RAPORT     ***I
PDF 1892kWORD 877k
23.5.2019
PE 630.397v02-00 A8-0200/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013

(COM(2018)0392 – C8-0248/2018 – 2018/0216(COD))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Esther Herranz García

Arvamuse koostaja (*):

Giovanni La Via, Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013

(COM(2018)0392 – C8-0248/2018 – 2018/0216(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0392),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0248/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 1979. aasta ühinemisakti, eriti selle puuvilla käsitleva protokolli nr 4 punkti 6,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Rahvuskogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele (PE627.925 – 24/40/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja 25. oktoobri 2018. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning samuti keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0200/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidentidele ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on Euroopa Liidu maapiirkondade arengus jätkuvalt kesksel kohal. Seepärast on oluline püüda peatada järkjärgulist loobumist põllumajanduslikust tegevusest, säilitades tugeva ÜPP, mida toetatakse piisavalt, et leevendada maapiirkondade rahvaarvu vähenemist ning jätkata tarbijate ootuste täitmist keskkonna-, toiduohutuse ja loomade heaolu küsimustes. Pidades silmas, et liidu tootjatel tuleb täita uusi õigusnõudeid ja ambitsioonikamaid keskkonnaeesmärke, ning võttes arvesse hindade volatiilsust ja ELi piiride suuremat avatust kolmandate riikide impordile, tuleks säilitada ÜPP eelarve vähemalt samal tasemel nagu aastatel 2014–2020.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  ÜPP üleilmse mõõtme ja mõju arvessevõtmiseks peaks komisjon tagama sidususe ja järjepidevuse liidu muude välispoliitika meetmete ja välisrahastamisvahenditega, eelkõige arengukoostöö ja kaubanduse valdkonnas. Liidu pühendumus poliitikavaldkondade arengusidususele nõuab poliitika kujundamisel arengueesmärkide ja -põhimõtete arvestamist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse.

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt eelkõige lõplike toetusesaajate halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel, tagades samal ajal sektori poliitilise kindluse ja rahalise kindlustatuse. Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse. Tagamaks, et selline subsidiaarsus poleks märk ÜPP taasriigistamisest, peaks käesolev määrus sisaldama kindlaid Euroopa Liidu sätteid, mille eesmärk on vältida konkurentsimoonutusi ja tagada kõikide liidu põllumajandustootjate mittediskrimineeriv kohtlemine tervel liidu territooriumil.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Täielikult liidu tasandil kehtestatud ühiste määratluste kasutamine on liikmesriikidele kaasa toonud teatavaid raskusi oma eripäradega arvestamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seetõttu tuleks liikmesriikidele võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike oluliste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik.

(3)  Liikmesriikidele tuleks võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike ühiste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisliikide jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse tegeliku määratluse oma ÜPP strateegiakavas.

(4)  Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisliikide jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse määratluse oma ÜPP strateegiakavas, mis vastaks liidu raammääratluse ühistele elementidele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

(5)  Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid ühiseid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus ja liidu põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele ja traditsioonilistele tavadele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota ainult või muu hulgas loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Põllumajandustootmise tulevikku silmas pidades tuleks keskenduda kvaliteetse toidu tootmisele, kuna selles valdkonnas on liidul konkurentsieelis. Liidu standardid tuleks säilitada ning võimaluse korral neid rangemaks muuta, ning tuleks ette näha meetmed, et suurendada veelgi toiduainetootjate pikaajalist tootlikkust ja konkurentsivõimet ning võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja kasutada tõhusamalt ressursse, tugevdades seeläbi liidu ülemaailmset liidrirolli.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %, kuuluma toetuskõlblike hektarite määratluse alla.

(8)  Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %, kuuluma toetusõiguslike hektarite määratluse alla.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetulekukriteeriumid, tööjõusisendid põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

(9)  Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada ühiseid elemente hõlmav „aktiivse põllumajandustootja“ raammääratlus. See ei tohiks välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Raammääratlus peaks igal juhul aitama säilitada liidus eksisteerivat perekondliku põllumajandustootmise mudelit.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtteid ja soolise aspekti arvessevõtt on tähtis vahend selle põhimõtte ÜPPsse lõimimiseks. Seepärast tuleks eelkõige keskenduda naiste osalemise edendamisele maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus. Naiste juhitud põllumajandusettevõtted kipuvad üldiselt olema väiksemad ning naiste kui põllumajandustootjate abikaasade töö ei ole alati tunnustatud ja nähtav, mis mõjutab nende majanduslikku sõltumatust. Käesolev määrus peaks aitama kaasa naiste töö nähtavuse suurendamisele, suuremale väärtustamisele ja arvesse võtmisele konkreetsete eesmärkide raames, mida liikmesriigid oma strateegiakavades esitavad. Soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted peaksid olema ÜPP sekkumiste ettevalmistamise, elluviimise ja hindamise lahutamatu osa. Liikmesriigid peavad samuti tugevdama oma suutlikkust võtta soolist aspekti arvesse ja koguda soopõhiselt eristatud andmeid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada „noore põllumajandustootja“ raammääratlus.

(10)  Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „noore põllumajandustootja“ raammääratlus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Selleks et tagada maapiirkondades ettevõtluse arengu soodustamise eesmärgil otsetoetustena makstavate sekkumisliikide ja maaelu arengu sekkumisliikide vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „uue põllumajandustootja“ raammääratlus.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid kohaldama oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks ning võtta arvesse eelkõige asjakohaseid kliima-, energia- ja keskkonnaalaseid liidu õigusakte.

(11)  Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid järgima oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks nii majandus-, keskkonna- kui ka sotsiaalvaldkonnas.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisliigid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu alusnõuded, millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

(13)  Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisliigid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  ÜPP strateegiakavade rakendamisel tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sh Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid ja komisjon peaksid täitma ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga seotud kohustusi ning tagama juurdepääsu vastavalt selle artiklile 9 ja kooskõlas liidu õigusega, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste kättesaadavuse nõudeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvessevõttu, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu toimuva diskrimineerimisega. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa mis tahes liiki segregatsioonile, diskrimineerimisele või tõrjutusele. Fondide eesmärke tuleks täita kestliku arengu seisukohast ning kooskõlas Århusi konventsiooni raames ja liidus edendatud eesmärgiga säilitada ja kaitsta keskkonda ning parandada selle kvaliteeti ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Rakendamismudel ei tohiks tekitada olukorda, kus kõigis 27 riigis viiakse ellu erinevat põllumajanduspoliitikat, mis seaks ohtu ÜPP ühise vaimu ja tekitaks moonutusi. See peaks jätma liikmesriikidele tugeva ühise õigusraamistiku piires teatava paindlikkuse.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

(15)  ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kaubanduskokkulepped kolmandate riikidega, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Toiduainete tarneahela tasakaalustamatus mõjutab peamiselt primaarsektorit, mis on selle nõrgim lüli, kuid niisugune tasakaalustamatus avaldab negatiivset mõju ka tootjate sissetulekule. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam. Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena.

(16)  Keskkonnakaitse, elurikkuse ja geneetilise mitmekesisuse toetamine ja parandamine põllumajandussüsteemis, samuti kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse, aianduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam, kajastades samal ajal piisavalt tootjate ees seisvat suuremat koormust ja suuremaid nõudeid. Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena.

Kuna paljudes liidu maapiirkondades esineb struktuurilisi probleeme, nagu atraktiivsete töövõimaluste puudumine, oskustööjõu nappus, ühenduvuse, taristute ja oluliste teenuste alarahastatus, samuti noorte väljavool, on oluline tugevdada asjaomaste piirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0. Seda tuleb teha eelkõige töökohtade loomise ja põlvkondade vahetuse kaudu, tuues komisjoni kavandatud tööhõive ja majanduskasvu maapiirkondadesse, parandades sotsiaalset kaasatust, põlvkondade vahetust ning edendades arukate külade loomist kõigis Euroopa maapiirkondades. Nagu on märgitud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad uued maapiirkondade väärtusahelad, nagu taastuvenergia, kasvav biomajandus, ringmajandus ning ökoturism, suurendada maapiirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Sellega seoses võib rahalistel vahenditel ja InvestEU tagatise kasutamisel olla tähtis roll rahastamisele juurdepääsu tagamisel ning põllumajandusettevõtete kasvupotentsiaali edendamisel. Maapiirkondades on riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks olemas tööhõivevõimaluste potentsiaal selliselt, et kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate raames edendatakse nende sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni.

Kuna paljudes liidu maapiirkondades esineb struktuurilisi probleeme, nagu atraktiivsete töövõimaluste puudumine, oskustööjõu nappus, lairibaühenduse ja ühenduvuse, taristute ja oluliste teenuste alarahastatus, samuti noorte väljavool, on oluline tugevdada asjaomaste piirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0. Seda tuleb teha eelkõige töökohtade loomise ja põlvkondade vahetuse kaudu, tuues komisjoni kavandatud tööhõive ja majanduskasvu maapiirkondadesse ning parandades sotsiaalset kaasatust, noorte toetamist, naiste suuremat osalemist maapiirkondade majanduses, põlvkondade vahetust ning edendades arukate külade loomist kõigis Euroopa maapiirkondades. Et maapiirkondade majandust stabiliseerida ja mitmekesistada, tuleks toetada mittepõllumajanduslike ettevõtete arendamist, loomist ja säilitamist. Nagu on märgitud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad uued maapiirkondade väärtusahelad, nagu taastuvenergia, kasvav biomajandus, ringmajandus ning ökoturism, suurendada maapiirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet, kaitstes samal ajal loodusvarasid. Sellega seoses võib rahalistel vahenditel ja InvestEU tagatise kasutamisel olla tähtis roll rahastamisele juurdepääsu tagamisel ning põllumajandusettevõtete kasvupotentsiaali edendamisel. Maapiirkondades on riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks olemas tööhõivevõimaluste potentsiaal selliselt, et kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate raames edendatakse nende sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Komisjon peaks maapiirkondade sotsiaalmajandusliku kestlikkuse nimel kontrollima, kas liikmesriigid tagavad ÜPP strateegiakava raames sidususe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/41/EL kohaldamise1a ning maaelu arengu fondide kasutamise pikaajalise lähenemisviisi vahel.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

(17)  ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, kvaliteetse toodangu ja kvaliteedieristuse, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega kestlikku tootmist, nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmissüsteemid, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks käsitatakse vaktsineerimist kulutõhusa rahvatervisega seotud meetmena antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel, kuid diagnoosimise, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsineerimise suhteliselt suurem maksumus võrreldes tavapäraste antibiootikumidega on takistuseks loomade vaktsineerimise määra tõstmisel.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist. Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid, mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega, et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks.

(22)  Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust. Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustootmise tingimusi, erineva tootmise agronoomilisi omadusi, erinevusi üheaastaste kultuuride, püsikultuuride ja muu spetsialiseeritud tootmise vahel, maakasutust, külvikorda, kohalikke ja traditsioonilisi põllumajandustootmise tavasid ja põllumajandusettevõtete struktuure. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks ka samaväärsed tavad või sertifitseerimissüsteemid, millel on kliimale ja keskkonnale kasulik mõju, mis on sarnane ühe või mitme maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise tava mõjuga või sellest parem.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ11 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ12 või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ13 kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/201314 lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ16 asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud.

(23)  Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ11 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ12 või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ13 kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/201314 lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ15 (veepoliitika raamdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ16 asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud.

____________________

____________________

11. Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

11. Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

13. Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

13. Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

(24)  Liikmesriigid peaksid osutama kvaliteetseid põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid, et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet. Kõik ELi algatused, mis on seotud nõustamisteenuste ja innovatsioonisüsteemidega, peaksid võimaluse korral lähtuma liikmesriikide tasandil juba olemasolevatest teenustest ja süsteemidest.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile tegelikele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisliigina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt varasematelt väärtustelt edasi.

(26)  Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile aktiivsetele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisliigina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud, keskkonna- ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt 2026. aastaks täieliku ühtlustamiseni.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  ÜPP kaudu makstav sissetulekutoetus on Euroopas paljude väikeste põllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete jaoks peamine stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse toetaja ning kuigi põllumajandustootjate suhtes on ootused kasvanud, ei ole seda teinud rahalised hüved. ÜPP üldine osakaal ELis väheneb, samas kui sektoris aset leidvad turukriisid ja aktiivsete põllumajandustootjate arvu vähenemine seavad sektori püsimajäämise jätkuvalt ohtu. Põllumajanduslike pereettevõtete mudelit tuleks kaitsta ÜPP üldeesmärgina ja liikmesriikide strateegiliste kavade abil, et luua sobiv koht esmatähtsale rollile, mis sellel mudelil on maapiirkondade sotsiaalse struktuuri toetamisel ja paljudele maapiirkonna elanikele elamisvõimaluste pakkumisel. Põllumajanduslikud pereettevõtted aitavad kaasa kestlikule toidutootmisele, loodusvarade säilitamisele, mitmekesistamise vajaduse täitmisele ning toiduga kindlustatuse tagamisele. Esimesed, kes üleilmastumisega kaasneva suure surve all kannatavad, on väikeste põllumajanduslike pereettevõtete mudeli kasutajad. Selline olukord tähendaks ilmselgelt, et ÜPP eesmärke ei ole suudetud täita ning see õõnestaks tulevikus ÜPP toetamiseks toodavaid argumente. Seetõttu tuleks ÜPP strateegiakavades püüda erieesmärkide kaudu sellist põllumajandustootmismudelit jätkuvalt kaitsta.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele teiste otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena.

(28)  Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena. Halduskoormuse edasise vähendamise eesmärgil peaksid liikmesriigid siiski esialgselt lubama teatavate põllumajandustootjate automaatset lisamist lihtsustatud kavasse, pakkudes neile võimalust teatud aja jooksul selles osalemisest loobuda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks liikmesriikidele anda võimalus kohaldada lihtsustatud kavas osalevatele väikestele põllumajandusettevõtjatele tingimuste lihtsustatud kontrolli.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Mahepõllumajandus areneb paljudes liikmesriikides ning kogemused näitavad, et mahepõllumajandus pakub avalikke hüvesid, säilitab ökosüsteemi teenuseid ja loodusvarasid, vähendab sisendeid, meelitab ligi noori põllumajandustootjaid ja eelkõige naisi, loob töökohti, katsetab uusi ärimudeleid, vastab ühiskonna nõudmistele ning taaselustab maapiirkondi. Siiski kasvab nõudlus mahetoodete järele endiselt kiiremini kui tootmismaht. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende ÜPP strateegiakava sisaldab eesmärke mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava põllumajandusmaa osakaalu tõstmiseks, et täita tõusvat nõudlust mahetoodete järele ning arendada kogu mahepõllumajanduslike toodete tarneahelat. Liikmesriigid peaksid saama rahastada mahepõllumaale üleminekut ja selle säilitamist kas maaelu arengu meetmetest või keskkonnakavadest või neid kahte viisi omavahel kombineerides ning nad peaksid tagama, et eelarveeraldised on mahetootmise eeldatava kasvuga vastavuses.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale, või hüvitisena selliste tavade kasutuselevõtu eest. Mõlemal juhul peaks olema eesmärgiks ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad sellistele põllumajandustavadele nagu püsirohumaade ja maastikuelementide tõhusam majandamine ning mahepõllumajandus. Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada ka rohujuuretasandi kavasid, mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel.

(31)  ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale. Eesmärgiks peaks olema ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad, et soodustada keskkonnale kasulikke tootmismudeleid, eriti ekstensiivse loomakasvatuse puhul, ning edendada igat liiki põllumajandustavasid, nagu püsirohumaade ja maastikuelementide tõhusam majandamine, ning keskkonna sertifitseerimissüsteeme, näiteks mahepõllumajandust, integreeritud tootmist või keskkonda säästvat põllumajandust. Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada meetmeid, mis ei ole seotud maaelu arengu põllumajandusliku keskkonnapoliitika ja kliimakohustustega, samuti sarnaseid meetmeid, mida võib käsitada rohujuuretasandi kavadena, mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Tuleks tagada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse vastavus liidu rahvusvahelistele kohustustele. Kõnealused kohustused hõlmavad eelkõige GATTi alla kuuluvaid õliseemneid käsitleva Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vastastikuse mõistmise memorandumis17 kehtestatud nõudeid, mida pärast ELi koosseisu muutumist kohaldatakse edaspidi õliseemnetega seotud ELi eraldi baaskülvipinna muudatuste suhtes. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte vastavate üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.

välja jäetud

_________________

 

17 Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum GATTi alla kuuluvate õliseemnete kohta (EÜT L 147, 18.6.1993).

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Sektoripõhiste sekkumisliikide abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisliikide sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi määratletavaid tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(35)  Sektoripõhiste sekkumisliikide abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisliikide sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi artiklis 39 määratletud tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Arvestades mesindussektorile ette nähtud toetuste suurendamist ja tunnustades bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja toiduainete tootmise olulist rolli, on vaja suurendada ka liidu kaasrahastamise maksimummäära ning lisada uusi rahastamiskõlblikke meetmeid, mille eesmärk on edendada sektori arengut.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena.

(37)  Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja põllumajandustootjate rühmadele ning teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade, suure loodusväärtusega alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud, kollektiivsete või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolu; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(38)  Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmine, agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; traditsiooniliste põllumajandusmaastike kaitsmist, loomade heaolu; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid ning nad võivad tõhustada mesindussektorile omaseid põllumajanduslikke keskkonnameetmeid, mis on osades ELi piirkondades juba olemas, ning töötada välja edasisi meetmeid. Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Liikmesriigid peaksid toetusesaajatele pakkuma ka finantsstiimuleid. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad määrusest, milles käsitletakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumist [LULUCF määrus], ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid.

(39)  Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa agrometsandussüsteemide kasutamise laiendamisele ning liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/841 ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist, tulekahjude ennetamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid.

 

_____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

(40)  Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud, sh mägi- ja saarepiirkondades. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ1a loodud Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel, võimaldades samas strateegiakavades piisavat paindlikkust, et suurendada eri sekkumiste vastastikust täiendavust. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

 

____________________

 

1a Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

(41)  ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike investeeringute tegemise toetuste kaudu, millega püütakse suurendada põllumajandusettevõtete vastupidavust. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada InvestEU fondi tagatise kasutamist ning toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetuskõlblikkuse eeskirjad.

(42)  Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetusõiguslikkuse eeskirjad.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Noored põllumajandustootjad ja uued turuletulijad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise raamistiku ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000 euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna.

(43)  Noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus-, riskiennetus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise lähenemise ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le esimese samba aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000 euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega.

(44)  Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega. Et kohandada riskijuhtimise abivahendeid põllumajandustootjate probleemidega, eeskätt kliimamuutustega, tuleb ÜPP vahenditesse lisada põllumajandustootjatele niisuguse kantud kulu ja kahju hüvitamine, mis on seotud meetmetega, mida võeti, et võidelda loomade haiguste või kahjurite levikuga taimedel, ning mahepõllumajandusega tegelevatele põllumajandustootjatele sellise kantud kahju hüvitamine, mis tekkis neist sõltumatu välise saastumise tagajärjel. Tuleks ka tagada EAFRDst rahastatavate sekkumiste kooskõla riiklike riskijuhtimissüsteemidega.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks kvaliteedisüsteemide loomine; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandus; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks.

