säästva ja keskkonna taluvusvõimet arvestava sinise majanduse kasvu võimaldamine ning ranniku- ja sisemaakogukondade jõukuse ja majandusliku ja sotsiaalse sidususe tugevdamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Prioriteetide täpsustamiseks võiks loetleda liidu konkreetsed eesmärgid – see selgitaks, milleks fondi võib kasutada ja suurendaks fondi tõhusust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  2020. aasta järel peaks EMKF põhinema lihtsustatud ülesehitusel, mille raames ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ega üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse eeskirju ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu toetusvaldkondi. Liikmesriigid peaksid seega koostama oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt kõnealuste programmide raames sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud käesolevas määruses määratletud toetusvaldkondadega. Sellest hoolimata on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele, näiteks püügivõimsuse suurendamisse tehtavate investeeringute üldine keeld. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega.

(11)  2020. aasta järel peaks EMKF põhinema lihtsustatud ülesehitusel, mille raames ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ega üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse eeskirju ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu toetusvaldkondi. Liikmesriigid peaksid seega koostama oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt kõnealuste programmide raames sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) nr ... [ühissätete määrus] sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need kuuluvad käesolevas määruses määratletud prioriteetide alla. Sellest hoolimata on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele, näiteks tuleb kehtestada üldine keeld investeerida püügivõimsuse suurendamisse, koos teatavate põhjendatud eranditega. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sõnastati seitsmeteistkümnest kestliku arengu eesmärgist ühena ookeanide kaitse ja säästev kasutamine (nr 14). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja rakendamisele. Selle raames on liit kohustunud edendama säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise, bioloogiliste ressursside kaitse ja hea keskkonnaseisundi saavutamisega; keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki; kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hoiduma sarnase mõjuga uute toetuste kehtestamisest. Soovitud tulemust peaksid aitama saavutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi käsitlevad läbirääkimised. Lisaks kohustus liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki.

(12)  ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sõnastati seitsmeteistkümnest kestliku arengu eesmärgist ühena (14. eesmärk) ookeanide kaitse ja säästev kasutamine. Liit on täielikult pühendunud sellele eesmärgile ja selle täitmisele. Sellega seoses on liit kohustunud: edendama ökoloogiliste võimaluste piires arenevat säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise ökosüsteemipõhise käsitlusega, eelkõige (arvestades liikide ja elupaikade tundlikkust merel toimuva inimtegevuse suhtes) elusressursside kaitse ja hea keskkonnaseisundi saavutamisega; keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülepüüki ja liigset püügivõimsust; kaotama toetused, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning hoiduma uute toetuste kehtestamisest. Soovitud tulemust peaksid aitama saavutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi käsitlevad läbirääkimised. Lisaks kohustus liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis soodustavad ülepüüki ja laevastike liigset püügivõimsust. Liidu säästev kalandussektor ning mere- ja magevee-vesiviljelus toetavad olulisel määral ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Lisaks peaks EMKF aitama kaasa teiste ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eeskätt võetakse käesolevas määruses arvesse järgmisi kestliku arengu eesmärke:

 

1. eesmärk (kaotada vaesus): EMKFi kaudu aidatakse parandada kõige kaitsetumate rannikukogukondade elutingimusi (eeskätt kogukonnad, kes sõltuvad kalavarudest, mida ohustavad ülepüük, üleilmsed muutused või keskkonnaprobleemid).

 

3. eesmärk (hea tervis ja heaolu): EMKFi kaudu aidatakse võidelda rannikuvete saastamisega, mis põhjustab endeemilisi haigusi, ning tagada kalandus- ja vesiviljelussektorist pärineva toidu hea kvaliteet.

 

7. eesmärk (puhas energia): EMKFi kaudu edendatakse taastuva mereenergia arendamist – selleks rahastatakse sinist majandust koostöös programmi „Euroopa horisont“ rahastavate fondidega ning tagatakse, et nimetatud areng aitab kaitsta merekeskkonda ja kalavarusid.

 

8. eesmärk (inimväärne töö ja majanduskasv): EMKFi kaudu aidatakse koos Euroopa Sotsiaalfondiga kaasa sinise majanduse kui majanduskasvu soodustava teguri arendamisele. Lisaks tagatakse, et majanduskasv looks rannikukogukondadele inimväärseid töökohti. Ja veel aidatakse EMKFi kaudu parandada kalurite töötingimusi.

 

12. eesmärk (vastutustundlik tarbimine ja tootmine): EMKFi kaudu aidatakse edendada loodusvarade mõistlikku kasutamist ja piirata loodusvarade ja energiaressursside raiskamist.

 

13. eesmärk (kliimameetmed): EMKFi toel koostatakse suuniseid kliimamuutuste leevendamiseks.

Selgitus

Käesolevas määruses sätestatud eesmärke ja põhimõtteid järgides toetatakse EMKFist teiste kestliku arengu eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 30 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed selgitatakse välja EMKFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus.

(13)  Arvestades kliimamuutuste leevendamise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja liikumisele üldeesmärgi suunas, mis näeb ette eraldada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid lubama EMKFil aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kuid see ei tohi piirata ÜKP rahastamist, mis tuleb positiivselt ümber hinnata. Asjakohased meetmed, sealhulgas projektid, mille eesmärk on kaitsta ja taastada mererohuga kaetud alasid ja rannikuäärseid märgalasid kui olulisi CO2 sidujaid, selgitatakse välja EMKFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  EMKF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.

(14)  EMKF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele, mille juures tuleb ÜKP ja merestrateegia raamdirektiivi raames pöörata piisavalt tähelepanu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning järgida ELi keskkonnapoliitikat, sealhulgas veekvaliteedi norme, mis tagavad kalanduse väljavaateid parandava merekeskkonna kvaliteedi. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „ÜKP määrus“)7 artiklile 42 peaks EMKFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP eeskirjade järgimisest. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks vastu võtta.

(15)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „ÜKP määrus“)7 artiklile 42 peaks EMKFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP eeskirjade ja asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide täielikust järgimisest. Liidu finantsabi tuleks anda ainult nendele ettevõtjatele ja liikmesriikidele, kes järgivad täielikult oma asjakohaseid õiguslikke kohustusi. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks vastu võtta.

_________________

_________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud edasilükkamise, peatamise ja finantskorrektsioonide eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või toetusesaaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele täitmata jätmisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kehtestada finantskorrektsioonid juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP eeskirjad olulisel määral täitmata.

(16)  Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade täielikule järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) nr ... [ühissätete määrus] sätestatud edasilükkamise, peatamise ja finantskorrektsioonide eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või toetusesaaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis kinnitavad sellist täitmata jätmist, peaks komisjonil olema õigus maksetähtaegu ajutiselt edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kehtestada finantskorrektsioonid juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP eeskirjad olulisel määral täitmata.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Viimasel paaril aastal on ÜKP raames palju ära tehtud kalavarude taastamisel jätkusuutlikule tasemele, liidu kalatööstuse kasumlikkuse suurendamisel ja mereökosüsteemide kaitsel. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merebasseinides, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad.

(17)  Viimasel paaril aastal on võetud meetmeid selleks, et viia kalavarud lähemale jätkusuutlikule tasemele, suurendada liidu kalatööstuse kasumlikkust ja kaitsta mereökosüsteeme. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide (sealhulgas õiguslik kohustus taastada ja hoida kõigi kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel) täielikul saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merepiirkondades, kus saavutused on olnud tagasihoidlikumad, eeskätt kõige eraldatumates, näiteks äärepoolseimates piirkondades.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osa väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi.

(18)  Kalapüügil on oluline roll liidu paljude ranniku- ja saarekogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on suur tähtsus väikesemahulisel rannapüügil, näiteks äärepoolseimates piirkondades. Kuna paljudes kalurikogukondades on keskmine vanus üle 50 aasta, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast kalandussektoris jätkuvalt probleemi. Seepärast on tähtis, et EMKF toetaks kalandussektori atraktiivsuse suurendamist, tagades sektoris kutseõppe ja noorte ametialase arengu.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Kutselises ja harrastuskalapüügis ning vesiviljeluses ühismajandamise mehhanismide rakendamine soodustab ÜKP eesmärkide saavutamist, sest selles osalevad otseselt kaasatud sidusrühmad, nagu haldusasutused, kalandus- ja vesiviljelussektor, teadusringkonnad ja kodanikuühiskond, ning otsuste tegemisel tuginetakse vastutuse õiglasele jagamisele ja paindlikule majandamisele, mis põhineb teadmistel, teabel ja otsesuhtlusel. EMKF peaks toetama kõnealuste mehhanismide rakendamist kohalikul tasandil.

Selgitus

Ühismajandamise mudel on kõige tulemuslikum biomajandusliku majandamise kontekstis, mille puhul säästetakse ökosüsteemi ja järgitakse ettevaatuspõhimõtet. See mudel peaks andma vahendid, millega on võimalik reaalajas reageerida paindliku majandamise muutuvatele tingimustele.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  EMKFi eesmärk peaks olema ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlik ning seda majandatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.

(19)  EMKF peaks aitama kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on pikemas perspektiivis ökoloogiliselt jätkusuutlik ning seda korraldatakse viisil, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega, see aitab saada majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu, toetab tervisliku toidu kättesaadavust ja tagab õiglased töötingimused. Sellega seoses tuleks eriti tunnustada ja toetada väikeste avameresaarte kalandust, et see tegevus säiliks ja need saared jõukamaks saaksid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  EMKFist antava toetuse eesmärk peaks olema saavutada maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhinev säästev kalapüük ja seda säilitada ning minimeerida kalapüügi negatiivset mõju mereökosüsteemile. Kõnealune toetus peaks hõlmama ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning vähese CO2-heitega püügiviisidesse ja -tehnikatesse.

(20)  EMKFist antav toetus peaks aitama õigeaegselt täita õiguslikku kohustust taastada kõigi kalavarude populatsioonid sellisel biomassi tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja seda taset säilitada, ning kohustust minimeerida ja võimaluse korral kaotada kalapüügi jätkusuutmatu ja kahjulik mõju mereökosüsteemile. Kõnealune toetus peaks hõlmama ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse, vähese CO2-heitega ja selektiivsust suurendavatesse püügiviisidesse ja -tehnikatesse.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Lossimiskohustus on ÜKP peamisi probleeme. See on valdkonna kalapüügiviise märkimisväärselt muutnud, tuues mõnikord kaasa märkimisväärse rahalise kulu. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse rakendamisele, kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema kõrgem kui teistsuguste toimingute puhul (näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, tuleks ette näha ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.

(21)  Lossimiskohustus on õiguslik kohustus ning üks ÜKP peamisi eesmärke. Tänu sellele on lõpetatud keskkonna seisukohalt lubamatu tagasiheide ning saavutatud olulised muutused kalapüügiviisides, mis on mõnikord kaasa toonud märkimisväärsed rahalised kulud. Seetõttu peaksid liikmesriigid kasutama EMKFi, et maksimaalselt toetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse täielikule ja õigeaegsele täitmisele (kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema kõrgem kui teistsuguste toimingute, näiteks selektiivsetesse püügivahenditesse investeerimise puhul), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, tuleks ette näha ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Lossimiskohustuse täitmist tuleks jälgida võrdselt kõigi, nii suurte kui väikeste kalalaevade puhul ja kõigis liikmesriikides.

Selgitus

Väikesemahulise püügiga tegelevad kalurid Iirimaal ja mujal kaebavad pidevalt ja järjekindlalt selle üle, et kuna nad kalastavad enamasti ranniku lähedal, on nad inspekteerimisel ja karistamisel kõige lihtsamad sihtmärgid, samas kui suurematele laevadele on raskem juurde pääseda ja seega on neid ka raskem kontrollida.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, energiatõhusust ja püügi kvaliteeti, võib EMKFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Sellise toetuse tulemusel ei tohiks aga suureneda püügivõimsus ega võimekus leida kala, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute täpsete rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kindlaksmääramine sõltuma liikmesriikidest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul tuleks lubada teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra.

(22)  Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, keskkonnakaitset, energiatõhusust, loomade heaolu ja püügi kvaliteeti ning toetada teatavaid tervishoiuga seotud küsimusi, peaks olema võimalik toetada EMKFist innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Selline toetus ei tohiks aga tekitada püügivõimsuse suurenemise või kalaparvede avastamise võimekuse paranemise ohtu, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute ja toetuste täpsete rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kindlaksmääramine sõltuma liikmesriikidest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul tuleks lubada teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  ÜKP edu sõltub ka kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega ka kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Võttes arvesse usaldusväärsete ja täielike andmete kogumisel ilmnevaid probleeme ja kulusid, on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks ja töötlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1004 (edaspidi „andmete kogumise raammäärus“)9 ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus peaks võimaldama koostoimet muud liiki mereandmete kogumisel ja töötlemisel.

(24)  ÜKP edu sõltub ka kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega ka kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Usaldusväärsete ja täielike andmete kogumise raskust ja kulukust arvestades on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks, töötlemiseks ja vahetamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1004 (edaspidi „andmete kogumise raammäärus“)9 ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus peaks võimaldama koostoimet muud liiki mereandmete, sealhulgas harrastuskalapüüki puudutavate andmete kogumisel, töötlemisel ja vahetamisel.

_________________

_________________

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  EMKFist peaks toetama teaduslike nõuannete andmise, liidu kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ning rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike osamaksete abil ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsese kui ka kaudse täitmise raames.

(25)  EMKFist peaks toetama ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsesel kui ka kaudsel täitmisel, tehes seda teaduslike nõuannete, liidu kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ja rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike osamaksete abil ning tänu liidu suuremale pühendumisele ookeanide rahvusvahelisele haldamisele.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Võttes arvesse probleeme ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisel, peaks olema võimalik EMKFist toetada meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks. Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastiku segmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata merekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastiku segmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku segmentide kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4 ning mida tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega. Selleks et tagada laevastiku struktuurilise kohandamise kooskõla kaitse-eesmärkidega, peaks püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamine olema rangelt tingimuslik ja seotud tulemuste saavutamisega. Seetõttu tuleks selle rakendamisel kasutada üksnes rahastamist, mis ei ole seotud kuludega, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Selle mehhanismi kohaselt ei tohiks komisjon maksta liikmesriikidele hüvitist püügitegevuse püsiva lõpetamise eest tegelikult kantud kulude alusel, vaid tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise alusel. Selleks peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktiga sellised tingimused, mis peaksid olema seotud ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisega.

(26)  Võttes arvesse probleeme ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisel, peaks olema võimalik EMKFist toetada meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks. Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastikusegmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata mere elusressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastikusegmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastikusegmentide kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4 ning mida tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Säästva ja keskkonnasõbraliku, kalavarudele väiksemat survet avaldava kalanduse rajamiseks tuleks EMKFist toetada (ka tasakaalustamata laevastikusegmentides) laevade moderniseerimist vähem energiamahukaks kas subsiidiumite või rahastamisvahendite kaudu. Lisaks peaks EMKF võimaldama noortele kaluritele toetust töövahendite, sealhulgas enam kui 12 meetri pikkuste laevade muretsemiseks, välja arvatud tasakaalustamata laevastikusegmentides.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 b)  Kuna lossitud toodangu kvaliteedi ning ka töötajate ohutuse ja töötingimuste tagamisel on suur tähtsus kalasadamatel, lossimiskohtadel, ankrupaikadel ja oksjonihoonetel, tuleks lossitud toodete lisaväärtuse optimeerimiseks EMKFi kaudu toetada eelkõige sadamataristu ja esmajärjekorras kalandustoodete turustamise moderniseerimist.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Püügitegevuse suurt ettenägematust arvesse võttes võivad erakorralised asjaolud põhjustada kaluritele märkimisväärset majanduslikku kahju. Nende tagajärgede leevendamiseks peaks olema võimalik EMKFist toetada hüvitise maksmist püügitegevuse erakorralise peatamise eest, mis on tingitud teatavatest kaitsemeetmetest, nt mitmeaastased kavad, kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgid, meetmed kalalaevade püügivõimsuse kohandamiseks olemasolevatele püügivõimalustele ja tehnilised meetmed, erakorraliste meetmete rakendamisest, säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaldamise katkemisest vääramatu jõu tõttu, loodusõnnetusest või keskkonnajuhtumist. Toetust tuleks anda ainult siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne, näiteks kui asjaomase laeva äritegevus on vähemalt 90 järjestikuse päeva jooksul peatatud ja kui peatamisest tulenevad majanduslikud kahjud moodustavad kindlaksmääratud ajavahemikus üle 30 % asjaomase ettevõtja keskmisest aastakäibest. Sellise toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta angerjapüügi eripärasid.

(27)  Püügitegevuse suurt ettenägematust arvesse võttes võib selle ajutine peatamine teha kaluritele märkimisväärset majanduslikku kahju. Nende tagajärgede leevendamiseks peaks olema võimalik EMKFist toetada hüvitiste maksmist püügitegevuse ajutise peatamise eest, mis on tingitud: teatavatest kaitsemeetmetest, nagu nt mitmeaastased kavad, kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgid, meetmed kalalaevade püügivõimsuse kohandamiseks olemasolevate püügivõimalustega ja tehnilised meetmed; erakorraliste meetmete rakendamisest; säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaldamise katkemisest või lepingute uuendamata jätmisest vääramatu jõu tõttu; loodusõnnetusest või keskkonnajuhtumist; selliste olukordade näiteks on ka kalavarude ebatavaline suremus, püügi peatamine varude tervisliku seisundi tõttu, püügitegevuse ajal merel toimunud õnnetused ja ebasoodsad ilmastikunähtused. Toetust tuleks anda ainult siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne, näiteks kui viimase kahe aasta jooksul on asjaomase laeva majandustegevus olnud peatatud vähemalt 120 järjestikuseks päevaks. Sellise toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta angerjapüügi eripärasid.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Kaluritel ning mere- ja magevee-vesiviljelustootjatel peaks olema võimalus saada EMKFist toetust kalandus- ja vesiviljelusturgudel tekkivate kriiside, loodusõnnetuste ja keskkonnajuhtumite korral.

Selgitus

Sarnaselt põllumajandusfondidega tuleks luua turu-turvavõrgustik ka kaluritele ja vesiviljelustootjatele.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu tuleks EMKFi rakendamisel võimaldada nende sooduskohtlemist 100 % abi osatähtsuse määraga, sealhulgas kontrolli ja täitmise tagamisega seotud tegevuse eest, eesmärgiga soodustada säästvaid kalapüügitavasid. Samuti tuleks toetuse teatavad valdkonnad reserveerida väikesemahulisele püügile laevastiku segmendis, kus püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega, nt kasutatud laeva ostmiseks ja laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks. Peale selle peaksid liikmesriigid lisama oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist tuleks jälgida näitajate alusel, millele tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihttasemed.

(28)  Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu tuleks EMKFi rakendamisel võimaldada nende sooduskohtlemist 100 % abi osatähtsuse määraga, sealhulgas kontrolli ja täitmise tagamisega seotud tegevuse eest, et soodustada ÜKP eesmärkidega kooskõlas olevaid säästvaid kalapüügitavasid. Samuti tuleks toetuse teatavad valdkonnad reserveerida väikesemahulisele püügile laevastikusegmendis, kus püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega, nt kasutatud laeva ostmiseks ja laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks, ning noorte kalurite toetamiseks. Peale selle peaksid liikmesriigid lisama oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist tuleks jälgida näitajate alusel, millele tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihttasemed.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Äärepoolseimad piirkonnad, mida on käsitletud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“,10 peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida äärepoolseimad piirkonnad kannavad oma asukoha ja saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul.

