Menetlus : 2019/2036(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0001/2019

Esitatud tekstid :

A9-0001/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/09/2019 - 9.5

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0015

<Date>{06/09/2019}6.9.2019</Date>
<NoDocSe>A9-0001/2019</NoDocSe>
PDF 166kWORD 60k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel)</Titre>

<DocRef>(COM(2019)0290 – C9‑0026/2019 – 2019/2036(BUD))</DocRef>


<Commission>{BUDG}Eelarvekomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Bogdan Rzońca</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel)

(COM(2019)0290 – C9‑0026/2019 – 2019/2036(BUD))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0290 – C9 0026/2019),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006[1] (edaspidi „EGFi määrus“),

 võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2], eriti selle artiklit 12,

 võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3] (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

 võttes arvesse oma 17. mai 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2017/000 TA 2017 – Tehniline abi komisjoni algatusel)[4],

 võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (lisada joonealune märkus: viide ELT-le, kui see on olemas, või COM(2018)0380) esimest lugemist Euroopa Parlamendis,

 võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0001/2019),

 

A. arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neid vajalikus ja kiires tööturule naasmises;

B. arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav liidu abi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C. arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet, mille kohaselt tuleb EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium uuesti kasutusele võtta, suurendada liidu rahalist toetust kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest 60 %-ni, muuta EGFi kasutuselevõtmise taotluste menetlemine komisjonis ning Euroopa Parlamendis ja nõukogus tõhusamaks, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisaega, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi, et toetada füüsilisest isikust ettevõtjaid ja noori ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D. arvestades, et EGFi iga-aastane maksimumeelarve on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), ja arvestades, et EGFi määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada 0,5 % nimetatud summast (2019. aastal 175 748 000 eurot) tehniliseks abiks, st EGFi määruse rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ja teadmistebaasi loomise ning vajalike haldus- ja tehnilise toe, info- ja teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks;

E. arvestades, et kavandatav 610 000 euro suurune summa vastab ligikaudu 0,35 %-le EGFi 2019. aasta maksimumeelarvest;

1. nõustub, et komisjoni välja töötatud meetmeid tuleb kooskõlas EGFi määruse artikli 11 lõigetega 1 ja 4 ning artikli 12 lõigetega 2, 3 ja 4 rahastada tehnilise abina;

2. tunnistab järelevalve ja andmete kogumise tähtsust; tuletab meelde, kui olulised on usaldusväärsed statistilised aegread, mis on esitatud asjakohases vormis, et tagada lihtne juurdepääsetavus ja mõistetavus;

3. tuletab meelde, et EGFi veebisaidile peavad ligi pääsema kõik liidu kodanikud;

4. peab kiiduväärseks tööd, mida EGFi taotluste esitamise ja haldamise standardkorra jaoks pidevalt tehakse, kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi (SFC2014), tänu millele on võimalik taotluste töötlemist lihtsustada ja kiirendada ning aruandlust parandada;

5. võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb investeerida kasutadaolevast eelarvest 190 000 eurot haldus- ja tehnilise toe raames, et korraldada kaks EGFi kontaktisikute eksperdirühma koosolekut (üks liige igast liikmesriigist) ja kaks seminari, kus osalevad EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid;

6. palub, et komisjon kutsuks ka edaspidi parlamenti süstemaatiliselt sellistele koosolekutele ja seminaridele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe asjaomastele sätetele;

7. rõhutab, et võimalikult suure koostoime saavutamiseks tuleb kõikide EGFi taotlustega seotud asjaosaliste vahel, sealhulgas eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade vahel suhtlemine veel paremaks muuta; rõhutab, et riikliku kontaktisiku ning juhtumitega piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegelevate isikute vahelist suhtlemist tuleks parandada ning teabevahetus, toetuse eraldamise kord ning teabevoog (sisejaotus, ülesanded ja vastutusvaldkonnad) tuleks selgelt kindlaks määrata ja kõikide partnerite vahel kokku leppida;

8.  tunneb heameelt selle üle, et õigeaegselt algab järelhindamine, mille jaoks komisjon kavatseb investeerida 300 000 eurot olemasolevast eelarvest;

9. tuletab taotluse esitanud liikmesriikidele meelde nende põhiülesannet anda sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele ulatuslikku teavet EGFi rahastatavate meetmete kohta, nagu on sätestatud EGFi määruse artiklis 12;

10. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

11. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

 


 

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel)

 

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,[5] eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[6] eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) eesmärk on toetada koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle tegevus on lõppenud maailma kaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule naasta.

(2) Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013[7] artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3) Määruse (EL) nr 1309/2013 kohaselt võib komisjoni algatusel kasutada tehnilise abi rahastamiseks kõige rohkem kuni 0,5 % EGFi iga-aastasest maksimumsummast.

(4) Komisjoni algatusel antava 610 000 euro suuruse tehnilise abi rahastamiseks tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid,

 

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 610 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

Brüssel,

 

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president   eesistuja

 

SELETUSKIRI

I.  Taust

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond („EGF“) on loodud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)[[15]] artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013[[16]] artikli 15 sätete kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Menetluskorra kohaselt esitab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[[17]] punktile 13 EGFi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

II.  Komisjoni ettepanek

Komisjon võttis 2. juulil 2019 vastu uue ettepaneku EGFi kasutuselevõtmiseks.