(45)  Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks selle alustamine, sertifitseerimiskulud ja kvaliteedisüsteemide edendamine; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandustootmine; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide, sealhulgas määruse (EL) nr 115/12 kohaselt tunnustatud tootjarühmade moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks. Et edendada põlvkondadevahelist vahetumist, tuleks kaaluda eritoetuste maksmist põllumajandustootjatele, kes soovivad põllumajandustootmise lõpetada enne seaduslikku pensioniikka jõudmist ning kavatsevad oma põllumajandusettevõtte anda üle koostööaltis nooremale põllumajandustootjale.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisliikide ja sektoripõhiste sekkumisliikide rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisliikide rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisliigid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

(47)  EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisliikide ja sektoripõhiste sekkumisliikide rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisliikide rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisliigid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist.

(48)  EAGFist ei tohiks toetada meetmeid, mis võiksid kahjustada keskkonda või mis ei ole kooskõlas säästliku põllumajandusliku majandamise põhimõtetele vastavate kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD ühekordse toetuse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. Arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks tuleks kehtestada asjakohane EAFRD osaluse määr vähem arenenud piirkondade, ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul.

(49)  EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD üldise osaluse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul, nagu on määratletud määruse (EL) 229/2013 artikli 1 lõikes 2, tuleks arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks kehtestada kõrgem EAFRD osaluse määr.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(49 a)  Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et liidu tasandil liigitada piirkonnad ja alad, mis võivad saada EAFRD-lt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003.Uusimaid liigitusi ja andmeid tuleks kasutada piisava toetuse tagamiseks, eelkõige selleks, et tegeleda arengus mahajäänud piirkondadega ning liikmesriigisiseste piirkondadevaheliste erinevustega.

 

__________________

 

 

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50)  EAFRDst ei tuleks toetada investeeringuid, millest tuleneb kahju keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid niisutussüsteemidesse, mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele, ega investeeringuid metsastamisse, mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele.

(50)  EAFRDst tuleks esmajärgus toetada investeeringuid, mis loovad ühel ajal nii majanduslikku kui ka keskkonnaga seotud kasu, jättes seejuures toetamata investeeringud, millest tuleneb kahju keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid metsastamisse, mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. EAFRDst ei peaks samuti katma investeeringuid niisutussüsteemidesse, mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(51 a)  Et tagada liidu sõltumatus taimsete valkude impordist, peaks ÜPP edendama kooskõlas taastuvenergia direktiiviga valgurikaste kultuuride õlil põhinevate kaassaaduste kasutamist biokütustena.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54)  Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla eeskirjades tuleks kehtestada kogu ELi hõlmavad konkreetsed ÜPP eesmärgid, sekkumiste peamised liigid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus.

(54)  Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla eeskirjades tuleks kehtestada üleliidulised konkreetsed ÜPP eesmärgid, sekkumiste peamised liigid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade strateegiline laad ja lihtsustada seoseid liidu poliitikaga, nimelt kehtestatud pikaajaliste eesmärkidega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta.

(55)  Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade strateegiline laad ja lihtsustada seoseid liidu poliitikaga, nimelt kehtestatud pikaajaliste eesmärkidega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta. Liikmesriikide haldusstruktuuri nõuetekohaselt arvesse võttes tuleks strateegiakavadesse lisada vajaduse korral maaelu arengu piirkondlikud sekkumised.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(55 a)  On väga oluline, et ÜPP strateegiakavadel oleks selge, lihtne ja üheti mõistetav raamistik, et vältida riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil poliitika ülereguleerimist.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(55 b)  Uue rakendamismudeliga ei tohiks seada kahtluse alla ühtse turu terviklikkust ega ÜPP ajalooliselt euroopalikku olemust, sest ÜPP peaks jääma tõeliselt ühiseks poliitikaks, et tagada euroopalik lähenemisviis ja võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(56)  Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

(56)  Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud realistlikud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada lõplikele kasusaajatele kindlust tagades neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta. Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja maksimeerib ÜPP eesmärkide saavutamisse tehtavat panust, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel, tagades samal ajal ÜPP ühtsuse. ÜPP strateegiakavade täitmise juures on vaja tagada, et protsessi kaasatakse põllumajandusettevõtjad ja nende organisatsioonid.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja ÜPP eesmärkide saavutamisel maksimaalne, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel.

(57)  Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja ÜPP eesmärkide saavutamisel maksimaalne, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel. Samuti on oluline, et ÜPP strateegiakavad kajastaksid asjakohaselt muudatusi liikmesriikide tingimustes, (nii sisemistes kui ka välistes) struktuurides ja turuolukorras ning et neid oleks seega võimalik aja jooksul nende kajastamiseks kohandada.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58)  ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisliike kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade aastapõhise seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele.

(58)  ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisliike kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(59 a)  Kuna sissetulekutoetuste kava on põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse tagamisel väga oluline, on asjakohane võtta arvesse sotsiaalset mõju, mida ÜPP avaldab maapiirkondades töökohtade loomisele. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid võtma strateegiakavade planeerimisel arvesse ka seda, kuidas ettevõte konkreetses piirkonnas tööhõivet mõjutab. Vastavate poliitikavahendite kavandamisel ja rakendamisel tuleks pidada esmatähtsaks meetmeid ja tegevusi, millega luuakse tööhõivevõimalusi.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa rakendamise delegeerimisel riigi tasandil vastavalt riiklikule raamistikule, et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus.

(60)  Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa kavandamise ja rakendamise delegeerimisel riigi tasandil maaelu arengu sekkumisprogrammide kaudu kooskõlas riikliku raamistikuga, et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69)  Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Sellise asutuse ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutus peaks olema võimeline delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus].

(69)  Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke korraldusasutusi. Nende ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutused peaksid olema võimelised delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus].

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70)  Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

(70)  Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke seirekomisjone. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud [horisontaalmääruse artiklis 7] osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult Malta puhul.

(71)  Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud [horisontaalmääruse artiklis 7] osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult Luksemburgi ja Malta puhul.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74)  Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab aastast ja mitmeaastast hindamist valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla.

(74)  Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab hindamisi valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimaplaneerimismisvahendite alla.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75)  Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima ja nendest komisjonile aru andma. Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades.

(75)  Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima. Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)  Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb seatud eesmärkidest olulisi kõrvalekaldeid. Märkimisväärselt ja põhjendamatult viletsate tulemusnäitajate korral võidakse liikmesriikidelt nõuda tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamised ning lõpuks liidu fondide vähendamise. Lisaks sellele kehtestatakse tulemuspreemia jaotamisel põhineva stimuleerimismehhanismi osana selline tulemuspreemia. millega ergutatakse heade keskkonna- ja kliimatulemuste saavutamist.

(76)  Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb seatud eesmärkidest olulisi kõrvalekaldeid. Märkimisväärselt ja põhjendamatult viletsate tulemusnäitajate korral võidakse liikmesriikidelt nõuda tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamised ning lõpuks liidu fondide vähendamise.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 80 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(80 a)  Kolmandate riikidega sõlmitavad ja põllumajandussektorit puudutavad kaubanduslepingud peaksid sisaldama mehhanisme ja kaitseklausleid, et tagada ELi ja kolmandate riikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused ja tarbijakaitse.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(81)  Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kooskõlas asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/200119 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67920. Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest.

(81)  Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kokkusobiv asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2018/172519 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67920. Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest.

_________________

_________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18detsembri 2000. aasta määrus () nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23oktoobri 2018. aasta määrus (EL2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(83)  Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisliikide sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetuskõlblikkuse nõuete kohta ning eeskirjad toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuete kohta; keskkonnakavade eeskirjad; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused.

(83)  Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisliikide sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetusõiguslikkuse nõuete kohta, kehtestatakse kriteeriumid võrdväärsete meetmete kindlakstegemiseks ja asjakohased nõuded, mida kohaldatakse riiklike või piirkondlike sertifitseerimissüsteemide suhtes; koostatakse kliimat, keskkonda ja loomade heaolu toetavate põllumajandustavade näidete kataloog; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 84

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(84)  Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumistega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumiste nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks. Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega.

(84)  Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumisliikidega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumisliikide nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks ja eeskirjad, mis on seotud toimimis-, seire- ja ka hindamisraamistikuga. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuslikkuse eeskirjadest ajutiste erandite tegemise kohta väga ebasoodsates oludes, nagu katastroofid või epideemiad. Komisjonile tuleks samuti anda õigus määrata kindlaks põllumajandus- ja keskkonnatavadega võrdväärsed tavad ja riiklikud või piirkondlikud keskkonna sertifitseerimissüsteemid. Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega. Pidades silmas ÜPP strateegikavade koostamist, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada liikmesriigi ning pädevate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja muude partnerite vahelise partnerluse käitumisjuhend.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 85

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(85)  Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses toetusega juhtimisalasteks kohustusteks, investeeringuteks ja koostööks.

(85)  Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses teatud sekkumisliikide miinimum- ja maksimumtoetuse summade täiendamisega.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(86)  Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisliikide eraldiste ja ÜPP strateegiakava sisu käsitlevate eeskirjadega.

(86)  Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisliikide eraldistega.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 87

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(87)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetuskõlblik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisliikide toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavasse lisatavate elementide esitamise kohta, et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta, koostada eeskirjad tegevus-, seire- ja hindamisraamistiku kohta, koostada eeskirjad iga-aastase tulemusaruande esitamise ja sisu kohta, koostada eeskirjad sellise teabe kohta, mida liikmesriigid peavad komisjonile saatma tulemushindamiseks, koostada eeskirjad andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise koostoime kohta ning kehtestada kord, mille alusel tagatakse järjekindel lähenemisviis liikmesriikidele tulemuspreemia jaotamise kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201122.

(87)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetusõiguslik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisliikide toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kehtestada ÜPP strateegiakavade standardvorm, et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade ning ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste esitamise ja heakskiitmise kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201122.

_________________

_________________

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 92 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(92 a)  Liidu saarepiirkondades esineb põllumajandustegevuse elluviimisel ja maapiirkondade arengul erilisi raskusi. Tuleks hinnata ÜPP mõju nendele piirkondadele ning kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 kehtestatud meetmete laiendamist kõigile liidu saarepiirkondadele.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 93

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(93)  Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima kuni 1. jaanuarini 2021.

(93)  Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima. Horvaatial on ühinemislepingu kohaselt õigus saada makseid ka 2022. aastal, mis hõlmab lisarahastamispaketti Horvaatia demineeritud maa-ala riikliku reservi jaoks, ning seda õigust tuleks 2022. aasta riiklike rahastamispakettide arvutamisel arvesse võtta.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  sekkumisliigid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ning nendega seotud rahastamiskord;

(b)  sekkumisliigid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, tagades võrdsed tingimused, ning nendega seotud rahastamiskord;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), sihtide seadmine, sekkumiste kindlaksmääramine ja rahaliste vahendite eraldamine, mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega;

(c)  liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), vajaduse korral koostöös piirkondadega, milles seatakse sihid, määratakse kindlaks sekkumised ja eraldatakse rahalised vahendid, mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega ning vastavad siseturu nõudmistele;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst rahastatavale liidu toetusele liikmesriikide koostatud ja komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakava alla kuuluvateks sekkumisteks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst rahastatavale liidu toetusele liikmesriikide koostatud ja komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakava alla kuuluvateks sekkumisteks ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2022.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva määruse alusel EAFRD poolt rahastatava toetuse puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [CPR]26 II jaotise III peatükki, III jaotise II peatükki ning artikleid 41 ja 43.

2.  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning ÜPP strateegiakavade vahelise sidususe tagamiseks kohaldatakse käesoleva määruse alusel EAFRD poolt rahastatava toetuse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [CPR]26 II jaotise III peatükki, III jaotise II peatükki ning artikleid 41 ja 43.

__________________

__________________

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) […/…], [täielik pealkiri] (ELT L).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) […/…], [täielik pealkiri] (ELT L).

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt;

(a)  „põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb headele põllumajandustootmise tavadele vastava põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  „avalikud hüved“ – hüved või teenused, mida turg ei hüvita ning mille keskkonnaalased ja ühiskondlikud tulemused ületavad keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu alaste õigusaktidega ette nähtud kohustuslikke tulemusi.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)   „Euroopa avalikud hüved“ – avalikud hüved või teenused, mida saab tõhusalt pakkuda vaid liidu tasandil sekkumise kaudu, et tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine ja võrdsed võimalused liidu põllumajandusturul. Euroopa avalike hüvede hulka kuuluvad eelkõige veekaitse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, mullaviljakuse kaitse, tolmeldajate kaitse ja loomade heaolu;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada, nii et majanduslikku kahju kannatanud põllumajandustootjale hüvitatakse tema kahju;

(e)  „ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad kaitsta end riskide eest ning saada hüvitist majandusliku kahju või sissetuleku vähenemise korral;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomaste programmide raames;

i)  projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomase strateegiakava raames;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  rahastamisvahendite puhul programmi osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus;

ii)  rahastamisvahendite puhul strateegiakava osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest;

i)  eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, füüsiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm, kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  riigiabi kavade puhul asutus, mis saab toetust;

ii)  riigiabi kavade puhul üksus, mis saab toetust;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  „sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada perioodi lõpuks;

(i)  „sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada ÜPP strateegiakava perioodi lõpuks;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  „vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb erieesmärgiga seotud näitaja puhul saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

(j)  „vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb liikmesriigil erieesmärgiga seotud tulemusnäitaja puhul õigeaegsete edusammude tagamiseks saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „rahastamiskõlblik hektar“, „tegelik põllumajandustootja“ ja „noor põllumajandustootja“:

1.  Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „toetusõiguslik hektar“, „aktiivne põllumajandustootja“ ja „noor põllumajandustootja“ ning „uus põllumajandustootja“:

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

(b)  „põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure, püsirohumaad ja agrometsandussüsteeme. Põllumajandusmaa osa hõlmab maastikuelemente. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“, „püsirohumaa“ ja „agrometsandussüsteemid“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  „põllumaa“ peab olema põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, ja sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/199928 artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/200529 artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

i)  „põllumaa“ peab olema põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks ning see võib hõlmata põllukultuuride ja puistute/põõsastike kombinatsiooni, mis moodustab taimekasvatusliku agrometsandussüsteemi, ning tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/199928 artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/200529 artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

__________________

__________________

28 Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

28 Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

29 Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

29 Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ peavad olema maa, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel). See võib hõlmata muid liike, nagu põõsad ja/või puud, mis sobivad karjatamiseks või loomasööda tootmiseks.

iii)  „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud seitse aastat või kauem, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Liikmesriigid võivad otsustada lugeda püsirohumaaks ka järgmise:

 

i) karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus, ja/või

 

ii) karjatamiseks sobiv maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjamaal ülekaalus või kus need puuduvad.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a)  „agrometsandussüsteemid“ – maakasutussüsteemid, kus puid kasvatatakse samal maal, kus toimub põllumajanduslik tootmine;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Otsetoetuste vormis sekkumisliikide puhul peab „rahastamiskõlblik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad:

(c)  Otsetoetuste vormis sekkumisliikide puhul peab „toetusõiguslik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad, sealhulgas liikuvaid või statsionaarseid ajutisi tehnilisi rajatisi, eelkõige taluteid ja veekünasid, samuti silopalle ja sookultuuride kasvatamiseks kasutatavaid taastatud märgalasid:

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, võivad rahastamiskõlblikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant;

i)  mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse valdavalt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, võivad toetusõiguslikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kolme aasta tagant;

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on rahastamiskõlblikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %;

Kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on toetusõiguslikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  „tegelik põllumajandustootja“ tuleb määratleda tagamaks, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei ole põllumajanduslik, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Mõiste alusel peab saama määrata kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei käsitata tegelike põllumajandustootjatena, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetuleku testid, põllumajandusettevõtte tööjõu sisendid, äriühingu eesmärgid ja/või äriühingu registrisse kandmine;

(d)  „aktiivse põllumajandustootja“ määratlevad liikmesriigid viisil, mis tagab, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Määratlus peab igal juhul säilitama liidu perekondlike üksik- või ühinenud põllumajandustootjate mudeli, olenemata põllumajandustootja suurusest, ning võib vajaduse korral arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud piirkondade eripära. Liikmesriigid võivad kõnealusest määratlusest välja jätta üksikisikud või äriühingud, kes tegelevad põllumajandustoodete suuremahulise töötlemisega, välja arvatud põllumajandustootjate rühmad;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks:

(e)  „noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks vanusepiiri 40 eluaastat ja:

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  vanusepiiri, mis ei tohi ületada 40 aastat;

välja jäetud

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  asjakohast koolitust ja/või nõutavaid oskusi.

iii)  asjakohast koolitust ja/või asjakohaseid oskusi.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – lõik 2 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Põllumajandusliku majapidamise juhile kohaldatavate tingimuste täitmist hinnates võtavad liikmesriigid arvesse partnerluskokkulepete erijooni.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  „uus põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab järgmist:

 

i) „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimusi;

 

ii) asjakohast koolitust ja/või asjakohaseid oskusi;

 

iii) vanusepiiri, mis ületab 40 eluaastat.

 

Sellele määratlusele vastavat „uut põllumajandustootjat“ ei käsitata „noore põllumajandustootjana“ punkti e tähenduses.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, millele on osutatud lõike 1 punktis c ja mis on mõeldud rahvatervise kaitsmiseks.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis c ja mis on mõeldud rahvatervise kaitsmiseks.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk on veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:

Seoses ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkidega on EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi majanduse, keskkonna ja ühiskonnaga seotud üldeesmärke:

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse;

(a)  tõhustada nüüdisaegset, konkurentsivõimelist, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse, kaitstes samas põllumajandusliku pereettevõtte mudelit;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

(b)  toetada ja parandada keskkonnakaitset, bioloogilist mitmekesisust ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

(c)  parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda, et aidata kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele, tagades põllumajandustootjatele piisava sissetuleku, püüdes saavutada põllumajandusega tegeleva elanikkonna õiglast elatustaset ja võideldes maapiirkondade rahvastikukao vastu, pöörates erilist tähelepanu vähem asustatud ja vähem arenenud piirkondadele ning tasakaalustatud territoriaalsele arengule.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu.

Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori ajakohastamine põllumajanduses ja need seotakse selle eesmärgiga, tagades põllumajandustootjatele juurdepääsu teadusuuringutele, koolitusele ning teadmiste jagamisele ja teadmussiirde teenustele, innovatsioonile ja digiüleminekule põllumajanduses ja maapiirkondades, ning ergutades nende kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus;

(a)  kindlustada põllumajandustootja elujõulisust tagav sissetulek ja põllumajandussektori vastupanuvõime kogu liidus, et tagada pikaajaline toiduga kindlustatus ja põllumajanduslik mitmekesisus, tagades samal ajal õiglaste hindadega ohutu ja kvaliteetse toidu, et põllumajandustootjate arvu vähenemine peatada ja ümber pöörata ning tagada põllumajandustootmise majanduslik jätkusuutlikkus liidus;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

(b)  suurendada põllumajandusettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja turule orienteeritust kohalikel, riiklikel, liidu ja rahvusvahelistel turgudel, samuti turu stabiliseerimist, riskijuhtimist ja kriisiohjamist, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suutlikkust, pöörates erilist tähelepanu kvaliteedierinevustele, teadusuuringutele, innovatsioonile, tehnoloogiale, teadmussiirdele ja teadmiste vahetamisele ja digiüleminekule, ning hõlbustada põllumajandustootjate juurdepääsu ringmajanduse dünaamikale;

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;

(c)  parandada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni väärtusahelates, soodustades ühinguvorme, tootjaorganisatsioone ja kollektiivläbirääkimisi ning edendades lühikesi tarneahelaid ja parandades turu läbipaistvust;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse;

(d)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja globaalse soojenemisega kohanemisse ning soodustada säästva energia integreerimist, tagades samal ajal edaspidise toiduga kindlustatuse, vähendades põllumajandus- ja toiduainesektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sealhulgas CO2 sidumise kaudu mullas ja metsade kaitsmise kaudu kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega;

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

(e)  edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades samas sõltuvust kemikaalidest eesmärgiga saavutada asjaomastes õigusaktides sätestatud eesmärgid ning premeerides põllumajandustootmise tavasid ja süsteeme, mis annavad mitmekesist kasu keskkonnale, sealhulgas peatavad kõrbestumist;

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

(f)  panustada elurikkuse vähenemise ümberpööramisele, sealhulgas kaitstes kasulikku loomastikku, sealhulgas tolmeldajaliike, edendades agrobioloogilist mitmekesisust, keskkonnateenuseid, looduskaitset ja agrometsandust ning panustades loodusliku riski ennetamisse ja suurema vastupidavuse saavutamisse, taastades ja säilitades muldasid, veekogusid, elupaiku ja maastikke ning toetades suure loodusväärtusega põllumajandustootmise süsteeme;

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

(g)  olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks ja neid toetada ning edendada naiste osalemist põllumajandussektoris, eeskätt kõige suurema rahvastikukaoga piirkondades ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades; soodustada kogu liidus koolitamist ja kogemuste saamist, säästva ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist maapiirkondades;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

(h)  edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust maapiirkondades, sealhulgas töökohtade loomise, majanduskasvu, investeeringute, sotsiaalse kaasamise, maapiirkondade vaesuse vastu võitlemise ja kohaliku arengu kaudu, sealhulgas kvaliteetsete kohalike teenuste kaudu maapiirkondade kogukondadele, keskendudes eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele; edendada inimväärseid elu-, töö- ja majandustingimusi; mitmekesistada tegevust ja sissetulekut, kaasa arvatud põllumajandusturism, biomajandus, ringmajandus ja säästev metsamajandus, tagades seejuures soolise võrdõiguslikkuse; toetada maapiirkondades võrdseid võimalusi konkreetsete toetusmeetmetega ning tunnustada naiste tööd põllumajanduses, käsitöönduses, turisminduses ja kohalike teenuste sektoris;

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu.

(i)  parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev, kvaliteetne ja säästev toit, mahepõllundus, toidu raiskamine kui ka keskkonnasäästlikkus, antimikroobikumiresistentsus ning loomade tervise ja heaolu parandamine ning ühiskonna teadlikkuse suurendamine põllumajanduse ja maapiirkondade tähtsusest, aidates samal ajal kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuse lihtsuse ja tulemuslikkuse.

2.  Konkreetsete eesmärkide täitmiseks peavad liikmesriigid ja komisjon tagama lõplike toetusesaajate jaoks ÜPP toetuse tulemuslikkuse ja lihtsustamise, vähendades halduskoormust ning tagades samal ajal, et toetusesaajaid ei diskrimineerita.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikliga 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkide saavutamist hinnatakse väljundit, tulemust ja mõju kajastavate ühiste näitajate põhjal. Ühiste näitajate kogum hõlmab järgmist:

Artikliga 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkide saavutamist hinnatakse väljundit, tulemust ja mõju kajastavate ühiste näitajate ja ametlike teabeallikate põhjal. Ühiste näitajate kogum hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad vastavate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla, mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas;

(b)  tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis aitavad kaasa kohustustele, mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade ja ÜPP kontekstis.

(c)  mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade kontekstis, võttes arvesse ÜPPst välja jäävaid välistegureid.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad jaotada I lisas sätestatud väljundnäitajad ja tulemusnäitajad oma strateegilistes kavades üksikasjalikumalt, vastavalt oma konkreetsetele riiklikele ja piirkondlikele erijoontele.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada ühiseid väljund-, tulemus- ja mõjunäitajaid, et võtta arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi ja vajaduse korral lisada uusi näitajaid.

2.  Komisjon viib strateegiakavade kohaldamise kolmanda aasta lõpuks läbi I lisas sätestatud väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate tõhususe täieliku hindamise.

 

Pärast kõnealuse hindamise tegemist on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada vajaduse korral ühiseid näitajaid, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud poliitika elluviimise käigus saadud kogemusi.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.

Liikmesriigid ja vajaduse korral nende piirkonnad püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid töötavad välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Liikmesriigid töötavad vajaduse korral koostöös oma piirkondadega välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, on siseturuga kokkusobiv ega moonuta konkurentsi.

Liikmesriigid, vajaduse korral koostöös oma piirkondadega, tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ega takista siseturu nõuetekohast toimimist.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral koostöös oma piirkondadega õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Soolise aspekti arvessevõtt

 

Liikmesriigid tagavad soolise aspekti arvessevõtu oma ÜPP strateegiakavade ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda soolise diskrimineerimise vastu.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Komisjon tagab, et liikmesriikide strateegiakavad järgivad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohustusi.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisliikidel põhinevad sekkumised, sealhulgas artiklis 3 sätestatud mõisted ja ÜPP strateegiakavades kindlaks määratavad mõisted, mis on esitatud artiklis 4, vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktis 1 esitatud sätetele.

Käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisliikidel põhinevad sekkumised, sealhulgas artiklis 3 sätestatud mõisted ja ÜPP strateegiakavades kindlaks määratavad mõisted, mis on esitatud artiklis 4, vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktis 1 esitatud sätetele.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et sekkumised, mille aluseks on puuvilla eritoetus, mis on ette nähtud käesoleva jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos, vastavad WTO põllumajanduslepingu artikli 6 lõike 5 sätetele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mille kohaselt määratakse halduskaristus toetusesaajatele, kes saavad käesoleva jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt iga-aastaseid toetusi ja kes ei vasta liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades:

1.  Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mis vastab liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, nagu on loetletud III lisas, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kliima ja keskkond;

(a)  kliima ja keskkond, sealhulgas vee kvaliteet, pinnase kaitse ja elurikkus;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  ÜPP strateegiakavasse lisatavate halduskaristuste eeskirjade puhul tuleb järgida määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid.

2.  Määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud halduskaristuste mõjusa süsteemi eeskirju kohaldatakse kõigi toetusesaajate suhtes, kes saavad kõnealuse jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või iga-aastaseid toetusi vastavalt artiklitele 65, 66 ja 67, kui nad ei järgi käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuslikkuse eeskirju.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses tingimuslikkuse eeskirjade ajutiste eranditega haiguspuhangute, ebasoodsate kliimatingimuste, katastroofide või loodusõnnetuste korral.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid vastavalt III lisas esitatud standardite peamise eesmärgiga, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusettevõtte struktuure.

1.  Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides riiklikul või asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid asjakohases ulatuses vastavalt III lisas esitatud standardite peamisele eesmärgile, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla-, vee- ja ilmastikutingimusi, erinevate tootmisviiside agronoomilisi ja ökoloogilisi iseärasusi, erinevusi üheaastaste kultuuride, püsikultuuride ja muude eritootmisviiside vahel, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, kohalikke ja traditsioonilisi põllumajandustootmise tavasid ja põllumajandusettevõtte struktuure, tagades, et maa aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärkidele.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  III lisas esitatud peamiste eesmärkide puhul võivad liikmesriigid ette näha täiendavad standardid lisaks neile, mis on kõnealuste peamiste eesmärkide puhul kehtestatud. Liikmesriigid ei või siiski määrata kindlaks miinimumnõudeid muude peamiste eesmärkide kohta kui need, mis on esitatud III lisas.

2.  Et kaitsta ÜPP ühtsust ja tagada kõigile võrdsed tingimused, ei näe liikmesriigid III lisas esitatud peamiste eesmärkide puhul ette uusi standardeid lisaks neile, mis on kõnealuste peamiste eesmärkide puhul tingimuslikkuse süsteemis kehtestatud. Lisaks ei tohi liikmesriigid määrata kindlaks miinimumnõudeid muude peamiste eesmärkide kohta kui need, mis on esitatud III lisas.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, et näha ette põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, millele on osutatud III lisas, selle sisu ja funktsioonid esitatud vahendit kasutama hakkavate toetusesaajate jaoks.

välja jäetud

Komisjon võib toetada liikmesriike kõnealuse vahendi kavandamisel ning andmete talletamise ja töötlemisteenuste nõuete osas.

 

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võivad lubada lõikes 1 sätestatutega samaväärseid tavasid, mis määratakse kindlaks kooskõlas lõikes 4 ette nähtud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kriteeriumidega, tingimusel et need pakuvad kliimale ja keskkonnale niisugust kasu, mis on samaväärne ühe või mitme lõikes 1 osutatud tegevusega. Nimetatud samaväärsed tavad hõlmavad järgmist:

 

(a) määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 65 ja artikli 28 lõike 2 kohaselt võetud kohustused;

 

(b) vastavalt käesoleva määruse artiklile 28 võetud kohustused;

 

(c) riiklike või piirkondlike keskkonnaalaste sertifitseerimissüsteemidega, sealhulgas nendega, millega sertifitseeritakse vastavust siseriiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele, mis on rangemad kui käesoleva määruse III lisas kehtestatud kohustuslikud nõuded, vastavuse sertifitseerimine, mille eesmärk on täita mulla ja vee kvaliteedi, elurikkuse, maastiku säilitamise ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Põllumajandustootjaid, kes vastavad mahepõllumajanduse määruses (EL) 2018/848 sätestatud nõuetele, peetakse käesoleva määruse III lisas sätestatud maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardeid käsitlevatele nõuetele 1, 8 ja 9 vastavaks.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt määratletud liidu äärepoolseimad piirkonnad ja määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaared on vabastatud käesoleva määruse III lisas sätestatud maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuete 1, 2, 8 ja 9 standarditest.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d.  Liikmesriigid edastavad asjaomastele toetusesaajatele põllumajandusettevõtte tasandil kohaldatavate nõuete ja standardite loetelu ning sellekohase selge ja täpse teabe, vajaduse korral elektrooniliste vahenditega.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kohta, sealhulgas püsirohumaa suhtarvu süsteemi üksikasjade, võrdlusaasta ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluva ümberarvestuskursi kehtestamine, nagu on osutatud III lisas, ning põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, selle vahendi vorm ja täiendavad miinimumelemendid ning funktsionaalsused.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mis hõlmavad järgmist:

 

(a) püsirohumaa suhtarvu süsteemi teatavad täiendavad üksikasjad ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluv ümberarvestuskurss, nagu on osutatud III lisas,

 

(b) võrdväärsete meetmete kindlakstegemise kriteeriumid;

 

(c) eeskirjad, milles sätestatakse lõike 3 a punktis c osutatud riiklike või piirkondlike sertifitseerimissüsteemide suhtes kohaldatavad asjakohased nõuded, sealhulgas kõnealuste süsteemidega pakutavad tagatised.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid lisavad ÜPP strateegiakavasse süsteemi, millega pakkuda nõuandeteenust põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele maa majandamise ja põllumajandusettevõtete juhtimise („põllumajandusettevõtete nõuandeteenused“) kohta.

1.  Liikmesriigid lisavad ÜPP strateegiakavasse süsteemi, millega pakkuda kvaliteetset ja sõltumatut nõuandeteenust põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele maa majandamise ja põllumajandusettevõtete juhtimise („põllumajandusettevõtete nõuandeteenused“) kohta, mis vajaduse korral tuginevad liikmesriikide tasandil juba olemasolevatele süsteemidele. Liikmesriigid eraldavad nende teenuste rahastamiseks asjakohase eelarve ning nende teenuste lühikirjeldus lisatakse riiklikesse ÜPP strateegiakavadesse.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõõdet ning nendega pakutakse ajakohast, teadusuuringute ja innovatsiooni alusel välja töötatud tehnilist ja teaduslikku teavet. Need teenused integreeritakse põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) kuuluvatesse põllumajandusnõustajate, teadlaste, põllumajandusorganisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmade pakutavatesse omavahel seotud teenustesse.

2.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõõdet ning nendega pakutakse ajakohast, teadusuuringute ja innovatsiooni alusel välja töötatud tehnilist ja teaduslikku teavet, võttes arvesse traditsioonilisi põllumajandustootmise tavasid ja meetodeid. Need teenused integreeritakse põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) kuuluvatesse põllumajandusalaste nõuandevõrgustike, teadlaste, põllumajandustootjate organisatsioonide, -ühistute ja teiste asjaomaste sidusrühmade pakutavatesse omavahel seotud teenustesse.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamine on erapooletu ja et nõustajate puhul ei esine mingisugust huvide konflikti.

3.  Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamine on erapooletu ja kooskõlas mitmesuguste tootmisviiside ja põllumajandusettevõtetega ning et nõustajate puhul ei esine mingisugust huvide konflikti.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõuandeteenused on pädevad nõu andma nii tootmise kui ka avalike hüvede pakkumise osas.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad vähemalt järgmist:

4.  Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused, mille liikmesriigid on loonud, hõlmavad vähemalt järgmist:

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kõik nõuded, tingimused ja halduskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele, kes on ÜPP strateegiakavas selleks ette nähtud, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid ning toetuskavade tingimused, samuti rahastamisvahendid ja äriplaanid, mis on ÜPP strateegiakava alusel koostatud;

(a)  kõik nõuded, tingimused ja halduskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele, kes on ÜPP strateegiakavas selleks ette nähtud, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid, ökokavad, keskkonna-, kliima- ja teised juhtimiskohustused, lähtudes artiklist 65, ning toetuskavade tingimused, samuti rahastamisvahendid ja äriplaanid, mis on ÜPP strateegiakava alusel koostatud;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  riskijuhtimine, nagu on osutatud artiklis 70;

(d)  riskiennetus ja riskijuhtimine;

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  tootmissüsteemide majandusliku tulemuslikkuse optimeerimise, konkurentsivõime parandamise, turule orienteerituse, lühikeste tarneahelate ja ettevõtluse edendamise meetodid;

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b)  esimest korda tegutsema asuvate põllumajandustootjate erinõustamine;

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f c)  ohutusstandardid ja heaolu põllumajandustootmise kogukondades;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f d)  toitainete kestlik haldamine;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f e)  agroökoloogiliste ja agrometsandustavade ja -meetodite parandamine nii põllumajandus- kui ka metsamaadel;

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f f)  koondumine tootjaorganisatsioonidesse ja muudesse põllumajandustootjate rühmadesse;

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f g)  selliste põllumajandustootjate abistamine uusi oskusi ja vajalikke seadmeid käsitlevate nõuannetega, kes soovivad muuta tootmist, eelkõige tarbijanõudluse muutumise tõttu;

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f h)  maa liikuvuse ja õigusjärgluse kavandamise teenused;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f i)  kõik põllumajandustavad, mille abil on võimalik vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, edendades looduslikke meetodeid mullaviljakuse parandamiseks ja kahjuritõrjeks, ning

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt f j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f j)  kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemise parandamine;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse ja liidu õiguse muude asjakohaste sätete kohaldamist, ei tohi nõustamisteenuste eest vastutavad isikud ja üksused avaldada isikuandmeid või äriteavet või kõnealust põllumajandustootjat või toetusesaajat puudutavaid andmeid, mis on saadud nende nõustamisülesande täitmise käigus, ühelegi isikule peale nõustatava põllumajandustootja või toetusesaaja, välja arvatud rikkumiste korral, millest teatamine riigiasutustele on vastavalt siseriiklikele või liidu õigusaktidele kohustuslik.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Liikmesriigid tagavad asjakohaste avalike menetlustega ka selle, et põllumajandusettevõtete nõustamissüsteemis töötavad nõustajad on sobivalt kvalifitseeritud ja et neid koolitatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kliima- ja keskkonnakavad.

(d)  kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ning

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  konkurentsivõime suurendamise kavad;

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid vähendavad selliste otsetoetuste summasid, mida eraldatakse põllumajandustootjale vastavalt käesolevale peatükile asjaomase kalendriaasta kohta ja mis ületavad 60 000 eurot, tehes seda järgmiselt:

1.  Liikmesriigid vähendavad selliste otsetoetuste summasid, mida eraldatakse põllumajandustootjale vastavalt käesolevale peatükile asjaomase kalendriaasta kohta, kui see summa ületab 100 000 euro künnise.

(a)  vähemalt 25 % vahemikku 60 000–75 000 eurot jääva summa puhul;

 

(b)  vähemalt 50 % vahemikku 75 000–90 000 eurot jääva summa puhul;

 

(c)  vähemalt 75 % vahemikku 90 000–100 000 eurot jääva summa puhul;

 

(d)  100 % üle 100 000 euro ulatuva summa puhul.

 

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne lõike 1 kohaldamist arvavad liikmesriigid põllumajandustootjale käesoleva peatüki alusel asjaomasel kalendriaastal makstavast otsetoetuste summast maha:

Enne lõike 1 kohaldamist võivad liikmesriigid arvata põllumajandustootjale käesoleva peatüki alusel asjaomasel kalendriaastal makstavast otsetoetuste summast maha:

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  palgad, mis on seotud põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed; ning

(a)  50 % palkadest, mis on seotud põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed;

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  samaväärsed kulud korrapärase ja tasustamata tööjõu puhul, mis on seotud nende isikute põllumajandusliku tegevusega, kes töötavad asjaomases põllumajandusettevõttes, kuid ei saa palka või saavad vähem tasu kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa, kuid kelle töö hüvitatakse põllumajandusettevõtte majanduslike tulemuste alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  artiklites 27 ja 28 osutatud otsetoetused;

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides a ja b osutatud summade arvutamisel kasutavad liikmesriigid põllumajandustegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavaid keskmisi standardpalku korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga.

Punktis a osutatud summade arvutamisel kasutavad liikmesriigid tegelikku palgakulu või põllumajandustegevuse ja seotud tegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavaid keskmisi standardpalku korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga. Liikmesriigid võivad kasutada eri liiki põllumajandusettevõtetega seotud standardse palgakulu näitajaid või võrdlusaluseid töökohtade loomise kohta eri liiki põllumajandusettevõtetes.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Maksete vähendamisest tulenevat hinnangulist tulemit kasutatakse eelkõige selleks, et aidata rahastada jätkusuutlikkuseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ning seejärel muid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste alla kuuluvaid sekkumisi.

Maksete vähendamisest tuleneva hinnangulise tulemi prioriteet on rahastada jätkusuutlikkuseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ning seejärel muid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste alla kuuluvaid sekkumisi.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühtlasi võivad liikmesriigid kasutada kogu vastavat tulemit või osa sellest, et rahastada vahendite ümberpaigutamise teel EAFRD raames rahastatavaid sekkumisliike, mis on täpsustatud IV peatükis. Selline vahendite ümberpaigutamine EAFRDsse on osa ÜPP strateegiakava finantstabelitest ja selle võib läbi vaadata 2023. aastal kooskõlas artikliga 90. Sel juhul ei kohaldata EAGFist EAFRDsse vahendite ümberpaigutamisel artikli 90 alusel kehtestatud ülempiire.

Ühtlasi võivad liikmesriigid kasutada kogu vastavat tulemit või osa sellest, et rahastada vahendite ümberpaigutamise teel EAFRD raames rahastatavaid sekkumisliike, mis on täpsustatud IV peatükis. Selline vahendite ümberpaigutamine EAFRDsse on osa ÜPP strateegiakava finantstabelitest ja selle võib läbi vaadata 2024. aastal kooskõlas artikliga 90.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 1 osutatud vähendamist kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriiklike õigusnormidega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Kui liikmesriik eraldab põllumajandustootjatele artikli 26 kohaselt täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ja kasutab selleks vähemalt 10 % oma IV lisas sätestatud rahaeraldisest otsetoetuste jaoks, siis võib ta otsustada käesolevat artiklit mitte kohaldada.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Põllumajandustootjatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad lõid käesoleva artikli õiguslike tagajärgede ärahoidmiseks vajalikud tingimused kunstlikult, ei anta soodustust, mis seisneb toetuse vähendamise vältimises.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud maksete vähendamiste arvutamise ühtlustatud alus, et oleks tagatud eraldiste nõuetekohane jaotamine toetuse saamise õigustele vastavatele toetusesaajatele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid annavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi käesolevas jaos sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1.  Liikmesriigid annavad aktiivsetele põllumajandustootjatele tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi käesolevas jaos sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad pindalaga seotud künnise ja annavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetust üksnes tegelikele põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusliku majapidamise rahastamiskõlblik pindala, mille eest tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi taotletakse, ületab selle pindala künnise.