(29)  Äärepoolseimad piirkonnad peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Et säilitada liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate teatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konkurentsivõimet võrreldes liidu muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas liit 1992. aastal meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Aastatel 2014–2020 kohaldatavad meetmed on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 508/201410a. Tuleb jätkata meetmeid teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel liidu äärepoolseimates piirkondades tekkivate lisakulude hüvitamiseks, et hüvitis aitaks säilitada nimetatud piirkondade ettevõtjate majanduslikku elujõulisust. Arvestades äärepoolseimate piirkondade erinevaid turustamistingimusi, samuti saagikuse, varude ja turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ette nähtud kogueraldise raames hüvituskõlblikud kalapüügitooted, nende maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad. Liikmesriikidel peaks olema õigus diferentseerida neile ette nähtud kogueraldise raames asjaomaste kalapüügitoodete loetelu ja kogused ning hüvitissumma. Samuti peaks neil olema õigus tingimuste muutumise korral hüvituskavasid kohandada. Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab nõutaval määral katta äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest põhjustatud lisakulud. Ülemääraste hüvitiste vältimiseks peaks see summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul.

__________________

__________________

10 COM(2017) 623

 

 

10a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise rannapüügi sektori ellujäämise tagamiseks ning kooskõlas kestliku arengu eesmärgis nr 14 osutatud väikesaarte ja -territooriumite erikohtlemise põhimõttega peaks olema võimalik toetada EMKFist ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt selliste äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise rannapüügiga tegelevate laevade muretsemist ja uuendamist, mis lossivad kogu oma saagi nende piirkondade sadamates ja toetavad kohalikku kestlikku arengut – see aitaks parandada inimeste ohutust, täita ELi hügieeninõudeid, võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning saavutada suuremat keskkonnatõhusust. Sellisel kalalaevastiku uuendamisel ei tohi ületada kinnitatud püügivõimsuse ülemmäärasid ning see peab olema kooskõlas ÜKP eesmärkidega. EMKFist peaks olema võimalik toetada selliseid seotud meetmeid nagu äärepoolseimates piirkondades väikesemahulise rannapüügi laevadele spetsialiseerunud väikeste laevatehaste ehitamine ja uuendamine, taristu muretsemine või uuendamine ning uuringud.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 b)  Vastavalt Euroopa Parlamendi resolutsioonile saarte erilise olukorra kohta (2015/3014(RSP)) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele „Saarte spetsiifilised probleemid“ (1229/2011), on põllumajandus, tõuaretus ja kalandus kohaliku saaremajanduse tähtis osa. Euroopa saarepiirkonnad kannatavad juurdepääsuraskuste (eeskätt VKEde puhul) ja toodete vähese mitmekesisuse tõttu ning neil on vaja strateegiat, mis aitaks ära kasutada kogu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu vahendite vahelist võimalikku sünergiat saarte ebasoodsate tingimuste tasakaalustamiseks ja nende majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu tõhustamiseks. Kuna ELi toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse saarte eripäraseid muutumatult ebasoodsaid looduslikke ja geograafilisi tingimusi, peab komisjon kehtestama ELi saarte strateegilise raamistiku, et ühendada vahendid, mis võivad avaldada olulist territoriaalset mõju.

Selgitus

2021. aastaks ette nähtud EMKFi uut raamistikku kaaludes tuleks Euroopa saarte eriolukorda paremini arvesse võtta.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist toetada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmist ja taastamist. Sel eesmärgil peaks EMKFist hüvitama kalurite tegevust kaotatud püügivahendite ja mereprügi kokkukogumisel merest ning toetama sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et kindlustada kaotatud püügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmed ja -rajatised. Sellest tuleks toetada ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda hoida, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv“)11; kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamist; Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (edaspidi „elupaikade direktiiv“)12 kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega, samuti kaitsta liike Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ (edaspidi „linnudirektiiv“)13 kohaselt. Kooskõlas merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga peaks EMKF eelarve otsese täitmise raames edendama puhtaid ja heas seisundis meresid ning rakendama Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2016. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“14.

(30)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist toetada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmist ja taastamist. Sel eesmärgil peaks EMKFist hüvitama kalurite tegevust kaotatud püügivahendite ja mereprügi, eriti plastjäätmete kokkukogumisel merest ning toetama sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et kindlustada merest kokkukogutud kaotatud püügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtu- ja ladustamisrajatised. Sellest tuleks toetada ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda hoida, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv“)11; kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamist; Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (edaspidi „elupaikade direktiiv“)12 kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega; samuti kaitsta liike Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ (edaspidi „linnudirektiiv“)13 kohaselt. Järgida tuleks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ 13a; liidu asulareovee norme; ning liidu norme äärepoolseimates piirkondades mereelustiku kaitseks ja selle seisundi parandamiseks mõeldud statsionaarsete ja teisaldatavate rajatiste ehitamiseks, paigaldamiseks, moderniseerimiseks ning teaduslikuks ettevalmistamiseks ja hindamiseks. Kooskõlas merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga peaks EMKF eelarve otsese täitmise raames edendama puhtaid ja heas seisundis meresid ning rakendama Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2016. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“14.

_________________

_________________

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

12 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

12 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

 

13a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

14 COM(2018) 28

14 COM(2018)0028

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesanne.

(31)  ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sõnastati ühena 17st kestliku arengu eesmärgist (eesmärk nr 2) nälja kaotamine, toiduainetega kindlustatuse saavutamine ja toitumise parandamine. Liit on täielikult pühendunud sellele eesmärgile ja selle täitmisele. Seejuures toetavad kalapüük ja säästev vesiviljelus toiduga kindlustatust ja inimeste toitumist. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma tarbitavatest kalandustoodetest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Oluline ülesanne on soodustada liidus toodetud kvaliteetsete ja taskukohaste hindadega kalandustoodete tarbimist, avaliku sektori asutuste (nt haiglad ja koolid) varustamist kohaliku väikesemahulise kalapüügi toodetega ning käivitada haridusasutustes koolitus- ja teavitusprogramme teemal, kui tähtis on süüa kohalikku kala.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.

(32)  EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee-vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmiseks. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Toetust tuleks anda eelistatavalt rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu ning tagastamatu abina.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Toiduga kindlustatus sõltub tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela, aga ka tarbijate teavitamise läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust. Selleks võib EMKFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (edaspidi „ühise turukorralduse määrus“)15 eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada tootjaorganisatsioonide asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, uute turuväljundite edendamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.

(33)  Toiduga kindlustatus sõltub tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust ning tarbijate teavitamist. Selleks võib EMKFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (edaspidi „ühise turukorralduse määrus“)15 eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada muu hulgas tootjaorganisatsioonide, sealhulgas kalanduskooperatiivide ja väiketootjate asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, ladustamisabi, reklaami- ja teavituskampaaniaid, uute turuväljundite edendamist, turu-uuringute korraldamist, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) säilitamist ja tugevdamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.

_________________

_________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Liidu mereandidest valmistatud toodete kvaliteet ja mitmekesisus annab tootjatele konkurentsieelise, mis toetab oluliselt kultuuri- ja gastronoomiapärandit ning aitab ühildada ühelt poolt kultuuritraditsioonide säilitamist ja teiselt poolt uute teaduslike teadmiste arendamist ja kasutamist. Kodanikud ja tarbijad nõuavad üha enam geograafilisest päritolust tingitud erisustega ja kvaliteetseid tooteid. Seepärast saab EMKFist toetada mereandidest valmistatud tooteid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/20121a. Eelkõige saab toetada nimetatud määruses sätestatud kvaliteetsete geograafiliste tähiste tunnustamist ja registreerimist. Toetada saab ka kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavaid üksusi ning nende arendatavaid kvaliteedi tõstmise programme. Ja veel saab toetada nimetatud haldavate üksuste teostatavaid uuringuid, mis käsitlevad tooteid ning tootmisprotsesse ja -rajatisi.

 

___________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 b)  Võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta ning 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale uue hoo andmise kohta, tuleks EMKFist toetada teadusuuringuid ja andmete kogumist rändlindude mõju kohta vesiviljelussektorile ning asjaomastele liidu kalavarudele.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 c)  Kasvava vesiviljelussektori vajalikkust ja rändlindudest tingitud kalavarude olulist kadu silmas pidades peaks EMKF sisaldama kuni Euroopa tasandi majandamiskava kehtestamiseni teatavat hüvitist selliste kadude eest.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Sellist toetust tuleks anda üksnes rahastamisvahendite ja InvestEU, mitte toetuste kaudu.

(34)  Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKFist peaks olema võimalik toetada sellesse sektorisse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Sellist toetust võib anda tagastamatu abi, rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu.

Selgitus

Konkurentsivõime suurendamiseks tuleks töötlevat tööstust jätkuvalt tagastamatu abi kaudu toetada. Tagastamatut abi ei tohiks välistada, sest väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ei ole lihtne rahastamisvahenditele juurde pääseda.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Lisaks mainitud toetuskõlblikele meetmetele peaks saama EMKFist toetada muid kalanduse ja vesiviljelusega seotud valdkondi, sealhulgas kaitseotstarbelist jahti ja tülikate, kalavarude kestlikku taset ohustavate looduslike liikide, eriti hüljeste ja kormoranide arvukuse reguleerimist.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 b)  Lisaks mainitud toetuskõlblikele meetmetele peaks saama EMKFist toetada muid kalanduse ja vesiviljelusega seotud valdkondi, sealhulgas hüvitada liidu õigusaktidega kaitstud lindude ja imetajate, eriti hüljeste ja kormoranide tekitatud kahjusid.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF peaks keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

(35)  Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva, ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade, sh saarte ja äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades, biomajanduses ja biotehnoloogias (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused) ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikust arengust, mis võivad luua töökohti ja samal ajal edendada kohalikku arengut ning uute, bioloogial põhinevate merendustoodete arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKVF peaks keskenduma konkreetselt säästva, ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  ÜKP määruse põhjenduse 3 kohaselt võib harrastuskalapüügil olla oluline mõju kalavarudele, mistõttu liikmesriigid peaksid tagama selle korraldamise ÜKP eesmärkidega kokkusobival viisil. Nagu rõhutatakse Euroopa Parlamendi resolutsioonis harrastuskalapüügi olukorra kohta Euroopa Liidus (2017/2120 INI), ei saa harrastuskalapüüki nõuetekohaselt korraldada ilma selle kohta regulaarselt usaldusväärseid andmeid kogumata.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 b)  Säästva sinise majanduse eesmärk on tagada kestlik tootmine ja tarbimine ning tõhus ressursikasutus koos mereökosüsteemide kaitse ja nende mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupidavuse, põhifunktsioonide ja olemusliku väärtuse säilitamisega. Selle aluseks on praeguse ja tulevaste põlvkondade pikaajaliste vajaduste hindamine. Ühtlasi tähendab see kaupadele ja teenustele õigete hindade määramist.

Selgitus

Säästev sinine majandus tähendab seda, et kõik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnategevused on mere ökosüsteemi lahutamatu osa ning seetõttu on vaja säilitada tasakaal kohalike rannikukogukondade elutingimuste ja heaolu parandamise ning mereökosüsteemide kaitse vahel. Säästev sinine majandus loob merekeskkonnast majanduslikku väärtust ainult siis, kui see toimib viisil, mis kaitseb mereressursse ja -ökosüsteeme.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 c)  Vaja on toetusmeetmeid, millega soodustada sotsiaalset dialoogi ning kasutada EMKFi selleks, et aidata koolitada merendus- ja kalandussektori jaoks kvalifitseeritud spetsialiste. Merendus- ja kalandussektori uuendamise olulisus ja innovatsiooni roll selles nõuab EMKFi raames kutsealase koolituse ja kutseõppe jaoks ettenähtud eraldiste ümberhindamist.

Selgitus

Muudatusettepanekus tuletatakse meelde kalanduskomisjoni arvamuse 2017/2052 (INI) artikleid 25 ja 27 ja vajadust suunata vahendid EMKFi raames konkreetselt sektorite praeguste ja uute töötajate koolitamisele ilma vanusepiiranguteta, kuid püüdes parandada kalandustegevuste majanduslikku ja ökoloogilist kestlikkust.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 d)  Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et parandada kalandus- ja merendustegevuste konkurentsivõimet ja majandustulemusi. Seepärast tuleks EMKFist toetada nõuandeteenuseid, teadlaste ja kalurite vahelist koostööd, kutseõpet ja elukestvat õpet, ning ergutada teadmiste levitamist, aidata parandada ettevõtjate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet ning edendada sotsiaaldialoogi. Selleks et tunnustada mittepalgalisest töötajast kalurite abikaasade ja elukaaslaste rolli kalurikogukondades, tuleks teatavatel tingimustel anda toetust ka nende ametialast arengut soodustava kutseõppe, pidevõppe, teadmiste levitamise ja suhtlusvõrgustike loomise jaoks.

Selgitus

Sellega taastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse põhjendus 31, mille eesmärk on edendada inimkapitali. Eeskätt kalapüügist sõltuvate rannikukogukondade jaoks on ülimalt tähtis, et nad saaksid soodustada uute kvalifitseeritud töötajate kaasamist.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku- ja sisemaa kogukondade ja majanduse elujõulisust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks olema võimalik eelarve jagatud täitmise raames toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranna- ja sisevetekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.

(36)  Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku-, saare- ja sisemaakogukondade ja nende majanduse elujõulisust ja kestlikkust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks olema võimalik eelarve jagatud täitmise raames toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranna- ja sisevetekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist toetada säästvat sinist majandust andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine ning andmete suurem jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.

(37)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKVFist toetada säästvat ja ökoloogiliste võimaluste piires arenevat sinist majandust andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi mere- ja mageveekeskkonna seisundi ja varude kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine, kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkus ning andmete kvaliteedi parandamine ja andmete ulatuslikum jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames peaks EMKF keskenduma säästvat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavat tähelepanu äärepoolseimate piirkondade eriolukorrale.

(38)  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames peaks EMKF keskenduma säästvat, ökoloogiliste võimaluste piires arenevat ja heas seisundis merekeskkonda tugevdavat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi, merede ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta ökoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eelnimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavalt tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklis 174 käsitletud äärepoolseimate piirkondade ja saarte eriolukorrale.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme on piiriülesed, nagu liigkasutus, kliimamuutused, hapestumine, reostus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel, mille osaline liit nõukogu otsuse 98/392/EC16 alusel on, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud ülemaailmne üksmeel selles, et ookeanidele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonnas ja merel toimuvat inimtegevust tõhusamalt hallata.

(39)  60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme, näiteks elurikkuse vähenemist põhjustavad liigkasutus, kliimamuutused, hapestumine, reostus, naftaluure ja maavarade merepõhjast kaevandamine, on piiriülesed, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga, mille osaline on liit nõukogu otsuse 98/392/EC16 alusel, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimtegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud üleilmne üksmeel selles, et ookeanidele ja meredele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonnas ja merel toimuvat inimtegevust mõjusamalt hallata.

_________________

_________________

16 Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

16 Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“17. Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid.

(40)  Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“17. Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise liikumapanev ja juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada ning minimeerida selle mõju merekeskkonnale, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid.

_________________

_________________

17 JOIN(2016) 49

17 JOIN(2016) 49

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks iga liikmesriik koostama ühe programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, peaks komisjon tegema iga merepiirkonna kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid programmide üle läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi. Komisjon peaks programmide hindamisel arvesse võtma ÜKP keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, säästva sinise majanduse sotsiaal-majanduslikke tulemusi, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi hulga vähendamist ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.

(43)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks iga liikmesriik koostöös kõigi piirkondadega koostama ühe ühtse programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, peaks komisjon tegema iga merebasseini kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid programmide üle läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi. Komisjon peaks programmide hindamisel arvesse võtma ÜKP sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme, säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse ja eelkõige väikesemahulise rannapüügi sotsiaal-majanduslikke tulemusi, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi kokkukogumist ja selle hulga vähendamist ning kliimamuutuste vastu võitlemist, nende leevendamist ja nendega kohanemist.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 a)  Majandamismeetmete tõhusa rakendamise tagamiseks piirkondlikul tasandil, dialoogi tõhustamiseks ja osalejate kaasamiseks peaksid liikmesriigid looma ühise majandamiskava, mis hõlmab nõuandekomisjone, kalurite organisatsioone ning pädevaid institutsioone ja asutusi.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)  Praeguse EMKFi maksemenetlus on tunnistatud puudulikuks, sest neli aastat pärast kohaldamist on fondist kasutatud ainult 11 %. Menetlust tuleks parandada, et kiirendada maksete tegemist toetusesaajatele, eriti üksikisikutele ja perekondadele.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a)  Komisjon peaks ka tagama piisavad vahendid ühiskonna teavitamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustegevusest ning kala ja mereandide mitmekesisema tarbimise kasulikkusest.

Selgitus

Kala tarbimise mitmekesistamine vähendab survet kõige eelistatumatele kalavarudele.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201319, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9520, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9621 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193922 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võiks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võiks Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137123. Määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tagama, et EMKFi haldamisel ja rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] ja määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted].

(47)  Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201319, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9520, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9621 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193922 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, heastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võiks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võiks Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137123. Määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tagama, et EMKFi haldamisel ja rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] ja määrusele (EL) nr [ühissätete määrus].

_________________

_________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

20 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

20 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

21 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

21 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

22 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

22 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks teatavad andmed EMKFist rahastatavate meetmete kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKFist rahastatavate meetmete kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67924 sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju.

(48)  Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks andmed EMKFist rahastatavate meetmete kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) nr [ühissätete määrus]. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKFist rahastatavate meetmete kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67924 sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju.

_________________

_________________

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „ühine teabejagamiskeskkond” (CISE) – selliste süsteemide keskkond, mis on loodud valdkondadevahelise ja piiriülese mereseirega tegelevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks, et suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli ja muud nende ülesannetega seotud tegevust;

(3)  „rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli, inspekteerimist ja muid nende ülesannetega seotud tegevusi;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  „harrastuskalapüügi sektor“ – kõik harrastuskalapüügi segmendid ning nendest sõltuvad või nende loodud ettevõtted ja töökohad;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  „kaldakalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb tööndusliku kaldakalapüügiga;

Selgitus

Kaldakalurid ja väikesemahulise rannapüügiga tegelevad kalurid on tihtipeale sarnases olukorras. Sellepärast peaksid EMKFi toetust käsitlevad sätted hõlmama ka kaldakalureid.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „tulusad vesiviljelusinvesteeringud“ – investeeringud vesiviljelussektori tootmisrajatiste ehitamisse, laiendamisse ja moderniseerimisse või varustusse;

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas sõna „tootlik“ väljajätmisega artikli 23 lõikest 3.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „merebasseinistrateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide merebasseini või ühe või enama allbasseini ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon vajaduse korral koostöös asjaomaste riikide, nende piirkondade ja muude sidusrühmadega;

(13)  „merebasseinistrateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide teatava merebasseini või ühe või enama allbasseini ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon vajaduse korral koostöös asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide, nende piirkondade ja muude sidusrühmadega;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  „väikesemahuline rannapüük“ – kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/200626 artikli 2 lõikes 1;

(14)  „väikesemahuline rannapüük“ – kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/200626 artikli 2 lõikes 1, kaldakalapüük ja karpide korjamine;

_________________

_________________

26 Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

26 Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

Selgitus

Tuleb selgelt näidata, et kaldakalapüük kuulub väikesemahulise rannapüügi alla. Kui ajavahemikul 2014–2020 paluti komisjoni talitustel tõlgendada väikesemahulise rannapüügi sisu, vastasid nad, et selle alla kuulub ka kaldakalapüük ja karpide korjamine.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  „äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise püügi laevastikud“ – väikesemahulise püügi laevastikud, mis tegutsevad igas riiklikus rakenduskavas määratletud äärepoolseimates piirkondades;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  „säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, kallaste ja siseveeteedega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene majandustegevus ühtsel turul, mis hõlmab liidu äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega.

