Menetlus : 2019/2028(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0017/2019

Esitatud tekstid :

A9-0017/2019

Arutelud :

PV 22/10/2019 - 14
CRE 22/10/2019 - 14

Hääletused :

PV 23/10/2019 - 11.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0038

<Date>{15/10/2019}15.10.2019</Date>
<NoDocSe>A9-0017/2019</NoDocSe> (<RefVer>1. osa</RefVer>)
PDF 438kWORD 222k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(11734/2019 – C9-0119/2019 – 2019/2028(BUD))</DocRef>

1. osa: Resolutsiooni ettepanek


<Commission>{BUDG}Eelarvekomisjon</Commission>

Raportöörid:  <Depute>Monika Hohlmeier (III jagu – Komisjon)</Depute>

 <Depute>Eider Gardiazabal Rubial (muud jaod)</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta

(11734/2019 – C9-0119/2019 – 2019/2028(BUD))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

 võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

 võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012[2],

 võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[3] (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

 võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[4],

 võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni 2020. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon[5],

 võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2020. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta[6],

 võttes arvesse komisjoni poolt 5. juulil 2019. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti (COM(2019)0400) (edaspidi „eelarveprojekt“),

 võttes arvesse 3. septembril 2019. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2019. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta (11734/2019 – C9-0119/2019),

 võttes arvesse Euroopa Liidu poolt 5. oktoobril 2016. aastal ratifitseeritud Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti c,

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta ülevaatearuannet „Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed“,

 võttes arvesse komisjoni teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

 võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

 võttes arvesse teiste asjaomaste komisjonide arvamusi,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0017/2019),

III jagu

Üldine ülevaade

1. tuletab meelde, et oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis 2020. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta määras Euroopa Parlament 2020. aasta eelarve jaoks kindlaks selged poliitilised prioriteedid: olla sild tuleviku-Euroopasse ja anda Euroopa lisaväärtust; kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust nendele prioriteetidele ja esitab alljärgneva seisukoha, et tagada nende elluviimiseks asjakohane rahastamistase;

2. kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, mille kohaselt peaks 2020. aasta eelarve sillutama teed mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021–2027 ja looma kindla lähtepunkti liidu uue põlvkonna programmide ja poliitika käivitamiseks; tuletab lisaks meelde, et 2020. aasta on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta ja seetõttu on see liidu jaoks viimane võimalus jõuda lähemale selleks ajavahemikuks võetud poliitiliste kohustuste täitmisele, sealhulgas ELi kliimaeesmärgi saavutamisele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisele ning Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimisele; rõhutab sellega seoses, et liidu eelarves tuleb hinnata liidu poliitika täielikku mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja see tuleb eelarvesse integreerida (sooteadlik eelarvestamine), edendades seeläbi soolise aspekti arvestamist ja võrdseid võimalusi;

3. võtab teadmiseks nõukogu seisukoha eelarveprojekti kohta, millega vähendatakse kulukohustuste assigneeringuid komisjoni ettepanekuga võrreldes 1,51 miljardi euro võrra; on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped on liidu prioriteetidega tugevas vastuolus, ei ole põhjendatud vahendite kasutamise suutlikkusega ja nende eesmärk on pöörata tagasi kõik konkreetsed assigneeringute suurendamised, mida Euroopa Parlament on varasematel eelarveaastatel taotlenud ja mille ta on saavutanud; on seetõttu otsustanud üldreeglina taastada kõigi nõukogu poolt kärbitud eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemele nii tegevus- kui ka halduskulude osas ning võtta oma seisukoha koostamise lähtepunktiks eelarveprojekti;

4. on kindlalt veendunud, et hädavajalik on tegeleda kliimaprobleemidega ja kaitsta keskkonda viisil, millega soodustakse tööhõivet, luuakse uusi töökohti, tugevdatakse konkurentsivõimet, edendatakse kestlikku arengut ja tagatakse sotsiaalne heaolu; toonitab uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate keskset rolli selle eesmärgi saavutamisel; rõhutab, et liit peab näitama eeskuju ja innustama ka teisi kogu maailma riike tegema suuremaid investeeringuid kliimameetmetega seotud kulutustesse; tunneb heameelt liidu juhtide poolt hiljutisel ÜRO kliimamuutuste tippkohtumisel esitatud võimsate nõudmiste üle ja mitme liikmesriigi poolt hiljuti võetud kohustuse üle suurendada kulutusi sellistes valdkondades nagu energiatõhusus, taastuvenergia ning jätkusuutlik transpordi- ja energiataristu; on veendunud, et pärast selliseid avaldusi peaksid liikmesriigid võtma nendele vastavaid konkreetseid meetmeid, sealhulgas nõukoguna arutelusid pidades;

5.  tuletab meelde liidu kohustusi, mis tulenevad Pariisi kokkuleppest, ja liidu lubadust saavutada ajavahemikuks 2014–2020 seatud kliimameetmetega seotud liidu kulutuste 20protsendilise osakaalu eesmärk; märgib, et 2020. aasta eelarveprojektis esitatud kulukohustuste assigneeringutest on kliimameetmetega seotud 21,0 % ja et vähemalt veel 3,5 miljardit eurot oleks tulnud eraldada kliimameetmetega seotud kulutuste jaoks, et saavutada 20protsendilise osakaalu eesmärk; peab kahetsusväärseks, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on liidu eelarves kliimaprobleemidega ise tegelemiseks nähtud ette üksnes piiratud vahendid, ja juhib tähelepanu selle valdkonna investeeringute palju suuremale vajadusele, mis komisjoni hinnangul jääb vahemikku 175–290 miljardit eurot aastas;

6.  toonitab, et 2020. aasta eelarve peaks valmistama liitu ette veelgi ambitsioonikamaks eesmärgiks, mis seisneb kliima ja bioloogilise mitmekesisuse integreerimises mitmeaastasesse finantsraamistikku 2021–2027, et täita Euroopa kodanike ootused; nõuab läbipaistvamat, rangemat ja terviklikumat metoodikat, mis koostataks kooskõlas rahvusvaheliselt kehtestatud meetoditega, kaasa arvatud reformitud tulemusnäitajad, mida kasutataks kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste kindlaksmääramiseks ja jälgimiseks; ootab konkreetset ettepanekut Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mida on kirjeldatud komisjoni ametisseastuva presidendi poliitilistes suunistes; tuletab sellega seoses meelde oma kindlat pühendumust liidu omavahendite süsteemi reformimisele, mis hõlmab ka niisuguste uute omavahendite kasutuselevõttu, mis on paremini kooskõlas liidu suurte poliitikaprioriteetidega, sealhulgas kliimamuutuste vastu võitlemisega;

7. teeb seetõttu ettepaneku koostada 2020. aasta eelarve nii, et see annab olulise panuse keskkonnaprobleemide ja kliimamuutuste vastu võitlemisse ning korvab nii palju kui võimalik aastateks 2014–2020 seatud eesmärgi – pühendada 20 % liidu kulutustest kliimaga seotud meetmetele – saavutamisel tekkinud mahajäämuse; teeb ettepaneku suurendada oluliselt, st eelarveprojekti tasemega võrreldes rohkem kui 2 miljardi euro võrra assigneeringuid eri rubriikide, peamiselt alamrubriigi 1a eelarveridadel, mis annavad suure panuse kliimaga seotud kulutuste eesmärgi saavutamisse; on assigneeringute suurendamiseks hoolikalt valinud sellised eelarveread, millel on suurepärane rakendamismäär ja tegevussuutlikkus lisaassigneeringute ärakasutamiseks 2020. aastal;

8. toonitab, et noored on jätkuvalt liidu eelarve üks peamine prioriteet; juhib tähelepanu sellele, et ehkki noorte töötuse määra alanemine liidus on positiivne, on noorte tulevikuvõimaluste puudumine liidu teatavates osades väga tõsine reaalne sotsiaalne probleem, kusjuures olukord on liikmesriigiti ja piirkonniti suuresti erinev; on seetõttu otsustanud suurendada noorte tööhõive algatuse assigneeringuid üle komisjoni pakutud taseme, samuti selleks, et tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus sujuv üleminek Euroopa Sotsiaalfond+-ile (ESF+);

9. suurendab rahalisi vahendeid programmi „Erasmus +“ tulevaste vajaduste rahuldamiseks, kuivõrd see on Euroopas peamine haridus-, koolitus- (sh kutseharidus- ja kutseõppe-), noorte- ja spordiprogramm; rõhutab, et „Erasmus+“ on liidu peamine juhtprogramm, mis on liidu kodanike seas laialdaselt tuntud ja andnud käegakatsutavaid tulemusi, millel on selge Euroopa lisaväärtus; tuletab meelde võetud kohustust selle programmi rahastamist mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kolmekordistada; rõhutab vajadust jätkata ja veelgi tugevdada ettevalmistavat meedet DiscoverEU, pidades silmas selle kavandatud integreerimist 2021.–2017. aasta programmi „Erasmus+“; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks täiskasvanuhariduse valdkonna liikuvusmeetmetele, eelkõige programmis „Erasmus+“ osaleva eaka elanikkonna puhul;

10. teeb lisaks ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada assigneeringuid muudel Euroopa Parlamendi prioriteetidega seotud eelarveridadel sellistes valdkondades nagu VKEd, digitaliseerimine, tehisintellekt, vähiuuringud, julgeoleku- ja õigusalane koostöö, toll, ränne ja välispoliitika, sealhulgas arengu- ja humanitaarabi;

11. kiidab komisjoni poolt detsentraliseeritud asutuste jaoks koostatud eelarveliste vajaduste eelarvestuse üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu kavandatud mis tahes kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil oma ülesandeid täita; teeb ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada selliste ametite assigneeringuid, kes tegelevad lisaülesannetega või seisavad silmitsi suurenenud töökoormusega, mis on tingitud esilekerkivatest probleemidest;

12. järeldab, et eespool nimetatud pakiliste prioriteetide piisavaks rahastamiseks ning teatavate rubriikide väga väikest või olematut varu 2020. aastal arvesse võttes tuleb täielikult kasutusele võtta paindlikkusinstrument ja kulukohustuste koguvaru ning kasutada ka ettenägematute kulude varu, millest osa jääks kasutada järgmisel aastal esineda võivate ettenägematute sündmuste rahastamiseks; tuletab ühtlasi meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud paindlikkus saab selle perioodi lõpus läbi;

13.  rõhutab, et vabastatud kulukohustused tuleb täies ulatuses uuesti kasutusele võtta teadustegevuse puhul, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3; peab ülimalt kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub taas kohaldamast kõnealust seadusandlikku sätet, mida komisjon eelarveprojektis osaliselt kasutusele võtta tahtis; kinnitab oma kavatsust jääda kindlaks oma seisukohale, mis kajastab nii finantsmääruse sätteid kui ka mõtet; kavatseb lahendada selle probleemi selle aasta eelarvet käsitlevas lepitusmenetluses; teeb ettepaneku kasutada neid vabastatud kulukohustusi täielikult uuesti programmi „Horisont 2020“ niisuguse nelja eelarverea assigneeringute suurendamiseks, mille kliimaga seotud teadustegevus on kõige suurem;

14. määrab 2020. aasta eelarve (kõik jaod) kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 170 971 519 973 eurot, mis on eelarveprojektiga võrreldes 2 699 813 994 euro võrra suurem; otsustab lisaks sellele teha kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 280 700 000 eurot, mis saadakse kulukohustuste vabastamisest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3; määrab 2020. aasta eelarve (kõik jaod) maksete assigneeringute kogusummaks 159 146 168 195 eurot;

Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

15. rõhutab, et programm „Horisont 2020“ annab väga suurt Euroopa lisaväärtust ja annab olulise panuse keskkonnahoidliku tehnoloogia arendamisse ning kliima- ja keskkonnasõbralikku innovatsiooni, et panna alus vähese CO2-heitega tulevikule ja toetada üleminekut ringluspõhisemale majandusele; rõhutab lisaks selle programmi tähtsust Euroopa teadusuuringute teiste oluliste valdkondade (nt digitaliseerimine, tehisintellekt ja vähiuuringud) jaoks; suurendab seetõttu eelarveprojekti tasemega võrreldes märkimisväärselt programmi „Horisont 2020“ assigneeringuid, lisades 737,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena; teeb lisaks finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kogu 2018. aastal teadusprojektide rakendamata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste assigneeringute summa (280,7 miljonit eurot) kättesaadavaks programmi „Horisont 2020“ eelarveridadel, mis on kliimaga seotud teadusprojektide seisukohast kõige asjakohasemad, ning palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu niisuguste vahendite õiglasele geograafilisele jaotusele;

16. on veendunud, et vähktõvevastane võitlus peaks olema liidu absoluutne prioriteet ja et selles suunas tehtavaid märkimisväärseid jõupingutusi tuleb suurendada; rõhutab asjaolu, et vähiuuringud moodustavad selle protsessi olulise samba; on seetõttu otsustanud suurendada rahalisi vahendeid, mis eraldatakse vähiuuringutele programmi „Horisont 2020“ asjakohastel eelarveridadel, kus ka eelarve täitmise määr on väga kõrge; rõhutab, et selle valdkonna uuringuid tuleb viivitamata tõhustada, pidades muu hulgas silmas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oodatavaid palju suuremaid investeeringuid;

17. tuletab meelde, et Euroopa positsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) peamise pakkujana sõltub vahenditest, mis on ette nähtud uue IKT arendamiseks ja testimiseks ning idufirmadele ja tehnoloogiaettevõtetele abi pakkumiseks, et suurendada turupõhist suutlikkust; kordab sellega seoses, et lisavahendeid tuleb eraldada Euroopa uurimisasutustele ja VKEdele, kus keskendutakse selliste tehnoloogiate arendamisele ja täiustamisele nagu mootorid, tõlketeenused ja muud samalaadsed murrangulised tehnoloogiad;

18. rõhutab Euroopa ühendamise rahastu keskset rolli sellise suure jõudlusega üleeuroopalise võrgu strateegilise arendamise edendamisel, mis on jätkusuutlik ja omavahel ühendatud transpordi (põhitähelepanu lasub raudteevõrgul, mis hõlmab ka ööronge), energeetika ja IKT-taristu valdkonnas ning annab olulise panuse kliimaneutraalsele ühiskonnale üleminekusse; teeb seetõttu ettepaneku suurendada eelarveprojekti tasemega võrreldes Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi ja Euroopa ühendamise rahastu energiaprogrammi rahastamist kulukohustuste assigneeringute osas kokku 545 miljoni euro võrra;

19. on seisukohal, et vaja on suurendada ka selle alamrubriigi muude oluliste prioriteetide rahastamist; juhib sellega seoses tähelepanu VKEdele, mis on liidu majanduse oluline osa ja millel on kõigis liikmesriikides oluline roll suurepärase kvaliteediga investeeringute tegemisel ja töökohtade loomisel; on sellega seoses otsustanud suurendada COSME programmi assigneeringuid, et suurendada veelgi programmi potentsiaali edendada ettevõtlust, sealhulgas naiste ettevõtlust ning parandada liidu ettevõtjate konkurentsivõimet ja turulepääsu, ning nõuab tähelepanu pööramist VKEde digiüleminekule; tuletab meelde, et eelarveprojektis COSME programmile ette nähtud eraldis oli isegi finantsplaneeringus ettenähtust väiksem, ning on otsustanud suurendada eelarveprojekti tasemega võrreldes kulukohustuste assigneeringuid 50 miljoni euro võrra;

20. rõhutab, et programm „Erasmus +“ on jätkuvalt kõrgelt hinnatud ja äärmiselt populaarne programm, mille taotluste arv ületab tunduvalt olemasolevat rahastamist, ning et see aitab edendada tugevat Euroopa ühise identiteedi tunnet; on seetõttu otsustanud suurendada kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 123,4 miljoni euro võrra, et tegeleda taotluste madala edukusmäära probleemiga ja anda suuremale arvule inimestele võimalus programmist kasu saada;

21.  teeb ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada Euroopa Tööjõuameti (ELA), Euroopa Liidu Lennundusohutusameti, Euroopa Liidu Raudteeameti ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) assigneeringuid ning Euroopa GNSSi Agentuuri, Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC) ja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) assigneeringuid ja töötajate arvu;

