Menetlus : 2019/0803(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0195/2019

Esitatud tekstid :

A8-0195/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.7
CRE 16/04/2019 - 8.7

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0365

RAPORT     
PDF 200kWORD 61k
10.4.2019
PE 636.349v03-00 A8-0195/2019

ettepaneku kohta nimetada Ivana Maletić kontrollikoja liikmeks

(C8‑0116/2019 – 2019/0803(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Indrek Tarand

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 I LISA: Ivana Maletići CURRICULUM VITÆ
 II: LISA Ivana Maletići VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Ivana Maletić kontrollikoja liikmeks

(C8‑0116/2019 – 2019/0803(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0116/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0195/2019),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 8. aprilli 2019. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Ivana Maletić kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


I LISA: Ivana Maletići CURRICULUM VITÆ

Haridus

2015 – praeguseni

Doktorant Rijeka ülikooli majandusteaduskonnas (Horvaatia)

2012

Magistrikraad raamatupidamises, auditeerimises ja rahanduses, ettevõtlus- ja majandusteaduskond, Zagrebi ülikool (Horvaatia)

2004–2006

Akrediteeritud riiklik raamatupidaja ja audiitor (kaheaastane kursus), CIPFA – The Chartered Institute of Public Finance and accountancy (Ühendkuningriik)

1992–1997

Magistrikraad majanduses ja ettevõtluses, ettevõtlus- ja majandusteaduskond, Zagrebi ülikool (Horvaatia)

Teenistuskäik

Juuli 2013 – praeguseni

Euroopa Parlamendi liige (ECON-, REGI- ja BUDG-komisjon), Brüssel (Belgia)

Märts 2012 – juuli 2013

President, TIM4PIN – avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskus, Zagreb (Horvaatia)

Veebruar 2008 – detsember 2011

Riigisekretär, riiklik eelarvevahendite käsutaja, 22. peatüki läbirääkija ja pealäbirääkija asetäitja, rahandusministeerium (Horvaatia)

Mai 2005 – veebruar 2008

Eelarve täitmise eest vastutav abiminister ja riikliku eelarvevahendite käsutaja asetäitja, rahandusministeerium (Horvaatia)

September 2004 – mai 2005

Riikliku fondi osakonna juhataja, rahandusministeerium (Horvaatia)

Detsember 1998 – september 2004

Nõunik, valitsuse raamatupidamise ja finantsaruandluse osakond, rahandusministeerium (Horvaatia)

Detsember 1997 – detsember 1998

Praktikant, valitsuse raamatupidamise ja finantsaruandluse osakond, rahandusministeerium (Horvaatia)

Ametialane osalemine projektides

Mai 2012 – juuni 2013

Hindamis- ja sertifitseerimisprojekt „Ettevõtlussõbralike omavalitsuste programmi piirkondlik sertifitseerimine (BFC SEE)“, NALED – Riiklik Kohaliku Majandusarengu Liit, CLER – majandusteaduskonna kohaliku majandusarengu keskus, Rijeka ülikool (Horvaatia)

Veebruar – mai 2013

Projekt „ELi integratsiooniprotsessi toetamine Serbia Vabariigis“, GIZ – Saksa Rahvusvahelise Koostöö Selts (Serbia)

Juuni – september 2012

Projekt „ELi fondide juhtimise analüüs“, Maailmapank (Horvaatia)

Mai 2012

Euroopa Komisjoni projekt „Detsentraliseeritud rakendamissüsteemi rakendamise edasine toetamine “, E.I. Euroconsultants (Serbia)

Detsember 2011

Euroopa Komisjoni projekt „Juhtimis- ja kontrollisüsteemi tugevdamine ELi finantsabi puhul Montenegros“, East West Consulting (Montenegro)

November 2010 – jaanuar 2011

Teadusprojekt „ELi integratsiooniprotsessi mõju Bosnia ja Hertsegoviina riigi rahandusele ning eelarvejuhtimise protsessile“, Riigi Rahanduse Instituut (Horvaatia)

Oktoober 2004 – oktoober 2005

Projekt „Järelevalvesüsteem kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse üksustes“, LGI – avatud ühiskonna sihtasutused (Ungari / Horvaatia)

2002–2004

Lektor, riigi rahanduse suvekool, rahanduse tippkeskus (Sloveenia)

Aprill 2004 – juuni 2004

Projekt „Kohalike üksuste rahastamine“, USAID (Horvaatia)

Jaanuar 2002 – juuni 2002

Projekt „Teaduse rahastamine Horvaatias“, Riigi Rahanduse Instituut (Horvaatia)

Jaanuar 2001 – juuni 2001

Projekt „Eelarvehaldus kohalikes üksustes kogu Horvaatias“, Riigi Rahanduse Instituut (Horvaatia)