Liikmesriigid kehtestavad pindalaga seotud künnise ja/või otsetoetuste miinimummäära ja annavad otsetoetust üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kelle pindala ja/või otsetoetuste maht on künnise täitnud või selle ületanud.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pindalaga seotud künnise kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk tagada, et tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi võib anda üksnes tegelikele põllumajandustootjatele, kui:

Pindalaga seotud künnise või toetuste miinimummäära kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk tagada, et otsetoetusi võib anda üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kui:

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vastavate maksete haldamine ei tekita ülemäärast halduskoormust ja

(a)  vastavate künnise täitnud või selle ületanud maksete haldamine ei tekita ülemäärast halduskoormust ja

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  asjaomased summad on tõhus panus, et saavutada artikli 6 lõikes 1 seatud eesmärke, mille jaoks tootmiskohustusega sidumata otsetoetused on ette nähtud.

(b)  asjaomased künnise täitnud või selle ületanud summad on tõhus panus, et saavutada artikli 6 lõikes 1 seatud eesmärke, mille jaoks otsetoetused on ette nähtud.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et lõiget 1 ei kohaldata äärpoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte suhtes.

3.  Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit ei kohaldata äärpoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte ning Baleaari saarte saarestiku suhtes.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Erijuhtudel, kui põllumajandustootjad ei oma põllumajandustootmissüsteemi omadustest tulenevalt pindala, kuid saavad käesoleva määruse jõustumise hetkel põhitoetuse alusel toetust, võib põhiline sissetulekutoetus seisneda summas põllumajandusettevõtte kohta.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks artiklite 19–24 kohaldamist, antakse põhilist sissetulekutoetust iga rahastamiskõlbliku hektari eest, mille tegelik põllumajandustootja on deklareerinud.

3.  Ilma et see piiraks artiklite 19–24 kohaldamist, antakse põhilist sissetulekutoetust iga toetusõigusliku hektari eest, mille aktiivne põllumajandustootja on deklareerinud.

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida põhilise sissetulekutoetuse summa hektari kohta erinevate territooriumirühmade vahel, kus on sarnased sotsiaalmajanduslikud või agronoomilised tingimused.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida sissetulekutoetuse summa hektari kohta erinevate piirkonnarühmade järgi vastavalt sotsiaalmajanduslikele, keskkonna- või agronoomilistele tingimustele. Liikmesriigid võivad otsustada looduslikust või piirkondlikust eripärast tulenevate ebasoodsate tingimustega piirkondadele ja vähenenud rahvastikuga piirkondadele ette nähtud summasid suurendada.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad kehtestada liikmesriigi määratud vaatlusperioodi alusel mehhanismid, millega piiratakse riigi toetusõiguslike hektarite arvu, millele võib toetust maksta.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriigid, kes on kohaldanud määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise I peatüki 1. jaos kehtestatud põhitoetuskava, otsustavad mitte anda põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel, muutuvad määruse (EL) nr 1307/2013 alusel eraldatud toetusõigused 31. detsembril 2020 kehtetuks.

2.  Kui liikmesriigid, kes on kohaldanud määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise I peatüki 1. jaos kehtestatud põhitoetuskava, otsustavad mitte anda põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel, muutuvad määruse (EL) nr 1307/2013 alusel eraldatud toetusõigused 31. detsembril 2022 kehtetuks. Liikmesriigid, kes on toetusõiguste sisemise kohandamisprotsessi juba lõpetanud, võivad otsustada toetusõiguste kasutamisest loobuda varem.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid määravad kindlaks toetusõiguste ühikuväärtuse enne käesoleva artikli kohast lähenemist, kohandades toetusõiguste väärtust proportsionaalselt oma väärtusele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013 toetusaastaks 2020, ning sellega seotud toetusi kõnealuse määruse III jaotise III peatükiga ette nähtud vastavate kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul taotlusaastaks 2020.

1.  Liikmesriigid määravad kindlaks toetusõiguste ühikuväärtuse enne käesoleva artikli kohast lähenemist, kohandades toetusõiguste väärtust proportsionaalselt oma väärtusele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013 toetusaastaks 2021, ning sellega seotud toetusi kõnealuse määruse III jaotise III peatükiga ette nähtud vastavate kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul taotlusaastaks 2021.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui toetusõiguste väärtus, nagu on kindlaks määratud vastavalt lõikele 1, ei ole liikmesriigis või territooriumide rühmas, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ühtne, tagavad liikmesriigid toetusõiguste väärtuste lähenemise ühesugusele ühikuväärtusele hiljemalt 2026. taotlusaastaks.

4.  Kui toetusõiguste väärtus, nagu on kindlaks määratud vastavalt lõikele 1, ei ole liikmesriigis või territooriumide rühmas, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ühtne, tagavad liikmesriigid toetusõiguste väärtuste täieliku lähenemise ühesugusele ühikuväärtusele hiljemalt 2026. taotlusaastaks.

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 2026. taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 75 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.

5.  Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 2024. taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 75 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2024. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt programmitöö perioodi viimaseks taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus 100 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Lõikes 6 osutatud vähendamised peavad põhinema objektiivsetel ja mitte-diskrimineerivatel kriteeriumidel. Ilma et see piiraks kooskõlas lõikega 5 kehtestatud miinimumväärtust, võib sellise kriteeriumi alla kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine, mis ei tohi olla madalam kui 30 %

7.  Lõikes 6 osutatud vähendamised peavad põhinema objektiivsetel ja mitte-diskrimineerivatel kriteeriumidel. Ilma et see piiraks kooskõlas lõikega 5 kehtestatud miinimumväärtust, võib sellise kriteeriumi alla kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine, mis ei tohi olla madalam kui 30 % aastas.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid annavad tegelikele põllumajandustootjatele, kellele kuulub põllumajanduslik majapidamine või kes seda rendivad, toetusõigused põhilise sissetulekutoetuse saamiseks kõnealuste toetusõiguste aktiveerimisega. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste aktiveerimiseks deklareerib tegelik põllumajandustootja mis tahes toetusõigusega seotud rahastamiskõlblikud hektarid.

1.  Liikmesriigid annavad põllumajandustootjatele, kellele kuulub põllumajanduslik majapidamine või kes seda rendivad, toetusõigused põhilise sissetulekutoetuse saamiseks kõnealuste toetusõiguste aktiveerimisega. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste aktiveerimiseks deklareerib aktiivne põllumajandustootja mis tahes toetusõigusega seotud toetusõiguslikud hektarid.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga liikmesriik, kes otsustab anda toetusõigustel põhinevat põhilist sissetulekutoetust haldab riiklikku reservi.

1.  Iga liikmesriik, kes otsustab anda toetusõigustel põhinevat põhilist sissetulekutoetust, loob riikliku reservi, mis moodustab VII lisas kehtestatud eraldistest maksimaalselt 3 %.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad ületada lõikes 1 osutatud protsendimäära, kui see on vajalik jaotamisnõuete täitmiseks vastavalt lõike 4 punktidele a ja b ning lõikele 5.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et reservist eraldatavad toetusõigused jaotatakse üksnes tegelikele põllumajandustootjatele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et reservist eraldatavad toetusõigused jaotatakse üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele.

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  noored põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise;

(a)  noored põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise, või

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise selle juhina, ning kellel on asjakohane koolitus või kes on omandanud vajalikud oskused, mis liikmesriigid on noorte põllumajandustootjate puhul kindlaks määranud.

(b)  põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise selle juhina, ning kellel on asjakohane koolitus või kes on omandanud vajalikud oskused ja teadmised.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  käesoleva lõike esimese lõigu punktide a ja b puhul võivad liikmesriigid eelistada naisi, et artikli 6 lõike 1 punktis h osutatud eesmärgi täitmisele kaasa aidata.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel teha kindaks ka muud juhtumid, mis on artiklis 96 kirjeldatud vajaduste hindamise kohaselt haavatavamad või artiklis 6 sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks asjakohasemad, samuti põllumajandustootjad, kes on hakanud äsja kasutama kollektiivselt hallatavaid alasid.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid jaotavad toetusõigusi või suurendavad olemasolevate toetusõiguste väärtust tegelike põllumajandustootjate puhul, kellel on õigus saada toetust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastele tegelikele põllumajandustootjatele eraldatakse sellel hulgal ja väärtuses toetusõigusi, mis on kehtestatud kõnealuse kohtumääruse või haldusaktiga liikmeriigi poolt kindlaks määratud kuupäevaks.

5.  Liikmesriigid jaotavad toetusõigusi või suurendavad olemasolevate toetusõiguste väärtust aktiivsete põllumajandustootjate puhul, kellel on õigus saada toetust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastele aktiivsetele põllumajandustootjatele eraldatakse sellel hulgal ja väärtuses toetusõigusi, mis on kehtestatud kõnealuse kohtumääruse või haldusaktiga liikmeriigi poolt kindlaks määratud kuupäevaks.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriigid võivad tingimusel, et käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 sätete jaoks jäävad alles piisavad vahendid, kasutada riiklikku reservi, et suurendada lineaarselt sissetulekutoetust või et täita teatavaid artikli 6 lõikes 1 ette nähtud eesmärke, tuginedes mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 23

välja jäetud

Delegeeritud volitused

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust eeskirjadega, mis hõlmavad järgmist:

 

a)  reservi loomine;

 

b)  juurdepääs reservile;

 

c)  toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuded.

 

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes tegelikule põllumajandustootjale.

1.  Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes aktiivsele põllumajandustootjale.

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Toetusõigustele ei saa anda turuväärtust.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kindlasummaline toetus väikestele põllumajandustootjatele

Lihtsustatud kava väikestele põllumajandustootjatele

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad anda liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikestele põllumajandustootjatele kindlasummalist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Liikmesriigid kehtestavad lihtsustatud kava väikestele põllumajandustootjatele, kes taotlevad kuni 1250 euro suurust toetust. See kava võib koosneda käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel kindlasummalisest toetusest või toetusest hektari kohta, mida võib diferentseerida artikli 18 lõike 2 kohaselt määratletud territooriumide kaupa. Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lihtsustatud kavas osaleda soovivad põllumajandustootjad peavad esitama taotluse hiljemalt liikmesriigi kindlaks määratud kuupäevaks, mis ei piira võimalust, et liikmesriik lisab tingimusi täitvad põllumajandustootjad kavva automaatselt, pakkudes neile võimalust sellest kindlaksmääratud aja jooksul lahkuda.

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Lihtsustatud kavas osalevate põllumajandustootjate suhtes võivad liikmesriigid kohaldada määruse (EL) [HzR] artiklis 84 sätestatud tingimuste lihtsustatud kontrolli.

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Liikmesriigid võivad luua eeskirjad ja teenused halduskulude vähendamiseks, et aidata väikestel põllumajandustootjatel nõudeid täita.

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d.  Liikmesriigid tagavad, et ühtegi käesolevas artiklis ette nähtud soodustust ei anta põllumajandusettevõtetele juhul, kui on kindlaks tehtud, et nad on pärast 1. juunit 2018 kunstlikult loonud tingimusi, mis on võimaldanud neil saada väikestele põllumajandustootjatele ette nähtud toetust.

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad toetuse ümberjaotamise suurematelt väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, nähes ümberjaotava sissetulekutoetuse ette iga-aastaselt hektari kohta arvestatava tootmiskohustusega sidumata toetuse vormis, mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust põhitoetuskava alusel, millele on osutatud artiklis 17.

2.  Liikmesriigid tagavad toetuse õiglase ümberjaotamise suurematelt väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, nähes ümberjaotava sissetulekutoetuse ette iga-aastaselt hektari kohta arvestatava tootmiskohustusega sidumata toetuse vormis, mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust põhitoetuskava alusel, millele on osutatud artiklis 17.

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid kehtestavad hektari kohta makstava summa või erinevad summad eri hektaritüüpide kohta, samuti põllumajandustootja kohta maksimaalse hektarite arvu, mille eest ümberjaotavat sissetulekutoetust makstakse.

3.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse, mis vastab hektari kohta makstavale summale, või erinevad summad eri hektaritüüpide kohta. Nad võivad neid summasid diferentseerida vastavalt artikli 18 lõike 2 kohaselt määratletud territooriumidele.

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Ümberjaotatava toetuse summa hektari kohta ei moodusta põhilisest sissetulekutoetusest jätkusuutlikkuseks rohkem kui 65 % vastavalt riiklikule või territooriumipõhisele keskmisele korrutatuna toetusõiguslike hektarite arvuga.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Toetusõiguslike hektarite arv põllumajandustootja kohta ei ole suurem kui 30 hektarit või suurem kui põllumajanduslike majapidamiste riiklik keskmine või artikli 18 lõikes 2 kehtestatud territooriumide põhine keskmine. Liikmesriigid tagavad selle toetuse alates põllumajandusliku majapidamise esimesest toetusõiguslikust hektarist.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõik 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Liikmesriigid määravad artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi alusel kindlaks mittediskrimineerivad kriteeriumid, et arvutada ÜPP strateegiakavade kontekstis jätkusuutlikkuse eesmärgil sissetuleku täiendavaks ümberjaotamiseks antav summa, ja kehtestavad ka rahalise ülemmäära, mille ületamisel ei ole põllumajandusettevõtetel ümberjaotatavale toetusele õigust. Liikmesriigid võtavad arvesse põllumajandusettevõtete sissetulekute keskmist taset riigi või piirkonna tasandil. Jaotuskriteeriumides võtavad nad arvesse ka nende piirkondade, sealhulgas saarpiirkondade looduslikke ja konkreetseid piiranguid põllumajandustegevuse arendamisel.

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Vastavaks taotlusaastaks kavandatud summa hektari kohta ei tohi ületada riigi keskmist hektari kohta makstavate otsetoetuste summat kõnealusel taotlusaastal.

välja jäetud

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Riigi keskmine otsetoetuse summa hektari kohta on määratud kindlaks suhtena antud taotlusaasta eest makstavate otsetoetuste riikliku ülemmäära, mis on ette nähtud IV lisas, ja kõnealuseks taotlusaastaks hektarites väljendatud põhilise sissetulekutoetuse kavandatud väljundite koguarvu vahel.

välja jäetud

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 3 osutatud maksimaalset hektarite arvu kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse riikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisse.

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis ettenähtud soodustusi ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad jagasid oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust ümberjaotava toetuse alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud kõnealuse jagamise tulemusel.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad ette näha täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1.  Liikmesriigid võivad ette näha täiendava sissetulekutoetuse artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumidele vastavalt määratletud noortele põllumajandustootjatele käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Osana nende kohustustest aidata kaasa erieesmärgile „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arendamist maapiirkondades“, mis on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, ning selleks, et suunata vähemalt 2 % oma otsetoetuste eraldistest selle eesmärgi saavutamisele kooskõlas artikli 86 lõikega 4, võivad liikmesriigid sätestada täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele, kes on äsja esmakordselt tegevust alustanud ning kellel on õigus saada toetust põhilise sissetulekutoetuse raames, millele on osutatud artiklis 17.

2.  Osana nende kohustustest olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks kooskõlas eesmärgiga, mis on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, ning selleks, et suunata vähemalt 2 % oma otsetoetuste eraldistest selle eesmärgi saavutamisele kooskõlas artikli 86 lõikega 4, võivad liikmesriigid sätestada täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele, kes on äsja esmakordselt põllumajandusliku majapidamise juhina tegevust alustanud ning kellel on õigus saada toetust põhilise sissetulekutoetuse raames, millele on osutatud artiklis 17.

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele antakse tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetuse vormis rahastamiskõlbliku hektari kohta.

3.  Täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele antakse kuni seitsmeks aastaks alates noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esitamise kuupäevast tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetuse vormis toetusõigusliku hektari kohta. See võidakse arvutada kas riiklikul tasandil või artikli 18 lõikes 2 määratletud territooriumide põhjal.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Noored põllumajandustootjad, kes on määruse (EL) 1307/2013 viimase rakendamisaasta jooksul saanud nimetatud määruse artiklis 50 ette nähtud toetust, võivad saada käesolevas artiklis ette nähtud toetust lõikes 3 osutatud maksimaalseks perioodiks.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Toetust makstakse hektarite arvu eest, mis ei ületa põllumajandusettevõtete keskmist suurust riiklikul tasandil või artikli 18 lõikes 2 määratletud territooriumidel.

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted seoses põllumajandustootjate rühmadesse, tootjaorganisatsioonidesse või ühistutesse kuuluvate noorte põllumajandustootjatega, et nad ei jääks selliste üksustega liitumisel käesoleva artikli kohasest toetusest ilma.

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kliima- ja keskkonnakavad

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlikud kliima- ja keskkonnakavad („ökokavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1.  Liikmesriigid koostavad ja näevad ette vabatahtlikud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad („ökokavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Selle toetuse eesmärk on kasulike tavade säilitamine ja/või keskkonnale ja kliimale tugevamat mõju avaldavate tavadele ja meetoditele vajaliku ülemineku edendamine.

 

Toetuse võib liikmesriik suunata enda valitud sektorites ja/või geograafilistes piirkondades selliste põllumajandustavade järgijatele. Direktiivide 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ kohaselt määratud alad loetakse automaatselt selle kava raames rahastamiskõlblikeks.

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel otsustavad liikmesriigid anda toetust tegelikele põllumajandustootjatele, kes võtavad kohustuse kasutada rahastamiskõlblikel hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid.

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel otsustavad liikmesriigid anda toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad kohustuse kasutada kliimat, keskkonda ja loomade heaolu säästvaid põllumajandustavasid ja sertifitseeritud kavasid, mille tulemusena saavutatakse üks või mitu artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i sätestatud erieesmärki ning mis on kohandatud riigi või piirkonna erivajadustega.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid koostavad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade loetelu.

3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 138 [kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust kliimat, keskkonda ja loomade heaolu säästvate põllumajandustavade näidete kataloogi koostamisega, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tingimusi.

 

Liikmesriigid võivad koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega luua täiendavaid riiklikke loetelusid või juhinduda oma erivajaduste arvessevõtmiseks eelmises lõigus osutatud kataloogi näidetest.

 

Kõnealused loetelud võivad koosneda meetmetest, mis on oma olemuselt artiklis 65 sätestatud meetmetest erinevad, või meetmetest, mille olemus on sama, kuid mille ambitsioonikuse tase on erinev. Põllumajandustootjad võivad toetuse saamisele kvalifitseerumiseks valida neist vähemalt ühe.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid lisavad neisse loeteludesse vähemalt ökokavad, et määrata kindlaks tootmisega mitteseotud objektide või maa-alade all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal, toitainete säästva majandamise põllumajandusvahendi kasutamine ning vajaduse korral märgalade ja turbarabade asjakohane hooldus.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kõnealused tavad peavad olema kavandatud nii, et vastaksid ühele või mitmele konkreetsele keskkonna- ja kliimaalasele eesmärgile, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f.

4.  Iga kõnealune tava peab olema kavandatud nii, et see vastaks ühele või mitmele konkreetsele keskkonna- kliima- ja loomade heaolu alasele eesmärgile, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

(b)  on rangemad kui loomade heaolu ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise miinimumnõuded ning muud liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 65.

(d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 65 või täiendavad neid.

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 5 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  aitavad kaasa keskkonnale kasulike tavade säilitamisele.

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena rahastamiskõlbliku hektari kohta ja seda antakse kas:

6.  Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena toetusõigusliku hektari kohta ja/või põllumajandusettevõtte toetuse kohta ja seda antakse ergutustoetusena, mis ületab tekkinud lisakulude ja saamata jäänud tulude hüvitist ja mis võib koosneda kindlasummalisest maksest.

(a)  täiendava toetusena lisaks põhilisele sissetulekutoetusele, nagu on kehtestatud käesoleva jao 2. alajaos; või

 

(b)  toetustena, millega hüvitatakse toetusesaajatele täielikult või osaliselt kohustustega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud, nagu on sätestatud artiklis 65.

 

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Toetuse suurus sõltub iga sekkumise või sekkumiste kogumi jätkusuutlikkuse ambitsiooni tasemest, mis määratakse kindlaks mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, et pakkuda tõhusat stiimulit osalemiseks.

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine on kooskõlas artikliga 65.

7.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine on kooskõlas artikliga 65, tagades kahe sekkumisliigi piisava eristuse. Kui mõlema artikli alusel otsustatud sekkumiste erinevus seisneb keskkonnaalaste ambitsioonide tasemes, väldib liikmesriik topeltrahastamist.

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust lisaeeskirjadega ökokavade kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 28 a

 

Konkurentsivõime suurendamise kavad

 

1.  Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlikud konkurentsivõime suurendamise kavad („konkurentsikavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

 

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel otsustavad liikmesriigid anda toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes võtavad kohustuse teha kulutusi, mis aitaksid kaasa põllumajandustootja põllumajandusliku konkurentsivõime suurendamisele.

 

3.  Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlblike kulutuste kategooriatest, mis aitavad kaasa põllumajandustootja põllumajandusliku konkurentsivõime suurendamisele.

 

4.  Kõnealused kulutused tuleb kavandada nii, et need vastaksid ühele või mitmele konkreetsele majanduslikule eesmärgile, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c, ning aitaksid kaasa artiklis 5 sätestatud sektoriülese eesmärgi saavutamisele.

 

5.  Selle sekkumisliigi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mille toetamine ei tooks käesoleva määruse suhtes kaasa topeltrahastamist.

 

6.  Konkurentsikavadele makstakse toetust iga-aastase maksena ja seda antakse kas

 

(a)  toetusõiguslike hektarite põhise lisatoetusena lisaks põhilisele sissetulekutoetusele, nagu on kehtestatud käesoleva jao 2. alajaos, või

 

(b)  toetusena toetusesaaja kulutuste täielikuks või osaliseks hüvitamiseks või

 

(c)  sellele sekkumisliigile vastavate väljundite põhjal.

 

7.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine oleks kooskõlas artiklitega 27, 28, 65, 68, 69, 70, 71 ja 72.

 

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust lisaeeskirjadega konkurentsikavade kohta.

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust tegelikele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1.  Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise, et ületada selle või nendega seotud raskusi, parandades nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või kvaliteeti.

2.  Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise, et ületada selle või nendega seotud raskusi, parandades nende konkurentsivõimet, ülesehitust, jätkusuutlikkust või kvaliteeti. Lisaks peavad need sekkumised olema kooskõlas artikli 6 lõikes 1 sätestatud asjakohaste erieesmärkidega.

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase toetuse vormis hektari või looma kohta.

3.  Tootmiskohustusega seotud toetus on tootmise piiramise kava, mille raames antakse iga-aastast toetust kindlaksmääratud pindala ja saagikuse alusel või kindlaksmääratud loomade arvu alusel ning mille puhul järgitakse rahalisi ülemmäärasid, mille liikmesriigid määravad kindlaks iga meetme jaoks ja mille nad teatavad komisjonile.

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võivad otsustada suunata või suurendada tootmiskohustusega seotud toetust vastavalt toetusesaaja kohustusele parandada oma konkurentsivõimet, kvaliteeti või sektorit struktureerida.

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele seal, kus need on olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets ning muud kui toiduks kasutatavad põllukultuurid, välja arvatud puud, mida kasutatakse selliste toodete tootmiseks, mis võivad asendada fossiilmaterjale.

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, tärklisekartul, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets.

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Erandina lõikest 1 võib tootmiskohustusega seotud toetust anda põllumajandustootjatele, kelle käsutuses ei ole toetusõiguslikke hektareid.

 

Tootmiskohustusega seotud toetuse andmisega tagavad liikmesriigid järgmiste tingimuste täitmise:

 

(a)  on olemas selge keskkonnaalane või sotsiaal-majanduslik vajadus või kasu;

 

(b)   toetus ei tekita siseturul suuri moonutusi; ning

 

(c)   loomakasvatustoetus on kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ.

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid annavad puuvilla eritoetust tegelikele põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla käesolevas alajaos sätestatud tingimustel.

Liikmesriigid annavad puuvilla eritoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla käesolevas alajaos sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Bulgaaria: 624,11 eurot,

–  Bulgaaria: X eurot,

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Kreeka: 225,04 eurot,

–  Kreeka: X eurot,

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Hispaania: 348,03 eurot,

–  Hispaania: X eurot,

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Portugal: 219,09 eurot.

–  Portugal: X eurot.

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  puu- ja köögiviljasektor, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i;

(a)  puu- ja köögiviljasektor, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i, ja sellised tooted on töötlemiseks ette nähtud;

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  muud sektorid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w.

(f)  muud sektorid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w, samuti valgurikkad kultuurid.

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f.

3.  Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f, ning nad põhjendavad oma sektorite valikut ja sekkumisliiki.

Muudatusettepanek    254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  käesolevas peatükis kehtestatud sekkumisliikide nõuetekohase toimimise tagamine;

(a)  käesolevas peatükis kehtestatud sekkumisliikide nõuetekohase toimimise tagamine, eelkõige selleks, et vältida konkurentsimoonutusi siseturul;

Muudatusettepanek    255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tootjaorganisatsioonide toetamine seoses nende käesoleva peatüki kohaste konkreetsete ülesannete täitmisega;

Muudatusettepanek    256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liidu rahalise toetuse ülemmäär turult kõrvaldamise korral, millele on osutatud artikli 46 lõike 4 punktis a, ja sekkumisliikide korral, millele on osutatud artikli 52 lõikes 3;

(c)  liidu rahalise toetuse ülemmäär turult kõrvaldamise korral, millele on osutatud artikli 46 lõike 4 punktis a, ja sekkumisliikide korral, millele on osutatud artikli 52 lõikes 3, samuti tasuta jaotamisest kõrvaldatud toodete kindlaksmääratud pakendi- ja transpordikulu ning sellel eesmärgil kohaletoimetamisele eelnenud töötlemiskulud;

Muudatusettepanek    257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  rakendusfondi loomise ja haldamise ning abi- ja ettemaksetaotluste tingimuste kehtestamine.

Muudatusettepanek    258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Puu- ja köögiviljasektoris püütakse saavutada järgmisi eesmärke:

Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püütakse puu- ja köögiviljasektoris saavutada järgmisi eesmärke:

Muudatusettepanek    259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  koondada tarneteid ning viia turule puu- ja köögiviljasektori tooteid, sealhulgas otseturunduse kaudu; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega;

(b)  koondada tarneid ning viia turule puu- ja köögiviljasektori tooteid, sealhulgas otseturunduse ja lühikeste tarneahelate kaudu, ning edendades lepingute kollektiivläbirääkimisi; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja arendada need meetodid välja, sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c ja i osutatud erieesmärkidega;

(c)  teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja neid arendada ja rakendada, sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  arendada välja, rakendada ja edendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikke viljelustavasid ja tootmistehnoloogiat, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla, õhu, elurikkuse ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega;

(d)  arendada välja, rakendada ja edendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikke viljelustavasid ja tootmistehnoloogiat, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla, õhu, elurikkuse ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

(f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust ja kvaliteeti, sealhulgas parandada töötlemiseks ette nähtud tooteid ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või muude avaliku või erasektori kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  edendada ning turustada puu- ja köögiviljasektori tooteid nii värskelt kui ka töödeldult; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega;

(g)  edendada ning turustada puu- ja köögiviljasektori tooteid nii värskelt kui ka töödeldult; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b, c ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  vältida ja juhtida riske, et hoida ära puu- ja köögiviljaturu kriise ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega.

(i)  vältida, maandada ja juhtida riske, sealhulgas fütosanitaaraspekte, et hoida ära puu- ja köögiviljaturu kriise ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  käidelda ja vähendada kõrvalsaadusi ja jäätmeid;

Muudatusettepanek    266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i b)  edendada geneetilist mitmekesisust.

Muudatusettepanek    267

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele ning jäätmete vähendamisele;

(a)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, sealhulgas varasse, mis on mõeldud vee säästmiseks ja vee kvaliteedi parandamiseks, energia tootmiseks ja säästmiseks, ökoloogiliseks pakendamiseks, jäätmete vähendamiseks ning jäätmete liikumise seireks;

Muudatusettepanek    268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  meetmed puu- ja köögiviljasektori toodete tootmise planeerimiseks ja nõudlusele kohandamiseks, eelkõige kvaliteedi ja koguse vallas;

Muudatusettepanek    269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  meetmed toodete kaubandusliku väärtuse suurendamiseks;

Muudatusettepanek    270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c)  tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine;

Muudatusettepanek    271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele, ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele;

(b)  teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, keskendudes sellistele meetmetele nagu vee säästmisele ja kvaliteedile, energia tootmisele ja säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, integreeritud taimekaitsele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele, tolmeldajate kaitsele, ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele;

Muudatusettepanek    272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  keskkonna parandamise ja kliimamuutuste mõju leevendamise ning nendega kohanemise meetmed;

Muudatusettepanek    273

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  integreeritud tootmine;

(d)  integreeritud tootmine, edendades loodusvarade säästvat kasutamist, vähendades samas sõltuvust pestitsiididest ja muudest sisenditest;

Muudatusettepanek    274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  meetmed mulla säilitamiseks ja mulla süsinikusisalduse suurendamiseks;

(e)  meetmed mulla struktuuri säilitamiseks ja taastamiseks ning mulla süsinikusisalduse suurendamiseks, sealhulgas mulla degradeerumise vältimiseks;

Muudatusettepanek    275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  meetmed kahjurikindluse suurendamiseks;

(h)  meetmed kahjurikindluse suurendamiseks ja kahjurite tekitatud kahju leevendamiseks, sealhulgas integreeritud taimekaitse edendamisega;

Muudatusettepanek    276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  meetmed, mille eesmärk on võtta kasutusele tootmissüsteemid, millega edendatakse eriti bioloogilist ja struktuurilist mitmekesisust;

Muudatusettepanek    277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

(k)  meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist ning edendada lühikesi tarneahelaid;

Muudatusettepanek    278

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamine;

(m)  liidu ning muude avaliku ja erasektori kvaliteedikavade rakendamine, mida juhib avalik või erasektor;

Muudatusettepanek    279

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge ja jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

(n)  müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge, otsida uusi turuväljundeid ning jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

Muudatusettepanek    280

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)  nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

(o)  nõuandeteenused ja tehniline abi, sealhulgas need, mis on seotud säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ja nende kasutamise vähendamisega, integreeritud taimekaitsega, panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse, agroökoloogiliste tavadega, toodete kvaliteedi ja turustustingimuste parandamisega, samuti need, mis on seotud läbirääkimistega ja kolmandate riikide suhtes ekspordi fütosanitaarprotokollide kohaldamisega.

Muudatusettepanek    281

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)  koolitus ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

(p)  koolitus ja parimate tavade vahetamine, muu hulgas seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, alternatiividega pestitsiididele, pestitsiidide säästva kasutamisega ja nende kasutamise vähendamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

Muudatusettepanek    282

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(p a)  meetmed, mille eesmärk on parandada innovatsiooni abil kvaliteeti;

Muudatusettepanek    283

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(p b)  jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemide loomine.

Muudatusettepanek    284

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks;

(b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks, sealhulgas ühiseks ladustamiseks;

Muudatusettepanek    285

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  turult kõrvaldamine tasuta jaotamiseks või muuks otstarbeks;

(d)  turult kõrvaldamine tasuta jaotamiseks, kaasa arvatud turult kõrvaldatud toodete tasuta jaotamise eelse töötlemise kulud, või muuks otstarbeks;

Muudatusettepanek    286

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  saagikindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid;

(g)  saagikindlustus, sealhulgas indekseeritud kindlustuspoliitikad, mis katavad mõõdetava ohu esinemise, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid;

Muudatusettepanek    287

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  muude määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude või üksiktootjate juhendamine;

(h)  muude määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude või üksiktootjate erialased vahetused ja/või juhendamine;

Muudatusettepanek    288

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  toodete müügiedendustegevus ja teadlikkuse tõstmine puu- ja köögiviljatarbimise tervislikkusest vastusena turukriisidele;

Muudatusettepanek    289

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  kolmanda riigi fütosanitaarprotokolli rakendamine ja juhtimine liidu territooriumil, et hõlbustada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele;

(i)  läbirääkimised kolmanda riigi fütosanitaarprotokolli üle, selle rakendamine ja juhtimine liidu territooriumil, et võimaldada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, sealhulgas turu-uuringud;

Muudatusettepanek    290

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  fütosanitaarkriiside ennetus ja ohjamine;

Muudatusettepanek    291

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate ning pestitsiidide säästva kasutamisega.

(k)  nõustamisteenused ja tehniline abi, muu hulgas seoses säästvate kahjurikontrollitehnikatega, nagu integreeritud taimekaitse, ning pestitsiidide säästva kasutamise ja nende kasutamise vähendamisega;

Muudatusettepanek    292

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(k a)  koolitusmeetmed ja parimate tavade vahetamine.

Muudatusettepanek    293

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Rakenduskavad kestavad vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt seitse aastat. Neis järgitakse artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärke ning vähemalt kahte kõnealusesse artiklisse kuuluvat muud eesmärki.

2.  Rakenduskavad kestavad vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt seitse aastat. Neis järgitakse artikli 42 punktides b, d ja e osutatud eesmärke ning vähemalt kahte kõnealusesse artiklisse kuuluvat muud eesmärki.

Muudatusettepanek    294

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad võivad olla osalised rakenduskavad või täielikud rakenduskavad. Täielikud rakenduskavad peavad vastama samadele halduseeskirjadele ja tingimustele kui tootjaorganisatsioonide rakenduskavad.

Muudatusettepanek    295

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad ei hõlma samu sekkumisi kui liikmesorganisatsioonide rakenduskavad. Liikmesriigid käsitlevad tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid koos liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega.

Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad ei hõlma samu toiminguid kui liikmesorganisatsioonide rakenduskavad. Liikmesriigid käsitlevad tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid koos liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega. Samuti võivad tootjaorganisatsioonide liidud esitada osalised rakenduskavad, mis sisaldavad meetmeid, mille liikmesorganisatsioonid on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud.

Muudatusettepanek    296

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 6 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade raames tehtavaid sekkumisi rahastatakse täielikult kõnealuse liidu liikmesorganisatsioonide osalustest ja et selline rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest;

(a)  tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade raames tehtavaid toiminguid rahastatakse täielikult kõnealuse liidu liikmesorganisatsioonide osalustest ja et selline rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest;

Muudatusettepanek    297

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vähemalt 20 % ulatuses rakenduskavade kuludest kaetakse artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärkidega seotud sekkumisi;

(a)  vähemalt 15 % ulatuses rakenduskavade kuludest kaetakse artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärkidega seotud sekkumisi;

Muudatusettepanek    298

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  rakenduskava hõlmab kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärkidega;

Muudatusettepanek    299

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vähemalt % ulatuses rakenduskavade kuludest kaetakse artikli 42 punktis c osutatud eesmärkidega seotud sekkumisi;

(b)  vähemalt 1 % ulatuses rakenduskavade kuludest kaetakse artikli 42 punktis c osutatud eesmärkidega seotud sekkumisi;

Muudatusettepanek    300

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud rakenduskavasid tuleb juhtida vastavalt määrustele, mille alusel need heaks kiideti, kuni nende lõpuleviimiseni, välja arvatud juhul, kui tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit otsustab vabatahtlikult käesoleva määruse vastu võtta.

Muudatusettepanek    301

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  rahaliste osalustega:

välja jäetud

(i)  tootjaorganisatsiooni liikmetelt ja/või tootjaorganisatsioonilt endalt; või

 

ii)  tootjaorganisatsioonide liitudelt kõnealuste liitude liikmete kaudu;

 

Muudatusettepanek    302

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada rakendusfondi. Fondi rahastatakse:

1.  Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada liikmesriikide poolt heaks kiidetud rakenduskavade rahastamiseks rakendusfondi. Fondi rahastatakse tootjaorganisatsioonide endi või tootjaorganisatsioonide liitude ja/või selle partnerite osalustest koos artikli 46 alusel antud rahalise toetusega.

Muudatusettepanek    303

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest;

(b)  4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest; ja

Muudatusettepanek    304

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  5 % turustatud toodangu väärtusest:

 

  tootjaorganisatsioonide puhul, kelle turustatud toodang ja liikmete arv rakenduskava esitamise aastal on 25 % suurem kui keskmine turustatud toodang ja nende eelmise rakenduskava kehtivuse ajal registreeritud tootjaliikmete keskmine arv;

 

  ühinemise tulemusena tekkinud tootjaorganisatsiooni esimese rakenduskava puhul;

 

  iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude puhul.

Muudatusettepanek    305

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  5 % iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest.

välja jäetud

Muudatusettepanek    306

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina esimesest lõigust võib liidu rahalist toetust suurendada järgmiselt:

Erandina esimesest lõigust võib punktides a, b ja b a osutatud liidu rahalist toetust suurendada 0,5 % turustatud toodangu väärtusest, kui seda summat kasutatakse ainult ühe või mitme 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärgiga seotud sekkumise jaoks;

(a)  tootjaorganisatsioonide puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 4,6 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 4,1 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks;

 

(b)  tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 5 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 4,5 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks, mida rakendavad tootjaorganisatsioonide liidud oma liikmete nimel;

 

(c)  riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 5,5 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 5 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks, mida rakendavad riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude oma liikmete nimel.

 

Muudatusettepanek    307

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  eri liikmesriikides tegutsevad tootjaorganisatsioonid rakendavad sekkumisi artikli 42 punktides b ja e osutatud eesmärkide saavutamiseks riikideüleselt;

(a)  eri liikmesriikides tegutsevad tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud rakendavad sekkumisi artikli 42 punktides b ja e osutatud eesmärkide saavutamiseks riikideüleselt;

Muudatusettepanek    308

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava esimest korda;

(d)  määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud ühes liikmesriigis tegutsev tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või eri liikmesriikides tegutsevate tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava esimest korda;

Muudatusettepanek    309

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  mägi- ja saarepiirkondades tegutsevad tootjaorganisatsioonid;

Muudatusettepanek    310

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Nende liikmesriikide piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam, võivad liikmesriigid anda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele riiklikku rahalist abi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest osalustest ja on kuni 10 % mis tahes sellise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Riikliku rahalise abiga täiendatakse rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

1.  Nende liikmesriikide piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam ning saare- ja äärepoolseimates piirkondades, võivad liikmesriigid anda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele riiklikku rahalist abi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest osalustest ja on kuni 10 % mis tahes sellise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Riikliku rahalise abiga täiendatakse rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

Muudatusettepanek    311

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid püüavad saavutada vähemalt ühte artikli 6 lõikes 1 osutatud erieesmärki mesindussektoris.