(15)  „säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, rannikualade ja siseveekogudega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene ökoloogiliste võimaluste piires toimuv majandustegevus ühtsel turul, mis hõlmab liidu saari, äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid, mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega ja mille eesmärk on tagada praeguse ja tulevaste põlvkondade ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik heaolu ning seejuures taastada ja säilitada mereökosüsteeme ning kaitsta ohustatud loodusvarasid;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  „ühismajandamine“ – partnerluskokkulepe, mille raames valitsused, kohalikud ressursikasutajad (kalurid), välised esindajad (vabaühendused, teadusasutused) ning mõnikord ka muud kalandus- ja rannikuressursse kasutavad sidusrühmad (laevaomanikud, kalakaupmehed, krediidiasutused või laenuandjad, turismitööstus jne) jagavad kalavarude majandamist puudutavate otsuste tegemisel vastutust ja pädevust;

Selgitus

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) määratlus FAO terminiportaalist http://www.fao.org/faoterm/en/.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  „keskkonnajuhtum“ – looduse või inimese poolt tahtmatult põhjustatud nähtus, mille tagajärjeks on keskkonnaseisundi halvenemine.

Selgitus

Artikli 18 lõike 1 punktis d kasutatud keskkonnajuhtumi mõistet ei ole selgitatud, aga õigusliku selguse huvides tuleks seda teha.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine;

(1)  säästva kalapüügi edendamine;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  säästva vesiviljeluse edendamine;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;

(2)  liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalandus- ja vesiviljelusturu ja töötleva tööstuse kaudu;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine;

(3)  säästva ja keskkonna taluvusvõimet arvestava sinise majanduse kasvu võimaldamine ning ranniku-, saare- ja sisemaakogukondade jõukuse ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKFist antava toetusega aidatakse saavutada liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. EMKFist antavat panust seiratakse vastavalt IV lisas sätestatud metoodikale.

EMKFist antava toetusega aidatakse saavutada ka liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. EMKFist antavat panust seiratakse vastavalt IV lisas sätestatud metoodikale.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Äärepoolseimad piirkonnad

 

Käesoleva määruse kõigi sätete puhul tuleb arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud spetsiifilisi piiranguid.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKFi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 6 140 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  EMKFi rakendamise rahastamispaketti aastatel 2021–2027 suurendatakse 6 867 000 000 eurole 2018. aasta püsivhindades (7 739 000 000 eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel, on 5 311 000 000 eurot jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

1.  II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel, on 87 % EMKFi rahastamispaketist [xxx eurot] jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Äärepoolseimates piirkondades toimuvale tegevusele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt:

välja jäetud

(a)  102 000 000 eurot Assooridele ja Madeirale;

 

(b)  82 000 000 eurot Kanaari saartele;

 

(c)  131 000 000 eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.

 

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Artiklis 21 osutatud hüvitis ei ületa 50 % ühestki lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eraldisest.

välja jäetud

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse artiklites 19 ja 20 osutatud toetusvaldkondadele. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad taotleda seoses nende kontrolli- ja andmekogumisülesannetega väiksemat protsendimäära.

4.  Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse artiklites 19 ja 20 osutatud toetusvaldkondadele. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad nende kontrolli- ja andmekogumisülesannete mahtu arvestades kohaldada väiksemat protsendimäära. Kui käesoleva määruse artiklite 19 ja 20 kohaselt kontrolliks ja andmete kogumiseks eraldatud assigneeringuid ära ei kasutata, võivad asjaomased liikmesriigid suunata vastavad summad kasutamiseks eelarve otsese täitmise korras liidu kalapüügi kontrollisüsteemi arendus- ja rakendustegevuseks, mille eest vastavalt käesoleva määruse artikli 40 punktile b vastutab Euroopa Kalanduskontrolli Amet.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Vähemalt 10% liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse merede ja rannikualade elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning mereteadmiste toetamiseks (artiklid 22 ja 27).

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Vähemalt 10% liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse laevameeskondade ohutuse ning töö- ja elutingimuste parandamiseks, koolituseks, sotsiaaldialoogiks ning kutseoskuste ja tööhõive edendamiseks. Seejuures ei või EMKFi kaudu laevadel tehtavateks investeeringuteks antav liidu rahaline toetus ületada 60 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  10 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.

(b)  15 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise alusel, on 829 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise alusel, on 13 % EMKFi rahastamispaketist [xxx eurot] jooksevhindades.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 16 kohaselt koostab iga liikmesriik artiklis 4 osutatud prioriteetide rakendamiseks ühe programmi.

1.  Määruse (EL) nr [ühissätete määrus] artikli 16 kohaselt koostab iga liikmesriik artiklis 4 osutatud prioriteetide rakendamiseks ühe riikliku programmi või piirkondlikud rakenduskavad.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  vajaduse korral artiklis 4 osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad.

(c)  vajaduse korral artiklis 29 c osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad.

Selgitus

Viidet asjaomasele sättele tuleb kohandada.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  vajaduse korral merebasseinide tegevuskavad karpide, kalanduse ja merendusega seotud küsimuste eest vastutavatele riiklikust madalama tasandi või piirkondliku tasandi ametiasutustele.

Selgitus

Kui merebassein jaguneb mitme liikmesriigi vahel, võib basseini tasandil strateegiate koostamiseks või meetmete võtmiseks olla vajalik kavandamine ja otsuste langetamine koostöös teiste riikide ja piirkondadega, kuna see võimaldab üksmeelselt püstitada eesmärke, võtta meetmeid ja eraldada rahalisi vahendeid. Üks näide sellisest olukorrast on Andaluusia, kelle rannikupiirkonnad jäävad Vahemere basseini, Lõuna-Atlandi basseini ja Gibraltari väina, kus kõigis valitsevad erinevad olud.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Asjaomased liikmesriigid koostavad oma programmi raames iga artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, milles on sätestatud järgmine:

välja jäetud

(a) kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;

 

(b) peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sh:

 

i) II jaotise kohane kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;

 

ii) artiklis 21 osutatud lisakulude hüvitamine;

 

iii) muud säästva sinise majanduse investeeringud, mis on vajalikud rannikualade jätkusuutliku arengu saavutamiseks.

 

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon koostab iga merebasseini kohta analüüsi, milles märgitakse ära selle ühised tugevused ja nõrkused määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 osutatud ÜKP eesmärkide saavutamise seisukohast. Vajaduse korral võetakse selliste analüüside puhul arvesse olemasolevaid merebasseinide ja makropiirkondlikke strateegiaid.

5.  Komisjon koostab pärast asjaomaste nõuandekomisjonide käest arvamuste saamist iga merebasseini kohta analüüsi, milles märgitakse ära selle ühised tugevused ja nõrkused määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 osutatud ÜKP eesmärkide saavutamise ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamise seisukohast. Selliste analüüside puhul võetakse arvesse olemasolevaid merebasseinide ja makropiirkondlikke strateegiaid.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  asjakohasel juhul vajadus laevastikke moderniseerida või uuendada;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kalanduse tootlikkust oluliselt kahjustavate invasiivsete liikide kontrolli all hoidmine;

Selgitus

Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsioon jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas liikumise kohta: praegune olukord ja tulevased väljakutsed.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  uuenduslike selektiivsete püügivahendite uurimise ja kasutamise toetamine kogu liidus, muu hulgas vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 27;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  värskeimad tõendid säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste kohta;

(e)  värskeimad tõendid ühelt poolt keskkonnaprioriteetide ja teiselt poolt säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste vahelise tasakaalu kohta;

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  kava panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;

(g)  kuidas kava aitab saavutada tasakaalu majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste ning mere- ja magevee-ökosüsteemide kaitse ja taastamise vahel;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  programmi panus mereprügi vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile xx [millega kehtestatakse Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses]27;

(h)  programmi panus mereprügi kokkukogumisse ja selle hulga vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile xx [millega kehtestatakse Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses]27;

_________________

_________________

27 ELT C […], […], lk […].

27 ELT C […], […], lk […].

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

(i)  programmi panus võitlusse kliimamuutuste vastu, nende leevendamisse ja nendega kohanemisse, muu hulgas CO2-heitkoguste vähendamisega tänu kütusesäästule.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  programmi panus ETR-kalapüügi tõkestamisse.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKFist toetuse saaja esitatud taotlus ei ole lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane toetusesaaja:

1.  EMKFist toetuse taotleja esitatud taotlus ei ole lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane toetuse taotleja:

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/200828 artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;

(a)  on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/200828 artikli 42 või kontrollimääruse artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP raamistikus vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;

__________________

__________________

28 Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1)..

28 Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1)..

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ29 artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetusetaotlus esitatakse artikli 23 alusel.

(c)  on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ 29 artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise.

__________________

__________________

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Toetusesaaja peab lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi täitma ka pärast taotluse esitamist kogu toimingu teostamise aja jooksul ja viie aasta jooksul pärast kõnealusele toetusesaajale viimase makse tegemist.

2.  Toetusesaaja peab lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi täitma ka pärast taotluse esitamist kogu toimingu teostamise aja jooksul ja kahe aasta jooksul pärast kõnealusele toetusesaajale viimase makse tegemist.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tingimused, mille kohaselt võib rahastamiskõlbmatuse perioodi lühendada;

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  nende tingimuste määratlus, mida tuleb täita pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist, ja antud abi tagasinõudmise kord nõuete täitmata jätmise korral, mis on astmeline vastavalt toime pandud rikkumise raskusele;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriigid võivad kohaldada vastuvõetamatuse ajavahemikku ka taotlustele, mille on esitanud siseveekogude kalurid, kes on toime pannud siseriiklike eeskirjades määratletud tõsiseid rikkumisi.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Rahastamiskõlblikud tegevused

 

EMKFist võib toetada erinevaid tegevusi, mille liikmesriigid on oma programmides kindlaks määranud, tingimusel et need on hõlmatud ühes või mitmes prioriteedis, mis on sätestatud käesolevas määruses.

Selgitus

Ettevõtjate ja liikmesriikide õigusselguse ja -kindluse huvides tuleb määruse tekstis sõnaselgelt nimetada põhimõtet, et „mis ei ole keelatud, on lubatud“.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toimingud, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust või toetatakse selliste seadmete soetamist, mis suurendavad laeva võimekust leida kala;

(a)  toimingud, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust või toetatakse selliste seadmete soetamist, mis suurendavad laeva võimekust leida kala, välja arvatud meeskonna töö- või elutingimuste või ohutuse parandamiseks, mis hõlmab laeva püstuvuse parandamist, või toote kvaliteeti, tingimusel et suurendamine jääb asjaomasele liikmesriigile eraldatud piiridesse, seadmata ohtu tasakaalu püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel, ja suurendamata asjaomase kalalaeva püügivõimet;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  ettevõtte omandi üleminek;

(f)  ettevõtte omandi üleminek, välja arvatud ettevõtte üleminek noortele kaluritele või noortele vesiviljelustootjatele;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;

(g)  varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega või taasasustamisega, mis on seotud looduskeskkonna keskkonna- ja tootmistingimuste parandamise protsessiga;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  uute sadamate, uute lossimiskohtade või uute oksjonihoonete ehitamine;

(h)  uute sadamate või uute lossimiskohtade ehitamine, välja arvatud väikesed sadamad ja lossimiskohad kõrvalistes piirkondades, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, kaugetel saartel ning perifeersetes ja linnavälistes rannikupiirkondades;

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu; lisaks ka logistikahelasse kuuluv ladustamine, millel oleks tahtlikult või tahtmatult sama mõju;

(i)  turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid;

(j)  kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui need investeeringud toovad ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalsed kulud;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud merel kalapüügiga vähemalt 60 päeva aastas.

välja jäetud

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(k a)  kalalaeva peamootori või abimootori asendamine või ajakohastamine, kui selle tulemusena võimsus kilovattides suureneb;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt k b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(k b)  geneetiliselt muundatud organismide tootmine, kui see võib kahjustada looduskeskkonda.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

II jaotis – II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine

Prioriteet 1. Säästva kalapüügi, mere bioloogiliste ressursside kaitsmise ja sotsiaal-majandusliku stabiilsuse edendamine

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

1.  Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, ning tugevdatakse sotsiaaldialoogi osapoolte vahel.

Selgitus

Sotsiaaldialoogi edendamiseks võetavate meetmete uuesti lisamist peetakse oluliseks, et säilitada tööturu osapoolte suhted ning edendada laevade pardal ja maal parimaid võimalikke töötingimusi, sealhulgas koolituse ja heade tavade tutvustamise stiimulite abil.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid koostavad oma programmi osana väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, milles sätestatakse tulusa ja säästva väikesemahulise rannapüügi arendamise strateegia. See strateegia peab sisaldama vastavalt vajadusele järgmisi osi:

1.  Liikmesriigid koostavad oma programmi osana ning nõuetekohases koostöös asjaomaste sektoritega väikesemahulise rannapüügi konkreetse tegevuskava, milles sätestatakse tulusa ja säästva väikesemahulise rannapüügi arendamise strateegia. See strateegia peab sisaldama vastavalt vajadusele järgmisi osi:

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  oskuste, teadmiste, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise edendamine;

(d)  eelkõige noorte kalurite oskuste, teadmiste, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise edendamine;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine kalalaeva pardal;

(e)  tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine kalalaeva pardal, kaldakalapüügil ning koorikloomade ja rannakarpide korjamisel, samuti maismaal otseselt kalapüügiga seotud tegevustes;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Selleks et vähendada abi taotlevate ettevõtjate halduskoormust, püüavad liikmesriigid kehtestada EMKFi meetmete jaoks liidu ühtse lihtsustatud taotlusvormi.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  esimese kalalaeva soetamine noore kaluri poolt, kes on taotluse esitamise ajal alla 40 aasta vanune ja töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kutsekvalifikatsiooni;

(a)  esimese kalalaeva soetamine noore kaluri poolt, kellel on taotluse esitamise ajal piisav kogemus kaulrina, kes on asjaomases liikmesriigis ametlikult tunnustatud või on omandanud asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kaasa arvatud juhul, kui kalur soetab omandi ettevõtte enamusaktsionärina;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  laenude, kindlustuse ja rahastamisvahendite kättesaadavuse hõlbustamine;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud laevad on seadmestatud kalapüügiks merel ning nende vanus jääb vahemikku 5–30 aastat.

välja jäetud

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

EMKF võib toetada lõike 1 punktis b a osutatud investeeringuid kestlikesse laevadesse, sõltumata nende pikkusest, kui rahalised vahendid on olemas ja tingimusel, et valikuprotsessis antakse eelis väikesemahulistele ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui lõikes 1 osutatud toetust antakse püügitegevuse ajutise peatamise hüvitisena, tuleb järgida järgmisi tingimusi:

2.  Lõikes 1 osutatud toetust võib anda püügitegevuse ajutise peatamise hüvitisena, juhul kui järgitakse järgmisi tingimusi:

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tegevuse peatamine toob kaasa püügivõimsuse alalise vähenemise, kuna saadud toetust ei investeerita uuesti laevastikku;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kalendriaastal;

(c)  kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 90 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kahel kalendriaastal;

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  samaväärne püügivõimsus eemaldatakse lõplikult liidu kalalaevastiku registrist ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload võetakse jäädavalt ära vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6, ning

(d)  samaväärne püügivõimsus eemaldatakse lõplikult liidu kalalaevastiku registrist ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload võetakse jäädavalt ära vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lõikes 1 osutatud toetust võivad kasutada ka kalurid, sealhulgas kalalaevade omanikud ja meeskonnaliikmed, kes on merel püügitegevuse püsiva lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud vähemalt 90 päeva aastas. Asjaomased kalurid lõpetavad täielikult kogu püügitegevuse. Sellise toetuse saajad peavad püügitegevuse täielikku lõpetamist tõendama pädevale asutusele. Kui kalurid alustavad taas püügitegevust vähem kui kahe aasta jooksul alates toetustaotluse esitamise kuupäevast, maksavad nad hüvitise pro rata temporis põhimõttel tagasi.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõikes 2 osutatud toetust kalandustegevuse püsivaks lõpetamiseks rakendatakse rahastamisena, mis ei ole seotud kuludega, vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktile a ja artiklile 89 ning selle aluseks on:

Lõikes 2 osutatud toetust kalandustegevuse püsivaks lõpetamiseks rakendatakse rahastamisena, mis ei ole seotud kuludega, vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktile a ja artiklile 89 ning selle aluseks on käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmine.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tingimuste täitmine vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile i ning

välja jäetud

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tulemuste saavutamine vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile ii.

välja jäetud

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse punktis a osutatud tingimused, mis on seotud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 7 osutatud kaitsemeetmete rakendamisega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Püügitegevuse erakorraline peatamine

Püügitegevuse ajutine peatamine

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKFi toetust võib anda selleks, et hüvitada püügitegevuse erakorralist peatamist, mille põhjuseks on:

1.  EMKFi toetust võib anda selleks, et hüvitada püügitegevuse ajutist peatamist, mille põhjuseks on:

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c ja j osutatud kaitsemeetmed või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärsed kaitsemeetmed, kui neid kohaldatakse liidu suhtes;

(a)  määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, i ja j osutatud kaitsemeetmed, sealhulgas keeluajad ning välja arvatud lubatud kogupüük ja kvoodid, või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärsed kaitsemeetmed, kui neid kohaldatakse liidu suhtes;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12;

(b)  komisjoni või liikmesriikide erakorralised meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 12 ja 13;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemine vääramatu jõu tõttu või

(c)  säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemine või pikendamata jätmine vääramatu jõu tõttu; või

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või keskkonnajuhtumid.

(d)  asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või keskkonnajuhtumid, sealhulgas tervisega seotud põhjustel sulgemise või kalavarude ebatavalise suremuse juhud, merel toimunud õnnetused püügitegevuste ajal ja ebasoodsad ilmastikutingimused, sealhulgas pikaajalised ohtlikud mereolud, mis mõjutavad teatavat liiki kalapüüki;

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eraldiste või maksete tegemisel vastavalt käesolevale artiklile ei võeta arvesse kalapüügi pidevat hooajalist peatamist.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  asjaomase laeva töönduslik püügitegevus peatatakse vähemalt 90 järjestikuseks päevaks ning

(a)  asjaomase laeva kalapüügitegevus peatatakse vähemalt 30 järjestikuseks päevaks ning

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  peatamisest tulenev majanduslik kahju on üle 30 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  selliste kalalaevade omanikele, mis on registreeritud aktiivse laevana ja mis on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kalendriaastal, või

(a)  selliste kalalaevade omanikele või kaldakaluritele, kes on registreeritud aktiivsena ja on tegelenud kalapüügiga vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kahel kalendriaastal, või

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kaluritele, kes on töötanud püügitegevuse erakorralise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kalendriaastal.

(b)  kaluritele, kes on töötanud püügitegevuse ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kahel kalendriaastal.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Pädev asutus veendub, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse erakorralise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva kasutamisest tulenevat mis tahes ülemäärast hüvitamist.

5.  Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Pädev asutus veendub, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva kasutamisest tulenevat mis tahes ülemäärast hüvitamist.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud kontrollimiseks kasutatava kohustusliku laevade liikumistee kindlakstegemise süsteemi ja elektroonilise laevaettekannete süsteemi jaoks, kui tegemist on väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevadega;

(a)  selliste komponentide ostmine, laevadele paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kontrollimiseks ja inspekteerimiseks kasutatava laevade liikumistee kindlakstegemise süsteemi ja elektroonilise laevaettekannete süsteemi jaoks, kui tegemist on kalalaevadega, mille kogupikkus on alla 12 meetri;

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud kohustuslike elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks;

(b)  selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks;

Selgitus

Toetus ei tohiks sõltuda sellest, kas meede on kohustuslik või ei ole.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  selliste seadmete ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud mootori tõukejõu pideva kohustusliku mõõtmise ja salvestamise jaoks.

(c)  selliste seadmete ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud mootori tõukejõu pideva mõõtmise ja salvestamise jaoks.

Selgitus

Toetus ei tohiks sõltuda sellest, kas meede on kohustuslik või ei ole.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel

Andmete kogumine, töötlemine ja levitamine kalavarude ja vesiviljeluse majandamise ja teaduslikel eesmärkidel

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004 määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklike töökavade alusel.