Auhinnad ja tunnustused

1995

Rektori auhind parima üliõpilasteadustöö eest

Publikatsioonid

Raamatud:

1)  Maletić, I., Jakir Bajo, I., Stepić, D., „Juhend hea valitsemistava jaoks avalikus ja mittetulundussektoris“, avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskus, TIM4PIN, Zagreb, 2018

2)  Maletić, I., Kosor, K., Ivanković Knežević, K., et. al., „Minu ELi projekt: ELi projektide ettevalmistamise ja rakendamise käsiraamat“, avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskus, TIM4PIN, Zagreb, 2018

3)  Maletić, I., Kosor, K., Copić, M., et al., „ELi projektid – ideest teostuseni“, avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskus, TIM4PIN, Zagreb, 2016

4)  Maletić, I., Bešlić, B., Copić, M., Kosor, K,., Kulakowski, N., Zrinušić, N., „ELi projekti juhtimine“, avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskus, TIM4PIN, Zagreb, 2014

5)  Maletić, I., et. al., „Eelarvepoliitiline vastutus – küsimustike, kavade ja aruannete koostamine“, avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskus, TIM4PIN, Zagreb, 2013

6)  Maletić, I., Stepić, D., Jakir Bajo, I., Knežević, M., Kozina, D., „Eelarvepoliitiline vastutus ja finantsjuhtimine“, avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskus, TIM4PIN, Zagreb, 2012

7)  Maletić, I., Jakir-Bajo, I., Zorić, A., „Eelarvepoliitiline vastutus“, Horvaatia raamatupidajate ja finantsametnike kogukond, Zagreb, 2011

8)  Maletić, I., Vašiček, D., Jakir-Bajo, I., et al., „Eelarve ja eelarve kasutajate raamatupidamine“, Horvaatia raamatupidajate ja finantsametnike kogukond, Zagreb, 2008

9)  Maletić, I., Jakir-Bajo, I., „Eelarve planeerimine ja raamatupidamine“, raamatupidamise ja rahanduse keskus, Zagreb, 2003

10)  Maletić, I., Lončar-Galek, D., Mencer, J., et. al., „Eelarve raamatupidamiskava 2003/2004 rakendamine“, Horvaatia raamatupidajate ja finantsametnike kogukond, Zagreb, 2003

11)  Maletić, I., Vašiček, V., Vašiček, D., „Sissejuhatus eelarve raamatupidamisarvestusse 2002“, Horvaatia raamatupidajate ja finantsametnike kogukond, Zagreb, 2002

12)  Maletić, I., Jakir-Bajo, I., „Eelarve raamatupidamisarvestus“, Informator, Zagreb, 2001

13)  Maletić, I., Vašiček, D., Jakir-Bajo, I., et al., „Eelarvesüsteem: raamatupidamine, rahandus, audit, maksud“, Horvaatia raamatupidajate ja finantsametnike kogukond, Zagreb, 2000

Artiklid rahvusvahelise toimetuskolleegiumi ja rahvusvaheliste retsensentidega teadusajakirjades

1)  Maletić, I., Kandžija, V., „The Accession Process and IPA Funds in Bosnia and Herzegovina – an Opportunity for Restructuring Public Spending and Convergence Towards the EU“ (Ühinemisprotsess ja IPA fondid Bosnias ja Hertsegoviinas – võimalus struktureerida ümber avaliku sektori kulutused ja lähenemine ELile), rahvusvahelise teaduskonverentsi „Euroopa Liidu majandussüsteem ning Bosnia ja Hertsegoviina ühinemine – eesseisvad probleemid ja poliitikameetmed“ toimetised, majandusteaduskond, Mostari ülikool, ECSA – Euroopa Ühenduse õpingute assotsiatsioon Bosnias ja Hertsegoviinas, lk 238–267, Mostar, 2017

2)  Maletić, I., Petričko, I., Vašiček, D., „Comparative Analysis of Croatia's Position in the Context of International Competitiveness“ (Horvaatia positsiooni võrdlev analüüs rahvusvahelise konkurentsivõime kontekstis) väljaandes „Konkurentsivõime kui protsess“, ECSA – Euroopa Ühenduse õpingute assotsiatsioon Bosnias ja Hertsegoviinas, lk 13–42, Mostar, 2017

3)  Maletić, I, Redžepagić, S., „Experience in management and absorption of the EU pre-accession funds in Croatia – lessons learned“ (ELi ühinemiseelsete vahendite juhtimise ja ärakasutamise kogemus Horvaatias – saadud õppetunnid) väljaandes „ELi ühinemiseelsete programmide suutlikkus abi ära kasutada Lääne-Balkani riikides“, lk 311–327, Nice, 2014