22. suurendab seetõttu alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 1 503 766 221 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu kasutamise ja erivahendite kasutuselevõtmise abil; teeb lisaks selles alamrubriigis kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 280 700 000 eurot, mis tuleneb kulukohustuste vabastamisest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

23. tuletab meelde, et jätkusuutlik majanduskasv ning väga sihipärased investeeringud on kvaliteetsete töökohtade loomisel ja kõigi jõukuse suurendamisel üliolulised tegurid ning et struktuurifondide vahendeid ja investeeringuid tuleb seetõttu senisest tulemuslikumalt kasutada kaasava majanduskasvu soodustamiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamiseks;

24. peab kahetsusväärseks, et noorte töötuse määr, mis oli 2019. aasta aprillis hinnanguliselt 14,2 %, on jätkuvalt vastuvõetamatult kõrge ning teatavates liidu liikmesriikides ja piirkondades eriti teravalt päevakorras; rõhutab, kui oluline on suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja ettevõtlusalast suutlikkust ning võidelda samal ajal ebavõrdsuse vastu; on veendunud, et töötuse vastu võitlemiseks tuleb teha olulisi rahalisi jõupingutusi; on otsustanud tagada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal noorte tööhõive algatusele lisarahastamise; rõhutab vajadust kiirendada selle programmi rakendamist ja veelgi parandada selle tõhusust tagamaks, et see annab riiklikule tööhõivepoliitikale rohkem Euroopa lisaväärtust; teeb seetõttu ettepaneku suurendada noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 363,3 miljoni euro võrra;

25. suurendab tehnilise abi jaoks ette nähtud vahendeid, et tegeleda projektijuhtimise menetluste keerukuse probleemiga alates taotluste ettevalmistamisest kuni finantsjuhtimise ja mõju jälgimiseni, arvestades, et tegemist on probleemiga, mis takistab oluliselt struktuurifondide paremat kasutamist;

26. suurendab alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 373 278 264 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse erivahendite kasutuselevõtmise abil;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“

27. märgib murega, et kõigest 8,3 % kõigist kulukohustustest on seotud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ümberpööramisega ning see on alates 2015. aastast väikseim suhtarv, hoolimata enneolematust ja kiirenevast liikide väljasuremise määrast; nõuab piisavalt suurendatud ja jälgitavate vahendite eraldamist, et tagada bioloogilise mitmekesisuse pikaajaline ja sidus kaitse kogu liidus; kooskõlas üldise prioriteediga võidelda kliimamuutuste vastu, suurendab oluliselt (233 miljoni euro võrra) programmiga LIFE+ seotud eelarveridade kulukohustuste assigneeringuid jaotistes 7 ja 34; eeldab, et komisjon tagab nende lisavahendite tulemuslikuks kasutamiseks vajaliku kasutussuutlikkuse ja tagab selliste keskkonnasõbralike rahaliste vahendite õiglasema geograafilise jaotuse – nagu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmides;

28. teeb ettepaneku assigneeringute vajalikuks suurendamiseks teatavatel eelarveridadel, eelkõige selleks, et rahastada sigade Aafrika katku mõju leevendavaid meetmeid mitmes liikmesriigis; märgib alates 2019. aasta algusest registreeritud puhangute tõsist mõju ja suurt arvu, mistõttu on tulnud hukata kümneid tuhandeid loomi; märgib, et kolmandad riigid on investeerinud teadusuuringutesse, mille eesmärk on töötada välja Aafrika seakatku vastane vaktsiin, ning et liit peaks investeerima niisuguse vaktsiini alasesse teadus- ja arendustegevusse, mis aitaks Aafrika seakatku levikule ja esinemisele võimalikult kiiresti lõpu teha;

29. tuletab meelde, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) assigneeringute taset on veel vaja kohandada, võttes arvesse 2020. aastal eeldatavasti kättesaadavat sihtotstarbelist tulu, nagu tehti teatavaks komisjoni kirjalikus muutmisettepanekus;

30.  teeb ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada Euroopa Keskkonnaameti assigneeringuid ja töötajate arvu;

31. suurendab kokkuvõttes rubriigi 2 kulukohustuste assigneeringuid 267,3 miljoni euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse ülemmäära piires olemasoleva varu kasutuselevõtmise abil; rõhutab, et põllumajanduse eelarvet ei tohiks rohkem kärpida, kuna põllumajandussektorit mõjutavad sageli kriisid, mis nõuavad eelarvelist reageerimist;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

32. võttes arvesse ebarealistlikult madalat ülemmäära alates praeguse mitmeaastase finantsraamistiku algusest, suurendab Euroopa Parlamendi prioriteetide rahastamist sellistes valdkondades nagu sisejulgeolek, ränne, põhiõigused ning õigusriigi põhimõtte austamine ning selliste prioriteetide rahastamist, mille eesmärk on edendada diskrimineerimiskeeldu ja võrdust ning soolise vägivalla vastast võitlust; on kindlalt vastu nõukogu poolt Sisejulgeolekufondi (ISF) ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) assigneeringutes tehtud kärbetele ning lükkab tagasi nõukogu ettepaneku paigutada AMIFi kulukohustuste assigneeringutest 400 miljonit eurot reservi, oodates läbimurret Dublini III määruse reformimisel[7], kuna see takistaks kõige suurema surve all olevatel liikmesriikidel saada toetust rändesurve inimlikuks haldamiseks;

33. rõhutab, et äärmiselt oluline on investeerida sellesse, et kõik rände, julgeoleku, piirikontrolli ja põhiõiguste valdkonnas tegutsevad ametid, eelkõige Europol, Eurojust, Euroopa Prokuratuur (EPPO), Frontex ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), saaksid piisava rahastamise ja piisava hulga töötajaid; rõhutab, et Euroopa Prokuratuurile tuleb anda vahendid, mis on vajalikud selleks, et võimaldada tal põhjalikult uurida piiriülest kuritegevust ja esitada niisuguse tegevuse eest süüdistusi;

34. palub komisjonil luua kiiresti fondi, mille eesmärk on toetada otsingu- ja päästeoperatsioone, et tagada Vahemere piirkonnas aktiivsed otsingu- ja päästetööd;

35.  kinnitab oma valimisolekut kasutada liidu eelarvet vahendina, mis aitab tulemuslikult võidelda olemasoleva ebavõrdsuse vastu ja edendada soolist võrdõiguslikkust, eelkõige niisuguste vahendite suurendamise abil, mis on ette nähtud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi alla kuuluva Daphne programmi erieesmärgile ning inimarengule arengukoostöö rahastamisvahendi raames; toonitab, et piisavalt tuleb rahastada soolise vägivalla vastast ja niisuguse vägivalla vastast võitlust, mis on suunatud pagulastest naiste ja tütarlaste ning muude haavatavate rühmade, näiteks LGBTQI+-inimeste vastu;

36. teeb ettepaneku suurendada programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammide „MEDIA“ ja „Kultuur“ kulukohustuste assigneeringuid 10 % võrra, et leevendada nende kroonilist alarahastamist ja madalat taotlemise edukuse määra; suurendab ka assigneeringuid multimeediategevuseks, mis on otsustava tähtsusega väärinfo vastu võitlemisel ja sõltumatu ajakirjanduse edendamisel;

37.  teeb ühtlasi ettepaneku sihtotstarbeliselt suurendada liidu poolt Euroopa Ravimiametile antavat toetust;

38. suurendab seetõttu rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 121 799 746 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse erivahendite täiendava kasutuselevõtmise abil;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

39. rõhutab, et liidu eelarve peab andma rohkem vahendeid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeteks ning kliimadiplomaatiaks riikides, mis on hõlmatud arengukoostöö rahastamisvahendi ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga; juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarvest võiks anda rahalist abi katastroofiohu vähendamiseks ja selle raames võiks võtta kasutusele innovatiivseid rahastamisvahendeid, sealhulgas ELi välisinvesteeringute kava, et toetada Aafrikas kliimaga seotud arenguprojektide ettevalmistamist ja rahastamist;

40. teeb ettepaneku oluliselt suurendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames Lääne-Balkani riikide rahastamist, eriti toimivate demokraatlike institutsioonide, õigusriigi, hea valitsemistava ja avaliku halduse valdkondades; rõhutab läbimõeldud rahastamise tähtsust, pidades silmas arvukaid väljakutseid, millele liit koos liikmesriikidega Euroopa naabruspoliitika raames vastu astuma peab, et toetada poliitilisi reforme ja tagada õigustikule vastavus Lääne-Balkani riikides;

41. tuletab püsivaid julgeolekuohte ja julgeolekuolukorra halvenemist liidu idapiiril ning liidu Ida-Euroopa partnerriikide ees seisvaid keerulisi reforme arvesse võttes meelde, et oluline on eraldada piisavalt rahalisi vahendeid kriiside ja konfliktide ennetamise, stabiilsuse, demokraatia ja usalduse suurendamise toetamiseks ning suurendada jõupingutusi piirkonnas vaesuse vähendamise ja majandusarengu toetamiseks; tuletab lisaks meelde, et lõunanaabruse riigid vajavad rahalist lisatoetust, sest nad on äärmiselt suure surve all, sealhulgas konfliktide tõttu Süürias ja Liibüas, äärmusluse leviku ning sellega seotud pagulas- ja rändevoogude tõttu;

42. on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et aidata otsustavalt kaasa sellele, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata ja tõhustada, ning et tagada ümberasustamist soovivate maroniitidele ja kõikidele muudele enklaavis elavatele inimestele heaolu, nagu on kokku lepitud kolmandas Viini kokkuleppes, ning toetada kahte kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega soodustatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

43. rõhutab liidu kohustust toetada Arktika kaitset; rõhutab sidusamasse ELi Arktika-poliitikasse investeerimise tähtsust;

44. nõuab suuremat rahastust projektidele, milles keskendutakse selliste Venezuela pagulaste toetamisele, kes on põgenenud naaberriikidesse, sh liikmesriikide territooriumidele Kariibi piirkonnas;

45. on veendunud, et arvestades Türgi tõsiseid ja pidevaid katseid kahjustada piirkonna stabiilsust liikmesriikide vastu suunatud agressiivse käitumisega ning puuduseid sellistes valdkondades nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja põhiõigused, on Türgile ühinemiseelse abi rahastamisvahendist eraldatavate vahendite täiendav vähendamine õigustatud; otsustab seetõttu jätta tühistamata nõukogu kärped Türgile eraldatavates rahalistes vahendites, vähendada rahastamist veel 5 miljoni euro võrra ja suunata kõnealustest vahenditest 100 miljonit eurot reservi;

46. peab kahetsusväärseks Euroopa Parlamendi piiratud rolli Euroopa Liidu hädaolukorra usaldusfondi (EUTF) järelevalves ja juhtimises; peab ülimalt oluliseks, et Euroopa Parlament saaks jälgida tegevkomitee tegevust, ning kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikku teavet selles komitees vastu võetud otsuste kohta ja tagama Euroopa Parlamendi esindatuse selle koosolekutel;

47. suurendab rubriigi 4 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 257 217 394 euro võrra (välja arvatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse erivahendite täiendava kasutuselevõtmise abil;

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

48. taastab halduskulude eelarveridade, kaasa arvatud rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulude assigneeringud eelarveprojekti tasemel; teeb ettepaneku suurendada kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 5,5 miljoni euro võrra seoses Euroopa demokraatiat ja Euroopa tulevikku käsitleva konverentsiga; juhib tähelepanu asjaolule, et konverents peaks olema võimeline toimima vajalikul määral sõltumatult ning kaasama Euroopa Parlamendi teiste Euroopa institutsioonidega võrdsetel alustel; rõhutab lisaks, et konverents peaks võimaldama väga mitmesugustesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate kodanike, sealhulgas noorte osalemist ja kaasamist;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

49. tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; rõhutab sellega seoses, et nende puhul, mis sillutavad teed uutele programmidele, mida toetavad praegune komisjoni president ja Euroopa Parlament, näiteks õiglase ülemineku fond, peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu nende rakendamisele viisil, mis saaks Euroopa Parlamendilt võimalikult ulatusliku toetuse; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes täielikult arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, võtab vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; kutsub komisjoni üles katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid kiiresti ellu viima ning andma tagasisidet kohapeal saavutatud tulemuste ja tulemuslikkuse kohta;

Maksed

50. juhib tähelepanu eelarveprojektis maksete ülemmäära alla jäetud enneolematule 20 067,6 miljoni euro suurusele varule, mis tuleneb 2014.–2020. aasta programmide väga hilisest algusest ja sellest tekkinud kasutamata maksete kuhjumisest, eelkõige alamrubriigis 1b; rõhutab vajadust vältida maksetaotluste olulist kuhjumist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguses, mis võib tuua liidu eelarves kaasa uue maksekriisi, nagu see juhtus käesoleval perioodil, ja takistada aastateks 2021–2027 kavandatud järgmise põlvkonna programmide õigeaegset alustamist;

51. suurendab seepärast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavaid makseid kokku 3 miljardi euro võrra, eeldusel, et liikmesriigid kiirendavad praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal oma rakenduskavade elluviimist veelgi ja järgivad paremini nende endi prognoose; suurendab EFSI tagatisfondi eraldisi 948 miljoni euro võrra, et tuua 2020. aastasse eelarveneutraalsel viisil üle need iga-aastased osamaksed, mis seni olid kavandatud aastateks 2021–2023, st ajaks, mil surve maksetele on eeldatavasti suurem; suurendab lisaks maksete assigneeringuid neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid suurendatakse;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

52. taastab Euroopa Parlamendi 2020. aasta vajaduste hoolika ja vastutustundliku analüüsi alusel eelarvestuses kinnitatud assigneeringud, mille täiskogu võttis suure häälteenamusega vastu oma eespool nimetatud 28. märtsi 2019. aasta resolutsioonis; on teadlik asjaolust, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 314 võimaldab komisjonil kohandada teiste institutsioonide eelarvestuse projekte; väljendab siiski üllatust ja sügavat muret komisjoni poolt Euroopa Parlamendi eelarves tehtud kärbete pärast, millega katkestatakse kahe institutsiooni vahel hea koostöö traditsioon;

53. suurendab eelarveprojektiga võrreldes kahe eelarverea assigneeringuid seoses uute detailidega, mis mõjutavad 2020. aasta eelarves üleminekutoetusi ja mida ei olnud võimalik ära hoida, nimelt Euroopa Parlamendi valimistele järgnenud kõrgem mittetagasivalimise määr (63 %, samas kui arvestusbaas oli keskmiselt 50 %) ning Brexiti edasilükkamine kuni 31. oktoobrini 2019; suurendab ka assigneeringuid Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste eelarvereal, kuna nende töö on demokraatia edendamisel ning võltsuudiste ja väärinfo vastu võitlemisel otsustava tähtsusega;

54. kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud eelarvestusega

 palub, et juhatus töötaks välja tehnilise lahenduse, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada oma hääleõigust ajal, mil nad on emapuhkusel, isapuhkusel või pikaajalisel haiguspuhkusel;

 kordab oma nõudmist läbipaistva otsustusprotsessi järele kinnisvarapoliitika valdkonnas; ei nõustu seetõttu jätkuvalt järgitava tavaga, mis seisneb aasta lõpu assigneeringujäägi ümberpaigutamises käimasolevate kinnisvaraprojektide toetamiseks, mis toimub süstemaatiliselt samades peatükkides, jaotistes ja sageli täpselt samadel eelarveridadel; on seisukohal, et kinnisvarapoliitikat tuleks rahastada selleks mõeldud eelarveridadelt läbipaistval viisil;

 tuletab meelde oma palvet, et juhatus võtaks meetmeid, et ühtlustada alates 1. jaanuarist 2020 täielikult ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireisidega seotud hüvitiste määrad;

 kutsub taas esimeeste konverentsi ja juhatust üles vaatama läbi delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted; rõhutab asjaolu, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et registreeritud assistendid on teatavatel tingimustel parlamendiliikmete saatjad Euroopa Parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel;

 palub peasekretäril esitada kiiresti rakendussätted, et tagada registreeritud assistentide põhimääruses sätestatud õigused ning vältida meelevaldset tõlgendamist ja praegust ebavõrdsust, mis takistab neid tegemast täiel määral oma tööd, nagu see on sätestatud parlamendiliikmete põhimääruses ja assistentide põhimääruses;

 nõuab, et rakendataks täielikult meetmeid, mida soovitati Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis[8], mis tähendab kõikidele töötajatele ja parlamendiliikmetele ahistamisvastaste koolituste sagedast pakkumist, kahe olemasoleva ahistamisvastase komisjoni välisauditite tegemist ning kõnealuse kahe komisjoni muutmist üheks sõltumatuks komisjoniks, mille koosseisu kuuluksid alaliste liikmetena arstid ja juristid; nõuab assigneeringute suurendamist, et katta kulud, mis kaasnevad Euroopa Parlamendis toimuvate ahistamisjuhtumite haldamiseks tööle võetavate pädevate lisatöötajatega, koondades spetsiaalsesse teenistusse meditsiinilise, psühholoogilise, juriidilise ja personalijuhtimise taustaga töötajad, ning katta ahistamisohvrite õigusabi- ja ravikulud kooskõlas personalieeskirjade artikliga 24;

 kordab peasekretärile suunatud palvet esitada SPAAKi hoone ettevalmistavate tehniliste tööde üksikasjalik eelarvestus ja kulude jaotus, mis on seotud hoone renoveerimisega, mis läheb prognooside kohaselt maksma 12,4 miljonit eurot;

 kordab oma üleskutset kasutada rohkem videokonverentse ja muid tehnoloogiaid, et kaitsta keskkonda ja säästa ressursse ning eelkõige vähendada töötajate kolme töökoha vahelisi ametireise;