1.  EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist, töötlemist, kasutamist ja levitamist kalavarude ja vesiviljeluse majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, kaasa arvatud andmed harrastuskalapüügi kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004 määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklike töökavade alusel.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 21

Artikkel 29 e

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

Lisakulude hüvitamine

1.  EMKF võib toetada selliste lisakulude hüvitamist, mida artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade toetusesaajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.

1.  EMKF võib toetada selliste lisakulude hüvitamist, mida artikli 29 b lõikes 1 osutatud äärepoolseimate piirkondade toetusesaajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.

 

1 a.   Hüvitis on proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Lisakulude hüvitissumma suurust tuleb hüvituskavas nõuetekohaselt põhjendada. Hüvitis ei ületa siiski mingil juhul 100 % kantud kuludest.

2.  Iga asjaomane liikmesriik koostab kooskõlas lõikes 7 sätestatud kriteeriumidega lõikes 1 osutatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks hüvituskõlblike toodete koguse.

2.  Iga asjaomane liikmesriik koostab kooskõlas lõikes 7 sätestatud kriteeriumidega lõikes 1 osutatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks hüvituskõlblike toodete koguse.

3.  Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitis oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.

3.  Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitis oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.

4.  Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mis on:

4.  Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mis on:

(a)  püütud kolmanda riigi laevade poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/156531;

(a)  püütud kolmanda riigi laevade poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/156531;

(b)  püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud piirkondades asuvas sadamas;

(b)  püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud piirkondades asuvas sadamas;

 

(b a)   püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis on registreeritud ühes lõikes 1 osutatud piirkondadest asuvas sadamas, kuid ei tegutse selles piirkonnas;

(c)  sisse toodud kolmandatest riikidest.

(c)  sisse toodud kolmandatest riikidest.

5.  Lõike 4 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tooraine koguse.

5.  Lõike 4 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tooraine koguse.

6.  Hüvitise puhul, mida makstakse toetusesaajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud tegevusega või omavad nende piirkondade sadamas registreeritud laeva, võetakse arvesse:

6.  Hüvitise puhul, mida makstakse toetusesaajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud tegevusega või omavad nende piirkondade sadamas registreeritud laeva ja tegutsevad neis piirkondades, võetakse arvesse:

(a)  iga kalapüügi- või vesiviljelustootega või tootekategooriaga kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ning

(a)  iga kalapüügi- või vesiviljelustootega või tootekategooriaga kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ning

(b)  kogu muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.

(b)  kogu muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.

7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.

7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid ja kiita heaks hüvitisabi maksmise metoodiline raamistik.

__________________

__________________

31 Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 14.9.2015, lk 55).

31 Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 14.9.2015, lk 55).

(Artiklit 21 on muudetud ja see on paigutatud artikli 29 d järele)

Selgitus

Säte viiakse üle äärepoolseimaid piirkondi käsitlevasse uude V a peatükki.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Merede ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmine ning taastamine

Merede, rannikualade ja ja mageveekogude bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmine ning taastamine

Selgitus

Mageveekogude vesiviljelust ei tohiks keskkonnameetmetest ja toetustest kõrvale jätta.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada merede ja rannikualade, sealhulgas sisevete bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid.

1.  EMKVF võib toetada merede, rannikualade ja mageveekogude, sealhulgas sisevete bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid. Sel eesmärgil tuleks soodustada koostööd Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa satelliitprogrammidega, et koguda rohkem andmeid merereostusega seotud olukorra ning eriti plastijäätmete kohta vees.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hüvitised meremeestele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi kogumise eest;

(a)  hüvitised meremeestele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi passiivse kogumise eest, sealhulgas sargasso adru kogumise eest asjaomastes äärepoolseimates piirkondades;

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  investeeringud sadamatesse, et tagada kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmed ja -rajatised;

(b)  investeeringud sadamatesse, et tagada sobivad vastuvõtu-, ladustamis- ja ringlussevõtuseadmed ja -rajatised kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi jaoks ning määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud soovimatu saagi jaoks;

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)   püügivahendite ja saagi kaitsmine imetajate ja lindude eest, keda kaitstakse direktiividega 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ, tingimusel et see ei kahjusta püügivahendite selektiivsust.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  hüvitised säästva kalapüügi ning karp- ja koorikloomade püügivahendite kasutamise eest;

Selgitus

See täiendus võimaldaks kasutada eeliskohtlemist mitut liiki hõlmava väikesemahulise kalapüügi puhul, kus kasutatakse säästvaid püügivahendeid, et püügivahendeid uuendada ja jätkata merekeskkonna kaitset.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  meetmed mageveekeskkonna head keskkonnaseisundi saavutamiseks ja hoidmiseks;

Selgitus

Mageveekogude vesiviljelust ei tohiks keskkonnameetmetest ja toetustest kõrvale jätta.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  saastest puhastamise meetmed, eelkõige plastreostuse kõrvaldamiseks, liidu sadama-, ranniku- ja püügipiirkondades;

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  liikide kaitse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ ja direktiivile 2009/147/EÜ kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega.

(f)  liikide kaitse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ ja direktiivile 2009/147/EÜ kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega, ning kõikide liikide kaitse, mis on hõlmatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) ja/või kantud Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidu (IUCN) punasesse raamatusse;

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  mereloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks mõeldud püsi- ja liikuvseadiste ehitamine, paigaldamine või moderniseerimine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine, ning äärepoolseimates piirkondades ankurdatud peibutuspüügivahendid, mis toetavad säästvat ja selektiivset kalapüüki;

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b)  kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud, kes on kaitstud direktiiviga 92/43/EMÜ ning direktiiviga 2009/147/EÜ;

Selgitus

Kordab EMKF 2014/20 sisu merelindude ja -imetajate tekitatud kahju hüvitamise kohta.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f c)  panuse andmine mere bioloogiliste ressursside paremasse haldamisse või kaitsmisse;

Selgitus

On oluline säilitada 2014.–2020. aasta EMKFis ette nähtud toetus tegevustele, mis aitavad kaasa mere bioloogiliste ressursside paremale haldamisele ja säilitamisele ning projektidele rannikualade elupaikades, mis on olulised mereressurssidele ja piirkondades, mis on olulised liikide paljunemiseks.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f d)  kalavarude jätkusuutlikku taset ohustavate kahju tekitavate looduslike liikide majandamise või kaitsva küttimise toetamine;

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f e)  varude otsene taasasustamine kaitsemeetmena liidu õigusaktis;

Selgitus

Toetuse puudumine varude taasasustamisele, mis otseselt parandab varude arvukust, on varudele tõsine oht.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f f)  toetus andmete kogumiseks ja haldamiseks selliste võõrliikide esinemise kohta, mis võivad põhjustada bioloogilisele mitmekesisusele katastroofilist mõju;

Selgitus

Teadmised meres esinevate võõrliikide kohta tagavad bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja võimaldavad vajalikke ennetusmeetmeid ette valmistada. Merekeskkonna ja mere elusressursside kaitsmiseks invasiivsete võõrliikide mõju eest on tähtis toetada ka lahendusi selliste liikide vastu võitlemiseks.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt f g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f g)  koolitused kaluritele, eelkõige selektiivsemate püügivahendite ja varustuse kasutamise kohta, et suurendada teadlikkust ja vähendada kalapüügi mõju merekeskkonnale.

Selgitus

EMKF peaks rahastama kalurite koolitusüritusi, et vähendada kalanduse mõju merekeskkonnale, eelkõige selektiivsemate vahendite ja varustuse kasutamisega seotud koolitusüritusi.

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  EMKF võib rahastada artikli 22 lõike 2 punktides a ja b osutatud kahjusid ja investeeringuid 100 % ulatuses.

Selgitus

Kaotatud kalapüügivahendite ja prügi kogumine ei too kaluritele mingit sissetulekut, vaid ainult kulusid. Kalurid, kes koguvad merest kaotatud püügivahendeid ja jäätmeid, peaksid seega saama EMKFist toetust 100 % ulatuses.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Lõike 2 punktid e ja f hõlmavad vastavaid meetmeid kalakasvanduste ja põllumajandustootjate poolt.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

 

Teadusuuringud ja andmete kogumine rändlindude mõju kohta

 

1.  EMKFist võib mitmeaastaste riiklike strateegiakavade alusel toetada riiklike või piiriüleste uurimis- ja andmekogumisprojektide loomist eesmärgiga mõista paremini rändlindude mõju vesiviljelussektorile ja muudele olulistele ELi kalavarudele. Projektide tulemused tuleks avaldada varakult ja neis tuleks esitada soovitused parema majandamise kohta.

 

2.  Riiklik uurimis- ja andmekogumisprojekt peab toetuskõlblikkuseks hõlmama vähemalt üht riiklikku või liidu tunnustatud asutust.

 

3.  Piiriülene uurimis- ja andmekogumisprojekt peab toetuskõlblikkuseks hõlmama vähemalt üht asutust vähemalt kahest liikmesriigist.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 b

 

Uuendused

 

1.  Selleks et stimuleerida kalanduses uuendusi, võib EMKF toetada projekte, mille eesmärk on töötada välja või võtta kasutusele uusi või oluliselt täiustatud tooteid ja varustust, uusi või täiustatud protsesse ja tehnikaid, uusi või täiustatud juhtimis- ja korraldussüsteeme, sealhulgas töötlemise ja turustamise tasandil, järk-järgult kaotada tagasiheidet ja kaaspüüki, võtta kasutusele uusi tehnilisi või organisatsioonilisi teadmisi, vähendada kalapüügi keskkonnamõju, sealhulgas täiustatud püügitehnika ja selektiivsete püügivahenditega, või saavutada mere elusressursside säästvam kasutamine ning kaitsealuste röövliikidega kooseksisteerimise võimalused.

 

2.  Käesoleva artikli alusel rahastatavaid tegevusi algatavad individuaalsed ettevõtjad või tootjaorganisatsioonid ja nende ühendused.

 

3.  Liikmesriik avalikustab käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute tulemused.

Selgitus

Arvestades, et mõned negatiivsed nähtused, mida mereökosüsteemis praegu täheldatakse, tulenevad tõenäoliselt kalanduse ja merekeskkonna vastastikmõjust, on ülimalt tähtis püüda kalanduse negatiivset mõju ökosüsteemidele võimalikult kiiresti vähendada. Üks võimalus vähendada kalanduse negatiivset mõju mereökosüsteemile võib olla ka selles, et tehakse kindlaks võimalused kasutada merekeskkonda säästvaid püügivahendeid ja varustust.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

II jaotis – II a peatükk (uus) – prioriteet 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a PEATÜKK

 

Prioriteet 1 a: Säästva vesiviljeluse kindlustamine

Selgitus

Muudetud artikkel 23 on osa uuest peatükist II a.

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud säästva vesiviljeluse edendamist. Samuti võib see toetada loomade tervist ja heaolu vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/42932 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/201433.

1.  EMKF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud säästva vesiviljeluse (mere- ja mageveekogude-, sh suletud mahutite ja vee taaskasutamisega suletud vesiviljeluse) edendamist ning vesiviljelustootmise suurendamist, võttes arvesse ökoloogilist taluvusvõimet. Samuti võib see toetada loomade tervist ja heaolu vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/42932 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/201433.

__________________

__________________

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva artikli kohaseid tulusaid vesiviljelusinvesteeringuid võib toetada üksnes määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.

3.  Käesoleva artikli kohaseid vesiviljelusinvesteeringuid võib toetada toetuste kaudu vastavalt määruse (EL) [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 48 lõikele 1, ja eelistatavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a

 

Vesiviljeluse statistilise teabe võrgustik

 

1.  EMKFist võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist vesiviljeluse juhtimiseks, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõike 1 punktides a ja e, artikli 34 lõikes 5 ning artikli 35 lõike 1 punktis d, vesiviljeluse statistilise teabe võrgustiku (ASIN-RISA) loomiseks ja selle rakendamise riiklike töökavade koostamiseks.

 

2.  Erandina artiklist 2 võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.

 

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud ASIN-RISA loomise menetluste, vormi ja ajakava eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

 

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad või muudetakse neid, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates töökava tuleb kohaldada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Selgitus

Andmete kogumine, haldamine ja kasutamine on vesiviljeluse juhtimisel väga oluline ja seda tuleks EMKFist toetada.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

III peatükk – prioriteet 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu

Prioriteet 2. Konkurentsivõimeliste ja säästvate kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ning töötlussektorite edendamine, mis parandab toiduga kindlustatust liidus

Selgitus

Suurema selguse huvides on lisatud prioriteedina vesiviljelus. Seega tuleb selle prioriteedi pealkirja muuta.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013. Samuti võib see toetada meetmeid, millega edendatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist, kvaliteeti ja lisaväärtust.

EMKF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013. Samuti võib see toetada varalisi investeeringuid ja meetmeid, millega edendatakse kalapüügi- ja säästva vesiviljelustoodete turustamist, kvaliteeti ja lisaväärtust.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 28 osutatud tootmis- ja turustamiskavade koostamiseks ja rakendamiseks võib asjaomane liikmesriik teha rahalise toetuse 50 % ettemakse pärast tootmis- ja turustamiskava heakskiitmist vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikele 3.

Selgitus

Säte sisaldub EMKFi kehtivas määruses (artikkel 66). Liikmesriikidevaheliste konkurentsimoonutuste vältimiseks on tähtis säilitada selle rakendamise ühised eeskirjad.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Käesoleva artikli kohaselt tootjaorganisatsioonile aasta kohta antav toetus ei tohi ületada 3 % asjaomase tootjaorganisatsiooni poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul või selle organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest samal ajavahemikul. Hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul ei tohi kõnealune toetus ületada 3 % kõnealuse organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul.

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Lõikes 2 osutatud toetust antakse ainult tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele.

Selgitus

Säte sisaldub EMKFi kehtivas määruses (artikkel 66). Liikmesriikidevaheliste konkurentsimoonutuste vältimiseks on tähtis säilitada selle rakendamise ühised eeskirjad.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja säilitamine

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse tehtavaid investeeringuid. Sellise toetusega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013.

1.  EMKF võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse ja säilitamisse tehtavaid investeeringuid. Sellise toetusega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  EMKFist võib toetada ka investeeringuid innovatsiooni kala- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas ning partnerluse edendamist tootjaorganisatsioonide ja teadusasutuste vahel.

Selgitus

Kala- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas on vaja tõelist innovatsiooni, näiteks digiturismi ja kalaturismi suunal ning seda eesmärki ei ole määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 konkreetselt nimetatud.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse üksnes määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.

2.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse toetuste kaudu ning määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad toetada kalanduse ja vesiviljeluse töötlemisettevõtete arendamist muude struktuurifondide vahenditega.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 25 a

 

Ladustamisabi

 

1.  EMKF võib toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, kes ladustavad määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalapüügitooteid, tingimusel et tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31, järgmistel tingimustel:

 

a)  ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

 

b)  ladustamisabi rahastamiskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

 

c)  aasta kohta antav rahaline toetus ei ületa 2 % tootjaorganisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest ajavahemikus 2016–2018. Käesoleva punkti kohaldamisel, kui tootjaorganisatsiooni liikmetel ei olnud ajavahemikus 2016–2018 turule lastud toodangut, võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turule lastud aastatoodangu keskmist väärtust.

 

2.  Lõikes 1 osutatud toetust makstakse ainul pärast seda, kui tooted on suunatud inimtoiduna ringlusesse.

 

3.  Liikmesriigid kehtestavad oma territooriumil kohaldatava tehniliste ja finantskulude summa järgmisel viisil:

 

a)  tehnilisi kulusid arvutatakse kord aastas stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevustega seotud otsekulude põhjal;

 

b)  finantskulud arvutatakse kord aastas, lähtudes iga liikmesriigi poolt aastaks kehtestatud intressimäärast. Need tehnilised ja finantskulud avalikustatakse.

 

4.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, tagamaks et tooted, mille jaoks antakse ladustamisabi, vastavad käesolevas artiklis sätestatud tingimustele. Selliste kontrollide korraldamiseks peavad ladustamisabi saajad laoarvestust iga tootekategooria kohta, mis on antud lattu ja mis hiljem lastakse turule inimtoiduna tagasi.

Selgitus

Kalapüük on hooajaline tegevus ja saak võib olla ebakindel; mõnikord ületab see turu vajadusi. Seetõttu on vaja, et ettevõtjatel oleks võimalik ülemäärast toodangut hallata, ladustades osa toodangut, enne kui see püügi vähenedes uuesti müüki lastakse. Selle saavutamiseks peab EMKF jätkuvalt toetama tootjaorganisatsioone, kes vajavad inimtarbimiseks mõeldud kalandustoodete jaoks ajutist ladustamismehhanismi.

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

II jaotis – IV peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse võimaldamine ökoloogilistes piirides ja jõukate ranniku-, saare- ja veeäärsete kogukondade soodustamine

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada kohaliku majanduse ja kogukondade säästvat arengut kooskõlas kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 25.

1.  EMKF võib toetada soodsaid tingimusi, mida on vaja säästvaks siniseks majanduseks ning kohalike kogukondade heaoluks kooskõlas kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 25.

Selgitus

Säästev sinine majandus tähendab, et kõik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnategevused on mere ökosüsteemi lahutamatu osa ning seetõttu on vaja säilitada tasakaal kohalike rannikukogukondade elutingimuste ja heaolu parandamise ning mereökosüsteemide kaitse vahel. Säästev sinine majandus loob merekeskkonnast majandusväärtust ainult siis, kui see toimib viisil, mis kaitseb mereressursse ja ökosüsteeme.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EMKFi toetuse kohaldamisel tagatakse määruse (EL) nr [millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 26 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatega, et kohalikud kogukonnad kasutaksid täielikult ära ja saaksid kasu säästva sinise majanduse pakutavatest võimalustest, kasutades ja tugevdades keskkonna-, kultuuri-, sotsiaalseid ja inimressursse.

2.  EMKFi toetuse kohaldamisel tagatakse määruse (EL) nr [millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 26 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatega, et kohalikud kogukonnad kasutaksid täielikult ära ja saaksid kasu säästva sinise majanduse pakutavatest võimalustest ökoloogilistes piirides, kasutades ja tugevdades keskkonna-, kultuuri-, sotsiaalseid ja inimressursse.

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Strateegiad peavad ühtima asjaomases piirkonnas kindlaks tehtud võimaluste ja vajadustega ning artiklis 4 sätestatud liidu prioriteetidega. Strateegiad võivad ulatuda kalandusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kalanduspiirkondade mitmekesistamisele. Strateegiad peavad olema ulatuslikumad kui vaid toimingute kogum või valdkondlike meetmete kõrvutamine.

Selgitus

Strateegiad võivad olla erinevad. Strateegiatel on laiem ulatus kui ainult valdkondlike meetmete lihtsal kogumil või kombinatsioonil. Selle sätte lisamine võimaldab töötada välja ja rakendada vajadusel ka ainult EMKFist kaasrahastatavaid strateegiaid, lisaks mitmest fondist kaasrahastatavatele. Ühissätete määruse projektis esitatud korralduse tõttu ei saa 3. prioriteedi meetmed olla paindlikud. Selle protsessi jätkamisega EMKFi määruses saab seda õiges suunas edasi arendada.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Selles sektoris võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas piirkondliku arengu strateegiatega, et säästev sinine majandus saaks kasvada ja rannikualad saaksid lisandväärtust.

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Liikmesriigid rakendavad kaashaldamise korda tagamaks, et käesoleva määruse eesmärkide täitmisel arvestatakse kalanduse kohalikku olukorda.

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Merealased teadmised

Mere- ja mageveealased teadmised

Selgitus

Andmete kogumist tuleb laiendada ka mageveekogudele.