4)  Maletić, I., Vašiček, D., Kandžija, J., „Croatian experiences in Management and Absorption of the EU Pre-Accession Funds“ (Horvaatia kogemused ELi ühinemiseelsete vahendite juhtimises ja ärakasutamises), 9. rahvusvahelise konverentsi „Majanduslik integratsioon, konkurentsivõime ja koostöö – Lääne-Balkani riikide ühinemine Euroopa Liiduga” toimetised, lk 737–755, Rijeka, 2013

5)  Maletić, I., Vašiček, D., „Current Trends and Requirements in Financial Management as Support for the Process of Europeanization of Public Administration“ (Praegused suundumused ja nõuded finantsjuhtimises kui avaliku halduse euroopastumisprotsessi tugi), 14. rahvusvahelise sümpoosioni „Muutumine innovaatiliseks ja loovaks Bosniaks ja Hertsegoviinaks” toimetised, lk 345–361, Sarajevo, 2013

6)  Maletić, I., Vašiček, D., „Europeanisation Reforms of the Financial Management System“ (Finantsjuhtimissüsteemi euroopastumise reformid), Avaliku Halduse Instituut, Novi Informator, lk 393–420, Zagreb, 2011

7)  Maletić, I., et. al., „General framework of administrative convergence provided by Croatian public administrative reforms“ (Horvaatia avaliku halduse reformidega loodud haldusalase lähenemise üldraamistik), väljaandes „Haldusalane lähenemine ja reformid Kagu-Euroopa riikides – analüüsid, mudelid ja võrdlusuuringud“, nr 2, Editura Economică, lk 141–188, Bukarest, 2011

8)  Maletić, I., Primorac, M., Sopek, P., „The Net Fiscal Effect of Pre-Accession and Accession of Bosnia and Herzegovina to the European Union“ (Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liiduga ühinemise eelne ja ühinemise kogumõju eelarvele), sümpoosioni „Kagu-Euroopa riikide integratsiooni probleemid ja väljavaated“ toimetised, lk 269–285, Tuzla, 2011

9)  Maletić, I., Marić, Z., Rukelj, D., „Analysis of Aggregate Investments and their Outlook in Croatia with Special Emphasis on the Possibility of Using the European funds“ (Analüüs koguinvesteeringute ja nende väljavaadete kohta Horvaatias, pöörates erilist tähelepanu Euroopa vahendite kasutamise võimalusele), ajakiri Ekonomski Pregled, nr 1–2, lk 3–34, 2011

10)  Maletić, I., Vašiček, D., „Convergence of Croatian financial and budget regulations to the framework and practices of the European Union“ (Horvaatia finants- ja eelarvealaste eeskirjade lähenemine Euroopa Liidu raamistikule ja tavadele), Rumeenia majandusteadlaste üldliit, Teoreetiline ja rakenduslik majandus, XVII, lk 25–42, Bukarest, 2010

Muud publikatsioonid

Avaldanud üle 250 artikli kodumaistes ajakirjades. Euroopa Parlamendi esindajana käivitanud ja toimetanud ajakirja I’M, kus on avaldanud üle 30 artikli ja olnud kaasautoriks eriväljaannetele, milles käsitleti ELi vahendite kasutamist noorte, ettevõtjate, kohalike üksuste ja arukate külade puhul, samuti eriväljaandele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kohta. Ta on olnud kaasautoriks ka viiele artiklile, milles käsitleti viie aasta möödumist Horvaatia Euroopa Liidu liikmeks astumisest ning mis avaldati päevalehes Jutarnji List. Kõik tekstid on kättesaadavad aadressil www.ivana-maletic.com.

Konverentsid, dialoogid, arutelud, paneelid, töötoad, esitlused ja loengud

Osalenud lektorina arvukatel konverentsidel, ümarlaudadel ja seminaridel nii kodu- kui ka välismaal. Euroopa Parlamendi liikmena korraldanud üle 100 konverentsi eri linnades Horvaatias ning Belgias Brüsselis. Kogu teave tegevuste kohta on kättesaadav aadressil www.ivana-maletic.com.


II: LISA Ivana Maletići VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Töökogemus

1.  Palun loetlege oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

14 aasta pikkuse töötamise vältel Horvaatia rahandusministeeriumis olin vastutav eelarvemenetluse parandamise ja uute eeskirjade juurutamise eest, millega võtsime kasutusele eelarve tulude ja kulude klassifikatsioonid (majanduslikud, programmilised, funktsionaalsed, asukoha ja rahastamisallikatega seotud), kehtestasime riigikassa süsteemi ning ühtse riigikassa konto toimimise, kehtestasime lisakontrollid ja järelevalve eelarve täitmise protsessis seoses vahendite seadusliku ja korrektse kasutamisega, muutsime raamatupidamissüsteemi ja kehtestasime uuendatud tekkepõhise arvestuse põhimõtte ning täiesti uue aruandluse ja finantsaruannete süsteemi, mis aitab juhte otsustamisprotsessis ning tulemuste saavutamise jälgimisel, kuid on ka hea alus statistilise aruandluse vajaduste tarvis vastavalt Euroopa arvepidamise süsteemi ja valitsemissektori finantsstatistika metoodikale.