Muud jaod (IV–X jagu)

55.  märgib, et üldjoontes kajastab eelarveprojekt eelarve muude jagude alla kuuluvate eri institutsioonide eelarvestusi ja vastab seega (mõningate eranditega) nende finantsvajadustele; on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärped avaldaksid seetõttu kahjulikku mõju asjaomaste institutsioonide tööle ja ühtlasi nende olulisele panusele liidu toimimisse; teeb seetõttu ettepaneku taastada assigneeringud eelarveprojekti tasemel peaaegu kõigil juhtudel, kaasa arvatud seoses Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa välisteenistuse ametikohtade loeteludega; ei muuda kooskõlas härrasmeeste kokkuleppega nõukogu lugemise seisukohta nõukogu enda ja Euroopa Ülemkogu osas;

56. on seisukohal, et piiratud arvul juhtudel ja institutsioonide eelarvestusi arvesse võttes on vaja assigneeringuid suurendada üle eelarveprojekti taseme ja teha ettepanek lisaametikohtade loomiseks; teeb seetõttu ettepaneku

a) taastada Euroopa Kohtu ja tema kasvava töökoormusega seoses kohtu eelarvestuses kavandatud 11 ametikohta (7 AD ja 4 AST ametikohta), mida komisjon eelarveprojekti ei lisanud, ning näha ette töötasude ja toetuste jaoks vajalikud assigneeringud;

b) suurendada seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega mõne eelarverea assigneeringuid üle eelarveprojekti taseme, et säilitada eelmise aastaga sarnane assigneeringute tase;

c) lisada Euroopa Ombudsmani juurde kaks AD ametikohta, millega ületatakse eelarveprojekti, ja teha ühtlasi kolmel eelarvereal väiksemaid kärpeid, et tasakaalustada kahel teisel eelarvereal taastatud summasid;

o

o o

57. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.


 

 

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (1.10.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Michael Gahler</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib murega, et rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) kulukohustuste assigneeringuid on kärbitud enam kui miljardi euro võrra, mille tulemusena oleks välistegevuse eelarve väiksem kui ühelgi kolmest eelnenud aastast; on veendunud, et praeguses rahvusvahelises olukorras peaks EL koos oma liikmesriikidega kohustuma tegema rohkem, mitte vähem, ning talle tuleb eraldada vajalikud rahalised vahendid, pidades silmas mitmeid probleeme Euroopa Liidu naabruses ja kaugemal; nõuab, et rubriigi 4 varuks määrataks enam kui 200 miljonit eurot, mis oleks mõeldud muu hulgas kriisile reageerimiseks, konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ja kriisiks valmisolekuks;

2. on veendunud vajaduses suurendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) raames Lääne-Balkani riikide rahastamist, eriti demokraatlike institutsioonide toimimise, õigusriigi, hea valitsemistava ja avaliku halduse valdkondades; märgib, et komisjon soovitas alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga; rõhutab, et seda lubadust on oluline täita ja alustada ühinemisläbirääkimisi juba 2019. aastal; sellega seoses ei nõustu Lääne-Balkanil poliitiliste reformide ja seadusandluse ELi õigustikuga vastavusse viimise toetuseks eraldatavate vahendite kavandatud kärpimisega ning taotleb selle asemel nende olulist suurendamist;

3. võtab teadmiseks, et Türgi jaoks eraldatud vahendid on jäänud eelnevalt vähendatud tasemele ning on veendunud selle põhjendatuses, kuna Türgis esineb jätkuvalt tõsiseid puudujääke demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste valdkonnas; palub komisjonil olukorda tähelepanelikult jälgida ja vajaduse korral rahalist toetust kohandada, säilitades samal ajal sidemed Türgi kodanikega; väljendab heameelt kodanikuühiskonna, eelkõige demokraatia ja õigusriigi toetamise tähtsustamise ja jätkuva otsesele eelarve täitmisele ülemineku üle ning soovitab komisjonil sellist rõhuasetuste muutmist veelgi kiirendada;

4. rõhutab vajadust pidada ELi ida- ja lõunanaabruse stabiilsust prioriteetseks; rõhutab eelkõige vajadust toetada selliseid olulisi riike nagu Ukraina, Moldova, Tuneesia ja Gruusia, kes kõik on teinud märkimisväärseid edusamme, mida tuleks tunnustada ja toetada; tuletab meelde, et stabiilse Euroopa naabruspoliitika jaoks on tähtis, et EL jätkaks sellele kõrgel tasemel toetuse andmist ja selles osalemist, võttes samal ajal arvesse partnerriikide võetud kohustust viia läbi ulatuslikke reforme, eelkõige demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas; tuletab lisaks meelde, arvestades püsivaid julgeolekuohte ja asjaolu, et julgeolekuolukord ELi idapiiridel muutub järjest halvemaks, et on oluline jätkata idapartnerite usalduse suurendamist ning eraldada piirkonnas stabiilsuse ja demokraatia ülesehitamisele piisavalt vahendeid, pidades eelkõige silmas Ukrainat ja Venemaa poolt Ida-Ukrainas tekitatud püsivat konfliktiolukorda; toetab ELi vaatlusmissioonile Gruusias tugevdatud ja nähtavama rolli andmist, pidades silmas, et Venemaa agressioon Gruusia vastu on suurenenud; rõhutab, et Moldova puhul peaks EL lähtuma poliitilisest tahtest ja tagama tugeva rahalise toetuse, et vajalikud demokraatlikud, majanduslikud ja sotsiaalsed reformid teoks saaksid;

5. nõuab suuremaid vahendeid liidu naabruses demokraatlikke protsesse ähvardavate väärinfokampaaniate vastu võitlemiseks;

6. tuletab meelde, et lõunanaabruse riigid on piirkonnas toimuvate ärevusttekitavate sündmuste tõttu, mille hulka kuuluvad konfliktid Süürias ja Liibüas, äärmusluse levik ja sellega seotud pagulaste ja rändajate lained, äärmiselt suure surve all, ning leiab, et praeguseid probleeme võiks püüda lahendada lisajõupingutuste ja usaldust suurendavate meetmete parema rahastamise kaudu; nõuab, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) raames lõunapoolsetele naaberriikidele eraldatavate eelarvevahendite kärpimise kavadest loobutaks; rõhutab, et Süüria suhtes võetud kohustuste ja ELi Aafrika usaldusfondi rahastamine ENIst ei tohi toimuda ENI põhiprioriteetide arvel, ning nõuab, et need täiendavad kohustused kaetaks täielikult lisavahenditest;

7. tunneb heameelt Süüria ja piirkonna tuleviku toetamiseks toimunud Brüsseli III konverentsil antud lubaduste üle ning rõhutab, et lisaks eraldatud 560 miljonile eurole peab EL võtma endale kohustuse osaleda selles piirkonnas pikalt ja stabiilselt; toonitab jõupingutusi, mida on teinud Süürias tõendite kogumisega tegelevad organisatsioonid, ning nõuab, et kõigi konfliktiosaliste poolt toime pandud sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid käsitlevaid tõendeid säilitataks olulise prioriteedina;

8. nõuab, et EL suurendaks toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale toimivale lahendusele, Palestiina omavalitsusele, nii Iisraeli kui ka Palestiina kodanikuühiskonnale ning ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA); võtab murega teadmiseks hiljutised väited võimu kuritarvitamise kohta UNRWA juhtkonnas ning ootab nende küsimuste täielikku ja läbipaistvat uurimist ning välist kontrollimist; on endiselt mures ELi rahastatava humanitaarabi jätkuva hävitamise ja konfiskeerimise pärast Jordani Läänekaldal;

9. nõuab, et taastataks Vahemere lõunapiirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja mandaat, mille kaudu juhitaks ELi koostööd piirkonnaga ja tagataks ELi suurem nähtavus;

10. palub demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendile (EIDHR) suuremat rahastamist; kordab oma tugevat toetust inimõiguste kaitsjatele, eriti neile, kes on kõige suuremas ohus, muu hulgas inimõiguste kaitsjate mehhanismi (ProtectDefenders.eu) kaudu;

11. rõhutab vajadust toetada ja kaitsta LGBTI+ kogukonda kogu maailmas; nõuab ELi vahendite eraldamist LGBTI+ kogukondade toetamiseks riikides, kus nende õigused on ohus;

12. rõhutab, et ELi valimisvaatlusmissioonidel on tähtis roll demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ja avalikkuse usalduse suurendamisel valimisprotsesside vastu, edendades nii stabiilsust ja tugevdades muid välispoliitika eesmärke, sealhulgas rahu kindlustamist; juhib tähelepanu sellele, et oluline on vaatlusmissioone tugevdada ja suurendada nende rahastamist; märgib, et kavandatav suurendamine peaks olema eelkõige suunatud kohalike valimisvaatlusega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisele, kusjuures demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kogueelarvest tuleks valimisvaatlusmissioonide rahastamiseks eraldada kuni 25 %; ergutab komisjoni edendama teenuseosutajate vahel suuremat konkurentsi, et suurendada tõhusust ja tulemuslikkust;

13. rõhutab ELi ühise kaitsepoliitika järkjärgulise kujundamise tähtsust ning vajadust toetada lisarahastamist, mis tagaks selle rakendamise; kinnitab veel kord oma tugevat toetust Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmile ja väljendab heameelt selle jaoks eelarveprojektis eraldatud 255 miljoni euro üle; tuletab meelde, et Euroopa Kaitsefondil peab olema tulevastes eelarvetes, eelkõige järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oluline koht; kutsub liikmesriike üles neid rahastamisvõimalusi rohkem kasutama;

14. kordab oma seisukohta, et aluslepingute kohaselt saab Euroopa Kaitseagentuuri ja alalise struktureeritud koostöö haldus- ja tegevuskulusid katta üksnes liidu eelarvest;

15. on arvamusel, et tsiviilkonfliktide ennetus-, vahendamis- ja lepitusmeetmetele tuleks eriti ELi lõuna- ja idanaabruses eraldada rohkem vahendeid;

16. rõhutab tagajärgi, mida toovad ELi välistegevusele kaasa kliimamuutused; rõhutab, et pakilisest kliimaolukorrast tulenevalt on vaja kliimaeesmärkidele ja kliimadiplomaatiale suunatud rahastamisvahendite arvu oluliselt suurendada;

17. rõhutab ELi kohustust toetada Arktika kaitset; rõhutab sidusamasse ELi Arktika-poliitikasse investeerimise tähtsust;

18. rõhutab, et hädavajalik on teha lõpp seksuaalsele ja soolisele vägivallale, tegeledes probleemiga, et neid kasutatakse laialdaselt ja süstemaatiliselt sõjarelvana; nõuab ELi vahendite kasutamist, et toetada kõikjal maailmas soolise vägivalla ohvreid ning naiste õigusi ohutule ja seaduslikule abordile;

19. nõuab suuremat rahastamist projektidele, mille eesmärk on toetada naaberriikidesse, sh ELi liikmesriikide territooriumidele Kariibi piirkonnas põgenenud Venezuela pagulasi;

20. peab kahetsusväärseks naiste väikest osakaalu Euroopa välisteenistuse keskastme juhtide ja kõrgema juhtkonna ametikohtadel (vastavalt 25 % ja 13 %); palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal võtta kirjaliku kohustuse seoses naiste osakaaluga juhtivatel ametikohtadel ja seada muu hulgas eesmärgiks, et 2024. aastaks oleks delegatsiooni juhtide seas naisi 50 %;

21. juhib tähelepanu asjaolule, et ettenägematute kriiside tõttu peab eelarve olema paindlik ja jätma manööverdamisruumi, ning tuletab seetõttu meelde, et vajaduse korral tuleb olla valmis ja võimeline kiiresti ja tõhusalt tegutsema;

22. tuletab meelde, et praegune eelarveettepanek põhineb eelarvel, mis hõlmab kõiki Ühendkuningriigi osamakseid kogu 2020. aasta jooksul.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

12

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Phil Bennion, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Michael Gahler, Giorgos Georgiou, Nathan Gill, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Sandra Kalniete, Stelios Kouloglou, David Lega, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Jaak Madison, Claudiu Manda, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Sergei Stanishev, Hermann Tertsch, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Irina Von Wiese, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Attila Ara-Kovács, Vladimír Bilčík, Loucas Fourlas, Neena Gill, Markéta Gregorová, Roman Haider, Sergey Lagodinsky, Hannah Neumann, Bert-Jan Ruissen, Tineke Strik, Mick Wallace

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Michael Bloss, Liudas Mažylis, Philippe Olivier

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42

+

ECR

Hermann Tertsch

NI

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Traian Băsescu, Vladimír Bilčík, Loucas Fourlas, Michael Gahler, Sandra Kalniete, David Lega, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Liudas Mažylis, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko

RENEW

Petras Auštrevičius, Phil Bennion, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Irina Von Wiese

S&D

Attila Ara-Kovács, Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Neena Gill, Raphaël Glucksmann, Claudiu Manda, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos

VERTS/ALE

Michael Bloss, Reinhard Bütikofer, Markéta Gregorová, Sergey Lagodinsky, Hannah Neumann, Tineke Strik, Viola Von Cramon-Taubadel

 

12

ECR

Bert-Jan Ruissen

GUE/NGL

Giorgos Georgiou, Stelios Kouloglou, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace

ID

Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Roman Haider, Jaak Madison, Thierry Mariani, Philippe Olivier

NI

Nathan Gill

 

1

0

S&D

Sergei Stanishev

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (9.10.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Charles Goerens</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et Euroopa Liidu üldeelarvest tuleb eraldada piisavalt suur summa, et aidata täita kestliku arengu tegevuskava 2030, selles sisalduvaid kestliku arengu eesmärke ja vaesuse kaotamise eesmärki, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 3 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208; rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid peavad olema strateegiline prioriteet ning nende täitmise poole tuleb püüelda kõigi Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika meetmetega; tuletab meelde, et ÜRO andmetel on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vaja 5–7 triljonit USA dollarit aastas (neist arengumaades 2,5–3 triljonit dollarit); rõhutab, et Euroopa Liit on usaldusväärne üleilmne osaleja ainult siis, kui ta võtab kestliku arengu eesmärkide saavutamisel juhtrolli ja suurendab poliitikavaldkondade arengusidusust; rõhutab, et tähtis on arutelu, kohalikul tasandil kaasav osalemine ja isevastutus ning ELi abi jõudmine inimesteni; rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid on omavahel seotud ja jagamatud, kuid rõhutab, et Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarves tuleb selgemalt kajastada kestliku arengu eesmärki nr 3 (tervis), nr 4 (haridus), nr 5 (sooline võrdõiguslikkus, nr 13 (kliimameetmed) ja nr 16 (rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid);

2. rõhutab, et nagu liit ja selle liikmesriigid 2015. aastal kinnitasid, tuleb neil täita ühine kohustus suurendada 2030. aastaks ametlikku arenguabi nii palju, et see moodustab kogurahvatulust 0,7 %; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada siduva ajakava, mille alusel selle määrani järk-järgult jõuda; tuletab meelde, et liidul on ühine kohustus näha ametlikule arenguabile eraldatavast kogurahvatulust 0,20 % ette vähim arenenud riikidele; tuletab meelde, et komisjon on võtnud kohustuse kulutada vähemalt 20 % oma ametliku arenguabi kogusummast inimarengule ja sotsiaalsele kaasatusele; rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi tuleb edendada ja kaitsta;