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta, mille eesmärk on:

EMKVF võib toetada ka andmete kogumist, haldamist, analüüsi, töötlemist ja kasutamist, et parandada teadmisi mere- ja mageveekeskkonna seisundi, harrastuskalapüügi ja selle püügi sektori kohta, mille eesmärk on:

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  täita andmekogumise nõudeid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 665/20081a, komisjoni otsusele 2010/93/EL1b, komisjoni rakendusotsusele (EL) 2016/12511c ja andmekogumise raammäärusele;

 

____________________

 

1aKomisjoni määrus (EÜ) nr 665/2008, 14. juuli 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).

 

1bKomisjoni 18. detsembri 2009. aasta otsus 2010/93/EL, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2011–2013 (teatavaks tehtud numbri C(2009) 10121 all) (ELT L 41, 16.2.2010, lk 8).

 

1cKomisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  täita andmekogumise nõudeid vastavalt ÜKP määrusele;

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  parandada andmete kvaliteeti ja jagamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kaudu.

(c)  parandada andmete kvaliteeti ja jagamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kaudu, samuti teistes andmevõrkudes, mis hõlmavad mageveekogusid;

Selgitus

Andmete kogumist tuleb laiendada ka mageveekogudele.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  suurendada olemasolevaid usaldusväärseid andmeid harrastuspüügi saagi kohta;

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  investeeringud merereostuse, eelkõige plastide analüüsiks ja vaatlemiseks, et saada olukorra kohta rohkem andmeid;

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c)  teadmiste suurendamine plastist mereprügi ja selle kontsentratsiooni kohta.

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kooskõlas eesmärgiga saavutada ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid, aitab EMKF saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 esitatud kestliku arengu eesmärki nr 14.

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega aidatakse kaasa liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele artiklis 19 sätestatud tingimuste alusel.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega aidatakse kaasa liidu kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimissüsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele artiklis 19 sätestatud tingimuste alusel.

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 a

 

Looduse ja liikide kaitse

 

EMKF toetab ÜRO Maailma looduskaitseharta ja eelkõige selle artiklite 21, 22, 23 ja 24 raames võetavate looduskaitsealaste meetmete rakendamist.

 

EMKF toetab ka meetmeid, mis on suunatud vabatahtlikule koostööle ja koordineerimisele rahvusvaheliste asutuste, organisatsioonide, organite ja institutsioonidega ja nende vahel, et ühendada vahendid võitluseks ETR-kalapüügi, mereliikide salapüügi ning kalavarude jaoks ohtlikeks peetavate liikide laushävitamise vastu.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

II jaotis – V a peatükk (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V a peatükk Äärepoolseimad piirkonnad

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 b

 

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid

 

1.  Äärepoolseimates piirkondades toimuvale tegevusele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt1a:

 

a)  114 000 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 128 566 000 eurot jooksevhindades) Assooridele ja Madeirale;

 

b)  91 700 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 103 357 000 eurot jooksevhindades) Kanaari saartele;

 

c)  146 500 000 eurot 2018. aasta püsivhindades (st 165 119 000 eurot jooksevhindades) eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.

 

2.  Iga liikmesriik määrab kindlaks lõikes 1 sätestatud rahaliste vahendite osa, mis on ette nähtud artiklis 29 d osutatud hüvitise maksmiseks.

 

3.  Erandina käesoleva määruse artikli 9 lõikest 8 ja määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 19 lõikest 2 ning muutuvate tingimuste arvessevõtmiseks võivad liikmesriigid rahastamiskõlblike kalandustoodete nimekirja ja koguseid ja artiklis 29d osutatud hüvitise suurust igal aastal kohandada, tingimusel et järgitakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud summasid. Sellised kohandamised on võimalikud ainult ulatuses, milles need täiendavad sama liikmesriigi mõne teise piirkonna hüvituskavasid. Liikmesriik teatab komisjonile kohandustest ette.

 

____________________

 

1a Neid arve tuleb kohandada vastavalt artikli 5 lõikes 1 kokku lepitud arvudele.

(Artikli 6 tekst)

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 c

 

Tegevuskava

 

1.  Asjaomased liikmesriigid koostavad oma programmi raames iga artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, milles on sätestatud järgmine:

 

a)  kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;

 

b)  peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sh:

 

i II jaotise kohane kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;

 

ii hüvitis artiklis 29 d osutatud lisakulude eest, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelustoodete nimekiri ja kogused ning hüvitise tase;

 

iii muud investeeringud säästvasse sinisesse majandusse, mis on vajalikud rannikualade jätkusuutliku arengu saavutamiseks.

(Artikli 9 tekst)

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 d

 

Väikesemahulise rannapüügi kalalaevastike uuendamine ja seotud meetmed

 

1.  Olenemata artikli 13 punktidest a ja b ning artiklist 16, võib äärepoolseimates piirkondades toetada EMKFist järgmist:

 

a)   väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevastike uuendamine, sealhulgas uute laevade ehitamine ja soetamine, nende taotlejate jaoks, kelle peamine registreerimiskoht on abi taotlemise kuupäeval äärepoolseimas piirkonnas – kus uus laev ka registreeritakse – ja kes lossivad kogu oma saagi nende piirkondade sadamates, et parandada inimeste ohutust, täita laeva pardal liidu ja riiklikke hügieeni-, tervishoiu- ja töötingimuste eeskirju, võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning saavutada suurem keskkonnatõhusus. Toetusega soetatud laev jääb alates abi andmise kuupäevast vähemalt 15 aastaks äärepoolseimasse piirkonda registreerituks. Kui seda tingimust ei täideta, makstakse toetus tagasi summas, mis on proportsionaalne, arvestades täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust. Selline kalalaevastiku uuendamine ei tohi ületada kinnitatud püügivõimsuse ülemmäärasid ning on kooskõlas ÜKP eesmärkidega;

 

b)  pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine. Uue mootori või moderniseeritud mootori võimsus võib olemasoleva mootori võimsust ületada, kui on nõuetekohaselt põhjendatud vajadus suurema võimsuse järele merel ohutuse tagamiseks, suurendamata asjaomase kalalaeva püügivõimet;

 

c)  kalalaeva kere puitstruktuuri osaline renoveerimine, kui see on laevaehituse objektiivsete tehniliste kriteeriumide kohaselt meresõiduohutuse parandamiseks vajalik;

 

d)   sadamate, sadamataristu, lossimiskohtade, oksjonihoonete, laevatehaste ning laevaehitus- ja laevaremonditöökodade ehitamine ja moderniseerimine, kui taristu aitab kaasa säästvale kalapüügile;

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 f

 

Riigiabi

 

1.  Komisjon võib ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste piirangute leevendamiseks tegevusabi andmist nimetatud piirkondades kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

 

2.  Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid artiklis 29d osutatud hüvituskavade rakendamiseks. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist, mille komisjon võib kõnealuste kavade osana kooskõlas käesoleva määrusega heaks kiita. Riigiabi, millest on teatatud, loetakse teatatuks ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 g

 

POSEI läbivaatamine

 

Komisjon esitab aruande käesoleva peatüki sätete rakendamise kohta 31. detsembriks 2023 ning vajaduse korral võtab vastu asjakohased ettepanekud. Komisjon hindab võimalust luua merendus- ja kalandusküsimuste valdkonna kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (POSEI).

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 32 a

 

Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine

 

EMKF toetab integreeritud merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse kasvu, arendades piirkondikke projekte innovaatiliste projektide rahastamiseks.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 90 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui saadakse tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP alusel kohaldatavad eeskirjad, kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 90 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui saadakse tõendeid, mis kinnitavad, et liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktidealusel kohaldatavad eeskirjad, kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 91 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi kohased vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP alusel kohaldatavad eeskirjad, kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 91 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi kohased vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide alusel kohaldatavad eeskirjad, kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade tõsine täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed artikli 34 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

(b)  maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõsine täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed artikli 34 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade liikmesriigi- või toetusesaajapoolse tõsise täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

2.  Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide liikmesriigi- või toetusesaajapoolse tõsise täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt.

3.  Kui liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.   Iga liikmesriik avaldab lõikes 1 osutatud aruande nii originaalkeeles kui ka ühes Euroopa Komisjoni töökeeles.

Selgitus

Liikmesriikide iga-aastased tulemusaruanded 2020. aasta järgse EMKFi määruse rakendamise kohta tuleks korrapäraselt avaldada Euroopa Komisjoni veebisaidil kooskõlas Århusi määruses sätestatud kohustustega, mis käsitlevad läbipaistvust ja kodanikuühiskonna osalust otsustusprotsessis.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Lõikes 1 osutatud aruanne avaldatakse korrapäraselt Euroopa Komisjoni veebisaidil.

Selgitus

2020. aasta järgne EMKF peaks kohustama liikmesriike ja Euroopa Komisjoni koguma näiteid rahastatavate tegevuste parimate tavade kohta ning avaldama need oma veebisaidil, et edendada ja soodustada parimaid tavasid.

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Iga liikmesriik ja komisjon avaldavad oma veebisaidil aruanded parimate tavade kohta.

Selgitus

2020. aasta järgne EMKF peaks kohustama liikmesriike ja Euroopa Komisjoni koguma näiteid rahastatavate tegevuste parimate tavade kohta ning avaldama need oma veebisaidil, et edendada ja soodustada parimaid tavasid.

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon avaldab kõik asjaomased dokumendid, mis on seotud lõikes 7 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisega.

Selgitus

2020. aasta järgne EMKF peaks nägema ette, et kõik selle rakendamisega seotud asjaomased dokumendid avaldatakse läbipaistvuse huvides Euroopa Komisjoni veebisaidil.

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  teadus- ja arendustegevuse programmi „Euroopa horisont“ vahendite kaasamine nii palju kui võimalik, et toetada ja julgustada kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni;

Selgitus

Seadusandliku ettepaneku tõsine puudus on selles, et ei suurendata vesiviljelussektori osa ELi teadus- ja arendustegevuse vahenditest. Seda tuleb muuta. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et teadus- ja arendustegevuse programmi „Euroopa horisont“ vahendeid tuleb rakendada võimalikult suurel määral kalurite ja vesiviljelustootjate heaks.

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu määrus

III jaotis – II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu

Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalanduse, vesiviljeluse ja turgude kaudu

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKF toetab kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamist ja levitamist komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42.

EMKF toetab kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamist ja levitamist komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42, nimelt luues vesiviljeluse statistilise teabe võrgustiku (ASIN-RISA).

Selgitus

Vesiviljeluse statistilise teabe võrgustiku loomine on väga tähtis.

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu määrus

III jaotis – III peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu jaoks sobivate tingimuste võimaldamine ning terve merekeskkonna soodustamine jõukate rannikukogukondade jaoks

Selgitus

Säästev sinine majandus tähendab, et kõik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnategevused on mere ökosüsteemi lahutamatu osa ning seetõttu on vaja säilitada tasakaal kohalike rannikukogukondade elutingimuste ja heaolu parandamise ning mereökosüsteemide kaitse vahel. Säästev sinine majandus loob merekeskkonnast majandusväärtust ainult siis, kui see toimib viisil, mis kaitseb mereressursse ja ökosüsteeme.

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine

Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine, mis areneb merel ja mageveekogudes ökoloogilistes piirides

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKF toetab merenduspoliitika rakendamist järgmise abil:

EMKVF merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse kasvu järgmise abil:

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  säästva, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine;

(a)  säästva, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine, mis tagab inimeste ja keskkonna heaolu, arenedes merel ja mageveekogudes ökoloogilistes piirides;

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)   meresüsteemide mitmekesisuse, tootlikkuse, vastupidavuse ja olemusliku väärtuse taastamine, kaitsmine ja säilitamine;

Selgitus

Säästev sinine majandus tähendab, et kõik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnategevused on mere ökosüsteemi lahutamatu osa ning seetõttu on vaja säilitada tasakaal kohalike rannikukogukondade elutingimuste ja heaolu parandamise ning mereökosüsteemide kaitse vahel. Säästev sinine majandus loob merekeskkonnast majandusväärtust ainult siis, kui see toimib viisil, mis kaitseb mereressursse ja ökosüsteeme.

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  merenduspoliitika integreeritud juhtimise ja haldamise edendamine, kaasa arvatud mereruumi planeerimine, merebasseinistrateegiad ja piirkondlik merenduskoostöö;

(b)  merenduspoliitika integreeritud juhtimise ja haldamise edendamine, kaasa arvatud mereruumi planeerimine, merebasseinistrateegiad, piirkondlik merenduskoostöö, liidu makropiirkondlikud strateegiad ja piiriülene koostöö;

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  vastutustundliku tootmise ja tarbimise edendamine, puhtad tehnoloogiad, taastuvenergia ja materjalide ringlussevõtt;

Selgitus

Säästev sinine majandus tähendab, et kõik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnategevused on mere ökosüsteemi lahutamatu osa ning seetõttu on vaja säilitada tasakaal kohalike rannikukogukondade elutingimuste ja heaolu parandamise ning mereökosüsteemide kaitse vahel. Säästev sinine majandus loob merekeskkonnast majandusväärtust ainult siis, kui see toimib viisil, mis kaitseb mereressursse ja ökosüsteeme.

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ülekandmise ja kasutuselevõtu edendamine säästvas sinises majanduses, kaasa arvatud Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet);

(c)  teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ülekandmise ja kasutuselevõtu edendamine säästvas sinises majanduses, kaasa arvatud Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet), samuti muud andmevõrgud, mis hõlmavad mageveekogusid, tagamaks, et majanduskasv ei kaalu üles tehnoloogia ja tõhususe kasvu, ning et keskendutakse jätkusuutlikule majandustegevusele, mis vastab praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadustele, ning et töötatakse välja vajalikud vahendid ja suutlikkus ringmajandusele üleminekuks kooskõlas liidu strateegiaga plasti kohta ringmajanduses;

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  merendusoskuste, maailmamerealaste teadmiste ja säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike andmete jagamise parandamine;

(d)  merendusoskuste, maailmamere- ja mageveekogude alaste teadmiste ja säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike ja keskkonna-alaste andmete jagamise parandamine;

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  merekeskkonna ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmise ja taastamise meetmete toetamine, pakkudes kaluritele hüvitist kaotatud püügivahendite ja mereprügi merest kogumise eest.

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta.

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 43a

 

Sinisesse majandusse investeerimise otsused

 

Sinisest majandust puudutavad investeerimisotsused peavad tuginema parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, et hoida ära kahjulikku mõju keskkonnale, mis võiks ohustada pikaajalist kestlikkust. Kui piisavaid teadmisi või teavet ei ole, tuleb nii era- kui ka avalikus sektoris kohaldada ettevaatuspõhimõtet, kuna võetavatel meetmetel võib olla kahjulik mõju.

Selgitus

Ettevaatuspõhimõte on üks ELi lepingu, Rio deklaratsiooni ja muude merekeskkonna kaitsmiseks sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonide alustalasid.

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, et lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, seda vältida ja ära hoida;

(e)  asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, et lõpetada ETR-kalapüük, seda vältida ja ära hoida, ning meetmed ja vahendid, et minimeerida mõju merekeskkonnale, eriti merelindude, mereimetajate ja merikilpkonnade juhupüüki;

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 45 a

 

Ookeanide puhastamine

 

EMKF toetab kõikide selliste meetmete rakendamist, mis võimaldavad puhastada meresid ja ookeane igat liiki jäätmetest ja eelkõige plastist, „plastsaartest“ ja ohtlikest või radioaktiivsetest jäätmetest.

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesoleva määrusega seotud maksemenetlusi kiirendatakse, et vähendada kalurite majanduslikku koormust. Komisjon hindab praegust olukorda, et täiustada ja kiirendada maksete tegemise protsessi.

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKFi kohaseid segarahastamistoiminguid rakendatakse vastavalt määrusele (EL) nr [määrus InvestEU kohta] ja määruse (EL) nr [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] X jaotisele.

EMKFi kohaseid segarahastamistoiminguid rakendatakse vastavalt määrusele (EL) nr [määrus InvestEU kohta] ja määruse (EL) nr [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] X jaotisele. Nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas esitab Euroopa Komisjon liikmesriikidele üksikasjalikud suunised segarahastamistoimingute rakendamiseks EMKFi riiklike rakenduskavade raames, pöörates erilist tähelepanu segarahastamistoimingutele kohalike osalejate juhitud kohalikus arengus.

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 48 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  III jaotise kohase toetuse vahehindamine toimub siis, kui rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast toetuse rakendamise algust.

2.  III jaotise kohase toetuse vahehindamine toimub siis, kui rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast toetuse rakendamise algust. Hindamine toimub komisjoni aruande vormis ja selles hinnatakse üksikasjalikult rakendamise kõiki konkreetseid aspekte.

Selgitus

Nagu on rõhutanud esimeeste konverents, peaks ka vahehindamine, mitte ainult meetmete lõplik hindamine, põhinema piisavalt üksikasjalikul aruandel, mis võimaldaks fondi tulemuslikkust nõuetekohaselt hinnata.

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon esitab lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Selgitus

Nagu on rõhutanud esimeeste konverents, peaks ka vahehindamine, mitte ainult meetmete lõplik hindamine, põhinema piisavalt üksikasjalikul aruandel, mis võimaldaks fondi tulemuslikkust nõuetekohaselt hinnata.

Muudatusettepanek    254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Vajaduse korral võib komisjon lõikes 2 osutatud aruande põhjal teha ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

Selgitus

Nagu on rõhutanud esimeeste konverents, peaks ka vahehindamine, mitte ainult meetmete lõplik hindamine, põhinema piisavalt üksikasjalikul aruandel, mis võimaldaks fondi tulemuslikkust nõuetekohaselt hinnata.

Muudatusettepanek    255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  juriidilised isikud, kes on asutatud liikmesriigis või tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele;

(a)  juriidilised isikud, kes on asutatud liikmesriigis, ülemeremaal või -territooriumil või tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele;

Muudatusettepanek    256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

(b)  iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, sealhulgas kutseorganisatsioonid, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

Muudatusettepanek    257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Selgitus

Komisjoni täidesaatva võimu alla kuuluvad küsimused, näiteks liikmesriikide tulemusaruannete sisu kirjeldused ja ametlikud nõuded, on sedavõrd olulised, et liikmesriikidel peaks olema võimalik sisuliselt sekkuda. Nõuandemenetluses ei ole see ette nähtud, kuid on vaja näha ette korralduskomitee menetlus.