Liikmesriigid püüavad saavutada artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomast erieesmärki mesindussektoris.

Muudatusettepanek    312

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Mesindussektoris valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas iga artikli 6 lõikega 1 ette nähtud konkreetse eesmärgi puhul ühte või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

1.  Mesindussektoris valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühte või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

Muudatusettepanek    313

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele;

(a)  tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele, sealhulgas heade tavade edendamine, teave ja reklaam, ning põhi- ja jätkuõpe ning -koolitus;

Muudatusettepanek    314

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  meetmed võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje;

(b)  meetmed võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega ning nende ennetamiseks, eriti varroatoosi tõrjeks, ning epideemiakindluse suurendamiseks;

Muudatusettepanek    315

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  mesilaste tervise riiklike võrgustike loomine ja/või arendamine;

Muudatusettepanek    316

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete analüüsimiseks;

(d)  riiklike, piirkondlike või kohalike laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimiseks;

Muudatusettepanek    317

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  mesitarude taasasustamine liidus;

(e)  meetmed mesilaspopulatsioonide praeguse arvu säilitamiseks või suurendamiseks;

Muudatusettepanek    318

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindamist ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele;

(f)  koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindamist ja mesindustooteid käsitlevate teadus- ja katseprogrammide kohaldamisele;

Muudatusettepanek    319

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse;

Muudatusettepanek    320

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h b)  tootmise kavandamise ja pakkumise nõudlusega kohandamise meetmed;

Muudatusettepanek    321

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h c)  ebasoodsate ilmastikutingimuste ennetamise meetmed;

Muudatusettepanek    322

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h d)  kliimamuutuste ja ebasoodsate ilmastikutingimustega kohanemise meetmed;

Muudatusettepanek    323

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h e)  mesinike ja põllumajandustootjate vahelise koostöö edendamise, eelkõige pestitsiidide kasutamise mõju vähendamise meetmed;

Muudatusettepanek    324

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h f)  energia säästmine, suurem energiatõhusus ja ökoloogiline pakendamine;

Muudatusettepanek    325

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h g)  jäätmetekke vähendamine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete parem kasutamine ja käitlemine;

Muudatusettepanek    326

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h h)  meetmed mesilaste tolmeldamise parandamiseks ja nende kooseksisteerimiseks looduslike tolmeldajatega, sealhulgas soodsate elupaikade loomise ja säilitamise abil;

Muudatusettepanek    327

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h i)  geneetilise mitmekesisuse suurendamise meetmed;

Muudatusettepanek    328

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h j)  noorte või uute mesinike toetamise meetmed.

Muudatusettepanek    329

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 50 % kuludest. Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid.

4.  Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 75 % kuludest, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul, kus see on kuni 85 %. Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid.

Muudatusettepanek    330

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Oma ÜPP strateegiakava koostamisel küsib iga liikmesriik nõu mesindussektori esindusorganisatsioonidelt.

5.  Oma ÜPP strateegiakava koostamisel küsib iga liikmesriik nõu mesindussektori esindusorganisatsioonidelt ja pädevatelt asutustelt.

Muudatusettepanek    331

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude arvu.

6.  Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude ja/või mesilaskolooniate arvu.

Muudatusettepanek    332

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Kõiki enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud riiklikke kavasid reguleeritakse kuni nende kehtimise eeldatava lõpukuupäevani vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013.

Muudatusettepanek    333

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesolevas jaos sätestatud nõudeid täiendavate nõuetega, mis hõlmavad järgmist:

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesolevas jaos sätestatud nõudeid täiendavate nõuetega, mis hõlmavad järgmist:

Muudatusettepanek    334

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liikmesriikidele artikli 49 lõikega 6 kehtestatud kohustus teatada komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude arv;

(a)  liikmesriikidele artikli 49 lõikega 6 kehtestatud kohustus teatada komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude ja/või mesilaskolooniate arv;

Muudatusettepanek    335

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  mesitaru määratlus ja tarude arvu arvutamise meetodid;

(b)  mesitaru määratlus ja tarude ja mesilaskolooniate arvu arvutamise meetodid;

Muudatusettepanek    336

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid püüavad saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki veinisektoris:

Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püüavad liikmesriigid saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki veinisektoris:

Muudatusettepanek    337

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suurendada ELi veinitootjate konkurentsivõimet, sealhulgas aidata kaasa säästlike tootmissüsteemide edendamisele ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisele; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b–f ja h osutatud erieesmärkidega;

(a)  suurendada ELi veinitootjate majanduslikku jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet vastavalt artikli 6 lõike 1 punktidele a, b ja c;

Muudatusettepanek    338

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvate tootmissüsteemide parandamisse ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisse, sealhulgas toetades viinamarjakasvatajaid sisendite kasutamise vähendamisel ja keskkonnahoidlikumate meetodite ja viljelustavade rakendamisel, ning säilitada traditsiooniliste liidu sortide mitmekesisus; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud erieesmärkidega.

Muudatusettepanek    339

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tõhustada liidu veiniettevõtete tulemuslikkust ning nende kohandamist turunõudlusele, samuti suurendada nende konkurentsivõimet viinamarjasaaduste tootmisel ja turustamisel, sealhulgas energia säästmine, üleilmne energiatõhusus ja säästlikkuse protsessid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja h osutatud erieesmärkidega;

(b)  tõhustada liidu veiniettevõtete tulemuslikkust ning nende kohandamist turunõudlusele, samuti suurendada nende pikaajalist konkurentsivõimet viinamarjasaaduste tootmisel ja turustamisel, sealhulgas energia säästmine, üleilmne energiatõhusus ja säästlikkuse protsessid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja h osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    340

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  parandada tarnete koondamist, pidades silmas majandustulemusi ja sektorite ülesehitust, kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgiga;

Muudatusettepanek    341

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kasutada veinitootmise kõrvalsaadusi tööstuses ja energeetikas liidu veini kvaliteedi tagamiseks, kaitstes samal ajal keskkonda; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

(f)  kasutada veinitootmise kõrvalsaadusi ja jääke tööstuses, energeetikas või põllumajanduses liidu veini kvaliteedi tagamiseks, kaitstes samal ajal keskkonda; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    342

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  tõhustada liidu viinamarjaveinide konkurentsivõimet kolmandates riikides; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja h osutatud eesmärkidega;

(h)  parandada liidu viinamarjaveinide konkurentsivõimet kolmandates riikides, sealhulgas veiniturgude avamine, mitmekesistamine ja tugevdamine; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja h osutatud eesmärkidega;

Muudatusettepanek    343

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  tagada viinamarjakasvatuse majanduslik jätkusuutlikkus ja kasumlikkus piirkondades, kus on märkimisväärsed looduslikud piirangud, kallakutel asuvatel aladel ja vähem arenenud piirkondades kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja h sätestatud konkreetsetele eesmärkidele;

Muudatusettepanek    344

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort;

(a)  viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt, või pärast vabatahtliku väljajuurimist taasistutamiseks kliimamuutustega kohanemise põhjustel ning geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort;

Muudatusettepanek    345

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  viinapuude istutamine maa-aladele, mis on antud määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise III peatüki sätestatud lubade andmise süsteemi alusel kadumisohus olevates traditsioonilistes veinitootmise piirkondades, mille määratlevad liikmesriigid, kui veinitootmise mitmekesisuse kaitsmise meede;

Muudatusettepanek    346

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  teadusuuringud ja eksperimentaalne tootmine ning muud meetmed, eriti Euroopa viinamarjasortide mitmekesisuse säilitamise, uurimise ja sortidevahelise ja sordisisese mitmekesisuse parandamise valdkonnas ning tegevused nende majandusliku kasutamise edendamiseks;

Muudatusettepanek    347

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c)  pestitsiidide kasutamise vähendamise meetmed;

Muudatusettepanek    348

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a d)  riskide võtmise vähendamise meetmed viinamarjakasvatajate puhul, kes tahavad muuta põhjalikult oma tegevust ja toodete süsteemi, et jätkusuutlikumalt toota, sealhulgas struktuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse lisamisega;

Muudatusettepanek    349

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse;

(b)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud veiniettevõtetesse, sealhulgas kallakutel asuvates ja astangulistes piirkondades, välja arvatud toimingud, mis on seotud artikli 52 lõike 1 punktis a kirjeldatud sekkumisliigiga, töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse; selliste investeeringute eesmärk võib olla viinamarjaistanduste kaitsmine kliimast tulenevate ohtude eest ja põllumajanduslike majapidamiste kohandamine liidu uute õiguslike nõuetega;

Muudatusettepanek    350

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  saagikindlustus loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, halbadest ilmastikutingimustest, loomadest, taime haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu;

(d)  saagikindlustus loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, halbadest ilmastikutingimustest, loomadest, taime haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning samal ajal selle tagamine, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid;

Muudatusettepanek    351

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud innovatsiooni, mis seisneb veinitootmise uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamises, samuti muud investeeringud lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides, sealhulgas teadmiste vahetamiseks;

(e)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud digiüleminekusse ja innovatsiooni, mis seisneb uuenduslike toodete ja määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud toodete või veinitootmise kõrvaltoodetega seotud tehnoloogiliste protsesside, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamises, samuti muud investeeringud lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides, sealhulgas teadmiste vahetamiseks ja/või kaasaaitamiseks kliimamuutustega kohanemisele;

Muudatusettepanek    352

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud veini valmistamise jääkide metaniseerimise ja kompostimise rajatistesse ja menetlustesse;

Muudatusettepanek    353

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  teavitustegevus liikmesriikides seoses liidu veinide vastutustundliku tarbimise soodustamisega ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavate liidu kvaliteedikavade edendamisega;

(g)  teavitustegevus liikmesriikides seoses liidu veinide vastutustundliku tarbimise soodustamisega;

Muudatusettepanek    354

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  meetmed, mis on suunatud turgude paremale tundmisele, nt olemasolevate turgude majanduslike ja õiguslike uuringute teostamine, samuti veiniturismi edendamise meetmed, mille eesmärk on suurendada eurooplaste teadlikkust viinamarjaistanduste kohta;

Muudatusettepanek    355

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  kolmandates riikides toimuv müügiedendustegevus, mis koosneb ühest või mitmest järgmisest elemendist:

(h)  kolmandates riikides toimuv müügiedendus- ja teavitustegevus, mis koosneb ühest või mitmest järgmisest meetmest ja tegevusest, millega püütakse parandada veinisektori konkurentsivõimet ning avada, luua, mitmekesistada või tugevdada turge:

Muudatusettepanek    356

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  uurimused uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks;

iv)  uute või olemasolevate turgude uuringud, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks ja tugevdamiseks;

Muudatusettepanek    357

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  tehniliste toimikute ettevalmistamine, sealhulgas laboratoorsed testid ja hindamised, veinivalmistustavade eeskirjade, taimekaitse- ja hügieenieeskirjade, aga ka muude kolmandate riikide nõudmiste jaoks veinisektori toodete impordil, et hõlbustada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele;

vi)  tehniliste toimikute ettevalmistamine, sealhulgas laboratoorsed testid ja hindamised, veinivalmistustavade eeskirjade, taimekaitse- ja hügieenieeskirjade, aga ka muude kolmandate riikide nõudmiste jaoks veinisektori toodete impordil, et takistada kolmandate riikide turgudele juurdepääsu piiramist või juurdepääsu võimaldada;

Muudatusettepanek    358

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  veekasutuse ja -majanduse parandamise meetmed;

Muudatusettepanek    359

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõik 1 – punkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i b)  mahepõllumajanduslik tootmine;

Muudatusettepanek    360

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i c)  integreeritud tootmine;

Muudatusettepanek    361

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i d)  täppis- ja digiteeritud tootmine;

Muudatusettepanek    362

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i e)  mullakaitse ja muldade süsinikusisalduse suurendamine;

Muudatusettepanek    363

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i f)  elurikkust ja maastikuhooldust soodustavate elupaikade loomine või säilitamine, sealhulgas nende ajaloolise eripära säilitamine;

Muudatusettepanek    364

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i g)  kahjurikindluse ja viinamarjahaiguste suhtes vastupanuvõime suurendamine;

Muudatusettepanek    365

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i h)  jäätmete tekitamise vähendamine ning jäätmekäitluse tõhustamine.

Muudatusettepanek    366

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimese lõigu punktis h osutatud müügiedendusmeetmeid kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort.

Muudatusettepanek    367

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Iga liikmesriigid põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide ja sekkumisliikide valikut veinisektoris. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised.

2.  Iga liikmesriigid põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide ja sekkumisliikide valikut veinisektoris. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised. Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted teavitustegevuse ja müügiedenduse kohta, mida viivad kõigi asjaomaste ettevõtete nimel läbi kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavad asutused, eeskätt seoses nende meetmete maksimaalse kestusega.

Muudatusettepanek    368

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahaline toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktis a, ei tohi ületada 50 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või 75 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest vähem arenenud piirkondades.

Liidu rahaline toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktis a, ei tohi ületada 50 % viinamarjaistanduste vabatahtliku ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või 75 % viinamarjaistanduste kohustusliku ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest.

Muudatusettepanek    369

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades;

(a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades, järskudel nõlvadel ja saarepiirkondades asuvates viinamarjakasvatustes, mis ei kuulu käesoleva lõike punktide c ja d osutatute alla;

Muudatusettepanek    370

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  75 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349;

(c)  85 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349;

Muudatusettepanek    371

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liidu rahaline abi artikli 52 lõike 1 punktides a a, a b, a c, f a, j, k, l, m, n, o, p ja q osutatud eesmärkide saavutamiseks ei tohi ületada 50 % otsestest või rahastamiskõlblikest kuludest.

Muudatusettepanek    372

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades;

(a)  50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades, järskudel nõlvadel ja saarepiirkondades asuvates viinamarjakasvatustes, mis ei kuulu käesoleva lõike punktide c ja d alla;

Muudatusettepanek    373

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  75 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349;

(c)  85 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 349 lõikes 1;

Muudatusettepanek    374

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahalist toetust antakse esimeses lõigus osutatud maksimumtasemel üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ tähenduses; siiski võib seda kohaldada kõikide ettevõtjate puhul äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, ja Egeuse mere väikesaartele, mis on määratud kindlaks määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2.

välja jäetud

Muudatusettepanek    375

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettevõtjate puhul, kes ei ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 ja kus on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse esimeses lõigus osutatud piirmäära poole võrra.

Esimeses lõigus kehtestatud ülemmäärasid võib vähendada selliste ettevõtjate tehtud investeeringute korral, kes ei ole mikroettevõtjad ega väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad. Siiski võib seda kohaldada kõikide ettevõtjate puhul äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ja Egeuse mere väikesaartele, mis on määratud kindlaks määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2.

Muudatusettepanek    376

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liidu rahaline toetus teavitustegevusele ja müügiedendusele, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktides g ja h, ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest.

6.  Liidu rahaline toetus teavitustegevusele ja müügiedendusele, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktides g ja h, ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest. Liikmesriigid võivad ettevõtjate suuruse järgi diferentseerida, et suurendada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavat toetust.

Muudatusettepanek    377

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Iga asjaomane liikmesriik esitab oma ÜPP strateegiakavas selliste kulude minimaalse osakaalu, mis on ette nähtud keskkonnakaitseks, kliimamuutustega kohanemiseks, tootmissüsteemide ja -protsesside jätkusuutlikkuse tõhustamiseks, liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamiseks, energia säästmiseks ja ülemaailmse energiatõhususe parandamiseks veinisektoris.

4.  Iga asjaomane liikmesriik tagab oma ÜPP strateegiakavas, et vähemalt 5 % kuludest nähakse ette või vähemalt üks meede võetakse selliste eesmärkide täitmiseks, millega soodustatakse keskkonnakaitset, kliimamuutustega kohanemist, tootmissüsteemide ja -protsesside jätkusuutlikkuse tõhustamist, liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamist, energia säästmist ja ülemaailmse energiatõhususe parandamist veinisektoris, kooskõlas artikli 51 punktides aa, b ja f sätestatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    378

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kõiki enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud programme juhitakse kuni nende lõpuleviimise kuupäevani vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013.

Muudatusettepanek    379

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriik määrab oma ÜPP strateegiakavas kindlaks ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki oma valitud eesmärkide, saavutamiseks, nagu on ette nähtud lõikega 1. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määrab liikmesriik kindlaks sekkumised. Artikli 82 lõikes 3 nimetatud liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide, sekkumisliikide ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku sekkumiste valikut.

2.  Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriik määrab oma ÜPP strateegiakavas kindlaks ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki oma valitud eesmärkide saavutamiseks, nagu on ette nähtud lõikega 1. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määrab liikmesriik kindlaks sekkumised. Artikli 82 lõikes 3 nimetatud liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide, sekkumisliikide ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku sekkumiste valikut ilma, et ta oleks kohustatud läbi viima artikli 103 lõikes 1 osutatud eelhindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ning artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi.

Muudatusettepanek    380

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  vähendada keskkonnamõju ja panustada kliimameetmetesse oliivipuude kasvatamise teel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

(c)  vähendada keskkonnamõju ja panustada kliimameetmetesse kliimamuutustega kohanemise ja nende vähendamisega oliivipuude kasvatamise teel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    381

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud erieesmärgiga;

(d)  parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja f osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    382

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  vältida ja juhtida riske, et suurendada kahjurikindlust, hoida ära oliiviõli- ja lauaoliivituru kriise ja nendega toime tulla; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis h osutatud erieesmärgiga.

(f)  vältida ja juhtida riske, et suurendada kahjurikindlust, hoida ära oliiviõli- ja lauaoliivituru kriise ja nendega toime tulla, sealhulgas ennetamise parandamine ja kahjurikindluse suurendamine; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärgiga;

Muudatusettepanek    383

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 56 osutatud eesmärgi saavutamiseks valivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas välja ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised.

1.  Artiklis 56 osutatud eesmärgi saavutamiseks valivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas välja ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki, mis määratakse kindlaks liikmesriigi tasandil. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised.

Muudatusettepanek    384

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sekkumised, mille artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid kindlaks määravad, viiakse ellu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade abil. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 61 ja 62.

2.  Sekkumised, mille artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid kindlaks määravad, viiakse ellu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude ja/või tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiidetud rakenduskavade abil. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 61 ja 62.

Muudatusettepanek    385

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Erandina lõikest 2 võivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid usaldada rakenduskavade rakendamise määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelistele organisatsioonidele, kui need organisatsioonid on juba kehtestanud sarnase programmi määruse (EL) nr 1308/2013 alusel.

Muudatusettepanek    386

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  75 % tegelikest kuludest sekkumisliikide puhul, millele on osutatud artikli 60 lõike 1 punktides f ja h, kui rakenduskava rakendatakse vähemalt kolmes kolmandas riigis või mittetootja-liikmesriigis vähemalt kahest tootja-liikmesriigist pärit tootjaorganisatsiooni poolt, ning 50 % tegelikest kuludest kui selle sekkumisliigi puhul ei ole kõnealune tingimus täidetud.

(d)  85% tegelikest kuludest sekkumisliikide puhul, millele on osutatud artikli 60 lõike 1 punktides f ja h, kui rakenduskava rakendatakse vähemalt kolmes kolmandas riigis või mittetootja-liikmesriigis vähemalt kahest tootja-liikmesriigist pärit tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu poolt, ning 50 % tegelikest kuludest kui selle sekkumisliigi puhul ei ole kõnealune tingimus täidetud.

Muudatusettepanek    387

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  saarepiirkondade puhul suurendatakse punktides a–d nimetatud protsente 10% võrra.

Muudatusettepanek    388

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad täiendava rahastamise kuni 50 %-le kuludest, mida liidu rahaline toetus ei kata.

välja jäetud

Muudatusettepanek    389

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid püüavad saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki artikli 39 punktis f osutatud muudes sektorites:

Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püüavad liikmesriigid saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki artikli 39 punktis f osutatud muudes sektorites:

Muudatusettepanek    390

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  planeerida tootmist ja kohandada seda vastavalt nõudlusele, eriti seoses kvaliteedi ja koguse, tootmiskulude optimeerimise, investeeringutasuvuse ja omahindade tasakaalustamisega; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega;

(a)  planeerida tootmist ja kohandada seda vastavalt nõudlusele, eriti seoses kvaliteedi, koguse ja mitmekesisuse, tootmiskulude optimeerimise, investeeringutasuvuse ja omahindade tasakaalustamisega; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    391

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tarnete koondamine ja asjaomaste toodete turule laskmine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega;

(b)  tarnete koondamine ja asjaomaste toodete turule laskmine ning lepingute kollektiivläbirääkimiste edendamine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    392

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja need meetodid välja arendada, sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad ja tootmistehnikad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c ja i osutatud erieesmärkidega;

(c)  uurida ja arendada jätkusuutlikke tootmismeetodeid ja neid rakendada, sealhulgas kahjurikindlus ja vastupanuvõime loomhaigustele ning kliimamuutustele, geneetiline mitmekesisus, mullakaitse, bioohutuse tugevdamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine ning pikaajalist majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad ja tootmistehnikad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c, d, e, f ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    393

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  edendada, arendada välja ja rakendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, loomade heaolu standardeid, kahjurikindlust, keskkonnahoidlikke viljelustavasid. tootmistehnoloogiat ja tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikku kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist ja käitlemist, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega;

(d)  edendada, arendada välja ja rakendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, loomade heaolu standardeid, kahjurikindlust, keskkonnahoidlikke viljelustavasid, vastupanuvõimet loomhaigustele, tootmistehnoloogiat ja tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikku kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist ja käitlemist, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla ja muude loodusvarade kaitset; heitkoguste vähendamine ja energiatõhususe suurendamine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    394

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis d;

(e)  panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, sealhulgas troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamisse ja ohjamisse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis d;

Muudatusettepanek    395

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

(f)  suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja turu segmenteerimist ning edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    396

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  korraldada ühe või mitme artikli 40 punktis f osutatud sektori toodete müügiedendust ja turustamist; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega;

(g)  korraldada ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud sektori toodete müügiedendust ja turustamist; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    397

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  vältida ja juhtida riske, et hoida ära ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud ühe või mitme sektori turukriise ja nendega toime tulla. kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega.

(h)  vältida, maandada ja juhtida riske, et hoida ära ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud ühe või mitme sektori turukriise ja nendega toime tulla. kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek    398

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  hoida ära kariloomade vastu suunatud kiskjarünnakud;

Muudatusettepanek    399

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h b)  panustada valgurikaste taimede, eelkõige sööda ja kaunviljade edendamise liidu strateegiasse.

Muudatusettepanek    400

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 59 punktides a–g osutatud eesmärkide saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

1.  Artikli 56 punktides a–f ja artikli 59 punktides a–g osutatud eesmärkide saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

Muudatusettepanek    401

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  mullakaitse, sealhulgas muldade süsinikusisalduse suurendamine;

i)  mullakaitse, sealhulgas mulla degradeerumise ennetamine ja muldade süsiniku sidumise võime suurendamine;

Muudatusettepanek    402

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  veekasutuse ja -majanduse parandamine, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž;

ii)  mõistliku veekasutuse ja -majanduse parandamine, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž, aidates kaasa veekogude heale seisundile;

Muudatusettepanek    403

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  energia säästmine ja energiatõhususe suurendamine;

iv)  energia säästmine ja energiatõhususe suurendamine, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutamine, näiteks põllumajandusjääkide säästev kasutamine;

Muudatusettepanek    404

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  saastavate gaaside ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

Muudatusettepanek    405

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)  ökoloogiline pakendamine;

v)  ökoloogiline pakendamine ja pakendijäätmete tekke vähendamine;

Muudatusettepanek    406

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  loomatervis ja loomade heaolu;

vi)  bioohutus, loomatervise kaitse ja loomade heaolu;

Muudatusettepanek    407

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vii a)  troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamine ja ohjamine;

Muudatusettepanek    408

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt viii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

viii)  kahjurikindluse suurendamine;

viii)  kahjurikindluse suurendamine juhtimistavade ja loomhaiguste vastu võitlemise abil;

Muudatusettepanek    409

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ix

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ix)  pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamine;

ix)  pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju ning nende kasutamisest sõltuvuse vähendamine;

Muudatusettepanek    410

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

x)  elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine;

x)  elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine ja kohalike sortide edendamine;

Muudatusettepanek    411

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

x a)  antimikroobikumide kasutamise vähendamine;

Muudatusettepanek    412

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

x b)  toodangu kasvatamise, koristamise ja kohaletoimetamise tingimuste parandamine;

Muudatusettepanek    413

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

x c)  järelevalvemeetmed, turualased teadmised ja turu järelevalve;

Muudatusettepanek    414

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

x d)  kariloomade vastu suunatud kiskjarünnakute ärahoidmine;

Muudatusettepanek    415

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõju leevendamisega;

(b)  nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses elurikkusega, kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõju leevendamisega, kahjurite vastu võitlemisega, kahjurikindluse ja loomhaigustele vastupanuvõime parandamisega ning tootekvaliteedi parandamisega;

Muudatusettepanek    416

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  integreeritud tootmine;

Muudatusettepanek    417

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  meetmed, mille eesmärk on suurendada ühe või mitme artikli 40 punktis f osutatud sektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

(e)  meetmed, mille eesmärk on suurendada ühe või mitme artikli 39punktis f osutatud sektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

Muudatusettepanek    418

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  jälgitavuse ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate toodete kvaliteedi järelevalve.

(h)  kogu tootmisahela ulatuses jälgitavuse ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate toodete kvaliteedi järelevalve, sealhulgas oliivide ja õli päritolu jälgitavus tootmisahela eri etappides ning teave tootmismeetodite kohta;

Muudatusettepanek    419

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  kolmandate riikide fütosanitaar- ja veterinaarprotokollide rakendamine.

Muudatusettepanek    420

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 59 punktis h osutatud eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

2.  Punktis f või artiklis 56 ja artikli 59 punktis h osutatud eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

Muudatusettepanek    421

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks;

(b)  investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks ja kohandades pakkumist paremini nõudlusele;

Muudatusettepanek    422

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine;

(c)  tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine, samuti toodete töötlemine nende ladustamise hõlbustamiseks;

Muudatusettepanek    423

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  viljapuude taasistutamine liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt seal, kus see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel või kohanemiseks kliimamuutustega;

(d)  viljapuude või oliivisalude taasistutamine liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt seal, kus see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel või kohanemiseks kliimamuutustega;

Muudatusettepanek    424

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  loomade tervise ja heaolu toetamise meetmed;

Muudatusettepanek    425

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  loomakarja taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud sundtapmist või looduskatastroofidest tingitud kaotusi;

Muudatusettepanek    426

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d c)  geneetiliste ressursside parandamine;

Muudatusettepanek    427

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d d)  põllumajanduslikus majapidamises kohustusliku sanitaarperioodi pikendamine loomataudide kriisi tõttu;

Muudatusettepanek    428

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 59 punktis h osutatud eesmärkidega seotud sekkumised ei ületa tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade kogukulu ühe kolmandiku võrra.

7.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 59 punktis h osutatud eesmärkidega seotud sekkumised ei moodusta tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade kogukulust enam kui 50 %.

Muudatusettepanek    429

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendusfondid

Tootjaorganisatsioonide rakendusfondid

Muudatusettepanek    430

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lõikes 1 ettenähtud 50 % piirmäär tõstetakse 60 %-le määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude jaoks esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamise aastat ning üksnes looduslike piirangutega piirkondades tegutsevate tootjaorganisatsioonide jaoks.

Muudatusettepanek    431

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused;

(a)  põllumajandus- ja keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning muud halduskohustused;

Muudatusettepanek    432

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi;

(e)  noorte põllumajandustootjate, uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning kestliku põllumajandusettevõtluse stardi- ja arendusabi;

Muudatusettepanek    433

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  maapiirkondade naised;

Muudatusettepanek    434

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  teadmiste vahetamine ja teave;

(h)  teadmiste vahetamine ja teave; ja

Muudatusettepanek    435

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  digitehnoloogia kasutamine.

Muudatusettepanek    436

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused

Põllumajanduse keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning muud halduskohustused

Muudatusettepanek    437

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustuste täitmiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust põllumajanduse keskkonnasäästlikele tavadele, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, sealhulgas looduslike riskide ennetamiseks, ja muude halduskohustuste, nagu metsamajandus, geneetiliste ressursside kaitse ja parandamine ning loomatervis ja loomade heaolu, täitmiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanek    438

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajadustega.

3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel annavad liikmesriigid toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajadustega. Selle toetuse maksimumsummad on sätestatud lisas IXa a.

Muudatusettepanek    439

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid eraldavad toetust põllumajandusettevõtjatele ja muudele toetusesaajatele, kes võtavad vabatahtlikult halduskohustusi artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamise huvides.

4.  Liikmesriigid eraldavad toetust põllumajandusettevõtjatele, nende rühmadele ja muudele maavaldajatele, kes võtavad vabatahtlikult halduskohustusi, nagu märgalade ja orgaaniliste muldade asjakohane kaitse, artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamise huvides. Esmatähtsaks võib pidada kavasid, mis on suunatud konkreetselt kohalike keskkonnatingimuste ja -vajaduste lahendamisele ning aitavad asjakohastel puhkudel kaasa XI lisas loetletud õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    440

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

(b)  on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse ennetamise asjaomased miinimumnõuded ning muud liidu õigusega ette nähtud asjaomased kohustuslikud nõuded;

Muudatusettepanek    441

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 28.

(d)  erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 28 või täiendavad neid, tagades topeltrahastamise vältimise.

Muudatusettepanek    442

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.

6.  Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Samuti annavad liikmesriigid toetusesaajatele rahalise stiimuli ja vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku või looma, taru või muu määratletud ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.

Muudatusettepanek    443

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Toetuse suurus sõltub iga tootmismudelis muutuseid lubava tava või tavade kogu jätkusuutlikkuse ambitsiooni tasemest, põhinedes mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, et pakkuda osalemiseks tõhusat stiimulit. Liikmesriigid võivad toetusi diferentseerida ka erinevatest tootmissüsteemidest tulenevalt ja võttes arvesse piirangute laadi, mis mõjutavad võetud kohustuste tõttu põllumajandustegevust.

Muudatusettepanek    444

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid võivad edendada ja toetada ühiseid kavu ja tulemuspõhiseid toetuskavu, et julgustada põllumajandustootjaid tegema märkimisväärset pingutust, et parandada keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses ja mõõdetaval viisil.

7.  Liikmesriigid võivad edendada ja toetada vabatahtlikke ühiseid kavu ja halduskohustuste kombinatsiooni kohapeal juhitavate skeemide kujul ja tulemuspõhiseid toetuskavu, sealhulgas territoriaalse lähenemise teel, et julgustada põllumajandustootjaid ja nende rühmi tegema märkimisväärset pingutust, et parandada keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses ja mõõdetaval viisil. Nad tagavad kõik vajalikud vahendid nõustamise, koolituse ja teadmusiirde näol, et oma tootmissüsteeme muutvaid põllumajandustootjaid abistada.

Muudatusettepanek    445

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Kohustused võetakse viieks ja seitsmeks aastaks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada teatavat kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse ajavahemiku lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning uute kohustuste puhul, mis tulenevad esialgsel ajavahemikul kantud kohustusest, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas lühema ajavahemiku.

8.  Kohustused võetakse tavaliselt viieks ja seitsmeks aastaks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada teatavat kavandatud keskkonnaalast kasu, sealhulgas võttes arvesse metsanduse pikaajalist iseloomu, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse ajavahemiku lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning uute kohustuste puhul, mis tulenevad esialgsel ajavahemikul kantud kohustusest, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas lühema ajavahemiku.

Muudatusettepanek    446

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Kui käesoleva sekkumisliigi alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustele, mille alusel hakatakse kasutama või säilitatakse määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavu ja meetodeid, ning metsa-, keskkonna- ja kliimateenused, kehtestavad liikmesriigid hektari kohta makstava toetuse.

9.  Kui käesoleva sekkumisliigi alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustele, sealhulgas kohustustele, mille alusel hakatakse kasutama või säilitatakse määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavu ja meetodeid, integreeritud taimekaitse, agrometsandussüsteemide kaitse ning metsa-, keskkonna- ja kliimateenused, kehtestavad liikmesriigid hektari kohta makstava toetuse.

Muudatusettepanek    447

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisliigi alusel tööd tegevatel inimestel on juurdepääs vastava tegevuse rakendamiseks vajalikele teadmistele ja teabele.

10.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisliigi alusel tööd tegevatel inimestel on vastava tegevuse rakendamiseks vajalikud asjakohased teadmised ja teave ning et neile, kes seda vajavad, pakutakse asjakohast koolitust, samuti oskusteavet, et aidata oma tootmissüsteeme muuta soovivaid põllumajandustootjaid.

Muudatusettepanek    448

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust looduslike või muude pindalapõhised piirangute puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele.

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust looduslike või muude piirkonna eripärast tulenevate piirangute puhul, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad, käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    449

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõnealust toetust antakse tegelikele põllumajandustootjatele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt kindlaks määratud alade eest.

2.  Kõnealust toetust antakse tegutsevatele põllumajandustootjatele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt kindlaks määratud alade eest ja Horvaatia Vabariigi sõjas kannatanud alade eest.

Muudatusettepanek    450

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanek    451

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal looduslike või muude pindalapõhiste piirangutega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud.

3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal looduslike või muude piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. Nad võivad anda toetusesaajatele ka rahalise stiimuli jätkata põllumajandustegevust nendes piirkondades. Toetuse summat võib muuta, et võtta arvesse looduslike piirangute raskusastet, mis mõjutavad põllumajandustegevust ja põllumajandussüsteemi. Toetuse puhul võib asjakohastel puhkudel arvesse võtta ka sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid. Liikmesriigid tagavad, et toetuste arvutamine on nõuetekohane ja täpne ning ausate arvutamismeetoditega eelnevalt kindlaks määratud.

Muudatusettepanek    452

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest.

5.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest ja selle suhtes kehtivad IXa a lisas kehtestatud miinimum- ja maksimumsummad.

Muudatusettepanek    453

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ või direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele.

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ või direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    454

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõnealuseid toetusi võib lõikes 1 osutatud ebasoodsate asjaoludega hõlmatud alade puhul anda põllumajandustootjatele, metsamaa valdajatele ning teistele maa haldajatele.

2.  Kõnealuseid toetusi võib anda põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele, metsaomanikele ja metsaomanike rühmadele. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetust anda ka teistele maa valdajatele.

Muudatusettepanek    455

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanek    456

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  arvestades direktiivi 2000/60/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui vastavad kohustuslikud majandamisnõuded, välja arvatud III lisas kehtestatud SMR 2, ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; ning kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a.

(b)  arvestades direktiivi 2000/60/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui vastavad kohustuslikud majandamisnõuded, välja arvatud III lisas kehtestatud SMR 1, ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; ning kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a.

Muudatusettepanek    457

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest.

6.  Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest ja selle suhtes kehtivad IXa a lisas kehtestatud maksimumsummad.

Muudatusettepanek    458

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  EAFRD toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab investeerimistegevusele eelnema seda laadi investeeringuid käsitleva õiguse kohane eeldatava keskkonnamõju hinnang, kui on tõenäoline, et investeering avaldab keskkonnale kahjulikku mõju.

Muudatusettepanek    459

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval või samaväärsel vahendil.

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, sealhulgas kollektiivses vormis, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval, mis hõlmab kohaliku ökosüsteemiga kohanenud liikide istutamise nõuet, või samaväärsel vahendil teatavat liikmesriigi kindlaksmääratavat suurust ületavate ettevõtete puhul.

Muudatusettepanek    460

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad seada prioriteediks noorte põllumajandustootjate käesoleva artikli kohaselt tehtud investeeringud.

Muudatusettepanek    461

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

(d)  loomade ost, välja arvatud loomad, keda kasutatakse masinate asemel maastiku säilitamiseks ja kaitseks suurte röövloomade eest.

Muudatusettepanek    462

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

Muudatusettepanek    463

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  investeeringud niisutuseks, mis ei ole vastavuses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 kohase veekogude hea seisundi saavutamisega, sealhulgas niisutuse laiendamine, nii et see mõjutab veekogusid, mille olukorda hinnatakse asjaomases veemajanduskavas madalamaks kui hea;

välja jäetud

Muudatusettepanek    464

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse;

(g)  investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse. Samuti võivad liikmesriigid ette näha spetsiaalsed erandid investeeringute puhul lairibaühendusse, kui on kehtestatud selged kriteeriumid täiendavuse tagamiseks teistest liidu vahenditest antava toetusega;

Muudatusettepanek    465

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  investeeringud, mis ei vasta loomade tervist ja heaolu käsitlevatele õigusaktidele või direktiivile 91/676/EMÜ.

Muudatusettepanek    466

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 – lõik 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h b)  investeeringud bioenergia tootmisse, mis ei vasta taastuvenergia direktiivi säästlikkuse kriteeriumitele.

Muudatusettepanek    467

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erandina esimese lõigu punktidest a–h võivad liikmesriigid näha ette erandid saarepiirkondades, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, et võtta arvesse eraldatuse ja kaugusega seotud ebasoodsaid asjaolusid.

Muudatusettepanek    468

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks IX a a lisas sätestatud rahastamiskõlblikud kulud.

Muudatusettepanek    469

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  metsastamine ja mittetulusad investeeringud seoses keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f;

(a)  metsastamine, agrometsandussüsteemide rajamine ja mittetulusad investeeringud, sealhulgas maakorraldus, seoses keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f;

Muudatusettepanek    470

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  investeeringud loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse ning vastavatesse ennetusmeetmetesse metsa- ja põllumajanduskeskkonnas.

(c)  investeeringud põlengute, muu loodusõnnetuse ja katastroofi (sealhulgas tormid, üleujutused, kahjurid ja haigused, samuti metsade taastamine demineerimise teel) tagajärjel kahjustatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse ning vastavatesse ennetusmeetmetesse metsa- ja põllumajanduskeskkonnas, samuti investeeringud metsade tervise säilitamisse;

Muudatusettepanek    471

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  investeeringud uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja -süsteemidesse, mis osalevad samal ajal artikli 6 lõikes 1 punktides a, b, d, e ja f nimetatud eesmärkides;

Muudatusettepanek    472

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  kariloomade kaitseks kiskjate eest tehtavad investeeringud;

Muudatusettepanek    473

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c)  investeeringud äärepoolseimatesse piirkondadesse ja looduslike piirangutega piirkondadesse, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad;

Muudatusettepanek    474

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c d)  loomade heaoluga seotud investeeringud.

