EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta paranduseelarve projekti nr 2/2019 kohta – Peamiste ELi konkurentsivõime programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ vahendite suurendamine

(11731/2019 – C9-0112/2019 – 2019/2022(BUD))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

– võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)[1], eriti selle artikli 18 lõiget 3 ja artiklit 44,

– võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2018. aastal[2],

– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[3],

– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[4],

– võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta[5],

– võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2019, mille komisjon võttis vastu 15. mail 2019. aastal (COM(2019)0320),

– võttes arvesse 3. septembril 2019 vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2019 kohta (11731/2019 – C9-0112/2019),

– võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0004/2019),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi nõudmisel otsustasid parlament ja nõukogu 2019. aasta eelarvemenetluse raames eraldada 2019. aasta paranduseelarvega programmidele „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ veel 100 miljonit eurot; arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu palusid komisjonil esitada selle paranduseelarve, mis ei sisalda ühtegi muud elementi, 2019. aasta kevadel niipea, kui mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandamine 2020. aastaks, sealhulgas kulukohustuste koguvaru arvutamine, on lõpule viidud;

B. arvestades, et komisjon tegi ettepaneku 2019. aasta eelarve muutmiseks, et seda kokkulepet kajastada;

C. arvestades, et komisjon tegi ettepaneku eraldada programmi „Horisont 2020“ toetuseks täiendavalt 80 miljonit eurot ja programmi „Erasmus+“ eelarvesse täiendavalt 20 miljonit eurot; arvestades, et 2019. aasta eelarvet käsitlevas kokkuleppes ei täpsustatud iga vahendi osakaalu vahendite üldise suurendamise raames;

D. arvestades, et programmi „Horisont 2020“ vahendite suurendamise raames tegi komisjon ettepaneku lisada programmi „Horisont 2020“ eelarvereale 08 02 03 04  Ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva Euroopa transpordisüsteemi loomine 34,6 miljonit eurot, et toetada 2019. aastal kliimamuutuse vastaseid meetmeid eelkõige akude, keskkonnasäästlike sõidukite ja lennunduse keskkonnasäästlikumaks muutmise valdkonnas, ning lisada programmi „Horisont 2020“ eelarvereale 08 02 01 02  Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas 45,4 miljonit eurot uurimisteemadele „Täieliku dekarboniseerimise eesmärgil murranguline heitevaba energiatootmine“ ja „Energia ja kliimamuutustega seotud tehnoloogia“ ettenähtud summade suurendamiseks;

E. arvestades, et komisjon tegi ettepaneku suurendada toetust programmi „Erasmus+“ peamistele liikuvusmeetmetele, eelkõige kõrg- ja kutsehariduse ning koolituse valdkonnas, kuid ka tipptasemel kutsehariduskeskustele; arvestades, et komisjon tegi ka ettepaneku, et osa toetusest eraldataks värskele ja põhjapanevale meetmele „Euroopa ülikoolid“, mida viiakse ellu 2025. aastaks Euroopa haridusruumi loomise eesmärgi raames ja millega soovitakse soodustada kõrghariduse alase tipptaseme, innovatsiooni ja kaasamise saavutamist Euroopas;

1. võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 2/2019, mille eesmärk on eraldada programmidele „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ veel 100 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid, et kajastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 2019. aasta eelarve üle peetud läbirääkimiste raames saavutatud kokkulepet; märgib, et praeguses etapis ei ole ette nähtud maksete assigneeringute suurendamist;

2. märgib kõnealuste programmide profiile arvesse võttes, et programmi „Horisont 2020“ maksete assigneeringuid ei pruugi olla vaja 2019. aasta lõpuks suurendada, kuid programmi „Erasmus+“ kulukohustuste assigneeringute suurendamise tõttu tuleb väga tõenäoliselt suurendada veel sel aastal ka maksete assigneeringuid; palub komisjonil teavitada eelarvepädevaid institutsioone sellest, kuidas ta kavatseb neid suurenenud maksevajadusi katta;

3. kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 2/2019 kohta heaks;

4. teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2019 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

LISA: KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI KIRI

 