Muudatusettepanek    258

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – veerg 1 – rida 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu

Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva kalanduse, vesiviljeluse ja turgude kaudu

Muudatusettepanek    259

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – veerg 1 – rida 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine

Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate ranniku- ja saarekogukondade soodustamine

Muudatusettepanek    260

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – veerg 2 – rida 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse muutus

Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse ja tööhõive muutus

Muudatusettepanek    261

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – veerg 2 – rida 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Natura 2000 alade ja merestrateegia raamdirektiivi kohaste muude, kaitse-, hooldus- ja taastusmeetmetega hõlmatud merekaitsealade pindala (ha)

Kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga merekeskkonna kaitse tegevuskavas sätestatud keskkonnaeesmärkide täitmise määr, või nende puudumise korral märkimisväärsed positiivsed tulemused Natura 2000 alade ja merestrateegia raamdirektiivi kohaste muude, kaitse-, hooldus- ja taastusmeetmetega hõlmatud merekaitsealadel

Muudatusettepanek    262

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – veerg 2 – rida 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse ja tööhõive muutus

Muudatusettepanek    263

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – rida 3 – veerg 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

75 %

85 %

Muudatusettepanek    264

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – rida 11

 

Komisjoni ettepanek

2

Artikkel 23

2.1

75 %

 

Vesiviljelus

 

 

Muudatusettepanek

2

Artikkel 23

2.1

85%

 

Vesiviljelus

 

 

 

Kalandus

2.1

75 %

Muudatusettepanek    265

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – rida 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

 

Muudatusettepanek

2

Artikkel 23 a

X

75 %

 

Vesiviljeluse statistilise teabe võrgustik

 

 

Muudatusettepanek    266

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – rida 12

 

Komisjoni ettepanek

2

Artikkel 24

2.1

75 %

 

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine

 

 

Muudatusettepanek

3

Artikkel 24

3.1

75 %

 

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine

 

 

Muudatusettepanek    267

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – rida 13

 

Komisjoni ettepanek

2

Artikkel 25

2.1

75 %

 

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

 

 

Muudatusettepanek

3

Artikkel 25

3.1

75 %

 

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

 

 

Muudatusettepanek    268

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – rida 2 – veerg 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

30 %

55 %

Muudatusettepanek    269

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – rida 6 – veerg 2

 

Komisjoni ettepanek

 

Tegevus kaugematel Kreeka saartel ja Horvaatia saartel Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo

 

Muudatusettepanek

 

Tegevus kaugematel Iirimaa saartel, Kreeka saartel ja Horvaatia saartel Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo

 

Muudatusettepanek    270

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – rida 17 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

Muudatusettepanek

16 a

Ühisprojektide toetusesaajate tegevus

60 %

Muudatusettepanek    271

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – rida 17 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

Muudatusettepanek

16 b

Tootmisharudevahelise organisatsiooni, tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide ühenduse tegevus

75 %

Muudatusettepanek    272

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – rida 9 – veerg 4

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

40 %

50 %

Muudatusettepanek    273

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – rida 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

 

Muudatusettepanek

Artikkel 22a Teadusuuringud ja andmete kogumine rändlindude mõju kohta vesiviljelusele

2.1

0%

100%

Muudatusettepanek    274

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – rida 13 – veerg 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

40 %

75 %

Muudatusettepanek    275

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – rida 14 – veerg 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

0 %

20 %

(1)

ELT C …………., lk …...

(2)

ELT C 361, 5.10.2018, lk 9.


SELETUSKIRI

KOMISJONI ETTEPANEKU TAUST

Komisjoni ettepaneku eesmärk on luua Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ajavahemikuks 2021–2027. Kõnealuse fondi eesmärk on liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 raames.

Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.

Üleilmse ookeanide valdkonna osalejana ja maailma suuruselt viienda kalatoodete tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid. Need prioriteedid nõuavad liidu rahalist toetust EMKFi kaudu.

RAPORTÖÖRI SEISUKOHT

Sektori vajadustele vastav eelarve

Euroopa Komisjoni järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva ettepaneku kohaselt hõlmab uus kalandusfond ajavahemikku 2021–2027 ja selle eelarve on 6,14 miljardit eurot. See tähendab 5 % vähenemist võrreldes praeguse EMKFi eelarvega. Samal ajal teeb komisjon ettepaneku vähendada eelarve jagatud täitmise vahendeid, et eraldada rohkem vahendeid eelarve otseseks ja kaudseks täitmiseks.

Raportöör soovib rõhutada, kui tähtsad on Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelussektor, kus on üle 85 000 laeva, mille kogu tootmisahelas töötab rohkem kui 340 000 inimest ja kus kalanduses ja vesiviljeluses toodetakse enam kui 6 000 000 tonni kvaliteetset ja toitainerikast kala ja mereande. Sektori sotsiaal-majanduslik mõju paljudes rannikupiirkondades, mis on suures osas sellest sektorist sõltuvad ning millel on sellega märkimisväärsed kultuurilised ja etnograafilised seosed, on tohutu.

Ometi tekib ühise kalanduspoliitika rakendamisel palju probleeme, nagu tagasiheite kaotamine või maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine, ning samuti Brexiti protsessist tulenevad probleemid ja need, mis tulenevad üleilmsel merest pärit proteiini turul ja tootmises iga päev tekkivatest uutest raskustest.

Seepärast on eriotstarbelise, suuremahulise ja kõigile kättesaadava kalandusfondi olemasolu tähtis. Samavõrra tähtis on tagada eelarve, mida on vaja, et lahendada need probleemid ja raskused, mis mõjutavad merendus- ja kalandussektorit, ja võttes arvesse juba niigi väikest ELi eelarveeraldist sellele poliitikale.

Praeguse EMKFi osa ELi 2014.–2020. aasta üldeelarve kogusummast on kõigest 0,6 %. Kalandussektori rahaliste vahendite vähendamine ei mõjuta ELi eelarvet peaaegu üldse, kuid see võib tekitada märkimisväärseid tagajärgi kaluritele ja rannikupiirkondadele.

Brexitit ei tohi kasutada ettekäändena kalanduse rahastamise vähendamiseks, arvestades selle protsessi käigus tekkivaid suuri keskkonnakaitse, tootmis- ja kaubandusprobleeme.

Paindlikkus ja rahastamiskõlblike meetmete lihtsustamine

Üldiselt liigub komisjoni käsitlusviisi selliste elementide nagu paindlikkus kasutuselevõtmisega riiklike programmide väljatöötamisel ja halduse lihtsustamisel õiges suunas. Raportöör avaldab iseäranis heameelt võimaluse üle pakkuda lahendusi, mis on kohandatud ELi piirkondade erijoonte ja erinevate probleemidega, vältides põhimõtet, mille kohaselt käsitletakse kõiki ühe mõõdupuuga. Siiski jäävad alles kahtlused sellise käsitlusviisi lõpptulemuste suhtes.

Paistab, et ettepanek põhineb põhimõttel, et lubatud on kõik meetmed, mis ei ole selge sõnaga keelatud, kuigi sellist põhimõtet määruse tekstis otsesõnu ei ole, mis võib tekitada segadust.

Halvem on, et teksti muudab veelgi ebaselgemaks see, et komisjon teeb ettepaneku rahastada erinevaid meetmeid, mida ei ole tekstis täpsustatud, tingimusel et need on hõlmatud tulevase määruse iga „prioriteedi“ toetusvaldkondadega (põhjendus 11). Samas hõlmab 1. prioriteedi „Säästev kalapüük“ ainus „toetusvaldkond“ järgmist: kalavarude ja kalalaevastiku majandamine (keskendudes püügitegevuse püsivale lõpetamisele); püügitegevuse erakorraline peatamine; kontroll ja rakendamine; andmete kogumine; äärepoolseimate piirkondade hüvituskord; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Küsimus on seega selles, kas nendes „toetusvaldkondades“ saab rahastamist taotleda näiteks teatavatele praegusest EMKFist rahastatavatele meetmetele, näiteks järgmised: innovatsioon; nõuandeteenused; kalurite ja teadlaste partnerlus; inimkapitali edendamine; mitmekesistamine; noored kalurid; tervishoid ja ohutus; ebasoodsad kliimatingimused ja palju muud.

Lisaks sellele seisneb tulevase fondi paindlikkus ka selles, kuidas liikmesriigid oma programme koostavad. Iga liikmesriik määrab ajakava järgides kalavarude säästva majandamise strateegilised prioriteedid ja eesmärgid, mis võimaldab tal kavandada meetmed, mida ta peab sobivaks, kuid kohustusega saavutada oodatud tulemused, kui ta soovib saada ELilt rahastust. Komisjon teeb igal aastal tulemuslikkuse kontrolli, mis võib tuua kaasa võimalikud parandusmeetmed.

Kuigi see võib avaliku sektori rahaliste vahendite kulutamise seisukohast loogiline näida, on nii EMKFi kui ka ühissätete määruse ettepanekutes kehtestatud tingimused üleliia ranged ja eeskirjad on avaliku halduse asutuste vastu liiga nõudlikud. See vähendaks kindlasti nii ettevõtjate soovi rahastamisvahendeid taotleda kui ka hirmutaks haldusasutusi sihiteadlike eesmärkidega programme välja töötamast.

Olgu märgitud, et kalanduskomisjonil ei ole ühissätete määruse lõpliku teksti suhtes sõnaõigust.

Seepärast on oht, et võib tekkida samasugune rahaliste vahendite kasutamata jätmise probleem nagu praegusel finantsperioodil. Praegu, rohkem kui neli aastat pärast kehtiva EMKFi vastuvõtmist, on liikmesriigid kulutanud vaid 11 % fondist, peamiselt keerukate menetluste ja komisjonipoolse vähese koostöö tõttu. Kalurid, eelkõige väikesemahulise püügiga tegelevad kalurid, on rahastuse saamiseks vajalikes nõuetes pettunud ja nendest heitunud.

Seega on ettevõtjatele ja haldusasutustele vaja rohkem selgust ja õiguskindlust.

Konkreetsed valdkonnad või toetus

Uuest EMKFist rahastatakse püügitegevuse ajutist peatamist ja püsivat lõpetamist (kasutusest kõrvaldamine), mis on sektori taotletud meetmed. Ettepanek on aga tingimuste mõttes ääretult nõudlik.

Tulevane fond peab aitama kalandussektoril läbi viia ümberkorraldusprotsessi, mis on mitmel põhjusel vajalik, ja see protsess võib hõlmata selliseid meetmeid nagu saastavate mootorite väljavahetamine ja ebaturvaliste laevade moderniseerimine.

Võttes aga arvesse ELi rannikualade kalandustegevuse sotsiaal-majanduslikku tähtsust ning väikesemahulise rannapüügi, väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügi tähtsust, peab EMKF neile erilist tähelepanu pöörama, ümberkorraldusprotsessi rahastamine peaks olema kättesaadav kogu laevastikule.

Raportöör ei ole nõus selliste sekkumismeetmete nagu ladustamisabi keelamisega, mis võtaks ära reageerimisvõimaluse turu tasakaalustamatuse äärmuslikes olukordades.

Teine element, mida raportöör peab problemaatiliseks, on see, et kõiki vesiviljeluse tulusaid investeeringuid ja töötlemisse tehtavaid investeeringuid rahastataks üksnes rahastamisvahendite abil, mis kuuluvad edaspidi ka ühissätete määruse alla. Kuigi sinise majanduse tulusate investeeringute rahastamiseks oleksid kättesaadavad kohandatud rahastamisvahendid, tuleks anda võimalus valida teatavate meetmete puhul ka otsetoetus.

Äärepoolseimate piirkondade erijuhtum

Euroopa Komisjon esitab ettepaneku äärepoolseimate piirkondade uue finantspaketi kohta, mis esindaks miinimumsummat, mille asjaomased liikmesriigid peaksid neile eraldama. Nendes rahastamispakettides kehtestataks lisakulude hüvitamiseks eraldatava summa piirmääraks kuni 50 protsenti igast paketist. Selle tulemusena vähendatakse Kanaari saartele ja Prantsusmaale praeguses EMKFis hüvitiste jaoks eraldatud vahendeid vastavalt 32,7 protsenti ja 24,2 protsenti.

Raportöör soovib teada, milline on komisjoni kriteerium sellise piirmäära kavandamisel. See on väga jäik tingimus. Äärepoolseimatel piirkondadel peaks olema kaalutlusõigus ja vajalik paindlikkus, et eraldada vahendeid oma vajaduste järgi. Tuleb märkida, et lisakulude hüvitamine julgustab ettevõtjaid tootma ja laskma turule kalandus- ja vesiviljelustooteid piirkondades, kus madala hinna ja kehva kvaliteediga tooted nende turge üle ujutavad. Seega on komisjoni ettepanek vastuolus isemajandamise tagamiseks tehtavate jõupingutustega. Tuleb märkida, et selle meetme puhul on vahendite kasutamine üldiselt 100 %.

Komisjoni ettepanek ei võimalda äärepoolseimate piirkondade väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügi laevastikke uuendada. Raportöör on seisukohal, et kui vahendid lubavad, peaks see olema võimalik. On ebaõiglane, et EL kaitseb arenguriikide ja väikesaarte õigust uuendada oma laevastikke samades merebasseinides, kus asuvad teatavad äärepoolseimad piirkonnad, ja keelab samal ajal samasugust õigust oma territooriumidele.

Tuleb märkida, et mõnes äärepoolseimas piirkonnas koosneb laevastik praegu mootorita puupiroogidest ja rikkalikud (enamasti pelaagilised) rannikulähedased kalavarud jäävad kasutamata. Tegelikult hakati äärepoolseimaid piirkondi ühisesse kalanduspoliitikasse kaasama siis, kui 1990. aastatel võeti kasutusele püügikoormuse piiramine ja nad ei taotlenud oma laevastike uuendamist piisavalt vara. Vahepeal see võimalus keelati.

Äärepoolseimate piirkondade puhul on veel üks oluline aspekt vajadus luua pikas plaanis nendes piirkondades kalanduse toetamise erivahend, mis on kooskõlas põllumajandusvaldkonna POSEI kavaga (kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm). Tuleb märkida, et nõukogu 1989. aasta otsust, millega nähakse ette sellise programmi loomine, kohaldatakse kõigi majandussektorite suhtes.

Komisjoni ettepaneku uus element on see, et iga äärepoolseim piirkond peab esitama üksikasjaliku strateegilise tegevuskava, mis on muidugi mõttekas, kuid teisest küljest võib see tuua kaasa tarbetu koormuse ja komisjoni keeldumise raha eraldamisest, kui kehtestatud ranged tingimused ei ole täidetud. Seega võivad tegevuskavad olla võimalus, kuid lõpuks võivad nad muutuda piiranguks.

Ühtlasi puudub äärepoolseimatele piirkondadele riikliku tegevusabi andmise lihtsustatud menetluse erand, mis on olemas praeguses EMKFis ja põhineb POSEI põllumajandusmudelil.

Lõpuks soovib raportöör selgitada, et ankurdatud peibutuspüügivahendite (mille ümber väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügiga tegelevad kalurid püüavad õngejadadega, mis on täiesti säästlik vahend) rahastamine, mis oli praeguse EMKFi raames võimalik, on jätkuvalt võimalik, sest see ei ole otsesõnu keelatud..

Vesiviljelus, töötlemine ja turud

EMKF peaks soodustama vesiviljeluse edendamist ja selle kestlikku arengut. Mõnes liikmesriigis kehtivad endiselt alale juurdepääsu piirangud ja koormavad loamenetlused. Selle tõttu on sektoril keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetuste kaudu peaks olema lubatud toetada tulusaid investeeringuid, innovatsiooni, kutseoskuste omandamist, töötingimuste parandamist ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmeid, võimalusega lubada rahastamisvahendeid ka tulusate investeeringute korral.

Konkurentsivõime suurendamiseks tuleks ka töötlevat tööstust ja turustussektorit jätkuvalt toetada.

Järeldused

Uue EMKFi aastateks 2021–2027 kavandatud põhimõtted ja eesmärgid on kiiduväärt. Sellegipoolest tekib kahtlusi ilmse paindlikkuse ja eelarveeraldiste suhtes. Probleemid, mida EL püüab kalandus- ja merendusküsimustes ülemaailmselt lahendada, ei ole väiksema eelarvega lahendatavad.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (23.11.2018)

kalanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014

(COM(2018)0390 – C8-0270/2018 – 2018/0210(COD))

Arvamuse koostaja: Eider Gardiazabal Rubial

LÜHISELGITUS

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) üldeesmärk on toetada ELi ainupädevusse kuuluva ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärke, arendada edasi ELi integreeritud merenduspoliitikat, ning ühtekuuluvuspoliitikat, ÜKPd ja teisi ELi poliitikavaldkondi täiendades soodustada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide haldamisel.

Aastatel 2021–2027 on Euroopa Merendus- ja Kalandusfond väga tähtis ning kalandussektorit tuleb märkimisväärselt tugevdada ja selle rahastamispaketti suurendada.

Mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud EMKFi ülemmäär miljonites eurodes:

 

Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 (EL-27), 2018. aasta püsivhindades

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027, 2018. aasta püsivhindades

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

6 243

6 866

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament võttis 14. märtsil ja 30. mail 2018 vastu kaks resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta;

Muudatusettepanek    2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b.  rõhutab, kui tähtsad on horisontaalsed põhimõtted, millele peavad tuginema mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad; Euroopa Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esirinnas ja pidas kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks seatud selget ja silmapaistvat eesmärki;

Muudatusettepanek    3

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 c (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 c.  toonitab oma seisukohta, et Pariisi kokkuleppe järel tuleks kliimameetmetele teha praeguse finantsraamistikuga võrreldes märksa rohkem valdkonnaüleseid kulutusi ning nende osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30%-ni;

Muudatusettepanek    4

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 d (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 d.  tuletab, meelde, et Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis rõhutati kalandussektori, merekeskkonna ja nn sinise majanduse sotsiaal-majanduslikku ja ökoloogilist tähtsust ning nende panust ELi kestlikku ja sõltumatusse toiduga varustamisse, pidades silmas, et need aitavad tagada Euroopa vesiviljeluse ja kalanduse kestlikkuse ja leevendada nende keskkonnamõju; lisaks nõudis Euroopa Parlament, et rahalised eraldised kalandussektorile säilitataks vähemalt praeguse mitmeaastase finantsraamistiku tasemel ja et uute vajaduste tekkides suurendataks assigneeringuid merendusvaldkonda;

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Euroopa Parlament rõhutas oma 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, kui olulised on horisontaalsed põhimõtted, millele peaksid tuginema 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad. Euroopa Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esirinnas ja pidas kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks seatud selget ja silmapaistvat eesmärki. Seetõttu nõudis Euroopa Parlament, et kestliku arengu eesmärgid tuleb integreerida kõigisse järgmise finantsraamistiku kohastesse ELi poliitikameetmetesse ja algatustesse. Lisaks kordab ta, et liit saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid. Euroopa parlament nõuab seetõttu, et endiselt toetataks kehtivat poliitikat, eelkõige aluslepingutes sätestatud ELi kauaaegseid poliitikavaldkondi, nagu ühine põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika, kuna nendest on liidu kodanikele käegakatsutavat kasu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Lisaks rõhutas Euroopa Parlament oma 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et kaasava Euroopa rajamisele suunatud ELi kohustuste täitmiseks on väga tähtis kaotada diskrimineerimine. Seetõttu palus ta lisada kõigisse järgmise finantsraamistikuga seotud ELi poliitikameetmetesse ja algatustesse soolise aspekti arvestamise ja soolise võrdõiguslikkuse alased kohustused.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Lisaks toonitas Euroopa Parlament oma 2021.–2027. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevates 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides seisukohta, et Pariisi kokkuleppe järel tuleks kliimameetmetele teha praeguse finantsraamistikuga võrreldes märksa rohkem valdkonnaüleseid kulutusi ning nende osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30%-ni.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesoleva määruse kohaste rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetmete jaoks seatud prioriteete ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulu, halduskoormust ja täitmata jätmise prognoositud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude, samuti määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamise kaalumist.

(7)  Käesoleva määruse kohaste rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetmete jaoks seatud prioriteete ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulu, halduskoormust ja täitmata jätmise riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude, samuti määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamise kaalumist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Määruses (EL) xx/xx6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi eelarve peaks jooksevhindades olema140 000 000 eurot. EMKFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 829 000 000 eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samas kui püügitegevuse erakorraliseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamiseks ettenähtud summasid tuleks piirata.

(8)  Määruses (EL) xx/xx6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi eelarve peaks olema 2018. aasta püsivhindades866 943 600 eurot ehk jooksevhindades 7 739 176 524 eurot. EMKFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 939 794 375 eurot 2018. aasta püsivhindades (jooksevhindades 6 694 261 648 eurot) tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 927 149 225 eurot (jooksevhindades 1 044 914 876 eurot) eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samas kui püügitegevuse erakorraliseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamiseks ettenähtud summasid tuleks piirata.

__________________

__________________

6 ELT C […], […], lk […].

6 ELT C […], […], lk […].

Selgitus

Programmi rahastamispaketi jaotus eelarvekomisjoni pakutud kujul on üksnes programmi üldpaketi muudatustest tingitud soovituslik kalkulatsioon ega mõjuta juhtivas komisjonis otsustatud kulude jaotust.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  EMKF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

(10)  EMKF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine kalanduse, vesiviljeluse ja turgude konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkuse abil; säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade, sealhulgas saarte ja äärepoolseimate piirkondade kogukondade soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 30 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed selgitatakse välja EMKFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus.