Otsus käsitleb EGFi vahendite kasutuselevõtmist summas 610 000 eurot, et katta komisjoni tehniline abi. Tehnilise abi eesmärk on rahastada järelevalvet, andmete kogumist ja teavitamist, luua teadmistebaasi liides ja anda liikmesriikidele nõu EGFi kasutamise, järelmeetmete ja hindamise kohta. EGFi määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt võib tehnilise abi andmiseks komisjoni algatusel kasutada kuni 0,5 % (s.t 175 748 000 eurot 2019. aasta hindades) EGFi iga-aastasest maksimumsummast.

 

Komisjoni ettepaneku kohaselt moodustab taotletud 610 000 euro suurune summa ligikaudu 0,35 % ja see on ette nähtud järgmiste tegevuste rahastamiseks:

1. Järelevalve ja andmete kogumine: komisjon kogub andmeid saadud, rahastatud ja lõpetatud taotluste ning kavandatavate ja rakendatud meetmete kohta. Need andmed tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjoni veebisaidil ja kogutakse 2021. aastal esitatava kaheaastast ajavahemikku hõlmava aruande jaoks sobivas vormis. Viimaste aastate kogemuste põhjal on selle tegevuse maksumus hinnanguliselt 20 000 eurot.

2. Teave: komisjon on loonud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi veebilehe[8] ja haldab seda, nagu on nõutud EGFi määruse artikli 12 lõikes 2. Veebilehte ajakohastatakse ja laiendatakse korrapäraselt ning uus teave tõlgitakse kõigisse ELi ametlikesse keeltesse. Suurendatakse teadlikkust EGFist ja edendatakse selle nähtavust. EGFi käsitletakse mitmesugustes komisjoni väljaannetes ja selle kohta luuakse audiovisuaalmaterjale, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 11 lõikes 4. See tegevus kokku läheb hinnanguliselt maksma 20 000 eurot.

3. Elektrooniline andmevahetussüsteem: komisjon jätkab standardmenetluste väljatöötamist EGFi taotluste esitamiseks ja juhtumite haldamiseks, kasutades selleks SFC2014-süsteemi (Euroopa Liidu fondide haldamise süsteem). Seeläbi lihtsustatakse EGFi määruse kohaste taotluste esitamist, kiirendatakse taotluste töötlemist ja hõlbustatakse aruandlust. SFC-süsteemi ning komisjoni raamatupidamisarvestus- ja finantsteabe süsteemi ABAC vaheline liides lihtsustab EGFi finantstehinguid. 80 000 euroga toetatakse SFC-süsteemi pidevat hooldust ja edasiarendamist ning uute aruandlusvahendite integreerimist.

4. Haldus- ja tehniline abi (eksperdirühma koosolekud): EGFi kontaktisikute eksperdirühm, kuhu kuulub üks liige igast liikmesriigist, peab kaks koosolekut (2019. aasta teises pooles / 2020. aasta esimeses pooles). Kahe koosoleku eeldatav maksumus on 70 000 eurot.

5. Haldus- ja tehniline abi (kontaktide loomise seminarid): lisaks korraldab komisjon liikmesriikide vahel kontaktide loomise edendamiseks kaks seminari, milles osalevad EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid. Niivõrd kui see on võimalik, korraldatakse need umbes samadel kuupäevadel kui eksperdirühma kaks koosolekut ja keskendutakse küsimustele, mis tekivad EGFi määruse praktilisel rakendamisel. Seminaride korraldamise kulud on hinnanguliselt 120 000 eurot.

6.  Hindamine: järelhindamise avaliku hanke menetlus algatatakse 2019. aastal eesmärgiga viia hindamine lõpule 31. detsembriks 2021 (nagu on nõutud EGFi määruse artikli 20 lõike 1 punktis b). Selleks otstarbeks on vaja 300 000 eurot.

 

III.  Menetlus

Komisjon on esitanud EGFi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele taotluse kokku 610 000 euro ümberpaigutamiseks EGFi reservist (04 04 01 (CP) ja 40 02 43 (CE)) EGFi toetuskulude eelarvereale (04 01 04 04 (CND)).

See on 2019. aastal seni esimene ümberpaigutamisettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtmiseks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab hinnata EGFi kasutuselevõtmise taotlusi.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Jonathan Bullock, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Valerie Hayer, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, John Howarth, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Henrik Overgaard Nielsen, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damian Boeselager, Herbert Dorfmann, Jake Pugh

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveldt

PPE

Lefteris Christoforou, Herbert Dorfmann, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig

RENEW

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, John Howarth, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Nils Ušakovs

VERTS/ALES

Rasmus Andresen, Damian Boeselager, David Cormand, Alexandra Geese

 

3

NI

Jonathan Bullock, Henrik Overgaard Nielsen, Jake Pugh

 

5

0

ID

Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Joachim Kuhs, Hélène Laporte

NI

Mislav Kolakušić

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

 

[1] ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[2] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[3] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0116.

[5] ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

[6] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[7] Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

[[15]]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[[16]]  ELT L 347, 30.12.2013, lk 855.

[[17]]  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 13. september 2019Õigusalane teave