<Titre>Kultuuri- ja hariduskomisjoni esimehe Sabine Verheyeni kiri eelarvekomisjoni esimehele Johan Van Overtveldtile</Titre>

 

 

 

Johan VAN OVERTVELDT

eelarvekomisjoni esimees

WIB 02M029

 

 

IPOL-COM-CULT D (2019) 26164

 

 

 

Austatud esimees

 

Euroopa Komisjon avaldas 15. mail 2019 Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 2. Paranduseelarve projektiga nr 2/2019 edastatakse lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkulepe teha 2019. aastal programmile „Horisont 2020“ ja programmile „Erasmus+“ kättesaadavaks täiendavalt 100 miljonit eurot. Sellega seoses edastab kultuuri- ja hariduskomisjon kirja teel eelarvekomisjonile oma hinnangu paranduseelarve projekti nr 2/2019 kohta.

Võttes arvesse komisjoni ettepanekut jagada täiendavad eraldised programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Erasmus+“ vahel vahekorras 80/20, on CULT-komisjon seisukohal, et see peegeldab mõlema programmi eelarveeraldiste ligikaudset suhet, kuna programmi „Horisont 2020“ rahastamispakett on ligikaudu viis korda suurem kui programmi „Erasmus+“ rahastamispakett. Lisaks on meie aruteludes komisjoniga selgunud, et programmist „Erasmus+“ toimuva rahastamise laadi tõttu oleks programmil äärmiselt keeruline aasta lõpupoole ära kasutada suuremaid rahasummasid kui paranduseelarve projektis nr 2/2019 kavandatud 20 miljoni euro suurune lisa. Seega toetab CULT-komisjon kavandatavat rahastamisjaotust.

Paranduseelarve projekti nr 2/2019 seletuskirjas öeldakse ka, millistele meetmetele komisjon kavatseb täiendavaid rahalisi vahendeid kulutada. CULT-komisjon toetab mööndusteta vahendite kasutamist peamiste liikuvusmeetmete hoogustamiseks kõrg- ja kutsehariduse ning koolituse valdkonnas. Siiski soovime väljendada muret selle üle, et komisjon kavatseb kasutada osa lisarahast, et suurendada Euroopa ülikoolide ja tipptasemel kutsehariduskeskustega seotud katsealgatuste rahastamist.

Selguse huvides olgu öeldud, et see avaldus ei ole mõeldud arvustamaks nende kahe algatuse eeliseid ega uute ideede katsetamise vajalikkust. Pigem on oluline rõhutada, et mõlema algatuse kohta on tehtud ettepanek programmi „Erasmus+“ järgmise põlvkonna jaoks aastateks 2021–2027, kuid neid ei ole praeguses programmis. Sellele vaatamata rahastatakse neid 2019. aasta tööprogrammist, kus Euroopa ülikoolidele on eraldatud 30 miljonit eurot juba enne paranduseelarve projektis pakutavat lisarahastamist. Otsus nende rahastamiseks, mis võeti vastu tööprogrammi kaudu, kujutab endast selgelt teisest poliitikavalikut, mis täiendab põhiõigusakti.

 

Nagu teate, tuleb sellised täiendavad poliitilised valikud vastu võtta üksnes delegeeritud õigusaktidega, millega antakse järelevalvevolitused mõlemale seadusandjale, ja mitte rakendusaktidega, sest need valikud ei ole seotud üksnes rakendamisega. Kultuuri- ja hariduskomisjon kavatseb olukorra parandada järgmise põlvkonna programmides, tagades, et aluslepingu kohaselt otsustavad poliitiliste prioriteetide üle seadusandjad.

Loodame, et esitasime oma kaalutlused selgelt, ja oleme valmis vastama kõigile küsimustele või andma täiendavat teavet.

 

Lugupidamisega

 

 

 

 

Sabine VERHEYEN

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koopia:  2019. aasta eelarve raportöör (kinnitamisel)

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 7 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Jonathan Bullock, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Valerie Hayer, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, John Howarth, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Henrik Overgaard Nielsen, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Damian Boeselager, Herbert Dorfmann, Jake Pugh