(13)  Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamiseks, ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 35 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed selgitatakse välja EMKFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  EMKF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.

(14)  EMKF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele, võttes nõuetekohaselt arvesse sotsiaalset ühtekuuluvust. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osa väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi.

(18)  Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osa väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesanne.

(31)  ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sõnastati ühena 17st kestliku arengu eesmärgist nälja kaotamine, toiduainetega kindlustatuse saavutamine ja toitumise parandamine (eesmärk nr 2). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja rakendamisele. Seejuures toetavad kalapüük ja vesiviljelus toiduga kindlustatust ja inimeste toitumist. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesanne.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.

(32)  EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse ja kinniste hoidlasüsteemide edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF peaks keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

(35)  Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade, sh saarte ja äärepoolseimate piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF peaks keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku- ja sisemaa kogukondade ja majanduse elujõulisust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks olema võimalik eelarve jagatud täitmise raames toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranna- ja sisevetekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.

(36)  Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku-, saarte ja sisemaa kogukondade ja majanduse elujõulisust ja kestlikkust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks olema võimalik eelarve jagatud täitmise raames toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranna- ja sisevetekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames peaks EMKF keskenduma säästvat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavat tähelepanu äärepoolseimate piirkondade eriolukorrale.

(38)  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames peaks EMKF keskenduma säästvat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavat tähelepanu ELi toimimise lepingu artikliga 174 hõlmatud äärepoolseimate piirkondade ja saarte eriolukorrale.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 a)  ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 sõnastati ühena 17st kestliku arengu eesmärgist (eesmärk nr 5) soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine. Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja rakendamisele. Selles olukorras on diskrimineerimise kaotamine äärmiselt oluline, et täita liidu kohustusi kaasava Euroopa kujundamisel. Seepärast tuleks soolise aspekti arvestamine ja soolise võrdõiguslikkuse alased kohustused lisada kõigisse ELi poliitikameetmetesse ja ka käesolevasse määrusesse.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks iga liikmesriik koostama ühe programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, peaks komisjon tegema iga merepiirkonna kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid programmide üle läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi. Komisjon peaks programmide hindamisel arvesse võtma ÜKP keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, säästva sinise majanduse sotsiaal-majanduslikke tulemusi, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi hulga vähendamist ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.

(43)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks iga liikmesriik koostama ühe programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, peaks komisjon tegema iga merepiirkonna kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid programmide üle läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi. Komisjon peaks programmide hindamisel arvesse võtma ÜKP keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, säästva sinise majanduse sotsiaal-majanduslikke tulemusi, eelkõige väikesemahulise rannapüügi osas, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi hulga vähendamist ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKFi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 6 140 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  EMKFi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta püsivhindades 866 943 600 eurot (jooksevhindades 7 739 176 524 eurot).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel, on 5 311 000 000 eurot jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

1.  II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel, on kooskõlas V lisas sätestatud iga-aastase jaotusega 2018. aasta püsivhindades 5 939 794 375 eurot (jooksevhindades 6 694 261 648 eurot).

Selgitus

Programmi rahastamispaketi jaotus eelarvekomisjoni pakutud kujul on üksnes programmi üldpaketi muudatustest tingitud soovituslik kalkulatsioon ega mõjuta juhtivas komisjonis otsustatud kulude jaotust.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  102 000 000 eurot Assooridele ja Madeirale;

(a)  114 076 262 eurot 2018. aasta püsivhindades (jooksevhindades 128 566 125 eurot) Assooridele ja Madeirale;

Selgitus

Programmi rahastamispaketi jaotus eelarvekomisjoni pakutud kujul on üksnes programmi üldpaketi muudatustest tingitud soovituslik kalkulatsioon ega mõjuta juhtivas komisjonis otsustatud kulude jaotust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  82 000 000 eurot Kanaari saartele;

(b)  91 708 367 eurot 2018. aasta püsivhindades (jooksevhindades 103 357 081 eurot) Kanaari saartele;

Selgitus

Programmi rahastamispaketi jaotus eelarvekomisjoni pakutud kujul on üksnes programmi üldpaketi muudatustest tingitud soovituslik kalkulatsioon ega mõjuta juhtivas komisjonis otsustatud kulude jaotust.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  131 000 000 eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.

(c)  146 509 709 eurot 2018. aasta püsivhindades (jooksevhindades 165 119 239 eurot) Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.

Selgitus

Programmi rahastamispaketi jaotus eelarvekomisjoni pakutud kujul on üksnes programmi üldpaketi muudatustest tingitud soovituslik kalkulatsioon ega mõjuta juhtivas komisjonis otsustatud kulude jaotust.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise alusel, on 829 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise alusel, on 927 149 225 eurot 2018. aasta püsivhindades (1 044 914 876 eurot jooksevhindades).

Selgitus

Programmi rahastamispaketi jaotus eelarvekomisjoni pakutud kujul on üksnes programmi üldpaketi muudatustest tingitud soovituslik kalkulatsioon ega mõjuta juhtivas komisjonis otsustatud kulude jaotust.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades ning ELi toimimise lepingu artikliga 174 hõlmatud väikesemahulise rannapüügiga tegelevatel saartel

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada selliste lisakulude hüvitamist, mida artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade toetusesaajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.

1.  EMKF võib toetada selliste lisakulude hüvitamist, mida artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning ELi toimimise lepingu artikliga 174 hõlmatud väikesemahulise rannapüügiga tegelevate saarte toetusesaajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada merede ja rannikualade, sealhulgas sisevete bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid.

1.  EMKF võib toetada merede ja rannikualade, sealhulgas sisevete bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid. Sel eesmärgil tuleks soodustada koostööd Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammidega, et koguda rohkem andmeid merereostusega seotud olukorra ning eriti plastijäätmete kohta vees.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  investeeringud merereostuse, eelkõige plastide analüüsiks ja vaatlemiseks, et saada olukorra kohta rohkem andmeid;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b) teadmiste suurendamine mereprügi ja selle kogumite kohta.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  ookeanialaste teadusuuringute ja andmetega seotud rahvusvaheline koostöö ja nende arendamine.

(f)  ookeanialaste teadusuuringute ja andmetega seotud rahvusvaheline koostöö ja nende arendamine, eelkõige plastist mereprügi osas, mis on saadud satelliitidelt asjakohaste sensorite abil, eelkõige ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi ning autonoomsete õhusõidukite ja kohapealsete vaatlussüsteemide kaudu, mis võimaldavad jälgida suuremaid ujuvprügi osi, aga ka väiksemate prügiosakeste kogumeid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

Viited

COM(2018)0390 – C8-0270/2018 – 2018/0210(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

PECH

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

2.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Eider Gardiazabal Rubial

16.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

4

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen, Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014

(COM(2018)0390 – C8-0270/2018 – 2018/0210(COD))

Arvamuse koostaja: Francesc Gambús

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas 12. juunil 2018. aastal uue õigusakti ettepaneku Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kohta aastateks 2021–2027. Kõnealuse fondi eesmärk on suunata liidu eelarvest vahendeid ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 raames.

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostajana tänan komisjoni teatise eest, sest see on andnud hea lähtealuse, mille põhjal saavad kaasseadusandjad töötada ja optimaalsele kokkuleppele jõuda. Eelkõige tänan komisjoni fondi keskkonnamõju suurendamise eest, keskendudes mere ökosüsteemide kaitsele ja kavandades 30 % eraldamist eelarvest kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustustega.

Samuti usun, et uus fond on tulemuslikum ja tõhusam tänu lihtsustamisele, subsidiaarsusele ja teiste fondidega kooskõlastamisele ning ühise kalanduspoliitika elluviimise suuremale toetamisele.

Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Siiski impordib liit praegu üle 60 % kalandustoodetest ning sõltub suurel määral kolmandatest riikidest. Kõige olulisem ülesanne on ergutada inimesi tarbima ELi kala, mis vastab kõrgetele kvaliteedistandarditele ja millel on mõistlik hind. Sellega seoses peab vesiviljelus suurendama oma osakaalu ja kriitilist massi selles sektoris, kuna sellest tegevusest saadav kala moodustab praegu vaid 20 % Euroopa turgude kogumahust.

Pidasin vajalikuks täiendada raportit muudatusettepanekutega, et seda kohandada ja paindlikumaks muuta eesmärgiga hoiduda liigse kahju tekitamisest kalalaevastikule ja võtta arvesse selle mitmekesisust liidus.

Oluline on lisada ühismajandamise mõiste, mis on kutselise kalapüügi, harrastuspüügi ja vesiviljeluse korraldamise mehhanism, mille raames valitsused jagavad oma volitusi kohaliku kasutajaskonnaga ning kõigile osalistele antakse konkreetsed kohustused ja õigused seoses teabe ja otsuste tegemisega tegevuse juhtimisel. Ei tohi unustada, et eelkõige on kalapüügipiirkondade ja kalavarude säilimisest huvitatud kalurid ise, sest ilma kalata ei ole kalandust ega töökohti. Seepärast püüdsin muudatusettepanekuid tehes hoida võimalikult hästi tasakaalus keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.

Usun, et lihtsustades ja selgitades liikmesriikidele neid tegevusi, mida on võimalik ellu viia EMKFi toel, muutub lihtsamaks majandamine, väheneb halduskoormus ning see aitab lõpptulemusena liidu merendussektoril ka liikuda kestliku arengu eesmärkide saavutamise suunas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Ajavahemikuks 2021–2027 tuleb kehtestada Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Kõnealuse fondi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.

(1)  Ajavahemikuks 2021–2027 tuleb kehtestada Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Kõnealuse fondi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), merestrateegia raamdirektiivi, liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste täielikku ja õigeaegsesse rakendamisse. Kõnealused vahendid on koos vastutustundlike kalanduspoliitikapõhimõtetega ühed peamised tegurid, millega aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ökoloogiliste võimaluste piires ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana ja maailma suuruselt viienda mereandide tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

(2)  Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana ja maailma suuruselt viienda mereandide tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev ja ökoloogiliste võimaluste piires arenev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Määruses (EL) xx/xx6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi eelarve peaks jooksevhindades olema 6 140 000 000 eurot. EMKFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 829 000 000 eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samas kui püügitegevuse erakorraliseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamiseks ettenähtud summasid tuleks piirata.

(8)  Määruses (EL) xx/xx6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi mitmeaastane eelarve peaks jooksevhindades olema 6 140 000 000 eurot. EMKFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 829 000 000 eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samas kui püügitegevuse erakorraliseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamiseks ettenähtud summasid tuleks piirata.

_________________

_________________

6 ELT C […], […], lk […].

6 ELT C […], […], lk […].

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures töökohtade loomise potentsiaal on veel suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajadus täita CO2-heitega seotud eesmärgid, suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge on olnud oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd. Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning EMKFist. Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks peab kasutama uusi investeerimisvahendeid, nagu InvestEU.

(9)  Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures töökohtade loomise potentsiaal on veel suurem, kuid endiselt tuleks jälgida kalavarusid ja ülepüüki tuleks vältida sobivate meetmetega. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajadus täita CO2-heitega seotud eesmärgid, suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge on olnud oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd. Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning EMKFist. Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks peab kasutama uusi investeerimisvahendeid, nagu InvestEU.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  EMKF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

(10)  EMKF peaks tuginema neljale ühise kalanduspoliitika eesmärkidega täielikult kooskõlas olevale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva ja jõukaid rannikukogukondi soodustava sinise majanduse kasvu võimaldamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  2020. aasta järel peaks EMKF põhinema lihtsustatud ülesehitusel, mille raames ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ega üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse eeskirju ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu toetusvaldkondi. Liikmesriigid peaksid seega koostama oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt kõnealuste programmide raames sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud käesolevas määruses määratletud toetusvaldkondadega. Sellest hoolimata on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele, näiteks püügivõimsuse suurendamisse tehtavate investeeringute üldine keeld. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega.

(11)  2020. aasta järel peaks EMKF põhinema lihtsustatud ülesehitusel, mille raames ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ega üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse eeskirju ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu toetusvaldkondi. Liikmesriigid peaksid seega koostama oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt kõnealuste programmide raames sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud käesolevas määruses määratletud toetusvaldkondadega. Sellest hoolimata on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele ja ökosüsteemi seisundi halvenemist, näiteks püügivõimsuse suurendamisse tehtavate investeeringute üldine keeld. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 30 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed selgitatakse välja EMKFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus.

(13)  Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 30 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed, sealhulgas projektid, mille eesmärk on kaitsta mererohuga kaetud alasid ja rannikuäärseid märgalasid kui olulisi CO2 sidujaid ja need taastada, selgitatakse välja EMKFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus.

Selgitus

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimases hindamisaruandes rõhutatakse, et arvesse tuleb võtta mitte ainult CO2 heitkoguste vähendamist, vaid ka CO2 atmosfäärist eemaldamist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  EMKF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.

(14)  EMKF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele ÜKP ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ1a raames. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „ÜKP määrus“)7 artiklile 42 peaks EMKFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP eeskirjade järgimisest. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks vastu võtta.

(15)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „ÜKP määrus“)7 artiklile 42 peaks EMKFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP eeskirjade ja asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide täielikust järgimisest. Liidu finantsabi tuleks anda ainult nendele ettevõtjatele ja liikmesriikidele, kes järgivad täielikult asjakohaseid õiguslikke kohustusi. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks vastu võtta.

_________________

_________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud edasilükkamise, peatamise ja finantskorrektsioonide eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või toetusesaaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele täitmata jätmisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kehtestada finantskorrektsioonid juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP eeskirjad olulisel määral täitmata.

(16)  Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade täielikule järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud edasilükkamise, peatamise ja finantskorrektsioonide eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või toetusesaaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele täitmata jätmisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kehtestada finantskorrektsioonid juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP eeskirjad olulisel määral täitmata.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Viimasel paaril aastal on ÜKP raames palju ära tehtud kalavarude taastamisel jätkusuutlikule tasemele, liidu kalatööstuse kasumlikkuse suurendamisel ja mereökosüsteemide kaitsel. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merebasseinides, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad.

(17)  Viimasel paaril aastal on ÜKP võtnud meetmeid selleks, et viia kalavarud jätkusuutlikule tasemele, suurendada liidu kalatööstuse kasumlikkust ja kaitsta mereökosüsteeme. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide täielikul saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme, sealhulgas õiguslik kohustus taastada ja hoida kõigi kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merebasseinides, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osa väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi.

(18)  Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete ja saartel asuvate kogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osa väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Kutselises ja harrastuskalapüügis ning vesiviljeluses ühismajandamise mehhanismide rakendamine soodustab ÜKP eesmärkide saavutamist, sest selles osalevad otseselt kaasatud sidusrühmad, nagu haldusasutused, kalandus- ja vesiviljelussektor, teadusringkonnad ja kodanikuühiskond, ning otsuste tegemisel tuginetakse vastutuse õiglasele jaotusele ja paindlikule majandamisele, mis põhineb teadmistel, teabel ja otsesuhtlusel. EMKF peaks toetama kõnealuste mehhanismide rakendamist kohalikul tasandil.

Selgitus

Ühismajandamise mudel on kõige tulemuslikum biomajandusliku majandamise kontekstis, mille puhul järgitakse ökosüsteemi hoidmise põhimõtet ja ettevaatusprintsiipi. See mudel peaks andma vahendid, millega on võimalik reaalajas reageerida paindliku majandamise muutuvatele tingimustele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  EMKFi eesmärk peaks olema ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlik ning seda majandatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.

(19)  EMKF peaks aitama kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlik ning seda majandatakse viisil, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega, millega aidatakse kaasa majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamisele ja toiduvarude kättesaadavusele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  EMKFist antava toetuse eesmärk peaks olema saavutada maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhinev säästev kalapüük ja seda säilitada ning minimeerida kalapüügi negatiivset mõju mereökosüsteemile. Kõnealune toetus peaks hõlmama ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning vähese CO2-heitega püügiviisidesse ja -tehnikatesse.

(20)  EMKFist antava toetusega tuleks aidata kaasa selle õigusliku kohustuse õigeaegsele täitmisele, mis puudutab kõigi kalavarude populatsioonide taastamist sellisel biomassi tasemel, mille puhul on võimalik saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus, ja nende säilitamist, ning kalapüügi mereökosüsteemile avalduva negatiivse mõju minimeerimisele ja võimaluse korral selle kaotamisele. Kõnealune toetus peaks hõlmama ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning vähese CO2-heitega püügiviisidesse ja -tehnikatesse, ning peaks välistama kõik investeeringud elektriimpulssi kasutavatesse kalapüügimeetoditesse.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Lossimiskohustus on ÜKP peamisi probleeme. See on valdkonna kalapüügiviise märkimisväärselt muutnud, tuues mõnikord kaasa märkimisväärse rahalise kulu. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse rakendamisele, kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema kõrgem kui teistsuguste toimingute puhul (näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, tuleks ette näha ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.

(21)  Lossimiskohustus on õiguslik kohustus ning ÜKP peamisi eesmärke. Tänu sellele on selles valdkonnas lõpetatud keskkonna seisukohalt lubamatu lossimine ning saavutatud olulised muutused kalapüügiviisides, tuues mõnikord kaasa märkimisväärse rahalise kulu. Seetõttu peaksid liikmesriigid kasutama EMKFd, et pakkuda maksimaalset toetust innovatsioonile ja investeeringutele, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse täielikule ja õigeaegsele rakendamisele, kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema oluliselt kõrgem kui teistsuguste toimingute puhul (näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse ning ajalistesse ja ruumilistesse selektiivsuse suurendamise meetmetesse), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, tuleks ette näha ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Lossimiskohustuse kohaldamist tuleks jälgida võrdselt kõigi puhul, alates väikestest kuni suurte kalalaevadeni, kõigis liidu liikmesriikides.

Selgitus

Väikesemahulise püügiga Iirimaal ja mujal tegelevad kalurid kaebavad pidevalt ja järjekindlalt selle üle, et kuna nad kalastavad enamasti ranniku lähedal, on nad inspekteerimisel ja karistamisel kõige lihtsamad sihtmärgid, Kuna suurematele laevadele on raskem juurde pääseda, on neid ka raskem kontrollida.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, energiatõhusust ja püügi kvaliteeti, võib EMKFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Sellise toetuse tulemusel ei tohiks aga suureneda püügivõimsus ega võimekus leida kala, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute täpsete rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kindlaksmääramine sõltuma liikmesriikidest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul tuleks lubada teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra.

(22)  Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, energiatõhusust ja püügi kvaliteeti ning konkreetsete tervishoiuga seotud aspektide toetamist, võib EMKFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Sellise toetuse tulemusel ei tohiks aga suureneda püügivõimsus ega võimekus leida kala, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute ja toetamist puudutavate täpsete rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kindlaksmääramine sõltuma liikmesriikidest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul tuleks lubada teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu tuleks EMKFi rakendamisel võimaldada nende sooduskohtlemist 100 % abi osatähtsuse määraga, sealhulgas kontrolli ja täitmise tagamisega seotud tegevuse eest, eesmärgiga soodustada säästvaid kalapüügitavasid. Samuti tuleks toetuse teatavad valdkonnad reserveerida väikesemahulisele püügile laevastiku segmendis, kus püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega, nt kasutatud laeva ostmiseks ja laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks. Peale selle peaksid liikmesriigid lisama oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist tuleks jälgida näitajate alusel, millele tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihttasemed.

(28)  Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu tuleks EMKFi rakendamisel võimaldada nende sooduskohtlemist 100 % abi osatähtsuse määraga, sealhulgas kontrolli ja täitmise tagamisega seotud tegevuse eest, eesmärgiga soodustada säästvaid kalapüügitavasid kooskõlas ÜKP eesmärkidega. Samuti tuleks toetuse teatavad valdkonnad reserveerida väikesemahulisele püügile laevastiku segmendis, kus püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega, nt kasutatud laeva ostmiseks ja laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks, ning noortele kaluritele. Peale selle peaksid liikmesriigid lisama oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist tuleks jälgida näitajate alusel, millele tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihttasemed.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesanne.