Muutsime märkimisväärselt eelarveplaneerimise protsessi: alates planeerimisest vastavalt majanduslikule klassifikatsioonile ja keskendumisest sisenditele kuni programmi eelarvestamiseni (programmipõhine planeerimine – projektid ja tegevus) ja keskendumiseni tulemustele. Meie eesmärk oli võtta kasutusele tulemuspõhine eelarvestamine, kuigi üleminek programmipõhiselt eelarvestamiselt tulemuspõhisele ei ole veel toimunud.

Juhtisin rahandusministeeriumi töörühma strateegilise ja mitmeaastase planeerimise juurutamiseks ning 2008. aastal kehtestasime uue eelarveseaduse (riigi ametlik väljaanne 87/2008), mis parandas märkimisväärselt planeerimis-, täitmis-, raamatupidamis-, aruandlus- ja järelevalveprotsessi.

Ettevalmistuste ajal ELiga ühinemiseks ja läbirääkimiste vältel vastutasin juhtimissüsteemi sisseviimise eest ühinemiseelse abi programmide jaoks, mis tähendas menetluste ja rakenduseeskirjade koostamist kõikidele asutustele ning usaldusväärse finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemi kujundamist. Sel ajal viisin end lisaks otseselt ja kaudselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga seotud eeskirjadele kurssi ka meie töö aluseks olevate finantseeskirjadega. Nende aastate vältel (2005–2009) toimus ka töö finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemi sisseviimiseks kogu Horvaatia avalikus sektoris ning asjaolu tõttu, et just sisefinantskontrolli idee on ühinemiseelse abi programmide juhtimissüsteemi alus, olid minu omandatud kogemused ja teadmised kasulikud ka riikliku süsteemi kehtestamiseks ning ma kuulusin selle eesmärgi nimel töötanud rühma.

Vastutasin ka AFCOSi – pettuse ja eeskirjade eiramisega võitlemise süsteem – kasutuselevõtu ja hea toimimise eest. Juhtisin töörühma, mis valmistas ette riiklikku strateegiat võitluseks pettuste vastu ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks ajavahemikul 2010–2012, mille valitsus võttis vastu 14. jaanuaril 2010. Riikliku eelarvevahendite käsutajana juurutasin ELi vahendite juhtimise süsteemis idee esitada kinnitavad avaldused. Kuna on aga väga oluline parandada teadlikkust valitsuse vastutusest, laiendasin rahandusministeeriumi riigisekretärina seda ideed kogu riikliku süsteemi raames ning 2010. aasta vältel juhtisin eelarvepoliitilise vastutuse seaduse koostamist. See seadus avaldati riigi ametlikus väljaandes 131/10 ning selle kohaselt on kõikide avaliku sektori tasandite juhid kohustatud esitama eelarvepoliitilise vastutuse avalduse, mis sarnaneb ELi rahaliste vahendite tagatisele. ELi vahendite juhtimissüsteemi mudelit kasutades töötasin välja küsimustikud ja testivormid, mida tuleb kasutada, et juhid saaksid esitada avalduse, ning kogu metoodika on kehtestatud 2011. aastal jõustunud ja riigi ametlikus väljaandes 78/11 avaldatud määruses eelarvepoliitilist vastutust käsitleva avalduse ning eelarve-eeskirjade kohaldamist käsitleva aruande koostamise ja esitamise kohta.

Rahandusministri abina kontrollisin ma lisaks riigieelarve täitmisele ka eelarve järelevalvet, vaadates üksikasjaliselt läbi aruanded ning juhtides tähelepanu asjaoludele, mida tuleb veelgi parandada ning ümber teha, või ebaselgetele kohtadele.

Eelarve järelevalve ja riiklike audititega seotud tähelepanekud olid meie jaoks süsteemi parandamisel ülimalt olulised, kuna need tõid esile nõrgad kohad ja kõige levinumad eeskirjade eiramised.

Ma ei osalenud auditites, kuid omandasin akrediteeringu ja diplomi CIPFAst (The Chartered Institute of Public Finance and accountancy) ning sain Zagrebi ülikooli majandusteaduskonnas magistrikraadi just raamatupidamise, auditeerimise ja rahanduse valdkonnas.

Oma töö käigus ühinemiseelse abi programmide juhtimissüsteemis vaatasin läbi kümneid erinevaid akrediteeringuid ja auditeid, vastasin arvukatele aruannetele ja parandasin kogu süsteemi, tuginedes auditite tähelepanekutele. Sel ajal suurenesid tänu ELi vahendite juhtimise ja ELi audiitoritega töötamise kogemusele suurel määral ka minu teadmised ja teadlikkus sisekontrolli ning sise- ja välisauditite olulisusest kogu riiklikus süsteemis. Siseaudiitoritest, samuti kogu kesksest ühtlustamise üksusest said ülesannete täitmisel minu parimad abilised.