3. kordab, et on mures arenguabi kasutamise pärast muuks kui arenguga seotud eesmärkideks, ning rõhutab, et rahastamisvajadus, mis ametliku arenguabi kriteeriumidele ei vasta, tuleb katta muudest vahenditest kui arengukoostöö rahastamisvahend; rõhutab, kogu arengukoostöö rahastamisvahendi raames tehtavas koostöös tuleb tagada inimõigusnormide järgimine, ning toonitab, et pikas perspektiivis vaesusega võitlemiseks peab EL otsima lahendusi vaesuse ja ebavõrdsuse algpõhjustele; kinnitab veel kord, et toetab Euroopa Arengufondi kandmist eelarvesse, ja nõuab Euroopa Liidu arengurahastuse üle piisavat parlamentaarset kontrolli;

4.  nõuab tulemuspõhist tegutsemisviisi, aruandlusmehhanismide tugevdamist ning ELi arenguabile eraldatud vahendite tõhusust ja järelevalvet;

5. väljendab suurt muret selle pärast, kuidas kasutatakse Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (EUTF); märgib eelkõige, et kuigi rände ja piirihalduse rahastamine on esmatähtis, jäetakse see vaesuse vähendamise ja rände algpõhjustega tegelemise eesmärgist sageli välja, ning see võib olla kahjulik; peab näiteks sobimatuks rahastada sellest vahendist Liibüa rannikuvalvet, pööramata tähelepanu Liibüas aset leidnud väga ränkadele inimõiguste rikkumise juhtudele;

6. rõhutab, et arenguvaldkonnas tegutsemine peab olema õigustepõhine ja austada tuleb põhimõtet, et kedagi ei jäeta kõrvale; rõhutab, et liidu meetmete ja programmidega tuleb tagada inimõiguste standardid ja aidata võidelda kogu maailmas püsiva ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu, mis põhineb sellistel teguritel nagu sissetulek, etniline päritolu, sugu, vanus, puue, usutunnistus või veendumused, seksuaalne sättumus ja sooline identiteet; rõhutab, et tuleb toetada inimõiguste kaitsjate diskrimineerimise keeldu ja kaitset;

7. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendil on EUTFi järelevalves ja juhtimises piiratud roll; peab eriti vajalikuks, et Euroopa Parlament saaks jälgida tegevjuhtkonna tegevust, ning kutsub komisjoni üles andma tegevjuhtkonna otsuste kohta üksikasjalikku teavet ning tagama, et Euroopa Parlament oleks selle koosolekutel esindatud;

8. rõhutab, et kestliku arengu eesmärgi nr 5 (sooline võrdõiguslikkus) poole püüdlemisel tuleb edasi liikuda, ning nõuab liidu välispoliitikas konkreetsemaid meetmeid, sealhulgas just soolise võrdõiguslikkuse meetmeid; rõhutab, et tuleb võidelda naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vastu ning parandada seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste kättesaadavust ja seonduvate õiguste teostamist;

9. rõhutab kestliku arengu eesmärki nr 16 ning demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte toetamist; juhib tähelepanu sellele, et tuleb toetada arutelu, kaasavat kohalikku isevastutust ja kodanike osalemist toetava keskkonna loomist; rõhutab, et muutustes on peamine osa noortel ja naistel; rõhutab, et naised tuleb kaasata rahu taastamisse ja konfliktide lahendamisse;

10. rõhutab, et toetada tuleb konfliktipiirkondades viibivaid tsiviilisikuid ja konfliktiolukordadest väljuvate ühiskondade taasülesehitamist; juhib tähelepanu kurdide, jeziidide, kristlaste ja teiste Lähis-Ida etniliste ja usuliste vähemuste olukorrale; rõhutab, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis-Idas peab olema töövõimeline ja seda tuleb piisavalt toetada, kui teised üleilmsed osalejad oma toetust vähendavad;

11. toetab komisjoni kavatsust selgitada tegutsemisviisi, mida ta kohaldab arengukoostöös nende riikide suhtes, kes rikuvad Euroopa Liidu välispoliitika põhimõtteid;

12. on seisukohal, et 2020. aastal arenguvaldkonnale ette nähtud eelarvest peaks paremini näha olema, et EL keskendub riikidele, kes on vähim arenenud hariduse ja noorte tööhõive poolest, kus naised ja tütarlapsed kannatavad soopõhise vägivalla all kõige rohkem ning kus puhta vee üldise kättesaadavusega on suurimad probleemid;

13. nõuab, et komisjon tagaks, et meetmete rahastamist arengukoostöö vahenditest täiendatakse rahaga, mis eraldatakse kolmandates riikides kliimamuutustega kohanemisele ja muudele kliimameetmetele; juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused võivad suuremat kahju tuua neile, kes on juba niigi kaitsetumad, ning see võib vaesuse ja nälja vastu võitlemisel tehtud edusammud nullistada; on mures selle pärast, et kliimamuutustel võib olla palju tagajärgi, mis võivad kaasa tuua rohkem humanitaarkriise, sest need võivad näiteks suurendada konflikte ja sõja puhkemise võimalust;

14. rõhutab, et kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 8 tuleb soodustada rohkemate inimväärsete ja keskkonnahoidlike töökohtade loomist; juhib tähelepanu kaubanduse ja arengu vahelisele seosele ning nõuab, et liit toetaks riike rohkem, et nad osaleksid rahvusvahelises kaubanduses ja saaksid sellest täit kasu; rõhutab, et tööturu osapoolte vahel tuleb soodustada arutelu, ning tõstab sellega seoses esile selliseid algatusi nagu üleilmne inimväärse töö ja kaasava majanduskasvu kokkulepe; rõhutab, et üleilmsetes väärtusahelates tuleb tagada töötajate õigused ning edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööstandardite alusel inimväärset tööd;

15. on seisukohal, et humanitaarkriiside lahendamiseks tuleb võtta meetmeid, mille keskmes on ennetus, vastupanuvõime suurendamine ja sidusrühmadega koostöö, et leida lahendus olukorrale, kus humanitaarmeetmete üleilmne rahastus ei ole piisav; juhib tähelepanu sellele, et valitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori koostööd tuleks tihendada; rõhutab, et humanitaarabi eelarveridade eraldisi tuleb märkimisväärselt suurendada, et olla lisaks praeguste kriiside lahendamisele valmis uuteks katastroofideks ning tagada samal ajal piisavad rahasummad pikaajalisema arengukoostöö jaoks, mida tehakse tugevate, vastupanuvõimeliste ja kaasavate ühiskondade loomiseks; juhib tähelepanu sellele, et kriiside arv tõenäoliselt ei vähene ja need kestavad kauem; rõhutab, kui olulised on head seosed humanitaarabi ja arengukoostöö vahel;

16. rõhutab, et humanitaarabi peatükis tuleb maksete assigneeringud jätta vähemalt kulukohustuste assigneeringutega samale tasemele, et vältida hilinevaid makseid, millel võib inimestele ja rakenduspartneritele olla väga halb mõju;

17. rõhutab, et liit ei saa loobuda mitmepoolsuse ja üleilmse koostöö eestvõtja rollist, ning nõuab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks arengukoostööle ja humanitaarabile ette piisavad rahaeraldised.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

8.10.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hildegard Bentele, Udo Bullmann, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Martin Horwood, Rasa Juknevičienė, Pierfrancesco Majorino, Lukas Mandl, Marc Tarabella, Tomas Tobé, Chrysoula Zacharopoulou

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manon Aubry, Stéphane Bijoux, Ellie Chowns, Ewa Kopacz, María Soraya Rodríguez Ramos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Sándor Rónai

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ECR

Ryszard Czarnecki

GUE/NGL

Manon Aubry

ID

Gianna Gancia

PPE

Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Ewa Kopacz, Lukas Mandl, Tomas Tobé

Renew

Stéphane Bijoux, Martin Horwood, María Soraya Rodríguez Ramos, Chrysoula Zacharopoulou

S&D

Udo Bullmann, Mónica Silvana González, Pierfrancesco Majorino, Sándor Rónai, Marc Tarabella

Verts/ALE

Ellie Chowns, Pierrette Herzberger-Fofana

 

2

NI

Louis Stedman-Bryce, James Wells

 

2

0

ID

Dominique Bilde, Bernhard Zimniok

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (26.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta </Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Corina Crețu</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Finantsjuhtimine

1. tuletab meelde, et finantsmääruse artikli 247 lõike 1 punktis c on komisjonile seatud kohustus esitada iga aasta 31. juuliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruanded koos vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajalise prognoosiga, mis hõlmab järgnevat viit aastat;

2. nõuab, et nendes aruannetes analüüsitaks konkreetse mitmeaastase finantsraamistiku kohustuste mõju tegemata maksete kuhjumise ulatusele;

Eelarvele lisatud programmide tegevuskulude aruanded

3. tunneb heameelt Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvele (2020. aasta eelarve) lisatud programmide tegevuskulude aruannete üle, mis vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punktile h annavad teavet iga rahastamisprogrammi kohta;

4. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2020. aasta programmiaruannetes viidatakse selliste valdkonnaüleste poliitikaeesmärkide saavutamisele nagu kliimamuutuste vastane võitlus ja bioloogilise mitmekesisuse arvessevõtmine; tunneb heameelt selle üle, et komisjon tutvustab ka asjakohaseid rahastamisprogramme, millega aidatakse kaasa strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetide saavutamisele, ning juhib tähelepanu kõige uuematele ja asjakohasematele algatustele, millega toetatakse säästva arengu eesmärke koostöö- ja arengupoliitikas, kuigi seda tehakse sageli kaudselt ja mittemõõdetaval viisil;

5. palub eelarvekomisjonil koostöös Euroopa Parlamendi valdkondlike komisjonidega edendada tõelist tulemustele orienteerituse kultuuri, mille eesmärk on optimeerida rahaliste vahendite kasutamist, analüüsida programmide madala tulemuslikkuse põhjuseid ja võtta meetmeid vahendite kasutamise ja tulemuslikkuse parandamiseks;

Tulemusaruandlus

6. tuletab meelde, et programmiaruannetes esitatud programmide praegune tulemusraamistik sisaldab rohkem kui 700 näitajat, millega mõõdetakse tulemuslikkust üle 60 üldise ja üle 220 konkreetse eesmärgiga võrreldes;

7. imestab, miks komisjon kasutab finantsjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate rühma: ühelt poolt hindavad komisjoni peadirektorid juhtimiskavades kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist iga-aastastes tegevusaruannetes (eesmärgid ja näitajad) ning teiselt poolt mõõdab komisjon rahastamisprogrammide tulemuslikkust eelarveprojektile lisatud programmide tegevuskulude aruannete kaudu; kutsub komisjoni üles esitama oma aruandeid üheainsa eesmärkide ja näitajate rühma alusel;

8. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei selgitanud oma tulemusaruannetes seda, kuidas ta kasutas tulemuslikkust puudutavat teavet oma otsustusprotsessis;

9. palub komisjonil teha järgmist:

a) ühtlustada tulemusaruandlust,

 vähendades veelgi oma paljudes tulemusaruannetes kasutatavate eesmärkide ja näitajate arvu ning keskendudes nendele, mis mõõdavad kõige paremini liidu eelarve tulemuslikkust;

 esitades finantsteavet viisil, mis võimaldab seda võrrelda tulemuslikkust puudutava teabega, et kulude ja tulemuslikkuse vaheline seos oleks selge;

b) näidata, kuidas liidu eelarvega seotud tulemuslikkust puudutavat teavet on otsuste tegemisel kasutatud;

c) töötada tulemusaruannetega loodud suurte andmehulkade jaoks välja andmetöötlusmeetodid, mille eesmärk on anda saavutustest õigeaegne, õiglane ja tõene ülevaade; rõhutab, et tulemusaruandeid tuleks kasutada parandusmeetmete võtmiseks, kui programmide eesmärgid ei ole täidetud;

d) luua paremini tasakaalustatud tulemusaruandlus, esitades selge teabe tulemuste saavutamist pärssivate põhiprobleemide kohta;

Vahendite õigeaegne kasutamine

10. palub komisjonil parandada maksete prognoosi täpsust ja kasutada eelnevast programmiperioodist saadud kogemusi, et tegeleda maksenõuete kuhjumisega ja vältida selle negatiivset mõju järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule, ning esitada tegevuskava maksete võlgnevuse vähendamiseks mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027;

11. palub, et komisjon näeks liikmesriikide ametiasutustele ette paraja suurusega tehnilise abi, et need suudaksid eraldatud summad ära kasutada;

12. rõhutab asjaolu, et liidu eelarves ei ole eelarvepuudujääk lubatud ja kasvav maksete kuhjumine kujutab endast tegelikult finantsvõlga;

Kliimamuutused

13. tuletab meelde Euroopa Liidu otsust eraldada 20 % eelarvest kliimamuutuste vastu võitlemiseks; kutsub komisjoni üles edendama teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et saavutada eesmärk eraldada eelarvest 20 % kliimamuutuste vastu võitlemiseks;

Ränne, piirikaitse ja inimõigused

14. palub komisjonil luua juhtimise ja aruandluse ning liidu tulevase rändevoogude ja integratsiooni korraldamise poliitika jaoks liidu eelarveliste kulutuste kirjendamise viis, mis võimaldaks anda aru kõigist pagulas- ja rändeküsimusega seotud rahasummadest;

Raamprogramm „Horisont 2020“

15. tuletab meelde, et raamprogrammil „Horisont 2020“ on liikmesriikide poliitiline toetus; rõhutab, et teadusuuringud on otseinvesteering arukasse, jätkusuutlikku ja kaasavasse majanduskasvu, millega edendatakse töökohtade loomist; on seisukohal, et liidul on üksnes suuremahulise eelarve kaudu võimalik jõuda teadusalasele juhtpositsioonile, mis võimaldab eelkõige leida lahendusi ühiskonna mureküsimustele tööhõive, energiasüsteemi ümberkujundamise, digiteerimise ning meditsiini ja farmaatsiaalaste teadusuuringute valdkonnas;

16. tuletab meelde, et igal rändekriisil on humanitaaraspekt, mis tavaliselt hõlmab paratamatult erakorralisi meetmeid; kutsub komisjoni üles leidma võimaluse reageerida kiiresti rändekriisile ja selle aluseks olevale humanitaarolukorrale;

17. selleks et rändekriisile tõhusamalt reageerida, kutsub komisjoni üles eraldama nendele liikmesriikidele, kellel lasub rände- ja pagulaskriisiga toimetulekul põhikoormus, rohkem vahendeid;

18. kordab oma üleskutset luua õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi alla kuuluva Daphne programmi erieesmärgi jaoks eraldi eelarverida, et näidata liidu pühendumist naiste- ja tütarlastevastase vägivallaga võitlemisele; nõuab, et selle eelarverea summasid suurendataks ja lõpetataks Daphne programmi eesmärgile ajavahemikuks 2014–2020 eraldatud vahendite vähendamine; teeb ettepaneku suurendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eelarvet, mis on ette nähtud õiguse, õiguste ja väärtuste fondile, mis hõlmab ka õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi; kutsub üles tegema pidevaid jõupingutusi, et suurendada teadlikkust Daphne programmi erieesmärgi alt antavatest toetustest, ning muuta sellega seotud halduskord kasutajatele lihtsamaks;

Julgeolek ja kaitse

19. kutsub komisjoni üles võtma kasutusele eraldi rubriigi julgeoleku ja kaitse jaoks, et tagada läbipaistvam seire;

20. toonitab, et ametite volituste olulise suurendamisega, nagu 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on ette nähtud Frontexi puhul, kaasneb märkimisväärne organisatsiooni- ja eelarverisk; nõuab tungivalt, et sellise eelarveriski juhtimiseks töötataks välja üksikasjalik ja järkjärguline volituste suurendamise kava, mille puhul oleks ette nähtud sellest teavitamine ja selle järelevalve järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul heakskiidetud õigusraamistikus ning mida lähiaastatel sõlmitavate eelarvekokkulepete puhul järgitakse ja mida tuleb põhjendada;