(31)  Kalapüük ja säästev vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesanne.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.

(32)  EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut, sealhulgas magevee vesiviljelust ning vesiviljeluse kaitsmist invasiivsete võõrliikide ja haiguste eest, veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt ülemääraselt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on asjatult keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, vesiviljelusele tõsist kahju tekitavate konkreetsete haiguste ja invasiivsete võõrliikide tõrjumise, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsiooniga „Liikumine jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas: praegune olukord ja tulevased väljakutsed“ (2017/2118(INI)).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Toiduga kindlustatus sõltub tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela, aga ka tarbijate teavitamise läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust. Selleks võib EMKFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (edaspidi „ühise turukorralduse määrus“)15 eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada tootjaorganisatsioonide asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, uute turuväljundite edendamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.

(33)  Toiduga kindlustatus sõltub merekeskkonna kaitsest, kalavarude kestlikust majandamisest, ÜKP täielikust rakendamisest, tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela, aga ka tarbijate teavitamise läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust. Selleks võib EMKFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (edaspidi „ühise turukorralduse määrus“)15 eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada tootjaorganisatsioonide asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, uute turuväljundite edendamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.

_________________

_________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF peaks keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

(35)  Töökohtade loomine rannikupiirkondades ja saartel oleneb säästva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF peaks keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist toetada säästvat sinist majandust andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine ning andmete suurem jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.

(37)  Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist toetada säästvat ja ökoloogiliste võimaluste piires arenevat sinist majandust andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine ning andmete suurem jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“17. Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid.

(40)  Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 17. Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise liikuma panev ja juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid.

_________________

_________________

17 JOIN(2016) 49

17 JOIN(2016) 49

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)  Kehtiva EMKFi maksemenetlus on tunnistatud puudulikuks, sest neli aastat pärast kohaldamist on fondist kasutatud ainult 11 %. Menetlust tuleks parandada, et kiirendada maksete tegemist toetusesaajale, eriti üksikisikute või perekondade puhul.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201319, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9520, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9621 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193922 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võiks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võiks Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137123. Määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tagama, et EMKFi haldamisel ja rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] ja määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted].

(47)  Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201319, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9520, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9621 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193922 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige peaks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldama uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 peaks Euroopa Prokuratuur uurima pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitama nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137123. Määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tagama, et EMKFi haldamisel ja rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] ja määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted].

_________________

_________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

20 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

20 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

21 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

21 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

22 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

22 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks teatavad andmed EMKFist rahastatavate meetmete kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKFist rahastatavate meetmete kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67924 sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju.

(48)  Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks kõik andmed EMKFist rahastatavate meetmete kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKFist rahastatavate meetmete kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67924 sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju.

_________________

_________________

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „tulusad vesiviljelusinvesteeringud“ – investeeringud vesiviljelussektori tootmisrajatiste ehitamisse, laiendamisse ja moderniseerimisse või varustusse;

(12)  „tulusad vesiviljelusinvesteeringud“ – investeeringud vesiviljelussektori tootmisrajatiste ehitamisse, laiendamisse ja moderniseerimisse, innovatsiooni või varustusse;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  „säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, kallaste ja siseveeteedega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene majandustegevus ühtsel turul, mis hõlmab liidu äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega.

(15)  „säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, kallaste ja siseveeteedega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene ökoloogiliste võimaluste piires tehtav majandustegevus ühtsel turul, mis hõlmab liidu äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega, et taastada ja säilitada mereökosüsteeme ning kaitsta hapraid loodusvarasid, kaupu ja teenuseid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  „ühismajandamine“ – partnerluskokkulepe, mille raames jagavad valitsused, kohalik kasutajaskond (kalurid), välised esindajad (valitsusvälised organisatsioonid, teadusasutused) ning mõnikord ka muud kalandusega tegelevad ja rannikute loodusvarasid kasutavad sidusrühmad (laevaomanikud, kalakauplejad, krediidiasutused või rahastajad, turismitööstus jne) kalavarude majandamist puudutavate otsuste tegemisel vastutust ja pädevust.

Selgitus

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) määratlus FAO terminiportaalist http://www.fao.org/faoterm/en/.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine;

(1)  säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikke aspekte;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;

(2)  liidu toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine;

(3)  Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade ja kalanduspiirkondade soodustamine;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKFi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 6 140 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  EMKFi mitmeaastase rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 6 140 000 000 eurot jooksevhindades.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse artiklites 19 ja 20 osutatud toetusvaldkondadele. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad taotleda seoses nende kontrolli- ja andmekogumisülesannetega väiksemat protsendimäära.

välja jäetud

Selgitus

Toetuste eraldamine tuleks määrata kindlaks vastavalt iga liikmesriigi tuvastatud vajadustele. Liigne eraldamine tooks kaasa kasutamata vahendid või ebavajalikud kulutused.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kõik rahalised vahendid, mida ei kasutata ära kontrolli ja andmekogumist käsitlevate artiklite 19 ja 20 alusel, võib ümber jaotada Euroopa Kalanduskontrolli Ametile.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;

(a)  kalavarude säästva kasutamise ning säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse harude arendamise strateegia;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon koostab iga merebasseini kohta analüüsi, milles märgitakse ära selle ühised tugevused ja nõrkused määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 osutatud ÜKP eesmärkide saavutamise seisukohast. Vajaduse korral võetakse selliste analüüside puhul arvesse olemasolevaid merebasseinide ja makropiirkondlikke strateegiaid.

5.  Komisjon koostab pärast asjaomaste nõuandekomisjonide käest saadud arvamusi iga merebasseini kohta analüüsi, milles märgitakse ära selle ühised tugevused ja nõrkused määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 osutatud ÜKP eesmärkide saavutamise seisukohast ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamise seisukohast. Vajaduse korral võetakse selliste analüüside puhul arvesse olemasolevaid merebasseinide ja makropiirkondlikke strateegiaid.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  suurel määral vesiviljeluse ja kalandussektori tootlikkust kahjustavate invasiivsete võõrliikide sihipärane tõrje;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  uuenduslike selektiivsete püügivahendite uurimise ja kasutamise toetamine kogu liidus, muu hulgas vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 27;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  värskeimad tõendid säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste kohta;

(e)  värskeimad tõendid tasakaalu kohta keskkonnaprioriteetide ja säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste vahel;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

(i)  programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, sealhulgas CO2 heitkoguste vähendamine kütuse säästmise abil.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse vastavalt käesolevale määrusele ja mis jäävad aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

2.  Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse vastavalt käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/200828 artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;

(a)  on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/200828 artikli 42 või kontrollimääruse artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP raamistikus vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime õigusrikkumise;

_________________

_________________

28 Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1)..

28 Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Toetusesaaja peab lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi täitma ka pärast taotluse esitamist kogu toimingu teostamise aja jooksul ja viie aasta jooksul pärast kõnealusele toetusesaajale viimase makse tegemist.

2.  Toetusesaaja peab lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi täitma ka pärast taotluse esitamist kogu toimingu teostamise aja jooksul pärast kõnealusele toetusesaajale viimase makse tegemist.

Selgitus

Ükski ettevõtja ega toetusesaaja ei tohiks ühelgi juhul toime panna tõsiseid rikkumisi, olla seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või panna toime muid keskkonnarikkumisi.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vastuvõetamatuse rakendumise künnise ning lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine, nii et need oleksid proportsionaalsed tõsise rikkumise, süüteo või pettuse olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning et nende pikkus oleks vähemalt üks aasta;

(a)  vastuvõetamatuse rakendumise künnise ning lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine, nii et need oleksid proportsionaalsed rikkumise, süüteo või pettuse olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning et nende pikkus oleks vähemalt üks aasta;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kalalaevade ehitamine ja soetamine või kalalaevade import, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

(b)  kalalaevade ehitamine, soetamine või moderniseerimine, sealhulgas mootori väljavahetamine, või kalalaevade import, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

Selgitus

Seadmete moderniseerimine või väljavahetamine on sageli seotud suurema tõhususega ja suurema püügivõimsusega. Mootorite moderniseerimise ja väljavahetamisega kahjustatakse kestliku arengu eesmärki nr 14.6, millega keelatakse toetused püügivõimsuse suurendamiseks. Isegi kui vanade mootorite moderniseerimise või väljavahetamise tingimus on see, et tulemuseks on võrdse võimsuse või väiksema võimsusega mootor, ei tähenda see tingimata laeva püügivõime vähenemist. Euroopa Kontrollikoda märkis, et kütusesäästlike mootoritega varustatud laevadel on endiselt soov püügikoormust suurendada.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  toimingud, mis hõlmavad igasugust kalapüüki, kus kasutatakse elektriimpulssi;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;

(g)  varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitse- või ümberasustamismeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid;

välja jäetud

Selgitus

Raske on mõista, miks ei tohiks investeeringud olla toetuskõlblikud, kui need on vajalikud, et täita õigusnõudeid, mis on seotud näiteks uute püügivahendite, seiresüsteemide või püügivahendite ümberehitusega.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud merel kalapüügiga vähemalt 60 päeva aastas.

välja jäetud

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(k a)  tegevuskulud, nagu kindlustus, üldkulud, kütus või kalalaevade varustus, mis teevad selle üksnes tegevuskõlblikuks või sõidukõlblikuks, näiteks köied, kohustuslikud turva- või ohutusnõuded ning hooldusteenused.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

1.  Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, ning julgustatakse sotsiaaldialoogi pidamist sidusrühmade vahel.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  sektori väärtusahela tugevdamine ja turustrateegiate edendamine;

(c)  sektori väärtusahela loomine ja tugevdamine ja turustrateegiate edendamine;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  laenude, kindlustustoodete ja rahastamisvahendite kättesaadavuse hõlbustamine;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine kalalaeva pardal;

(e)  tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine kalalaevade pardal, mis võimaldab meelitada ligi rohkem noori ja vähendada märkimisväärselt laevaõnnetuste põhjuseid;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  tegevuse mitmekesistamine laiema säästva sinise majanduse raames;

(h)  tegevuse mitmekesistamine laiema säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse raames;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  sobiva keskkonna loomine ühismajandamise korras kohalike kavade väljatöötamiseks.

Selgitus

Ühismajandamise mudel on kõige tulemuslikum biomajandusliku majandamise kontekstis, mille puhul järgitakse ökosüsteemi hoidmise põhimõtet ja ettevaatusprintsiipi. See mudel peaks andma vahendid, millega on võimalik reaalajas reageerida paindliku majandamise muutuvatele tingimustele.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui lõikes 1 osutatud toetust antakse püügitegevuse ajutise peatamise hüvitisena, tuleb järgida järgmisi tingimusi:

2.  Erandjuhul võib lõikes 1 osutatud toetust anda püügitegevuse ajutise peatamise hüvitisena, tingimusel et järgitakse järgmisi tingimusi:

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tegevuse peatamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;

(a)  tegevuse peatamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud laevastiku püügivõimsuse vähendamist käsitlevas tegevuskavas;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tegevuse peatamine toob kaasa püügivõimsuse täieliku vähenemise, kuna saadud rahalisi vahendeid selles sektoris uuesti ei investeerita;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  EMKFist võib toetada kalandus- ja vesiviljelusettevõtteid, et aidata neil pääseda ligi riskijuhtimisvahenditele, näiteks kindlustuslepingute või usaldusfondidega seotud stiimulitele, et katta ühest või mitmest järgmisest asjaolust tingitud kahju:

 

(a) loodusõnnetused;

 

(b) ebasoodsad ilmastikutingimused;

 

(c) ootamatud muutused vee kvaliteedis või kvantiteedis, mille eest käitaja ei ole vastutav;

 

(d) vesiviljelusega seotud haigused, tootmisrajatiste rike või hävimine, mille eest käitaja ei ole vastutav;

 

(e) kalapüügi ajal merel toimunud õnnetusse sattunud kalurite või kalalaevade päästekulud.

Selgitus

Põllumajandussektori eeskujul tehakse ettepanek lubada EMKFi toetuse kasutamist riskijuhtimisvahendite jaoks, nagu stiimulid kindlustuslepingute sõlmimiseks või usaldusfondidesse panustamiseks, et hõlmata punktides a–e loetletud põhjused.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  asjaomase laeva töönduslik püügitegevus peatatakse vähemalt 90 järjestikuseks päevaks ning

(a)  asjaomase laeva töönduslik püügitegevus peatatakse;

Selgitus

Teatavates ELi vesikondades peatatakse seinnoodaga ja traalpüügiga tegelevate laevastike tegevus igal aastal 30 kuni 60 päevaks, olenevalt mitmesugustest näitajatest, nagu kalaliik ja konkreetne püügipiirkond. Seepärast ei peaks ajutine peatamine sõltuma perioodi pikkusest.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Pädev asutus veendub, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse erakorralise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva kasutamisest tulenevat mis tahes ülemäärast hüvitamist.

5.  Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Pädev asutus tagab, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse erakorralise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva kasutamisest tulenevat mis tahes ülemäärast hüvitamist.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Püügitegevuse ajutine peatamine

 

1. EMKF võib toetada püügitegevuse ajutiseks peatamiseks võetavaid meetmeid järgmistel juhtudel:

 

(a) bioloogilise taastumise aeg;

 

(b) kui ajutine peatamine on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 raames vastu võetud majandamiskavas või määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastases kavas ning kui teaduslike nõuannete põhjal on püügikoormust vaja vähendada selleks, et täita vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikele 2 ja artikli 2 lõike 5 punktile a osutatud eesmärgid.

 

2. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda kõige rohkem kuueks kuuks laeva kohta ajavahemikul 2021–2027.

 

3. Lõike 1 kohast toetust antakse ainult:

 

(a) aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele või käitajatele, kes on toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal tegelenud merel püügiga vähemalt 90 päeva; või

 

(b) kaluritele, kes on merel püügitegevuse ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud keskmiselt vähemalt 90 päeva aastas.

 

4. Kogu asjaomaste kalalaevade või asjaomaste kalurite püügitegevus peatatakse tõeliselt. Pädev asutus teeb kindlaks, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud.

Selgitus

Eespool nimetatud meede tuleks taastada, kuna see on andnud suurepäraseid tulemusi igal programmitöö perioodil, mil see on ellu viidud.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004 määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklike töökavade alusel.

1.  EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist, töötlemist ja kasutamist kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004 määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklike töökavade alusel.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitis oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.

3.  Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitis vastab ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hüvitised meremeestele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi kogumise eest;

(a)  hüvitised meremeestele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi passiivse kogumise eest;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vesiviljelus

Säästev vesiviljelus

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EMKF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud säästva vesiviljeluse edendamist. Samuti võib see toetada loomade tervist ja heaolu vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/42932 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/201433.

1.  EMKF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud säästva vesiviljeluse edendamist. Samuti võib see toetada invasiivsete võõrliikide põhjustatud eriliste probleemide lahendamist sektoris ning loomade tervise ja heaolu edendamist vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/42932 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/201433.

_________________

_________________

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsiooniga „Liikumine jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas: praegune olukord ja tulevased väljakutsed” (2017/2118 (INI)), sealhulgas seoses invasiivsete võõrliikidega, nagu Ocenebra inornata, ja haigustega, nagu austrite herpesviirus.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013. Samuti võib see toetada meetmeid, millega edendatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist, kvaliteeti ja lisaväärtust.

EMKF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013. Samuti võib see toetada meetmeid, millega edendatakse kalapüügi- ja säästva vesiviljeluse toodete turustamist, kvaliteeti ja lisaväärtust.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse üksnes määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.

2.  Käesoleva artikli kohast toetust antakse üksnes väikesemahulisele rannapüügile määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 2 – 4. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine

Prioriteet 3. Säästva ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta, mille eesmärk on:

EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist, analüüsimist, töötlemist ja kasutamist, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta, mille eesmärk on:

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 90 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui saadakse tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP alusel kohaldatavad eeskirjad, kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 90 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui saadakse tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide alusel kohaldatavad eeskirjad, kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 91 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi kohased vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP alusel kohaldatavad eeskirjad, kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

1.  Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 91 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi kohased vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide alusel kohaldatavad eeskirjad, kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade tõsine täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed artikli 34 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

(b)  maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõsine täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed artikli 34 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade liikmesriigi- või toetusesaajapoolse tõsise täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

2.  Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide liikmesriigi- või toetusesaajapoolse tõsise täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt.

3.  Kui liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade või asjakohaste ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  säästva, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine;

(a)  säästva, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja ökoloogiliste võimaluste piires areneva sinise majanduse edendamine;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  merendusoskuste, maailmamerealaste teadmiste ja säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike andmete jagamise parandamine;

(d)  merendusoskuste, maailmamerealaste teadmiste ja säästvat sinist majandust käsitlevate keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike andmete jagamise parandamine;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesoleva määrusega seotud maksemenetlusi kiirendatakse, et vähendada kalurite majanduslikku koormust. Komisjon hindab praegust tulemuslikkust, et täiustada ja kiirendada maksete tegemise protsessi.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

Viited

COM(2018)0390 – C8-0270/2018 – 2018/0210(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

PECH

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Francesc Gambús

21.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Nicola Caputo, Michel Dantin, Martin Häusling, Esther Herranz García, Gesine Meissner, Tilly Metz, Ulrike Müller, Sirpa Pietikäinen, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mercedes Bresso, Innocenzo Leontini, Olle Ludvigsson, Ana Miranda

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Michel Dantin, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Esther Herranz García, Giovanni La Via, Innocenzo Leontini, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Sirpa Pietikäinen, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Mercedes Bresso, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Seb Dance, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux , Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Tilly Metz, Ana Miranda

1

EFDD

Julia Reid

2

0

ECR

John Procter

EFDD

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (19.12.2018)

kalanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014

(COM(2018)0390 – C8-0270/2018 – 2018/0210(COD))

Arvamuse koostaja: Iskra Mihaylova

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana ja maailma suuruselt viienda mereandide tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

(2)  Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana, tänu äärepoolseimatele piirkondadele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele maailma suurima mereruumina ja maailma suuruselt viienda kalatoodete tootjana vastutab liit suurel määral merede, ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mere- ja ookeanienergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse rakendamist, võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) xx/xx [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] (edaspidi „ühissätete määrus“),3 mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealuseid ühissätteid kohaldatakse EMKFi jagatult täidetava osa suhtes. Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja -põhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid punkte, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitavate partnerluslepingute sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunamisele. Seega hõlmab see soodustavaid tingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse rahastamiskõlblikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele, InvestEU kasutamisele, kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele ja finantsjuhtimisele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel fondidel ühised. Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] tuleks fondide, sealhulgas EMKFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust kirjeldada partnerluslepingus.

(3)  Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse rakendamist, võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) xx/xx [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] (edaspidi „ühissätete määrus“),3 mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealuseid ühissätteid kohaldatakse EMKFi jagatult täidetava osa suhtes. Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja -põhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid punkte, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitavate partnerluslepingute sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunamisele. Seega hõlmab see soodustavaid tingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse rahastamiskõlblikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele, kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele ja finantsjuhtimisele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel fondidel ühised. Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] tuleks fondide, sealhulgas EMKFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust kirjeldada partnerluslepingus.

_________________

_________________

3 ELT C […] […], lk […].

3 ELT C […] […], lk […].

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Eelarve otsese täitmise raames tuleks EMKFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) xx/xx [määrus InvestEU kohta]5.

(5)  Eelarve otsese täitmise raames tuleks EMKFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega.

__________________

__________________

5 ELT C […] […], lk […].

5 ELT C […] […], lk […].

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Määruses (EL) xx/xx6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi eelarve peaks jooksevhindades olema 6 140 000 000 eurot. EMKFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks to