Menetlus : 2019/2023(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0002/2019

Esitatud tekstid :

A9-0002/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/09/2019 - 9.3

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0013

<Date>{05/09/2019}5.9.2019</Date>
<NoDocSe>A9-0002/2019</NoDocSe>
PDF 188kWORD 60k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale</Titre>

<DocRef>(COM(2019)0206 – C9-0005/2019 – 2019/2023(BUD))</DocRef>


<Commission>{BUDG}Eelarvekomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Siegfried Mureşan</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale

(COM(2019)0206 – C9-0005/2019 – 2019/2023(BUD))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0206 – C9-0005/2019),

 võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[1],

 võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2], eriti selle artiklit 10,

 võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3], eriti selle punkti 11,

 võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0002/2019),

1. väljendab otsuse üle heameelt, sest see näitab liidu solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud liidu kodanike ja piirkondadega;

2. rõhutab, et 2018. aastal looduskatastroofide all kannatanud liidu piirkondadele on kiiresti vaja eraldada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kaudu (edaspidi „fond“) rahalist abi;

3. väljendab heameelt komisjoni 7. märtsi 2019. aasta ettepaneku[4] üle muuta liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, mis on peamine vahend liidu katastroofiohu haldamise võime suurendamiseks, ning kehtestada aastateks 2021–2027 rahastamispakett summas, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses 2019/420/EL[5] seatud eesmärkidele ning on kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsiooniga mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta[6]; on veendunud, et liikmesriikides aset leidvate looduskatastroofide ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel tuleks kasutada nii fondi, kui ka ELi elanikkonnakaitse mehhanismi vahendeid;

4. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

5. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Austriale, Itaaliale ja Rumeeniale

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta[7], eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[8], eriti selle punkti 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tõhusalt ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele, et näidata üles solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2) Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013[9] artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3) Rumeenia esitas 7. septembril 2018 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu, mis põhjustasid ulatuslikke üleujutusi.

(4) Itaalia esitas 20. detsembril 2018 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu.

(5) Austria esitas 14. jaanuaril 2019 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu.

(6) Rumeenia, Itaalia ja Austria taotlused vastavad fondist rahalise toetuse saamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.

(7) Seepärast tuleks fondi vahendid Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale rahalise abi andmiseks kasutusele võtta.

(8) Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2019. aasta üldeelarves võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele järgmised summad:

a) Rumeeniale eraldatakse 8 192 300 eurot;

b) Itaaliale eraldatakse 277 204 595 eurot;

c) Austriale eraldatakse 8 154 899 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates ... [vastuvõtmise kuupäev].

[koht]...,

 

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel


SELETUSKIRI

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond (edaspidi „fond“), et anda rahalist abi seoses 2018. aastal Rumeenias, Itaalias ja Austrias esinenud äärmuslike ilmastikunähtustega.

Rumeenia – üleujutused

2018. aasta suvel põhjustasid korduvad tugevad vihmasajud Rumeenia kirdepiirkonna kõigis kuues maakonnas ulatuslikke üleujutusi ja tekitasid suurt kahju taristule, nagu paisud, tammid, teed, sillad, veepuhastus- ja kanalisatsioonisüsteemid, elektri- ja gaasi jaotusvõrgud, joogiveega varustamise ja niisutussüsteemid ning koolid ja muud üldkasutatavad hooned. Märkimisväärset kahju kandsid ka põllumajandussektor ja kodumajapidamised.

Rumeenia ametiasutused saatsid komisjonile 7. septembril 2018. aastal taotluse, milles hinnati otseste kahjude kogusummaks 196,8 miljonit eurot ehk 1,24 % mõjutatud piirkonna SKPst, st summa, mis jääb allapoole fondi vahendite kasutuselevõtmise künnist NUTS 2. tasandi piirkonnas (1,5 % piirkondlikust SKPst). 9. oktoobril 2018 esitati läbivaadatud taotlus, mida täiendati 14. detsembril 2018 ning milles hinnati kahju suuremaks – 327,7 miljonit eurot ehk 2,07 % piirkondlikust SKPst, mis tähendab, et seda loodusõnnetust võib Euroopa Liidu Solidaarsusfondi määruse artikli 2 lõike 3 tähenduses kvalifitseerida „piirkondlikuks looduskatastroofiks“.

Rumeenia ametiasutused hindasid määruse artikli 3 lõikes 2 määratletud hädaolukorras ja päästeoperatsioonidel vajalike abikõlblike meetmete kogusummaks 294 miljonit eurot, millest suurema osa moodustasid kaitsetaristu (kaldapealsete) kindlustamise ja transporditaristu taastamise kulud.