Rahastamisvahendid ja usaldusfondid

21. ühineb kontrollikoja nõudmisega, et aruandlus rahastamisvahendite kohta oleks üksikasjalikum, ning palub komisjonil esitada jagatud eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite kohta täpse ja täieliku teabe pärast kontode sulgemist, märkides ära liidu eelarvesse tagastatud summad ja liikmesriikidele jäänud summad;

22. juhib tähelepanu sellele, et kolmandatele riikidele antava abi puhul kasutatakse üha rohkem alternatiivsemaid rahastamismudeleid – nt usaldusfonde ja Türgi pagulasrahastut –, mis suurendab olemasolevate finantsstruktuuride keerukust;

23. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Arengufondi, liidu eelarve ja usaldusfondide muude abiandjate vahendite ühendamine ei tohi seetõttu kaasa tuua seda, et arengu- ja koostööpoliitikale eraldatud raha ei kasutata nende algeesmärkide jaoks, st vaesuse kaotamiseks ja põhiõiguste edendamiseks;

24. rõhutab, et usaldusfonde tuleks luua ainult siis, kui nende kasutamine on põhjendatud ja vajalik tegevus ei ole muude olemasolevate finantskanalite kaudu võimalik; palub komisjonil eelarve ühtsuse põhimõttest lähtuvalt ka kaaluda selliste usaldusfondide sulgemist, mis ei suuda ligi tõmmata panust teistelt rahastajatelt või mis ei paku võrreldes traditsiooniliste liidu välisvahenditega lisaväärtust;

25. on veendunud, et liidu usaldusfondide toimimine ja vastutus on kõige paremini tagatud siis, kui nende haldamine on läbipaistev ja toimub liidu üldeelarve raamistikus;

Euroopa Prokuratuur

26. nõuab, et Euroopa Prokuratuurile tuleb anda piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Prokuratuur peab toimima juba alates novembrist 2020; rõhutab, kui oluline on selge ülesannete jaotus ning Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevuse läbimõeldud kooskõlastamine;

27. tuletab meelde, kui oluline on noorte tööhõive algatus, mille eesmärk on noorte aktiveerimine ja nende tööturule integreerimine;

28. märgib, et 2020. aasta eelarve projektis on liidu osalus kokku 8 372 000 eurot;

29. tuletab meelde, kui oluline on tagada OLAFile, Europolile ja Eurojustile piisavad ressursid ja personal, et nad oleksid võimelised tegema tulemuslikult koostööd Euroopa Prokuratuuriga ning täitma ühist funktsiooni, milleks on liidu finantshuvide kaitse; väljendab sellega seoses muret, et OLAF teatas oma 2018. aasta tegevusaruandes töötajate arvu vähenemisest, samas kui ameti töökoormus on struktuurselt suurenenud.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Matteo Adinolfi, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, Corina Crețu, Tamás Deutsch, Raffaele Fitto, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Cristian Ghinea, Michael Heaver, Monika Hohlmeier, Joachim Kuhs, Claudiu Manda, Tsvetelina Penkova, Markus Pieper, Sabrina Pignedoli, Petri Sarvamaa, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Katalin Cseh, Derk Jan Eppink, Mikuláš Peksa, Ramona Strugariu, Viola Von Cramon-Taubadel, Lucia Vuolo

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ID

NI

EPP

Renew

S&D

Verts/ALE

Matteo Adinolfi, Joachim Kuhs, Lucia Vuolo

Sabrina Pignedoli

Lefteris Christoforou, Tamás Deutsch, Monika Hohlmeier, Markus Pieper, Petri Sarvamaa, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský

Olivier Chastel, Katalin Cseh, Cristian Ghinea, Ramona Strugariu

Caterina Chinnici, Corina Crețu, Isabel García Muñoz, Claudiu Manda, Tsvetelina Penkova, Lara Wolters

Daniel Freund, Mikuláš Peksa, Viola Von Cramon-Taubadel

 

2

ECR

NI

Derk Jan Eppink

Michael Heaver

 

1

0

ECR

Raffaele Fitto

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (6.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Siegfried Mureşan</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. nõuab, et 2020. aasta eelarve aitaks täita Euroopa poolaasta prioriteete, eelkõige pakkuda kvaliteetseid era- ja avaliku sektori investeeringuid näiteks idufirmade ja VKEde tarbeks ning reformideks, mis suurendavad konkurentsivõimet ning jätkusuutlikku, kaasavat ja sidusat kasvu, võttes samal ajal arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti ning selle paindlikkussätete rakendamist; tuletab meelde, kui oluline on jätkata makromajandusliku stabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamist, tasakaalustatud struktuurireformide elluviimist, ühtse turu, sealhulgas digitaalse komponendi tugevdamist ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamist;

2. on seisukohal, et ELi eelarvest tuleks ka edaspidi toetada Euroopa Liidu majanduse elavdamist ja selles tuleks ette näha piisavad vahendid selliste rahvusvaheliste probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused ja ränne;

3. rõhutab, kui oluline on tagada piisavad vahendid, et koordineerida ja jälgida makromajanduslikku poliitikat, finantskuritegude ja rahapesu vastast võitlust, järgida majanduse juhtimise raamistikku ning anda ELi kodanikele selget teavet meetmete kohta; tuletab meelde vajadust parandada pidevalt internetis esitatava teabe kvaliteeti ja keelevalikut, et see kajastaks paremini inimeste sagedasi küsimusi;

4. rõhutab vajadust soodustada sotsiaalselt tasakaalustatud ja kestlikku majandusarengut ning majanduskasvu, võttes samal ajal arvesse kliimamuutusi ja jätkusuutlikkust, jätkates ühtlasi struktuurireformide tegemist, et ajakohastada Euroopa majandust, ja hõlbustades VKEdele rahastamise kättesaadavust, täites ka sellega seotud eelarveprioriteete;

5. nõuab ka, et eelarve aitaks kaasa kapitaliturgude liidu lõpuleviimisega seotud poliitiliste prioriteetide saavutamisele, sealhulgas investeerimiskeskkonna edendamisele, mis parandaks turuosaliste, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks rahastamise kättesaadavust;

6. nõuab Euroopa järelevalveasutustele piisavaid rahalisi vahendeid ja inimressursse, pidades silmas nende uusi ülesandeid ja volitusi, mis tulenevad Euroopa järelevalveasutuste loomise määruse muutmise (2017/0230 (COD)) vastuvõtmisest; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutused peaksid jätkuvalt suurendama oma tõhusust, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust ning varipanganduse tegevuse jälgimist, seadmata seejuures ohtu töö kvaliteeti, ning keskenduma töömeetodite pidevale ümberhindamisele ning inim- ja rahaliste ressursside tulemuslikule ja läbipaistvale kasutamisele; rõhutab, kui oluline on edendada soolist tasakaalu, eriti Euroopa järelevalveasutuste juhtkonna tasandil; rõhutab, et oma eelarve mõistliku kasutamise huvides peavad Euroopa järelevalveasutused alati täitma Euroopa seadusandja poolt neile pandud ülesandeid ja volitusi, võttes oma igapäevases tegevuses täiel määral arvesse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa järelevalveasutused peavad piisavalt valmistuma selleks, et kiiresti reageerida „karmi Brexiti“ võimalikele tagajärgedele;

7. rõhutab, et raamatupidamisüksuste ja maksuhaldurite rahastamine peaks jätkuma, eelkõige selleks, et toetada neid võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, ning toonitab, et need üksused peaksid oma tegevusest aru andma Euroopa Parlamendile; peab seetõttu murettekitavaks nõukogu ettepanekut vähendada maksustamise küsimustega tegeleva peadirektoraadi personalikulusid, samal ajal kui on vaja jälgida hiljuti vastu võetud õigusaktide rakendamist ning nii G20 kui ka kaasava raamistiku tasandil on käimas uus rahvusvaheline maksureform, rõhutab, et komisjonil on vaja piisavalt rahalisi vahendeid, et nõuetekohaselt hinnata liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide rahapesuvastaseid standardeid;

8. rõhutab, kui oluline on rahalist toetust saavate asutuste vastutus ja läbipaistvus.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

12

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Stefan Berger, Gilles Boyer, Cristian-Silviu Buşoi, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Neena Gill, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Herve Juvin, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Luděk Niedermayer, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Dragoş Pîslaru, Luisa Porritt, Jake Pugh, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gerolf Annemans, Manon Aubry, Carmen Avram, Niels Fuglsang, Eugen Jurzyca, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Ville Niinistö, Irene Tinagli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Alice Kuhnke

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

PPE

Stefan Berger, Cristian-Silviu Buşoi, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Inese Vaidere

RENEW

Gilles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Dragoş Pîslaru, Luisa Porritt, Stéphanie Yon-Courtin

S&D

Carmen Avram, Jonás Fernández, Niels Fuglsang, Neena Gill, Eero Heinäluoma, Margarida Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Irene Tinagli

VERTS/ALE

Sven Giegold, Stasys Jakeliūnas, Alice Kuhnke, Ville Niinistö, Ernest Urtasun

 

12

ECR

Derk Jan Eppink, Eugen Jurzyca

GUE/NGL

Manon Aubry, José Gusmão, Dimitrios Papadimoulis

ID

Gerolf Annemans, Gunnar Beck, Herve Juvin, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

NI

Jake Pugh

PPE

Enikő Győri

 

2

0

ECR

Johan Van Overtveldt

NI

Piernicola Pedicini

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (27.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Lucia Ďuriš Nicholsonová</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et tulemusliku ja hoolikalt läbimõeldud sotsiaal- ja tööhõivepoliitika puhul tuleb võtta arvesse sotsiaal-majanduslikke, demograafilisi ja automatiseerimisprobleeme ning probleeme, mida põhjustab liidu võetud süsinikuheite vähendamise kohustus, ning et nende poliitiliste meetmetega peaksid kaasnema hästi suunatud investeerimisstrateegiad ja need peaksid olema jätkuvalt oluliseks eeltingimuseks jätkusuutlikule majanduskasvule, mis on üks peamisi tegureid kvaliteetse tööhõive saavutamiseks, ebavõrdsuse vähendamiseks ning ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise ja ühtekuuluvuse edendamiseks;

2. väljendab heameelt tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas parlamendi kaheksandal ametiajal toimunud poliitiliste arengute üle, kuid rõhutab, et poliitiliste algatuste elluviimiseks tuleb neid nõuetekohaselt, piisavalt ja õigeaegselt rahastada;

3. rõhutab, et 2020. aasta eelarve peaks aitama kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele sotsiaal- ja tööhõive valdkonnas, mis näivad olevat tööhõive määra eesmärgi osas saavutatavad, kuid ei ole veel kaugeltki saavutatud selles osas, mis puudutab eesmärki vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu, eelkõige kuna üha enam töötavaid inimesi on vaesuse ohus;

4.  rõhutab samuti vajadust ühitada liidu poliitikavaldkondade ja programmide strateegiline suunitlus järjest rohkem kestliku arengu eesmärkidega ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas visandatud sotsiaalsete põhimõtetega, mis tuleks täiel määral lõimida liidu rahastamisprogrammide sätetesse ja Euroopa poolaastasse;

5.  rõhutab sellega seoses vajadust ulatuslike poliitiliste reformide ja integreeritud lähenemisviiside järele, millega tugevdada sotsiaalset kaasamist, võidelda noorte töötuse ja pikaajalise töötuse vastu ning leida lahendused vanemaealiste ja puudega isikute töölesobivuse probleemile, mida on sageli eiratud;

6.  toonitab seetõttu, kui tähtis on piisavalt rahastada finantsraamistiku 2014–2020 selliseid programme ja algatusi, millega püütakse edendada kaasavat majanduskasvu, võidelda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, vähendada ebavõrdsust ning edendada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist, eriti kui need on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele ühiskonnaliikmetele;

7.  rõhutab, et neid programme ja algatusi tuleb piisavalt rahastada 2020. aastal ja kuni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmitöö etapi alguseni;

8.  on seetõttu vastu vahendite vähendamisele eelarveridadel 04 01 01, 04 01 02 01, 04 01 03, 04 03 02 01, 04 03 12, 04 03 13, 08 02 03 06 ja 13 08 01;

9.  tuletab samuti meelde, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel tuleb leida nõuetekohane tasakaal, et oleks võimalik realiseerida nende programmide ja algatuste täielikku potentsiaali;

10. rõhutab, et töötajate kaasamisel ja osalemisel ettevõtet puudutavates küsimustes on märkimisväärne positiivne mõju nende tootlikkusele, tervisele ja heaolule, töökohtade kvaliteedile ja palkade tasemele; rõhutab lisaks, et eelarveread, mille vahenditest toetatakse sotsiaaldialoogi liidus, on äärmiselt tähtsad sotsiaalpartnerite suuremaks kaasamiseks, näiteks Euroopa poolaasta raames ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel; nõuab seetõttu suuremaid assigneeringuid töösuhete ja sotsiaalse dialoogi valdkonnas;

11. rõhutab, kui oluline on eelarveline vastutus ja prioriteetide seadmine, et tagada liidu kodanikele vahendite tõeliselt optimaalne kasutamine, sealhulgas suurem keskendumine tõenditel põhinevale poliitikakujundamisele ning erilise tähelepanu pööramine sotsiaalsetele, piirkondlikele ja territoriaalsetele erinevustele;

12.  on veendunud, et kõigi tulevaste kulutuste aluseks peaks olema Euroopa lisaväärtuse põhimõte; rõhutab, et liidu vahenditest rahastamine peaks seega kajastama tulemuspõhise avaliku eelarvestamise mudelit, milles iga eelarverea juurde kuuluvad mõõdetavad eesmärgid ja väljundid; toonitab sellega seoses, kui tähtis on liidu rahastatavate asutuste aruandekohustus ja läbipaistvus;

13. tunnustab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), noorte tööhõive algatuse, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ja enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi (FEAD) olulist rolli ning rõhutab, et nende vahenditega tuleks luua koostoimeid, mis aitavad vähendada sotsiaalseid erinevusi ja ebavõrdsust ning tagada, et ühtegi sihtrühma ei jäeta protsessis tähelepanuta; hoiatab, et igasugune eelarve kärpimine neis valdkondades võib vähendada nende poliitikavahendite tulemuslikkust ja raskendada eesmärkide saavutamist;

14.  rõhutab sellega seoses vajadust võtta arvesse väikeste liikmesriikide ja kaugete piirkondade (sealhulgas ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade) olusid; rõhutab, et eelkõige tuleb parandada ülemeremaade ja -territooriumide (kelle haldusressursid ning erialateadmised on nende eristaatuse ja väiksuse tõttu piiratud) juurdepääsu rahastamisele; on veendunud, et eelkõige EGF peab kajastama väikeste tööturgude ja väikeste liikmesriikide turgude tegelikke olusid, eriti seoses VKEsid hõlmavate taotlustega ning seal, kus koondamised ja töökohtade üleviimine mõjutavad tõsiselt tööhõive määrasid ja kohalikku või piirkondlikku majandust;

15.  rõhutab, et nende vahendite ja programmide abil ellu viidud tegevuse tulemuseks peaksid alati olema strateegilised meetmed, millel on selgelt määratletud sihid ja eesmärgid, ning et tõhusad ja tulemuslikud kulutused on niisama olulised kui kogueelarve ülemmäärad; toonitab sellega seoses, kui oluline on tõeline tulemustele orienteerituse kultuur, mille eesmärk on optimeerida rahaliste vahendite kasutamist, analüüsida programmide madala tulemuslikkuse põhjuseid ja võtta meetmeid olukorra parandamiseks;

16.  tunnustab sellega seoses püüdlusi muuta 2020. aasta eelarvest vahendite taotlemise menetlused läbipaistvamaks ja ligipääsetavamaks;

17. palub, et komisjon ja liikmesriigid võimaldaksid liidu 2020. aasta programmide elluviimisel vajalikku paindlikkust, eriti EGFi osas, et leevendada Ühendkuningriigi liidust lahkumise mõju liikmesriikides asuvatele töötajatele ja üksustele; tunnustab sellega seoses komisjoni ettepanekut muuta EGFi praeguse programmi kohaldamisala nii, et see võimaldaks toetada töötajaid, kes Ühendkuningriigi liidust lahkumisest põhjustatud häirete tõttu mujale üle viiakse;