Olin autoriks arvukatele eksperdi- ja teadustöödele, milles käsitleti eelarvemenetlust, muutusi riigi rahanduse juhtimissüsteemis, ühinemiseelse abi programmide juhtimist, finantsaruandlust, eelarve läbipaistvust, eelarvepoliitilise vastutuse süsteemi ja muid seonduvaid teemasid, ning olin kaasautoriks mitmele asjaomase valdkonna raamatule. Osalesin asjaomaste valdkondade lektorina arvukatel seminaridel ja konverentsidel.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

  Ühtse riigikassa konto sisseseadmine ja eelarvemenetluse uuendamine, mis on määratletud 2008. aastal vastuvõetud uues eelarveseaduses.

  Olen uhke edukate akrediteeringute ja ühinemiseelse abi programmide juhtimissüsteemi kvaliteetse toimimise üle, mille eest olin vastutav.

  22. peatükk – „Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine“, mille eest olin vastutav läbirääkijana, viidi edukalt lõpule; seepärast olin eriti rahul ja uhke kogu meie valitsuse üle.

  Eelarvepoliitilise vastutuse idee juurutamine juhtimistasandil avalikus sektoris oli suur ja edukalt lahenduse leidnud probleem, mille kaudu võeti avalikus sektoris kasutusele täiesti uus töö- ja mõtteviis.

Kõik need edukalt lõpuleviidud programmid tähendasid ka ametialast edu ning ma olen rahul, et töötasin rahandusministeeriumis, kus töö, teadmised ja tööalane tipptase olid põhilised prioriteedid. Oma ametialase arengu jooksul ministeeriumis ei olnud ma ühegi erakonna liige ning iga edasiminek tulenes pühendunud ja kvaliteetsest tööst. Just seepärast oli iga üksik edasiminek – alates nõuniku ja vanemnõuniku positsioonist osakonna juhataja, abiministri ja riigisekretäri ametikohani, 22. peatüki läbirääkija ja pealäbirääkija asetäitja positsioonini – minu karjääris suur edusamm.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Rahandusministeeriumis töötamise ajal osalesin arvukates haridusprogrammides, mille korraldas Rahvusvaheline Valuutafond Washingtonis ja Viinis, ning rahanduse tippkeskuse korraldatud programmis Ljubljanas. Rahanduse tippkeskuse raames olin ajavahemikul 2002–2004 lektor riigi rahanduse suvekoolis. 2004. aasta oktoobrist 2005. aasta oktoobrini osalesin projektis „Järelevalvesüsteem kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse üksustes“, mille organiseeris LGI – avatud ühiskonna sihtasutus Ungaris – koos viie muu riigi esindajatega.

Kõige olulisema ja erilisema kogemuse selles valdkonnas omandasin Euroopa Parlamendi liikmena alates 1. juulist 2013. Minu ametiaeg kestab veel ja lõpeb 2. juulil 2019.

4.  Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Minu varasemalt täidetud ülesannete suhtes ei ole heakskiidu andmise menetlust kohaldatud.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Riigisekretäri ametikoht tuleneb poliitilise otsusega nimetamisest. Horvaatia Vabariigi valitsus nimetas mind ametisse 2008. aasta veebruaris, kuigi ma ei olnud sellel ajal ühegi erakonna liige.

Minust sai Horvaatia Demokraatliku Liidu liige 2012. aastal, minust sai regionaalarengu ja ELi fondide komisjoni esimees ning mind valiti 2013. aasta mais ja uuesti 2014. aasta mais Euroopa Parlamendi liikmeks.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