Kahju kandnud piirkond kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi vähem arenenud piirkondade kategooriasse. Rumeenia ametiasutused ei ole teatanud kavatsusest paigutada struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ettenähtud vahendeid ümber taastamistöödeks. Ettemakset ei ole taotletud.

Vastavalt varasemale tavale teeb komisjon ettepaneku allapoole katastroofi künnist jäävate juhtumite puhul (st 0,6 % rahvamajanduse kogutulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on väiksem) kohaldada määra, mis vastab 2,5 %-le kogu otsese kahju summast. Kavandatava toetuse kogusumma on seega 8 192 300 eurot.

 

Itaalia – äärmuslikud ilmastikunähtused

2018. aasta sügisel tabasid äärmuslikud ilmastikunähtused peaaegu kõiki piirkondi kogu Itaalias, tuues kaasa maalihkeid, üleujutusi ja puude mahalangemist, mille tõttu sai surma 34 inimest ja 1 inimene jäi kadunuks. Materiaalne kahju hõlmas maantee- ja jõeühenduste tõsiseid häireid, avaliku ja erasektori hoonete kahjustusi, elektri- ja gaasivõrkude töö katkestusi ning suurt kahju puidu- ja turismisektorile. Meteoroloogilisest seisukohast saab neid ilmastikunähtusi pidada üheks sündmuseks.

20. detsembri 2018. aasta taotluses, mida ajakohastati 27. märtsil 2019 hindasid Itaalia ametiasutused kahju 6,6 miljardile eurole (ajakohastatud summa), mis vastab 192 %-le Itaalia suhtes kohaldatavast läviväärtusest. Neid kahjuaruandeid kinnitasid Copernicuse programmi kiirkaardistamise aruanded ja European Severe Storms Laboratory andmebaas. Seetõttu vastab taotlus suure looduskatastroofi kriteeriumitele, mis on sätestatud määruse artikli 2 lõikes 2.

Hädaabi- ja päästeoperatsioonide maksumuseks hinnati rohkem kui 1700 miljonit eurot, millest suurima osa moodustab kaitsetaristu kindlustamine.

Kolm mõjutatud piirkonda (Calabria, Campania ja Sitsiilia) kuuluvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vähem arenenud piirkondade kategooriasse, kaks on üleminekupiirkonnad (Abruzzo ja Sardiinia), ning ülejäänud üheksa on enamarenenud piirkonnad. Taotluses ei teatata kavatsusest suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahendeid ümber taastamismeetmetele.

Vastavalt varasemale tavale on komisjon seisukohal, et abi peaks olema progresseeruv, ning teeb ettepaneku kohaldada 2,5 % määra kahju selle osa suhtes, mis jääb allapoole suure looduskatastroofi künnist ja 6 % määra kahju selle osa suhtes, mis seda künnist ületab. Seega on kavandatud toetuse kogusumma 277 204 595 eurot.

 

Austria – äärmuslikud ilmastikunähtused

2018. aasta oktoobris tabasid Lõuna-Austria Kärnteni liidumaad ja Ida-Tirooli piirkondi samad ilmastikunähtused, mis Itaaliat. Tugevad vihmasajud ja tormituuled põhjustasid üleujutusi, tekitasid märkimisväärset kahju metsadele ning tõid kaasa maalihkeid ja elektrikatkestusi.

Austria ametiasutused esitasid taotluse fondist toetuse saamiseks 14. jaanuaril 2019 ja ajakohastasid taotlust 20. veebruaril 2019. Otseste kahjude hinnanguline kogusumma 326,2 miljonit eurot jääb allapoole Austria suhtes 2018. aastal kohaldatavat katastroofi künnist ning samuti allapoole piirkondliku katastroofi künnist, mis vastab 1,5 %-le piirkonna SKPst. Kuna katastroofi põhjustasid samad ilmastikunähtused, mis tõid kaasa katastroofi Itaalias, on taotlus vastuvõetav määruse artikli 2 lõikega 4 ette nähtud nn naaberriigi sätte alusel.

Austria ametiasutused hindasid hädaabi- ja päästeoperatsioonide maksumuseks 214,5 miljonit eurot, millest suurem osa oli seotud meetmetega jõgede kaldapealsete tugevdamiseks ja mullaerosiooni vältimiseks.