18. võtab teadmiseks, et praegune ESF, noorte tööhõive algatus, FEAD, EaSI ning Euroopa terviseprogramm koondatakse alates 2021. aastast ESF+ alla; kinnitab oma seisukohta, et finantsraamistiku 2021–2027 raames tuleb ESF+ suurendada 120 457 000 000 eurole jooksevhindades; palub, et komisjon esitaks finantsteabe ja teabe eelarveeraldiste kohta viisil, mis võimaldab ESF+ arvandmeid ja eelnimetatud programmide alamrubriike võrrelda praeguste pakettidega; lükkab tagasi nõukogu ettepaneku EaSI tegevussuunale PROGRESS 2020. aastaks eraldatavate vahendite oluliseks vähendamiseks (5 miljoni euro võrra) ning soovitab jätta selle eelarve vähemalt võrdseks komisjoni ettepanekus tooduga; rõhutab sellega seoses, et kõik seadusandlikud ja eelarvemuudatused peaksid põhinema tõenditel ja nende mõju mõistmisel, toimuma kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga, eeldama mitte lihtsalt väljundite mõõtmist, vaid arvuliselt väljendatud ja võrreldavate tulemuste hindamist ning lähtuma kõigist Euroopa Kontrollikoja asjaomastest soovitustest;

19. rõhutab, et jätkuvate eelarvepiirangute kontekstis on ülioluline kasutada parimal viisil ära 2020. aasta üldeelarve, eriti mis puudutab jätkusuutlikku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist toetavat poliitikat, nagu tulevasi oskusi käsitlevad strateegiad, kutseharidus ja -õpe, oskuste täiendamine ja ümberõpe ning meetmed, mille abil toetada hästi toimivaid tööturge ja paremat kohanemist demograafiliste muutustega, eelkõige parandades haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade (nagu eakad ja puuetega inimesed) integreerimist tööturule ning rakendades integratsiooni- ja vaesuse vähendamise meetmeid; märgib, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on pakkunud välja mitu katseprojekti ja ettevalmistavat meedet, mis on suunatud sotsiaalselt tõrjutud kogukondadele;

20. toetab innukalt kõigi majandus- ja tööstusharude kõiki investeeringuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisse, pöörates eriti tähelepanu töötajate õigeaegset töökohavahetust kiirendavatele ja selliste muutuste võimalikke kahjulikke kõrvalmõjusid (näiteks struktuurne tööpuudus, tuluerinevuste suurenemine või piirkondlikud ja territoriaalsed erinevused) leevendavatele eriprogrammidele; märgib sellega seoses liidu rahastamisvahendite rolli ettevõtete ja töötajate toetamisel üleminekul digitaalsele ja keskkonnasõbralikumale majandusele;

21.  rõhutab kutsehariduse ja -õppe tähtsust digiajastul; palub komisjonil uurida täiendavaid võimalusi kutseharidus- ja -õppeprogrammide toetamiseks, eriti tarkvaraarenduse ja infotehnoloogia valdkonnas;

22. juhib tähelepanu sellele, et ehkki noorte töötuse määrade vähenemine liidus on positiivne, on noorte tulevikuvõimaluste puudumine liidu teatavates osades reaalne sotsiaalne probleem – kusjuures olukord on liikmesriigiti ja piirkonniti suuresti erinev – ning noored on endiselt teistest suuremas vaesuse ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse ohus; rõhutab, et see vajab uuenduslikke ja sihipäraseid lahendusi, mida saaks kiirelt rakendada, et olukorda juba lähiajal konkreetselt parandada; ootab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid muudaksid võitluse noorte töötuse vastu oma prioriteediks, mis peaks kajastuma 2020. aasta eelarves;

23.  rõhutab seetõttu ebavõrdsuse ja noorte töölesobivusega tegelemise meetmeid edendavate fondide ja muude rahastamisvahendite, nimelt noortegarantii, noorte tööhõive algatuse, ESFi ja programmi „Erasmus+“ olulisust;

24.  rõhutab eriti noorte tööhõive algatuse rolli noorte töötuse vähendamisel ja võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku suurendada 2020. aastal noorte tööhõive algatusele eraldatavaid vahendeid 116 miljoni euro võrra; on siiski seisukohal, et see summa on ebapiisav; nõuab seepärast noorte tööhõive algatuse kulukohustuste assigneeringute suurendamist 600 miljoni euro võrra;

25.  tervitab samuti komisjoni presidendi kandidaadi Ursula von der Leyeni poliitikasuunistes esitatud lubadust noortegarantiid tugevdada ja muuta see alaliseks vahendiks, millel on senisest suurem eelarve ja korrapärane aruandlus;

26. taunib asjaolu, et enam kui veerand kõigist lastest liidus elab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus;

27.  ootab, et avaldatakse lastegarantii teostatavusuuring, mis peaks olema edasise tegevuse elluviimise aluseks, kuid palub komisjonil võtta täiel määral arvesse ettepanekuid lastegarantiid käsitlevate ettevalmistavate meetmete teostamiseks, mis lisati 2017., 2018. ja 2019. aasta eelarvetesse ja mille rahastamise tase võimaldab järgmisel programmitöö perioodil (2021–2027) viia läbi lastegarantii täieliku katseetapi;

28.  tervitab sellega seoses komisjoni presidendi kandidaadi Ursula von der Leyeni poliitikasuunistes esitatud lubadust luua Euroopa lastegarantii, mis aitaks tagada liidus igale vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevale lapsele juurdepääsu kõige põhilisematele õigustele, nagu tervishoid ja haridus;

29.  rõhutab vajadust edendada haavatavate laste sotsiaalset kaasamist ja eriti leevendada roma laste olukorda, eelkõige edendades nende pääsu koolidesse; märgib, et katseprojekt oleks sobiv vahend, mille abil selle küsimusega tegeleda;

30. rõhutab, et ametite roll mitmesuguste tööhõive- ja sotsiaalküsimustega tegelemisel ja andmete kogumisel on väga oluline; rõhutab, et ametite ülesanded muutuvad ja laienevad pidevalt ning seetõttu tuleb neile anda vajalikud vahendid oma ülesannete täitmiseks ning liidu seadusandlike ja poliitiliste eesmärkide saavutamise võimalikult tõhusaks toetamiseks; nõuab seetõttu ametitele antud uute ülesannete ja nende üldise tulemuslikkuse põhjalikku hindamist, et tagada ainult asjakohased ja tõhusad eelarveeraldised;

31.  võtab teadmiseks eeldatavasti 2019. aastal tööd alustava Euroopa Tööjõuameti (ELA) loomise; juhib tähelepanu vajadusele reserveerida selle jaoks piisavad rahalised vahendid; toonitab, et see rahastamine ei saa toimuda teiste tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ametite ja eelarveridade eraldiste ümberpaigutamise kaudu ning et ELA kui uus asutus vajab sujuvaks toimimiseks uusi vahendeid; rõhutab eelkõige, et ELA loomine ei tohi kaasa tuua EURESi vahendite ja võimekuse vähenemist, kuna viimasel on tähtis roll liidu kodanikest töötajate liikuvuse hõlbustamisel ning see pakub teenuseid ja partnerlust tööotsijatele ja tööandjatele, tööturuasutustele, sotsiaalpartneritele ja kohalikele omavalitsustele; rõhutab seetõttu vajadust säilitada nii ELA kui ka EURESi jaoks selged ja eraldi eelarveread;

32. kordab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, kui need on hoolikalt ette valmistatud, on tööhõive, eriti noorte tööhõive edendamise ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas uute meetmete algatamisel ja uue poliitika kujundamisel väga väärtuslikud vahendid ning neid võib kasutada andmete ja tõendite kogumiseks, et parandada liidu tulevasi tööhõivestrateegiaid; märgib, et varasemalt on mitmeid tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ideid edukalt katseprojektide ja ettevalmistavate meetmetena ellu viidud; palub eelarvepädevatel institutsioonidel lisada 2020. aasta eelarvesse kaheksa parlamendikomisjoni välja pakutud katseprojekti ja ettevalmistavat meedet, mis käsitlevad eriti haavatavate rühmade (romad, eriti roma lapsed, ebasoodsas olukorras olevad noored, väikese sissetulekuga leibkonnad, eakad inimesed) sotsiaalset kaasamist, noorte töötust, töötervishoidu ja tööohutust ning miinimumpalka; soovitab kõigi rubriikide all olevad varud täielikult ära kasutada;

33. märgib, et Euroopa Parlamendi jaoks on ülimalt tähtis saada komisjonilt korrapäraselt teavet katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete elluviimise eri etappide kohta, sealhulgas tulemuste nõuetekohase hindamise ja neist liidu kodanikele tuleneva lisaväärtuse kohta; rõhutab, et kui komisjon katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid hindab, on tähtis teha seda läbipaistvalt.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

9

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Jane Brophy, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Chiara Gemma, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Elena Lizzi, Radka Maxová, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Matthew Patten, Sandra Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Alexandra Louise Rosenfield Phillips, Dragoş Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Yana Toom, Nikolaj Villumsen, Marianne Vind, Maria Walsh, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alex Agius Saliba, José Gusmão, Jeroen Lenaers, Pierfrancesco Majorino, Anne Sander, Birgit Sippel

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42

+

ECR

Lucia Ďuriš Nicholsonová, Helmut Geuking, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło

NI

Chiara Gemma, Daniela Rondinelli

PPE

David Casa, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Jeroen Lenaers, Dennis Radtke, Anne Sander, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

RENEW

Abir Al-Sahlani, Atidzhe Alieva-Veli, Jane Brophy, Sylvie Brunet, Radka Maxová, Dragoş Pîslaru, Monica Semedo, Yana Toom

S&D

Alex Agius Saliba, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Estrella Durá Ferrandis, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Pierfrancesco Majorino, Manuel Pizarro, Birgit Sippel, Marianne Vind

VERTS/ALE

Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter-Hansen, Alexandra Louise Rosenfield Phillips, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

9

GUE/NGL

Leila Chaibi, José Gusmão, Sandra Pereira, Nikolaj Villumsen

ID

Nicolaus Fest, France Jamet, Elena Lizzi, Guido Reil

NI

Lefteris Nikolaou-Alavanos

 

1

0

NI

Matthew Patten

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (5.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Pascal Canfin</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. toonitab, et 2020. aasta eelarve projekti kõigist kulukohustustest on 21,0 % seotud kliimaga; peab kahetsusväärseks, et liidu eelarvesuundumuse järgi on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodil kliimaga seotud ainult 19,7 %, samas kui enne 2014. aastat kokku lepitud eesmärk näeb aastateks 2014–2020 ette vähemalt 20 %; rõhutab, et komisjoni andmetel on 2020. aasta eelarves vaja täiendavalt 3,5 miljardit eurot kliimaga seotud kulutusi, et saavutada 20 % eesmärk; rõhutab vajadust püüda igati tagada liidu üldise eelarve-eesmärgi saavutamine 2020. aasta lõpuks; kordab oma üleskutset seada kaugeleulatuvam kliimaküsimuste arvessevõtmine 40 % tasemele, märkides, et Euroopa Parlament nõudis oma 2018. aasta resolutsioonis tungivalt, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul parandataks kliimameetmete jälgimise metoodikat ja tõendamist ning tagataks nende kooskõla Pariisi kokkuleppe ja liidu kliimameetmete eesmärkidega; rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks tuginema usaldusväärsetele meetoditele, mis on loodud kooskõlas rahvusvaheliselt kehtestatud meetoditega, et jälgida kliimameetmete rahastamist ja vältida kliimameetmete ülehindamise ohtu; on veendunud, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskkonnasäästlik eelarve on meie kliimaeesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega;

2. märgib murega, et kõigest 8,3 % kõigist kulukohustustest on seotud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ümberpööramisega ning see on alates 2015. aastast väikseim suhtarv, hoolimata enneolematust ja kiirenevast liikide väljasuremise määrast; nõuab piisavalt suurendatud ja jälgitavate vahendite eraldamist, et tagada bioloogilise mitmekesisuse pikaajaline ja sidus kaitse kogu liidus; rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks tuginema usaldusväärsetele meetoditele, mis on loodud kooskõlas rahvusvaheliselt kehtestatud meetoditega, et jälgida bioloogilist mitmekesisust ja vältida bioloogilise mitmekesisuse meetmete ülehindamise ohtu;

3. on veendunud, et eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal on vaja kliimameetmetega seotud programmide jaoks ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks suuremahulist eelarvet, et luua seos tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga, mille algus on eeldatavalt aeglane, kuni kõik uued programmid on täielikult käivitunud;

4. kutsub liitu üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid tulevase Euroopa rohelise leppe täielikuks ja tõhusaks rakendamiseks;

5. rõhutab ka, et Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi algatatud järgmise Euroopa Komisjoni poliitiliste suuniste kontekstis on hädavajalik kiirendada heitkoguste vähendamist;

6. rõhutab kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ning liidu ja selle liikmesriikide poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee raames võetud kohustustega vajadust tagada 2020. aasta eelarves piisavate vahendite eraldamine kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

7. märgib, et programmile LIFE mõeldud kulukohustusi on suurendatud 21,5 miljoni euro võrra (+3,9 %); on veendunud, et programmi LIFE 2020. aasta eelarve ei ole piisav (529,6 miljonit eurot); nõuab 2020. aastaks märkimisväärset suurendamist, et olla valmis ning kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega kahekordistada programmi LIFE 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ajal; peab väga kahetsusväärseks, et programmi LIFE osakaal 2020. aasta eelarve projektis on vaid 0,3 %;

8. tunneb heameelt selle üle, et uus rescEU programm saab 156,2 miljonit eurot, et aidata paremini toime tulla maavärinate, tulekahjude, metsatulekahjude ja muude looduskatastroofidega; rõhutab vajadust selliste vahendite järele nagu kodanikukaitse mehhanism ja solidaarsusfond, et need kataksid keskkonnakatastroofe ja hindaksid keskkonnakahjustuste ulatust;

9. võtab teadmiseks, et tervishoiu jaoks kavandatud kulukohustuste maht on 69,7 miljonit eurot (+2,0 %) ja maksete maht 64,2 miljonit eurot (+4,7 %); peab kahetsusväärseks, et see summa moodustab 2020. aasta eelarveprojektist vaid 0,04 % ja rubriigi 3 mahust 1,9 % (kulukohustustena);

10. rõhutab, et eelarves tuleks eraldada piisavad vahendid tulevase vähktõve vastu võitlemise Euroopa kava väljatöötamiseks ja rakendamiseks; rõhutab, et see kava on hädavajalik, et edendada ja parandada ennetust, teadusuuringuid, innovatsiooni kättesaadavust ja taasintegreerimist;

11. võtab teadmiseks toidu ja sööda jaoks kavandatud 280,0 miljonit eurot kulukohustustena (-3,3 %) ja 244,7 miljonit eurot maksetena (2,3 %); peab kahetsusväärseks, et see summa moodustab 2020. aasta eelarveprojektist vaid 0,17 % ja rubriigi 3 mahust 7,5 % (kulukohustustena);

12. võtab teadmiseks liidu solidaarsuse nurgakiviks oleva liidu kodanikukaitse mehhanismi jaoks kavandatud 156,2 miljonit eurot kulukohustustena (+4,4 %) ja 77,0 miljonit eurot maksetena (-5,7 %);

13. märgib, et võrreldes 2019. aasta eelarvega ei muudeta 2020. aasta eelarveprojektis lubatud alalisi ja ajutisi ametikohti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses ja Euroopa Ravimiametis, nimetatud ametikohtade arv suureneb aga Euroopa Toiduohutusametis (+34, seoses üldiste toidualaste õigusnormide muutmisega), Euroopa Keskkonnaametis (+1) ja Euroopa Kemikaaliametis (+2); toonitab, et vajaduse korral tuleb nendele ametitele eraldada rohkem rahalisi ja inimressursse, et nad saaksid täita oma volitusi ja ülesandeid ning edendada liidus teaduspõhist lähenemisviisi; rõhutab, et parem koordineerimine ametite vahel optimeeriks nende tööd ja riiklike vahendite kasutamist;

14. kutsub komisjoni üles viima katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed kiiresti ellu;

15. juhib tähelepanu sellele, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed tuleks viia kooskõlla kliimaeesmärkidega ja neid tuleks kogu nende olelusringi jooksul rahastada piisavalt, et nad saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada ja valmistada ette pinda tulevaste meetmete vastuvõtmiseks.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