1.  Eelarvepoliitilise vastutuse süsteemi juurutamine Horvaatia avalikus sektoris.

2.  Osalemine läbirääkimistel Horvaatia Vabariigi ühinemiseks ELiga ning 22. peatüki edukas sulgemine.

3.  Avaliku ja mittetulundussektori arenduskeskuse käivitamine ja ajakirja TIM4PIN – avaliku ja mittetulundussektori toimimise valdkonna raamatupidamis-, finants-, majandus- ja õigusteemade erialaajakiri – käivitamine.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Kontrollikoja liikme ülesandeid täites tugineksin enda ametialastele teadmistele ja kogemustele. Ma ei otsiks ega aktsepteeriks mõju ega juhtnööre üheltki valitsuselt, ministeeriumilt ega muult institutsioonilt ning töötaksin alati ELi parimates huvides. Ma ei osaleks tegevustes, mis ei sobi kokku kontrollikoja liikme ülesannetega.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Ei.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Euroopa Parlamendi liikmena olen kohustatud avaldama oma majanduslikud huvid ja olen täielikult valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning avalikustama majanduslike huvide deklaratsiooni.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ettevõte, mis viis läbi töid minu abikaasa isale kuuluva perekonnamaja ümbruses, algatas minu vastu menetluse eesmärgiga nõuda mult tasu tööde eest, milles lepiti kokku, kuid mida kunagi ei teostatud. Järelevalveasutuse tähelepanekute kohaselt tehti ära vähem kui pool kokkulepitud töödest ja ettevõte tahab nõuda välja summa, mis ületab 2,5 korda hinna, mis lepiti kokku kõigi tegemata jäänud tööde eest. Kuigi menetluse pool on mu abikaasa isa (mu abikaasa on volitatud juhtima investeeringuid), algatas ettevõtte kohtuasja minu vastu. Seni ei ole toimunud ühtegi kuulamist ning esitasin edasikaebuse, esitades väära passiivse õiguspärasuse väite.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Olen olnud Horvaatia Demokraatliku Liidu aktiivne liige alates 2012. aastast ning mind nimetati erakonna regionaalarengu ja ELi fondide komisjoni esimeheks. 2016. aastal sai minust üks kuuest erakonna valitud aseesimehest ja sellel ametikohal tegutsen ka praegu.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal erakonnas?

Jah, kui mind nimetatakse kontrollikoja liikmeks, astun tagasi erakonna aseesimehe ametikohalt, kuhu mind valiti, ja loobun aktiivsest tegevusest, mis on seotud vastutusega erakonnas.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Täpselt samamoodi nagu mis tahes muus liikmesriigis tuvastatud eeskirjade rikkumise/pettuse/korruptsiooni korral. Toetan täisleppimatust pettuse ja korruptsiooni suhtes, kuna need on nähtused, mis hävitavad ühiskondi ning vähendavad konkurentsivõimet ning võimalusi kasvuks ja arenguks. Just selliste juhtumite tõhusa tuvastamise ja kõrvaldamisega saame pakkuda oma riigile ja teistele riikidele parimat võimalikku abi. Eeskirju tuleb järgida ning avaliku sektori vahendite kasutamise seaduslikkus ja korrektsus on alus, millelt ei tohi mingil juhul kõrvale kalduda.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa aidata?

Usaldusväärne finantsjuhtimine tähendab vastutustundlikku ja läbipaistvat lähenemisviisi avaliku sektori vahendite kulutamisele eesmärgiga saavutada seatud eesmärkide võimalikult väikeste kulutustega täitmise kaudu ühiskonnale maksimaalne kasu.

Asjakohase, tõhusa ja tulemusliku finantsjuhtimissüsteemi põhijooned on järgmised:

–  ettevõtlustegevuse kavandamine – missiooni, visioonide, eesmärkide seadmine;

–  korrektne organisatsiooniline struktuur – kindlaksmääratud asutused, vastutusvaldkonnad ja aruandlusliinid;

–  selged töökorrad, mis hõlmavad nimekirju ja kirjeldusi ning mõõdetavaid eesmärke ja eeldatavaid töötulemusi iga töötaja jaoks;

–  riskijuhtimine;

–  asjakohaste kontrollimehhanismide kehtestamine ja arendamine;

–  teabe- ja kommunikatsioonisüsteemi loomine ja arendamine;

–  finantsjuhtimissüsteemi jätkuv järelevalve ja hindamine.

Kontrollikoda keskendub aina rohkem kõigi nende finantsjuhtimise elementide toimimise hindamisele, eeskätt vastavus- ja tulemusauditite kaudu. Kontrollikoja soovitused, millega juhitakse tähelepanu sellele, kui oluline on kõrvaldada usaldusväärse finantsjuhtimise süsteemis puudused, aitab märkimisväärselt kaasa selle kultuuri ülesehitamisele avalikus sektoris. Kontrollikoda juhib sageli tähelepanu teabe puudumisele teatavate protsesside rakendamisviisis, mistõttu ei saa ta esitada järeldusi ega soovitusi elluviidud programmide tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. On oluline, et institutsioonid, kus on kindlaks tehtud sellised puudused, viiksid sisse muudatused ja korraldaksid oma tegevuse läbipaistvamal viisil. Euroopa Parlamendi liikme roll on märkimisväärne, kuna arutelude käigus, kus kontrollikoda esitab oma aruanded, aitavad parlamendiliikmed täiendavalt panna institutsioone, kus on kindlaks tehtud puudused ja/või eeskirjade eiramised, mõistma, kui oluline on reageerida kiiresti ja muuta oma töökorraldust, ning parlamendiliikmed küsivad sageli täiendavaid andmeid, aruandeid ja selgitusi.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet üldise kulutamise üle kui ka kulutõhusust?

Euroopa Parlamendi liikmed tegelevad kõigi Euroopa poliitikavaldkondade ning ELi eelarve programmide ja vahenditega. Algatusraportite (INI) ja resolutsioonide kaudu hoiatavad nad sageli puuduste eest süsteemis ning esitavad enda ettepanekud, millega nad soovivad soodustada konkreetse programmi suuremat tõhusust, kvaliteeti ja rakendamise kiirendamist.

On oluline, et kontrollikoja esindajad osaleksid parlamendis toimuvates aruteludes ELi programmide ja poliitika üle ning parlamendiliikmete ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse temaatilistes raportites, et nad suudaksid reageerida kiiresti parlamendiliikmete osutatud probleemidele ja nõrkustele ning koostada kontrollikoja temaatilisi aruandeid koos soovitustega süsteemi parandamiseks.

Kontrollikoja aruannete alusel võivad Euroopa Parlamendi liikmed saada selgema arusaama süsteemi toimimisest ning aidata kiirendada soovituste ja süsteemi paranduste elluviimist, kasutades määruse vastuvõtmise ettepanekuid käsitlevaid raporteid ja muudatusettepanekuid.

Eelarvekontrollikomisjoni korraldatud arutelud, kus kontrollikoja esindajad esitlevad aruandeid ning kus aruannetega seotud institutsioonide esindajatel on võimalus anda parlamendiliikmetele vastuseid ja selgitada parandusi, mida nad kavatsevad ellu viia, on suurepärased. Eelarvekontrollikomisjon võib algatada ühisarutelud parlamendikomisjonidega, mis vastutavad konkreetse programmi või ELi eelarvevahendi eest, mille kohta kontrollikoda on koostanud aruande sagedamini, ning sel viisil kaasata aktiivsemalt esindajaid, kes töötavad Euroopa Parlamendi sama teemat käsitlevate muudatusettepanekute ja raportitega.

Sellised materjalid nagu Euroopa Kontrollikoja märkused komisjoni 2019. aasta veebruari ettepaneku kohta, mis käsitleb 2021.–2027. aasta mitmeaastast finantsraamistikku, ning arvamused ja ülevaated uue programmi ettepanekute kohta alates programmist „Horisont“ kuni uue ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikani ja eeskirjadeni õigusriigi kohta on äärmiselt kasulikud. Selliste materjalidega abistab kontrollikoda Euroopa Parlamenti heal tasemel arutelude pidamisel uute ettepanekute üle ning põhjendatud seisukohtade võtmisel.

Kui mind valitakse kontrollikoja liikmeks, esitan ennetavalt Euroopa Parlamendi liikmetele kontrollikoja aruandeid. Olen valmis aitama kaasa kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö tõhustamisele esitluste tegemise kaudu parlamendikomisjonides, kahepoolsete kohtumiste kaudu parlamendiliikmetega ning osaledes Euroopa Parlamendi ja parlamendiliikmete korraldatud eriaruteludes, konverentsidel ja ümarlaudades.

16.  Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Tulemusaudit on juhtimisprotsessi parandamise seisukohalt võtmetähtsusega, kuna sellega hinnatakse tegevuste tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. Selle auditiga tuvastatakse puudused finantsjuhtimissüsteemis: alates organisatsioonilistest puudustest, puudustest ettenähtud menetlustes ning konkreetsete protsesside rakendamises, nagu planeerimine, (näiteks konkreetsete programmide eesmärke, oodatavaid tulemusi ja tulemusnäitajaid ei ole kindlaks määratud, puudub seos programmide strateegilise kava ning finantskava programmide, tegevuste ja projektide vahel jms), täitmine (näiteks kavandatud eesmärke ei ole saavutatud optimaalse ressursside kombinatsiooniga), kuni puudujääkideni kontrollikeskkonnas ja tegevustes (näiteks töökavad ja töökava eesmärgid ei ole seotud finantskava programmide, projektide ega tegevustega; üksikisikute ja organisatsiooniliste üksuste vastutus konkreetsete eesmärkide täitmise ning tulemuste saavutamise eest ei ole kindlaks määratud: puuduvad konkreetset töökorrad; töötajatel puuduvad teadmised menetlustest ning nad kohaldavad neid eri viisil, mis seab lõplikud toetusesaajad ebavõrdsele positsioonile), puudujääkideni riskijuhtimises (näiteks need ei tulene igapäevategevustest ja kogu aastaks kavandatud ülesannetest; kindlaks on tehtud vaid üldised aastast aastasse korduvad riskid – töötajate puudus, sobimatud tööruumid, kehvad IT-seadmed), ning puudujääkideni teabevahetuses ja kommunikatsioonis ning süsteemi hindamises ja järelevalves.

Kindlakstehtud puuduste alusel esitavad kontrollikoja audiitorid soovitused finantssäästu, parema korralduse ja töömeetodite kohta, ressursside kao ennetamise ja seatud eesmärkide saavutamise tõhusamate viiside kohta.