Kahju kandnud piirkonnad kuuluvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide enam arenenud piirkondade kategooriasse. Austria ametiasutused ei taotlenud ettemakse tegemist, vaid teatasid kavatsusest kasutada vahendeid, mis olid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ette nähtud metsade taastamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku kohaldada naaberriikide eraldiste tavapärast 2,5 % määra, mis tähendab, et fondist soovitatakse eraldada kokku 8 154 899 eurot.

 

Järeldus

Rumeenia, Itaalia ja Austria abistamiseks kavatsetakse eraldada kokku 293 551 794 eurot. Selleks tuleb 2019. aasta eelarvet muuta ja võtta vastu paranduseelarve projekt (nr 3/2019), mille eesmärk on suurendada eelarverea 13 06 01 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“ nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringuid eelnimetatud summa võrra.

2019. aasta alguses oli saadaval kogusummas 851 082 072 eurot, mis koosnes 2019. aasta eraldisest 585 829 691 eurot ja 2018. eraldise kasutamata jäänud osast summas 265 252 381 eurot, mis kanti üle 2019. aastasse.

Tegemist on 2019. aasta esimese fondi kasutuselevõtmise otsusega, pärast mida jääb 2019. aastaks kasutamata veel 557 530 278 eurot, mis on oluliselt suurem summast, mida ollakse vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 10 lõikele 1 kuni 1. oktoobrini 2019 õiguslikult kohustatud alles hoidma (25 % 2019. aasta eraldisest, st 146 457 423 eurot).

Raportöör pooldab seda, et liikmesriigid kasutavad kahjustatud piirkondades taastamistöödeks struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, ning palub komisjonil toetada ja kiiresti kinnitada Austria poolt partnerluslepinguteks taotletud assigneeringute ümberjaotamine.

Et näidata ELi solidaarsust kolme kahjukannatanud liikmesriigiga, soovitab raportöör raportile lisatud komisjoni ettepaneku kiiresti vastu võtta, et eelnimetatud summad oleks võimalik kohe kasutusele võtta.

 

 

 

LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Van Overveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

Teema: <Titre>Arvamus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta</Titre> <DocRef>(COM(2019)0206 – C9-0005/2019 – 2019/2023(BUD))</DocRef>

Austatud hr Van Overveldt

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale (COM(2019)0206 – C9-0005/2019 – 2019/2023(BUD)). Minu teada on eelarvekomisjonil kavas võtta peagi vastu seda käsitlev raport.

 

Ettepaneku alusel võetaks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kasutusele järgmised summad:

a) 8 192 300 eurot, et aidata reageerida 2018. aasta suvel Rumeenia kirdepiirkonda korduvalt tabanud suurtele vihmahoogudele ja ulatuslikele üleujutustele;

b) 277 204 595 eurot, et aidata reageerida äärmuslikele ilmastikutingimustele, mis tõid 2018. aasta sügisel peaaegu kõigis Itaalia piirkondades kaasa maalihkeid, üleujutusi ja puude mahalangemist;

c) 8 154 899 eurot, et aidata reageerida tugevatele vihmahoogudele ja tormituultele, mis põhjustasid 2018. aasta oktoobris Austrias Kärntenis ja Ida-Tiroolis üleujutusi, märkimisväärset kahju metsadele, maalihkeid ja elektrikatkestusi.

 

Euroopa Liidu Solidaarsusfondist antavate rahaliste toetuste suhtes kohaldatavad reeglid on sätestatud nõukogu 11. novembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta.

 

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summade eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

 

Lugupidamisega

Younous Omarjee

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Jonathan Bullock, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Valerie Hayer, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, John Howarth, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Henrik Overgaard Nielsen, Jake Pugh, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damian Boeselager, Herbert Dorfmann

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveldt

ID

Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Hélène Laporte

NI

Mislav Kolakušić

PPE

Lefteris Christoforou, Herbert Dorfmann, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig

RENEW

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, John Howarth, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Nils Ušakovs

VERTS/ALES

Rasmus Andresen, Damian Boeselager, David Cormand, Alexandra Geese

 

1

ID

Joachim Kuhs

 

3

0

NI

Jonathan Bullock, Henrik Overgaard Nielsen, Jake Pugh

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT L 311, 14.11.2002, lk 3.

[2] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[3] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/420, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 77I, 20.3.2019, lk 1).

[7] ELT L 311, 14.11.2002, lk 3.

[8]  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[9] Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

 Parlament lisab kuupäeva enne otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Viimane päevakajastamine: 13. september 2019Õigusalane teave