60

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Aurelia Beigneux, Monika Beňová, Malin Björk, Delara Burkhardt, Cristian-Silviu Buşoi, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Nathalie Colin-Oesterlé, Miriam Dalli, Seb Dance, Esther de Lange, Marco Dreosto, Eleonora Evi, Agnès Evren, Fredrick Federley, Pietro Fiocchi, James Alexander Glancy, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Liudas Mažylis, Anthea McIntyre, Aileen McLeod, Tilly Metz, Silvia Modig, Alessandra Moretti, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Rory Palmer, Jutta Paulus, Rovana Plumb, Jessica Polfjärd, Frédérique Ries, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Caroline Voaden, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Michal Wiezik, Anna Zalewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michael Bloss, Christophe Hansen, Lídia Pereira, Susana Solís Pérez, Nikolaj Villumsen

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

60

+

ECR

Pietro Fiocchi, Joanna Kopcińska, Alexandr Vondra, Anna Zalewska

GUE/NGL

Malin Björk, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Nikolaj Villumsen, Mick Wallace

NI

Eleonora Evi, Athanasios Konstantinou

PPE

Bartosz Arłukowicz, Cristian-Silviu Buşoi, Nathalie Colin-Oesterlé, Agnès Evren, Christophe Hansen, Ewa Kopacz, Esther de Lange, Peter Liese, Liudas Mažylis, Ljudmila Novak, Lídia Pereira, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Edina Tóth, Michal Wiezik

RENEW

Pascal Canfin, Catherine Chabaud, Fredrick Federley, Andreas Glück, Jan Huitema, Frédérique Ries, Susana Solís Pérez, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Caroline Voaden

S&D

Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Rory Palmer, Rovana Plumb, Sándor Rónai, Günther Sidl

VERTS/ALE

Margrete Auken, Michael Bloss, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Aileen McLeod, Tilly Metz, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus

 

10

ECR

Anthea McIntyre, Rob Rooken

ID

Simona Baldassarre, Aurelia Beigneux, Marco Dreosto, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Silvia Sardone

NI

James Alexander Glancy

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (26.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Adina-Ioana Vălean</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. peab kahetsusväärseks, et komisjoni kavandatav eelarve jääb 474,6 miljonit eurot alla alamrubriigi 1a ülemmäära, kuigi asjaomaste programmide puhul esineb vahendite ületaotlemist ja need programmid vajaksid lisavahendeid; rõhutab, kui olulised on alamrubriigi 1a programmid, et hoogustada innovatsioonist tulenevat majanduskasvu ja aidata kaasa üleminekule kliimaneutraalsele ühiskonnale kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

2. rõhutab, et liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on tähtis saavutada liidrikoht innovatsioonis ning teha progressiivseid ja murrangulisi kõrgetasemelisi teadusuuringuid, ega nõustu seetõttu nõukogu kärbetega alamrubriigis 1a kokku 747,4 miljoni euro suuruses summas, sealhulgas 424,9 miljonit eurot teadusuuringute ja innovatsiooni ühisele strateegilisele raamistikule, eelkõige eelarveridadel, mis on mõeldud tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate alaste teadusuuringute tugevdamiseks, Euroopa teadustaristu, sealhulgas e-taristu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogias oleva liidrikoha tugevdamiseks, kaasa arvatud 28 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu IKT tegevussuunale ja 20 miljonit eurot COSME programmile, mis võivad kahjustada liidu jõupingutusi kestliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomisel, samuti liidu pingutusi saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja kliimaneutraalsus enne 2050. aastat, jätmata samas kedagi kõrvale;

3. on veendunud, et alamrubriigis 1a oleks eriti mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal vaja ulatuslikku eelarvet, et luua sild üleminekuks eelseisvale mitmeaastasele finantsraamistikule, mille kõik uued programmid vajavad enne täielikku kasutuselevõtmist aega, et tagada nende programmide täielik toimivus, et suuta jätkuvalt aidata kaasa liidu poliitiliste prioriteetide saavutamisele;

4. nõuab seetõttu kulukohustuste assigneeringute taseme tõstmist kuni alamrubriigi 1a ülemmäärani ning kõigi võimalike mitmeaastase finantsraamistiku määruses ette nähtud paindlikkusinstrumendi vahendite ja finantsmääruse erisätte kasutamist, mis puudutab vabastatud vahendite uuesti kasutusse võtmist teadusprojektideks, et tagada 2020. aasta eelarves ettenähtud kulukohustuste assigneeringute võimalikult kõrge tase;

5. tuletab meelde teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust ühiskondlike probleemide lahendamisel ja kestliku arengu toetamisel, märgib esitatud taotluste liiga suurt mahtu mitmete programmide, näiteks „Horisont 2020“ ja COSME puhul, mistõttu programmi „Horisont 2020“ taotluste edukuse määr on eelmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiga võrreldes madalam, mis tähendab, et kui liidu raha eraldataks piisavalt, võiks kvaliteetseid teadus- ja innovatsiooniprojekte rahastada palju rohkem; rõhutab, et neid vajadusi saaks rahuldada suurema 2020. aasta eelarvega; ning suurendades vastastikust täiendavust muude liidu fondide, rahastamisvahendite, riiklike programmide ja erainvesteeringutega; on veendunud, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine peaks eelkõige toetama valdkondi, mis kannatavad tõsiste turutõrgete ja hooletusse jäetud ühiskondlike probleemide all; on seetõttu veendunud, et vabastatud vahendid tuleks vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 uuesti kättesaadavaks teha; tuletab meelde oma seisukohta, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on programmi „Euroopa horisont“ jaoks vaja vähemalt 120 miljonit eurot (2018. aasta hindades);

6. rõhutab, et VKEd on liidu majanduse oluline osa, sest nad pakuvad liidus palju töökohti; näeb vajadust luua VKE-sõbralik ärikeskkond ning toetada VKEde klastreid ja võrgustikke; väljendab seetõttu heameelt VKEde vahendi suurendamise üle; märgib murelikult, et nõukogu kärpis VKEde suuremale innovatsioonile mõeldud vahendeid ning et see saadab liidu ettevõtetele vastandliku signaali;

7. rõhutab, kui oluline on saavutada digitaalse ühtse turu eesmärgid, et parandada liidu digiüleminekut ja liidu majanduse, avaliku sektori ja kodanike e-kaasatust; tunnustab sellega seoses selliste algatuste nagu WiFi4EU tähtsust; taunib nõukogu kavandatavaid selle algatuse kärpeid;

8. rõhutab vajadust reformida liidu liikuvussektorit, et saavutada liidus kestlik, puhas ja konkurentsivõimeline transport, muuta liidu autotööstus tuleviku vajadustele vastavaks ja saavutada meie kliimaeesmärgid; rõhutab seetõttu vajadust piisava rahastamise järele programmidele, millega neid eesmärke toetatakse, nagu programm „Horisont“, Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogramm ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte; on seetõttu mures nõukogu kavandatavate kärbete mõju pärast ressursitõhusa, keskkonnahoidliku, ohutu ja sujuva liidu transpordisüsteemi loomisele;

9. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjoni kavandatud eelarve jääb jälle tunduvalt alla ACERi poolt taotletavale, mis võib ohustada ACERi toimimist ja suutlikkust täita oma seire- ja turu läbipaistvusega seotud ülesandeid, rääkimata talle hiljutiste õigusaktidega antud täiendavatest ülesannetest;

10. kordab, et teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid investeeringuid tuleb suurendada, et parandada juurdepääsu teadmistele, toetada sotsiaalset arengut ja tõsta elatustaset;

11. nõuab kõigile oma pädevusvaldkonda kuuluvatele ametitele (ACER, BEREC, ENISA ja GSA) assigneeringuid ja personali sellisel tasemel, mis vastaks nende esitatud taotlustele; nõuab, et finants- ja personaliressursse suurendataks vastavalt asjaomaste ametite ülesannete laiendamisele ja uute õigusaktide peatsele rakendamisele, samuti vastavalt vajadusele kavandada tulevasi rolle ja vastutusalasid; märgib, et GSA seisab silmitsi uute väljakutsetega, mis on seotud julgeoleku ja muude tundlike valdkondadega, mille puhul on tõenäoline, et allhanked vähendavad turvalisust ja kulutõhusust ning viivad oskusteabe kadumiseni; seetõttu on vaja värvata ja tööl hoida kõrgelt kvalifitseeritud eksperte;

12. tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2017/1953[9] lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduses võetud kohustust, mille eesmärk on kohalikes kogukondades internetiühenduse edendamiseks tagada kolme aasta jooksul 120 miljoni euro suurune kogusumma, et sellest algatusest saaks tõeline Euroopa edulugu kohalike kogukondade ja kodanike hüvanguks; rõhutab sellega seoses, et pärast kaht konkursikutset on WiFi4EU portaalis registreeritud rohkem kui 23 000 omavalitsust kogu liidust ning et WiFi4EU vautšer on juba eraldatud 6200 omavalitsusele, mis näitab algatuse edu;

13. nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid puhtamate tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks, samuti täiendavaid rahalisi vahendeid, et hõlbustada söe- ja süsinikumahukate piirkondade energiasüsteemi õiglast ümberkujundamist, et aidata täita kohustusi, mille liit on võtnud Pariisi kokkuleppe alusel, sealhulgas käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jätkamise ning uute algatamise abil; kordab Euroopa Parlamendi ettepanekut luua mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames õiglase ümberkujundamise fond, et käsitleda sotsiaalset, sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju töötajatele ja kogukondadele, kellele üleminek söe- ja süsinikusõltuvuselt mõjub negatiivselt; rõhutab vajadust jätkata liidu söe- ja süsinikumahukate piirkondade toetamist, et nad oleksid valmis energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise uue fondist kasu saama;

14. rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon on kestliku arengu põhitegurid, ning tuletab meelde liidu ja selle liikmesriikide võetud kohustust saavutada kestliku arengu eesmärgid; väljendab heameelt komisjoni prognoosi üle, et kliimamuutustega seotud kulutused moodustavad 2020. aasta eelarvest 21 %, tuletab meelde, et neid jõupingutusi tuleb tõhustada; taunib asjaolu, et programmi „Horisont 2020“ kavandatud eelarve ei suuda tõenäoliselt täita oma kliima- ja kestlikkuse kulueesmärke ning seega kogu praegust mitmeaastast finantsraamistikku; rõhutab oma seisukohta, et Pariisi kokkuleppe alusel võetud liidu kohustuse tõttu tuleks kliimaga seotud kulutusi piisavalt suurendada; tuletab sellega seoses meelde nii energiatõhususe esmatähtsaks pidamise põhimõtet, mis on kiidetud heaks, kui ka liidu eesmärki jõuda taastuvenergia osas esikohale;

15. nõuab täiendavaid assigneeringuid Euroopa ühendamise rahastule, eelkõige selle kestliku energia ja IKT-harudele, et tagada energialiidu lõpuleviimine ning isoleeritud turgude ühendamine ja allesjäänud kitsaskohtade kõrvaldamine, aga ka tuleviku vajadustele vastav ELi energiavõrk;

16. on sügavalt mures jätkuva ebakindluse pärast, mis on seotud Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust; rõhutab, et vaja on rahalisi ettevaatusabinõusid juhuks, kui Ühendkuningriik ei osale täielikult või osaliselt 2020. aasta eelarves, ning kutsub seetõttu kõiki teisi liikmesriike üles kaasa aitama ja Ühendkuningriigi osamaksu täielikult kompenseerima, kuna kõik programmid on jõudnud lõppjärku ning liidu rahaliste vahendite saajad vajavad kindlust, et liit täidab oma kohustusi;

17. rõhutab, et liidu suutmatus täita oma õiguslikke ja poliitilisi kohustusi maksete assigneeringute alal võib tõsiselt kahjustada tema usaldusväärsust ning mõjuda väga negatiivselt usaldusele liidu institutsioonide suutlikkuse suhtes täita oma ülesandeid; rõhutab, et eeltoodut võimendab asjaolu, et liit on lähenemas praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpule ja seega tuleb mitmeaastaste programmide rakendamisega kiiresti edasi minna.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

6

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Klaus Buchner, Carlo Calenda, Andrea Caroppo, Maria Da Graça Carvalho, Katalin Cseh, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Jens Geier, Nicolás González Casares, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Eva Kaili, Seán Kelly, Łukasz Kohut, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Ville Niinistö, Mauri Pekkarinen, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, John David Edward Tennant, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Isabella Tovaglieri, Adina-Ioana Vălean, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rasmus Andresen, Marco Dreosto, Giorgos Georgiou, Klemen Grošelj, Alicia Homs Ginel, Adam Jarubas, Janusz Lewandowski, Jutta Paulus, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Edina Tóth

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Hannes Heide

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

54

+

ECR

Evžen Tošenovský

ID

Thierry Mariani, Joëlle Mélin

PPE

François-Xavier Bellamy, Maria Da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, András Gyürk, Adam Jarubas, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Janusz Lewandowski, Eva Maydell, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Edina Tóth, Adina-Ioana Vălean, Henna Virkkunen, Pernille Weiss

RENEW

Nicola Beer, Katalin Cseh, Martina Dlabajová, Valter Flego, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Dominique Riquet

S&D

Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Jens Geier, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Hannes Heide, Alicia Homs Ginel, Ivo Hristov, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

François Alfonsi, Rasmus Andresen, Michael Bloss, Klaus Buchner, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Jutta Paulus

 

6

ECR

Jessica Stegrud

ID

Paolo Borchia, Andrea Caroppo, Marco Dreosto, Isabella Tovaglieri

NI

John David Edward Tennant

 

6

0

ECR

Grzegorz Tobiszowski

GUE/NGL

Manuel Bompard, Marc Botenga, Giorgos Georgiou, Marisa Matias

ID

Markus Buchheit

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Svenja Hahn</Depute>

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vastutusvaldkonda kuuluvad eelarvemenetluses eelarveread jaotistes 2 (siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd), 14 (maksukorraldus ja tolliliit) ning 33 (õigus- ja tarbijaküsimused);

2. rõhutab, et siseturg on endiselt üks liidu suurimaid ja konkreetsemaid saavutusi, mis toob kasu ettevõtjatele, sealhulgas mikro- ja väikeettevõtjatele, tarbijatele ja kodanikele kogu Euroopas, ning et 2020. aasta eelarves tuleks prioriteediks seada ühtse turu edasine süvendamine, vähendades liigset bürokraatiat, mis takistab kaupade, kapitali, teenuste ja tööjõu vaba liikumist, ning digitaalse ühtse turu arendamine, et liidu ettevõtlus oleks jätkuvalt konkurentsivõimeline ja tarbijate huvid kogu liidus kaitstud; rõhutab sellega seoses, et selles valdkonnas tuleb süstemaatiliselt jälgida edusamme, tuvastada tekkivad probleemid ja esitada poliitilisi soovitusi digitaalse ühtse turu edasiarendamiseks;

3. rõhutab teenuste siseturu tähtsust; kutsub liitu üles eraldama täiendavaid rahalisi vahendeid teenuste siseturu väljakujundamiseks ning ergutama uute ja uuenduslike teenuste väljatöötamist;

4. nõuab, et 2020. aasta eelarvega aidataks täita Euroopa poolaasta raames esile tõstetud prioriteetseid ülesandeid, nimelt teha kvaliteetseid investeeringuid ja viia ellu niisuguseid reforme, millega suurendatakse ettevõtjate, sh mikro- ja väikeettevõtjate konkurentsivõimet ja tootlikkuse kasvu, ning jätkataks ühtse turu süvendamist ja ühtse digitaalse turu lõplikku väljaarendamist;

5. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma eelarveprojektis eraldanud enamiku siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni peamiste prioriteetide, sealhulgas kaupade ja teenuste siseturu, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) toetamise, tarbijakaitse ja konkurentsivõime jaoks piisava eelarve, ning kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles nende assigneeringute osas 2020. aasta eelarves kokku leppima;

6. väljendab heameelt, et suurendatakse eelarverea 02 03 01 (kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine) assigneeringuid turujärelevalve ja ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustiku loomise jaoks, samuti eelarverea 02 02 02 (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu parandamine rahastamisele) ning eelarverea 02 01 04 01 (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi toetuskulud) assigneeringuid, kuna need kolm meedet on väga olulised liidu majanduskasvu ergutamiseks; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu on vähendanud eelarveridade 02 03 01 ja 02 02 02 assigneeringuid;