Muudatusettepanek    475

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 68 a

 

Investeeringud niisutusse

 

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 68 kohaldamist, käsitatakse uute ja olemasolevate niisutatud ja kuivendatud alade niisutuse puhul rahastamiskõlblike kuludena üksnes käesolevas artiklis sätestatud tingimustele vastavaid investeeringuid.

 

2.  Direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt nõutavast veemajanduskavast on komisjonile teatatud kogu ala puhul, millel investeerimine toimub, samuti muude alade puhul, mille keskkonda võib investeerimine mõjutada. Eelnimetatud direktiivi artikli 11 kohaselt veemajanduskava alusel jõustuvad meetmed, mis on põllumajandussektori jaoks asjakohased, on täpsustatud asjaomases meetmeteprogrammis.

 

3.  Teostatakse veemõõtmist, mis võimaldab mõõta vee kasutamist toetatud investeeringu tasandil, või tehakse selline mõõtmine võimalikuks investeeringu osana.

 

4.  Olemasoleva niisutusrajatise või niisutusinfrastruktuuri elemendi parendamiseks tehtav investeering on rahastamiskõlblik üksnes siis, kui eelnevalt on hinnatud, et see annab vähemalt 5–25 % potentsiaalse veekokkuhoiu vastavalt olemasoleva rajatise või infrastruktuuri tehnilistele parameetritele.

 

Kui investeering mõjutab põhja- või pinnaveekogusid, mille puhul on asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on ainult vee koguse tõttu vähem kui hea:

 

(a)   tagab investeering investeerimistasandil tõhusa veekasutuse vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeeringuga võimalikuks tehtud;

 

(b)  kui investeering tehakse ühes ja samas põllumajanduslikus majapidamises, on selle tulemuseks samuti põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutuse vähenemine kuni 50 % potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on tehtud võimalikuks investeerimistasandil. Põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutus hõlmab majapidamise poolt müüdavat vett.

 

Ühtki lõike 4 tingimust ei kohaldata olemasolevasse rajatisse tehtava investeeringu suhtes, mis mõjutab üksnes energiatõhusust, või veehoidla rajamiseks tehtava investeeringu suhtes või investeeringu suhtes taaskasutatud vee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogu.

 

5.  Investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogu, on rahastamiskõlblik üksnes järgmistel tingimustel:

 

(a)  veekogu seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on ainult vee kvaliteedi tõttu vähem kui hea ja

 

(b)   keskkonna eelanalüüs näitab, et investeeringul ei ole märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale; sellise keskkonnamõju analüüsi teeb pädev asutus või see kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks ning see võib puudutada ka põllumajanduslike majapidamiste rühmasid.

 

Programmis kehtestatud ja põhjendatud alasid, mida ei ole niisutatud, kuid millel varem oli kasutusel niisutusrajatis, võib käsitada niisutatud ala netopindala suurenemise kindlaks määramise eesmärgil niisutatud aladena.

 

6.  Erandina lõike 5 punktist a võib investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, olla siiski rahastamiskõlblik, kui:

 

(a)  investeering on ühendatud olemasoleva niisutusrajatise või niisutustaristu elemendi jaoks tehtava investeeringuga, mille puhul on eelnevalt hinnatud, et see annab võimaliku veekokkuhoiu vähemalt 5–25 % ulatuses vastavalt olemasoleva rajatise või taristu tehnilistele parameetritele ning

 

(b)  investeering tagab investeerimistasandil tervikuna veekasutuse tõhusa vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeerimisega olemasolevasse niisutusrajatisse või taristuelementi võimalikuks tehtud.

 

7.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest. maksimummäära võidakse suurendada investeeringute puhul äärepoolseimatesse piirkondadesse ja looduslike piirangutega piirkondadesse, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad.

Muudatusettepanek    476

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 68 b

 

Digitehnoloogia kasutamine

 

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 68 kohaldamist, et aidata kaasa artiklis 5 sätestatud sektoriülese eesmärgi ja artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele, võivad liikmesriigid anda toetust digitehnoloogia kasutamiseks maapiirkondades käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas hiljem täpsustab.

 

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust digitehnoloogia kasutamise soodustamiseks, et toetada muuhulgas täppispõllumajandust, arukate külade maaettevõtlust ning IKT-taristu arendamist põllumajandusettevõtete tasandil.

 

3.  Liikmesriigid kehtestavad digitehnoloogia kasutamise toetuse maksimummääraks IXa a lisas sätestatud rahastamiskõlblikud kulud.

Muudatusettepanek    477

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi

Noorte põllumajandustootjate, uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning kestliku põllumajandusettevõtluse stardi- ja arendusabi

Muudatusettepanek    478

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks ja põllumajandusettevõtluse stardiabiks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele.

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks või nende lõimimiseks olemasolevatesse põllumajandusettevõtetesse, uutele põllumajandustootjatele ning põllumajandusettevõtluse stardiabiks ja arendamiseks, sealhulgas põllumajandustegevuse mitmekesistamiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Käesoleva artikli alusel abi andmiseks tuleks nõuda äriplaani esitamist.

Muudatusettepanek    479

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et aidata kaasa järgmisele:

2.  Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et aidata kaasa järgmisele:

Muudatusettepanek    480

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine;

Muudatusettepanek    481

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  põllumajandusettevõtluse stardiabi seoses põllumajanduse või metsamajanduse või põllumajandusliku majapidamise sissetuleku mitmekesistamisega;

(b)  põllumajandusettevõtluse stardi- ja arenguabi seoses põllumajanduse, metsamajanduse, biomajanduse, ringmajanduse ja maaturismi või sissetuleku mitmekesistamisega;

Muudatusettepanek    482

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  põllumajandusettevõtluse stardiabi sellisele mittepõllumajanduslikule tegevusele maapiirkondades, mis kuuluvad kohalike arengustrateegiate alla.

(c)  põllumajandusettevõtluse stardiabi oma tegevusvaldkonda mitmekesistavate maapiirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate, samuti mikroettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate sellisele mittepõllumajanduslikule tegevusele maapiirkondades, mis kuulub kohalike arengustrateegiate alla.

Muudatusettepanek    483

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted tagamaks, et noored põllumajandusettevõtjad ning põllumajandustootjate rühmadesse, tootjaorganisatsioonidesse või ühistutesse astuvad uued põllumajandusettevõtjad ei jääks stardiabist ilma. Nimetatud sätetes tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning teha kindlaks, et noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad osalevad ühistu tegevuses.

Muudatusettepanek    484

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid annavad toetust kindlasummalise maksena. Toetus peab olema piiratud maksimaalselt 100 000 euro suuruse summaga ja seda võib kombineerida rahastamisvahenditega.

4.  Liikmesriigid annavad toetust kindlasummalise maksena, mida võib diferentseerida kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega. Toetus peab olema piiratud maksimaalselt IXa a lisas ette nähtud summaga ja seda võib kombineerida rahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek    485

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käesoleva artikli kohase toetuse võib maksta välja mitme osamaksena.

Muudatusettepanek    486

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid annavad toetust riskijuhtimisvahenditele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust riskijuhtimisvahenditele, võttes arvesse nende vajadusi ja SWOT-analüüse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Liikmesriigid tagavad, et see säte ei kahjusta erasektori ega avaliku sektori riigi osalusega riskijuhtimisvahendeid.

Muudatusettepanek    487

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel annavad liikmesriigid toetust selleks, et edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad tegelikel põllumajandustootjatel juhtida oma tootmist ja sissetulekuriske väljapoole nende kontrolli jäävat põllumajandustegevust, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele.

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võib anda toetust, et edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad aktiivsetel põllumajandustootjatel juhtida oma tootmis- ja sissetulekuriske väljapoole nende kontrolli jäävat põllumajandustegevust, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. Need vahendid võivad koosneda mitut riski hõlmavatest riskijuhtimissüsteemidest.

 

Lisaks tuleks soodustada seda, et riskimaandamisstrateegiad suurendaksid põllumajandusettevõtte toimetulekuvõimet looduslike ja kliimamuutustega seotud riskide korral ning vähendaksid sissetulekuriske.

Muudatusettepanek    488

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  rahaline osalus kindlustusskeemide maksetes;

(a)  rahaline osalus kindlustusskeemide maksetes, millega kaetakse halbadest ilmastikutingimustest, loodusõnnetustest ja katastroofidest, looma- või taimehaiguste puhangutest, keskkonnajuhtumist, mahepõllukultuuride saastumisest või vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ vastuvõetud meetmest põhjustatud kahjusid, et kõrvaldada või vähendada taimehaigusi või taimekahjustajaid;

Muudatusettepanek    489

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  rahaline osalus ühisfondides, sealhulgas fondide moodustamise halduskuludes;

(b)  rahaline osalus ühisfondides, sealhulgas fondide moodustamise halduskuludes, et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist halbadest ilmastikutingimustest, loodusõnnetustest ja katastroofidest, looma- või taimehaiguste puhangutest, keskkonnajuhtumist, mahepõllukultuuride saastumisest või vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ vastuvõetud meetmest põhjustatud kahjusid, et kõrvaldada või vähendada taimehaigusi või taimekahjustajaid;

Muudatusettepanek    490

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  rahaline osalus sissetuleku stabiliseerimise vahendina, mis võtab ühisfondide vormi ja tagab järgmise:

 

i) hüvitise maksmine kõigi sektorite põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud;

 

ii) hüvitise maksmine teatud konkreetse sektori põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud.

Muudatusettepanek    491

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid piiravad lõike 3 punktides b ja c osutatud rahalist osalust ühisfondides järgmiste elementidega:

 

(a) ühisfondi moodustamise halduskulud, mis on vähenevatena jaotatud maksimaalselt kolme aasta peale;

 

(b) ühisfondidest põllumajandustootjatele rahaliseks hüvitamiseks makstavad summad. Lisaks võib rahaline osalus olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks;

 

(c) fondi tehtavate iga-aastaste sissemaksete täiendamine;

 

(d) ühisfondi algne põhivara.

Muudatusettepanek    492

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  rahastamiskõlblike kindlustusskeemide ja ühisfondide liigid ja rahastamise ulatus;

(a)  rahastamiskõlblike kindlustusskeemide ja ühisfondide liigid ning sissetulekute stabiliseerimise vahendid;

Muudatusettepanek    493

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  metoodika, mille alusel arvutada kahjusid ja hüvitamise vajadust põhjustavaid tegureid,

(b)  metoodika, mille alusel arvutada kahjusid ja hüvitamise vajadust põhjustavaid tegureid, sealhulgas bioloogiliste, ilmastiku või majanduslike indeksite kasutamine ettevõtte või kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil;

Muudatusettepanek    494

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 70 % rahastamiskõlblikest kuludest.

6.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks IXa a lisas sätestatud rahastamiskõlblikud kulud.

Muudatusettepanek    495

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Liikmesriigid, kes kehtestavad riiklikud kindlustusskeemid või kellel on need olemas enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], võivad kasutada käesolevas artiklis sätestatud vahendeid nende riskide katmiseks, mida nimetatud riiklikud süsteemid ei hõlma.

Muudatusettepanek    496

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd.

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd., sealhulgas neid, mille tooteid on käsitletud määruses (EL) nr 1151/2012.

Muudatusettepanek    497

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et ergutada koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et ergutada koostöövorme ja säilitada olemasolevaid vorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust, millest vähemalt üks tegeleb põllumajandustootmisega, ning mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

Muudatusettepanek    498

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid anda EAFRD toetust kohalikele tegevusrühmadele, kes rakendavad kohaliku arengu strateegiat, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

Muudatusettepanek    499

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid katta kõigi koostööaspektidega seotud kulud.

3.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid katta kõigi vajalike koostööaspektidega, sealhulgas liidu kvaliteedikavas osalemisega seotud sertifitseerimiskulud.

Muudatusettepanek    500

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad anda toetust, mille eesmärk on edendada kvaliteedisüsteeme, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muid koostöövorme, kindlaksmääratud summa kujul.

Muudatusettepanek    501

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat, välja arvatud kollektiivsed keskkonna ja kliimameetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f.

8.  Liikmesriigid kehtestavad toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat, välja arvatud kollektiivsed keskkonna ja kliimameetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et saavutada keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f.

Muudatusettepanek    502

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Kohalikud tegevusrühmad võivad pädevalt makseasutuselt taotleda ettemakset, kui selline võimalus on strateegiakavas ette nähtud. Ettemakse summa ei või ületada 50 % riiklikust toetusest, mis on seotud jooksvate kulude ja elavdamiskuludega.

Muudatusettepanek    503

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 b.  Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavadele, sealhulgas teavitus- ja edendamismeetmetele, ning tootjarühmade ja -organisatsioonide loomisele mõeldud toetuse maksimumsumma on sätestatud IXb lisas.

Muudatusettepanek    504

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 71 a

 

Valdkondlikud allprogrammid, millega toetatakse põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavasid

 

Liikmesriigid võivad kehtestada määruses 1151/2012 ettenähtud põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade jaoks valdkondliku allprogrammi, mis saavutab artikli 6 lõikes 1 osutatud erieesmärgid.

Muudatusettepanek    505

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust põllumajanduse, metsanduse ja maaelualase ettevõtluse alaste teadmiste vahetamiseks ja teabeks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1.  Liikmesriigid võivad anda toetust teadmiste vahetamiseks ja teabeks individuaalsel või kollektiivsel alusel käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, põllumajanduse, metsanduse, sealhulgas agrometsanduse, keskkonna ja kliimakaitse, maaelualase ettevõtluse, arukate külade ja ÜPP sekkumiste jaoks.

Muudatusettepanek    506

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid katta mis tahes selliste asjakohaste meetmete kulusid, millega edendada innovatsiooni, juurdepääsu koolitusele ja nõustamisele ning teadmiste ja teabe vahetust ning levitamist, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

2.  Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid ja liit katta mis tahes selliste asjakohaste meetmete kulusid, millega edendada innovatsiooni, juurdepääsu koolitusele ja nõustamisele, kavade ja uuringute koostamist ning teadmiste ja teabe vahetust ning levitamist, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

Muudatusettepanek    507

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Liikmesriigid võivad anda toetust kuni IXa a lisas ette nähtud maksimummääras.

Muudatusettepanek    508

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina esimesest lõigust, juhul kui tegemist on põllumajandusettevõtte nõustamisteenuste alustamisega, võivad liikmesriigid anda toetust kindlaksmääratud summas kuni 200 000 eurot.

Erandina esimesest lõigust, juhul kui tegemist on põllumajandusettevõtte nõustamisteenuste alustamisega, võivad liikmesriigid anda toetust kuni IXa a lisas ette nähtud maksimummääras.

Muudatusettepanek    509

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid kohaldada äärepoolseimates piirkondades ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kõrgemat määra või maksta suurema summa kui see, mis on kehtestatud kõnealuses lõikes, et saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

välja jäetud

Muudatusettepanek    510

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Käesoleva artikli kohane toetus ei hõlma sellist teoreetilist või praktilist õpet, mis moodustab osa kesk- või kõrghariduse kohustuslikest tavaprogrammidest või -süsteemidest.

Muudatusettepanek    511

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b.  Teadmussiiret ja teavet pakkuvatel asutustel peab olema kõnealuse ülesande täitmiseks asjakohane suutlikkus personali kvalifikatsiooni ja koolituse näol.

Muudatusettepanek    512

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 72 a

 

Meetmed maapiirkonnas elavate naiste toetamiseks

 

1.  Liikmesriigid võtavad vastu erimeetmeid, mis keskenduvad naiste suuremale kaasamisele maapiirkondade majandusse kehtivate õigusaktidega kooskõlas olevate sekkumise abil artikli 6 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks.

 

2.  Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades anda toetust, et edendada naiste kaasamist muuhulgas teadmussiirdesse ja teabemeetmetesse, nõustamisteenustesse, materiaalsesse varasse tehtavatesse investeeringutesse, põllumajandus- ja maaelualase ettevõtluse alustamisse ja arendamisse, digitehnoloogia kasutamisse ja koostöösse.

Muudatusettepanek    513

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 72 b

 

Arukate külade strateegia väljatöötamine

 

1.  Selleks et edendada digiüleminekut ja innovatsiooni, hõlbustada ettevõtluse arendamist, sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet maapiirkondades, arendavad ja rakendavad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades arukate külade strateegiat, võttes arvesse artikli 64 punktides a, b, d, e, g ja h sätestatud sekkumisliike ning elemente, mis tagavad artiklis 102 sätestatud kaasajastamise ja strateegiad.

 

2.  Liikmesriigid peaksid lisaks eelmises punktis sätestatud sekkumisliikidele suhtuma eriti hoolikalt meetmetesse, mille puhul käsitletakse maapiirkonnas järgmisi küsimusi:

 

(a)  maapiirkondade majanduse digiüleminek;

 

(b)  täppispõllumajandus;

 

(c)  digitaalsete platvormide arendamine;

 

(d)  liikuvus maapiirkondades;

 

(e)  sotsiaalne innovatsioon;

 

(f)  arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse seadmete väljatöötamine kohalikul tasandil ning energiaühistute arendamise toetamine.

 

3.  Liikmesriigid peaksid võtma eelkõige arvesse EAFRD ja teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist kooskõlastamist, nagu on sätestatud artikli 98 punkti d alapunktis iii.

 

4.  Liikmesriigid võivad lisada oma arukate külade strateegia kogukondade juhitud kohaliku arengu terviklikesse strateegiatesse, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 25 lõikes c.

Muudatusettepanek    514

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ÜPP strateegiakava korraldusasutus või muu selleks määratud vahendusasutus määrab kindlaks valikukriteeriumid järgmiste sekkumisliikide puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, põllumajandusettevõtluse stardiabi, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave, pärast konsulteerimist artiklis 111 osutatud seirekomisjoniga. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile.

ÜPP strateegiakava korraldusasutus või asjakohasel juhul piirkondlikud korraldusasutused või muu selleks määratud vahendusasutus määrab kindlaks valikukriteeriumid järgmiste sekkumisliikide puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, uued põllumajandustootjad, põllumajandusettevõtluse stardiabi, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave, erimeetmed maapiirkondades elavate naiste, samuti digitehnoloogia kasutamise toetamiseks, pärast konsulteerimist artiklis 111 osutatud seirekomisjoniga. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile.

Muudatusettepanek    515

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada valikukriteeriumeid selliste investeeringusekkumiste puhul, mis on selgelt suunatud keskkonnaeesmärkidele või mida rakendatakse koos ökosüsteemide taastamise tegevustega.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada valikukriteeriumeid selliste investeeringute puhul, mis on seotud katastroofijärgsete taastamistegevustega.

Muudatusettepanek    516

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Valikukriteeriumid ei tohi olla kindlaks määratud tegevuste puhul, mis on saanud programmi „Horisont 2020“ või „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgise või on valitud välja programmi „Life+“ raames, tingimusel et sellised tegevused on ÜPP strateegiakavaga kooskõlas.

välja jäetud

Muudatusettepanek    517

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui tegemist on põllumajandustootjatega, keda on mõjutanud rasked ilmastikutingimused ja/või turukriis, võidakse käesoleva lõike punktis a sätestatud makseid tagada käibekapitaliga.

Muudatusettepanek    518

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Kui käesoleva artikli alusel rahalisi vahendeid ei kasutata või tagastatakse rahastamisvahendist, tuleks need säilitada kasutamiseks ÜPP strateegilise kava maaelu arengu osas.

Muudatusettepanek    519

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75