Just sellepärast parandatakse tulemusaudititel põhinevate soovituste elluviimisega üldist ettevõtlustegevust, otsustamisprotsessi ja juhtimismeetmeid.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Liikmesriikide kontrolliasutused on Euroopa Kontrollikoja partnerid ning on oluline tugevdada ühist tööd eesmärgiga saavutada sünergia, kuid ka lihtsustada auditimenetlusi. See küsimus on eriti oluline lõplike toetusesaajate jaoks ning tegemist on sageli kaebusi tekitava küsimusega, nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektid pidid läbima viis kuni kümme eri auditit ja kontrolli.

Ühiste auditite planeerimine ja elluviimine, teadmiste ja kogemuste vahetamine, audititulemuste vastastikune tutvustamine ning puuduste kindlakstegemine ja soovitused on põhilised koostöömeetodid, mida on oluline parandada. Teabe seostamine ja vahetamine ühtse teabesüsteemi ja mõningate protsesside automatiseerimise kaudu ühendaks kontrolliasutusi ning kiirendaks tööd veelgi.

Euroopa Parlamendis on juba korraldatud arutelud ja arvamuste vahetused liikmesriikide parlamentidega ning seda programmi võib laiendada, hõlmates temaatilised auditiaruanded ja iga-aastased auditiaruanded, kaasates ka kontrolliasutuste ja kontrollikoja esindajad. Euroopa Parlamendi liikmed võivad aidata märkimisväärselt kaasa kontrolliasutuste ja kontrollikoja soovituste paremale rakendamisele ning seega ka avaliku sektori vahendite juhtimissüsteemi kiiremale parandamisele.

Euroopa Parlamendi menetlus, mis jõustus 1. jaanuaril 2017 ning mille kohaselt parlament koostab kontrollikoja eriaruannetel põhinevad raportid, on väga positiivne muutus nii Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja vahelise koostöö ja sideme paranemise mõttes kui ka seoses Euroopa Parlamendi mõjuga sellele, kuidas auditeeritavad kohaldavad kontrollikoja soovitusi.

Kontrollikoja soovitusi ja tähelepanekuid tuleks kasutada aruteludes, aruannete ja muudatusettepanekute koostamisel suuremal määral. On oluline, et eelarvekontrollikomisjon kaasaks võimalikult suures ulatuses muude parlamendikomisjonide esindajaid aruteludesse kontrollikoja temaatiliste eriaruannete üle, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga.

18.  Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

Andmete täpsus on ülioluline, et hinnata täpselt ja kvaliteetselt kogu ELi eelarvejuhtimissüsteemi toimimist ja ELi poliitika rakendamist liikmesriikides. Näiteks tagamata täpseid statistilisi andmeid makromajanduslike näitajate kohta ei ole võimalik teha kvaliteetseid otsuseid seoses makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega, võla või puudujäägiga; ilma kvaliteetse teabeta reformide elluviimise kohta on võimatu rakendada hästi Euroopa poolaastat; ilma täpsete andmeteta projektidega seotud lepingute kohta, rakendamise tähtaegade, arvetel esitatud summade ja maksetähtaegade kohta on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavate maksete hea planeerimine keeruline ja me peame pidevalt tulema toime ELi eelarve täitmise madala taseme probleemiga seoses kavandatud maksesummadega liikmesriikide kohta.

Võttes arvesse, et Euroopa Komisjon vastutab eeskirjade ja ELi poliitika liikmesriikides rakendamise jälgimise eest ning täpsete, kvaliteetsete ja põhjalike andmete kogumise eest, saame kontrollikojas tugevdada järelevalvet Euroopa Komisjoni töö üle ning koostada aruanded komisjoni töö kvaliteedi ja tõhususe kohta seoses andmete kogumise ja kogutud andmete täpsusega ning järeldused konkreetsete liikmesriikide kohta.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Arvan, et Euroopa Parlamendi pädevust, mis tuleneb valitud parlamendiliikmete demokraatlikust legitiimsusest, tuleb täielikult järgida ja nende otsuseid tuleb kohaldada. Kooskõlas sellega võtan juhul, kui Euroopa Parlament ei poolda minu ametisse nimetamist, oma kandidatuuri tagasi.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kontrollikoja liikmete koosseisu osaline uuendamine – HR kandidaat

Viited

07034/2019 – C8-0116/2019 – 2019/0803(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

5.3.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

14.3.2019

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Indrek Tarand

11.3.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

11

8

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Wolf Klinz, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Maria Grapini, Dan Nica, Emilian Pavel, Răzvan Popa, Paul Rübig, Lambert van Nistelrooij, Maria Gabriela Zoană

Esitamise kuupäev

10.4.2019

Viimane päevakajastamine: 12. aprill 2019Õigusalane teave