7. rõhutab sellega seoses, et VKEd on liidu majanduse oluline osa ning neil on tähtis roll töökohtade loomisel kogu liidus, ning peab vajalikuks VKEde jaoks soodsa ettevõtluskeskkonna loomist ja edendamist; rõhutab seetõttu, et VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine jääb 2020. aasta eelarves siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tähtsaimaks prioriteediks;

8. rõhutab, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) on oluline vahend, millega ergutada ettevõtluskultuuri, toetada olemasolevaid VKEsid ning tagada konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja majanduskasv; nõuab eelkõige Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi Accelerator (VKEde rahastamisvahend) tugevdamist, kuna sellega pakutakse otsustava tähtsusega toetust sellistele VKEdele, kellel on täiesti uued ideed ja turustatavad uuenduslikud lahendused; on seisukohal, et liidu eelarve ja sellega tagatud rahastamisvahendite kättesaadavus on peamine vahend, millega muuta idufirmad, mikroettevõtjad ja VKEd konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks ning suurendada liidus ettevõtlusvaimu;

9. rõhutab, kui oluline on tugev ja tõhusalt rakendatud tarbijapoliitika, mis pakub tarbijatele kaitset ja prognoositavust ning võitleb ebaausate kaubandustavade vastu nii veebis kui ka väljaspool seda ning annab ettevõtjatele kindlustunde, et pakkuda oma kaupu ja teenuseid kogu siseturul, ning tagab liidu ja siseriiklike õigusnormide jõustamise ja järgimise turgudel, hoides samas VKEde bürokraatiakoormuse minimaalsena; rõhutab, et tarbijakaitse probleemid püsivad nii digitaalses kui ka füüsilises keskkonnas, ning seetõttu on äärmiselt oluline suurendada tarbijate ja kodanike harimist ja teadlikkust;

10. väljendab heameelt eelarverea 33 04 01 (tarbijahuvide kaitse ning tarbijate ohutuse ja teavitamise parandamine) maksete assigneeringute suurendamise üle, kuna tarbijate õiguste suurendamisega ja teadlikkuse tõstmisega nendest saab tõhusalt suurendada tarbijate usaldust siseturu vastu ja usku, et liit suudab pakkuda konkreetset kasu;

11. toonitab, et on tähtis piisavalt rahastada üleminekut täielikult automatiseeritud tollitoimingutele, et tagada Euroopa äriühingute suurem tõhusus, õiglane konkurents ja tarbijate ühtlustatud kaitse; on seisukohal, et selleks on oluline eraldada rohkem rahalisi vahendeid programmile „Toll 2020“, mis sisaldab koostöömehhanisme, mis võimaldavad tolliasutustel ja -ametnikel kogu liidus vahetada ja jagada teavet ja parimaid tavasid, ning väga oluline on ka tagada rahalised vahendid ajakohaste ja tõhusate tollikontrolli seadmete ostuks ja korrashoiuks;

12. tuletab meelde, et komisjonil ja liikmesriikidel on juba tekkinud viivitusi liidu tolliseadustiku ajakavale vastaval rakendamisel, ning peab seetõttu väga kahetsusväärseks eelarverea 14 02 01 (tolliliidu toimimise ja moderniseerimise toetamine) eelarveassigneeringute vähendamist, mis võib põhjustada lisaviivitusi ja takistada tollikontrollide tõhususe suurendamist kogu ELis ning takistada siseturu toimimist; tuletab meelde, et tolliseadustiku täielik ja ühtne rakendamine on oluline kodanike ja liidu finantshuvide paremaks kaitsmiseks ning e-toll on siseturu parema toimimise jaoks prioriteetne poliitika;

13. tõdeb, et 2020. aasta on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta, ning kutsub seetõttu komisjoni üles kasutama 2020. aasta eelarves täiel määral ära mitmeaastase finantsraamistiku olemasolevaid varusid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vastutusalasse kuuluvates poliitikavaldkondades;

14. rõhutab, kui oluline on, et komisjon järgiks täielikult Euroopa Kontrollikoja soovitusi, et tagada tõhusam eelarve ja Euroopa kodanike jaoks suurem väärtus;

15. kutsub komisjoni üles rahastama kõiki siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni poolt heaks kiidetud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Adam Bielan, Hynek Blaško, Vlad-Marius Botoş, Markus Buchheit, Dita Charanzová, David Cormand, Petra De Sutter, Dinesh Dhamija, Carlo Fidanza, Alexandra Geese, Svenja Hahn, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, Andrey Kovatchev, Maria Manuel Leitão Marques, Morten Løkkegaard, Adriana Maldonado López, Antonius Manders, Beata Mazurek, Leszek Miller, Brian Monteith, Dan-Ştefan Motreanu, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clara Aguilera, Claudia Gamon, Lucy Elizabeth Harris, John Howarth

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Delara Burkhardt, Predrag Fred Matić

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ECR

Adam Bielan, Carlo Fidanza, Eugen Jurzyca, Beata Mazurek

GUE/NGL

Anne-Sophie Pelletier

NI

Marco Zullo

PPE

Pablo Arias Echeverría, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Dan-Ştefan Motreanu, Kris Peeters, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Marion Walsmann

RENEW

Andrus Ansip, Vlad-Marius Botoş, Dita Charanzová, Dinesh Dhamija, Claudia Gamon, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard

S&D

Alex Agius Saliba, Clara Aguilera, Delara Burkhardt, John Howarth, Maria Manuel Leitão Marques, Adriana Maldonado López, Predrag Fred Matić, Leszek Miller, Christel Schaldemose

VERTS/ALE

David Cormand, Petra De Sutter, Alexandra Geese, Marcel Kolaja, Kim Van Sparrentak

 

6

ID

Alessandra Basso, Hynek Blaško, Markus Buchheit, Virginie Joron

NI

Lucy Elizabeth Harris, Brian Monteith

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu


 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (26.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Daniel Freund</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. võtab teadmiseks komisjoni poolt transpordivaldkonnas kavandatud eelarveprojekti; peab kahetsusväärseks nõukogu poolt nõutavaid valimatuid kärpeid; nõuab kindlalt ELi transpordisektorile ambitsioonikat eelarvet, milles võetakse arvesse ELi transpordipoliitikaga seotud esilekerkivaid probleeme ja praeguseid poliitilisi prioriteete;

2. usub, et aeg on küps ELi transpordisektori rahastamise põhjalikumaks ümberkujundamiseks, et luua 2050. aastaks netoheitevaba transpordisektor ja tagada täielik kooskõla Pariisi kokkuleppe ning kestliku arengu eesmärkidega; rõhutab, et väga oluline on, et programmi „Horisont 2020“ transpordivaldkonna portfelli, programmide ja ühisettevõtete rahastamine oleks kõrgel tasemel, tulemustele suunatud ja tõhus; rõhutab CO2-heite vähendamise ja digitaliseerimise valdkonna projektide ja programmide tähtsust, nõuab nende piisavat rahastamist ja prioriteediks seadmist; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks digitaaltehnoloogiale üleminekut logistika valdkonnas; on veendunud, et selle reformi puhul tuleb täiel määral arvesse võtta haavatavate ühiskonnarühmade ja piirkondade vajadusi, et üleminek oleks õiglane ja kaasav; rõhutab, et rahastamine peab tagama parema transpordiühenduse ja tõhususe;

3. on seisukohal, et ELi transpordipoliitika on oluline majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse seisukohast ning seetõttu tuleks esikohale seada pigem projektide kvaliteet ja jätkusuutlikkus ning nende kasulikkus kodanikele ja ettevõtetele kui nende suurus või maht; rõhutab, et ELi transpordipoliitika vajab asjakohast ja piisavat rahastamist, et tagada Euroopas, sealhulgas äärepoolsemates geograafilistes piirkondades, majanduskasv, töökohad ja konkurentsivõime ning teha rohkem investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse; rõhutab, et peamiste taristuprojektide tõhususe suurendamiseks tuleb poliitika, rahastamise ja haldusmenetluse vahel välja töötada valdkonnaülesed seosed;

4. rõhutab ELi transpordipoliitika ja investeeringute otsustavat tähtsust ELi territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel ja tugevdamisel ning kõigi ELi piirkondade, sealhulgas kaugemate piirkondade, äärepoolseimate piirkondade, saarte, mägipiirkondade ja piirialade, samuti rahvastikukaoga ja hõredalt asustatud alade territoriaalse juurdepääsetavuse ja omavahelise ühendamise tagamisel;

5. märgib, et avaliku sektori investeeringud maantee-, raudtee-, õhu- ja meretransporti mõjutavad positiivselt siseturgu ja ELi majandust, millest peab saama maailma liider;

6. rõhutab, et ELi transporditaristu poliitikas tuleb pöörata tugevam integreeriv fookus järgmisele kolmele aspektile:

– koridoride ja üldise võrgu omavaheline ühendatus ning piiriülesed ühendused peavad olema prioriteet,

– ühendveod peavad olema projektidega seotud otsuste tegemise alus ja

– koostalitlusvõime peab olema transpordiprojektide kaasrahastamise tingimus;

7. rõhutab veel kord, et esialgne kokkulepe, milles käsitletakse määrust, millega luuakse InvestEU programm[10], sisaldab üldist sätet (mida kohaldatakse kõikide transpordiga seotud rahastamisvahendite suhtes), et „ei tohi toetada projekte, mis ei ole kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas“ ning et rahastamist ja investeerimistoiminguid „hinnatakse, et teha kindlaks, kas neil on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju, ja kui selline mõju on, siis hinnatakse neid kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast“; tuletab meelde, et InvestEU fondist tuleks toetada investeeringuid, mis aitavad kaasa suuremale majanduslikule, territoriaalsele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele liidus, ning et ELi rahalise toetuse mõju ja lisandväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane maksimeerida asjaomaste liidu programmide koostoimet sellistes valdkondades nagu transport, energia ja digitaliseerimine;

8. rõhutab, et lisaks Euroopa Investeerimispanga (EIP) põhirollile Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja InvestEU fondi rakendamisel on väga oluline, et EIP transpordipoliitika eelseisev läbivaatamine 2020. aastal sillutaks teed panga transpordivaldkonna rahastamise põhjalikumaks läbivaatamiseks; tuletab meelde, et EIP on ajavahemikul 2007–2018 andnud transpordiprojektidele ligikaudu 140 miljardi euro ulatuses laene, millest umbes 80 % on seotud maanteetaristuga[11]; palub EIP-l esitada parlamendile õigeaegselt aruanne oma transpordipoliitika läbivaatamise kõigi etappide kohta;

9. rõhutab Euroopa ühendamise rahastu keskset rolli sellise suure jõudlusega üleeuroopalise võrgu (TEN-T) arendamisel, mis on jätkusuutlik ja omavahel ühendatud transpordi, energeetika ja digitaalteenuste taristu valdkonnas; kordab, et TEN-T kiire väljakujundamine aitab märkimisväärselt kaasa ELi sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse parandamisele ning ELi CO2-heite vähendamise eesmärkide edendamisele; rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu on väga oluline ELi jätkusuutlikku pikaajalisse majanduskasvu, innovatsiooni, ühtekuuluvusse, konkurentsivõimesse ja töökohtade loomisse investeerimiseks;

10. on veendunud, et Euroopa ühendamise rahastu kulutusi transpordi valdkonnas on võimalik parandada, suurendades veelgi nullheitega transpordiliikide rahastamise osakaalu; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu on transpordisektoris väga oluline rahastamisvahend ning kulutuste lühikeses ja pikas perspektiivis kavandamisel tuleks võtta arvesse tulemustele orienteeritud lähenemisviisi ning püüda saavutada ELi lisaväärtust, eriti seoses TEN-T põhi- ja üldvõrkude arendamise ja lõpuleviimisega; kiidab heaks komisjoni lähenemisviisi kaasrahastada demonteeritud või mahajäetud[12] piirkondlike piiriüleste raudteeühenduste taasloomist ning ergutab liikmesriike, piiriüleseid piirkondi ja komisjoni veelgi intensiivistama asjaomaseid alt üles suunatud projekte, mis aitavad kaasa piiride taasavamisele ELis, juhul kui sellised piirid on veel olemas; kutsub komisjoni üles märkimisväärselt suurendama summat Euroopa ühendamise rahastu eelarvereal, mis on reserveeritud demonteeritud või mahajäetud piirkondlike raudteeühenduste taastamise rahastamiseks, seades prioriteediks geograafiliselt ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad; kutsub komisjoni üles võtma arvesse transporditaristu ikka veel suuri erinevusi ELis; tuleb intensiivistada raudtee infrastruktuuri edasist elektrifitseerimist ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on vaja kiiremini kasutusele võtta; jätkusuutliku ja tõhusa kaubaveosüsteemi tagamiseks tuleks Euroopa ühendamise rahastu eelarves võtta arvesse ka raudteekaubaveo müra vähendamise meetmeid; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastuga tuleks teha enamat meretranspordi integreerimiseks ja edendamiseks; nõuab, et transpordile rahaliste vahendite eraldamisel kaitstaks Euroopa ühendamise rahastu rahastamist;

11. palub komisjonil esitada 2019. aasta lõpuks kõigi lepinguliste projektide elluviimise kohta hinnangu, mis sisaldab muu hulgas andmeid projektide elluviimise hetkeseisu kohta, prognoose projektide lõpuleviimise kohta ning ettepanekuid, mis võimaldaksid saavutada kulutuste tasemeks 100 %, sealhulgas rahaliste vahendite ümberpaigutamine;

12. tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika raames transporditaristu rahastamisega tuleks püüda saavutada aluslepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk; rõhutab, et detsentraliseeritud lähenemisviis on oluline ning et maapiirkondade ühendatus ja ligipääsetavus on endiselt probleem, millega tuleb kiiremas korras tegeleda; väljendab muret selle pärast, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi kasutamisel on vähe tähelepanu pööratud vedude ümbersuunamisele; rõhutab vajadust kasutada ELi rahalisi vahendeid CO2-heite vähendamiseks ka transpordisektoris; soovitab suurendada jalgrattasõitu ja kõndimist soodustavaid investeeringuid; kordab oma pikaajalist nõudmist, et ELi poolne rahastamine transpordisektoris, eelkõige koostöös liikmesriikidega hallatavate vahendite osas oleks läbipaistev; palub komisjonil teha kättesaadavaks ulatuslik teave ERFist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud transpordiprojektide kohta;

13. palub komisjonil esitada aasta lõpuks hinnang ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta transpordiprojektide jaoks Euroopa ühendamise rahastu, Ühtekuuluvusfondi ja ERFi raames, sealhulgas transpordistrateegiate ja partnerluslepingutes sätestatud eeltingimuste täitmise taseme kohta;

14. palub komisjonil esitada 2019. aasta lõpuks hinnangu rahastamisvahenditele eraldatud summade kasutamise hetkeseisu kohta, prognoosid vahendite kasutamise lõpliku taseme kohta ja ettepanekud, mida tuleb kohaldada 100 % taseme saavutamiseks, sealhulgas ümberpaigutused Euroopa ühendamise rahastu muudele eelarveridadele;

15. palub komisjonil esitada hinnangu SESARi kasutuselevõtu jaoks eraldatud summade, hetkeolukorra, tulevaste meetmete ja nendest summadest rahastatud projektide panuse kohta SESARi kasutuselevõtmiseks liikmesriikides;

16. ergutab komisjoni edendama mugavate Euroopa öörongide liikluse taaselavdamist, kuna tegemist on võimaliku ja säästva alternatiiviga lühilendudele ja pikkadele autoreisidele; palub komisjonil uurida võimalikke viise, kuidas kombineerida EuroVelo võrgustiku kaasrahastamist üldraudteevõrgu rahastamisega;

17. on seisukohal, et meretransport pakub alternatiivi põhimõttele, et kõiki kaupu transporditakse autovedudega; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/802[13] (millega kehtestatakse piirmäärad laevakütuste väävlisisaldusele) sätted suurendavad selle transpordiliigi säästlikkust ja et kõnealuse sektori CO2-heite vähendamisel on veel arenguruumi; märgib, et Euroopa sadamad on mitmeliigilised sõlmpunktid ja nende kaudu imporditakse ELi rohkem kui 90 % kaupadest; kutsub komisjoni üles seda transpordiliiki rohkem edendama ja rahastama;

18. rõhutab, et digitaliseerimine võib muuta transpordi ELis kaasavamaks, innovaatilisemaks, ühendatumaks ja säästvamaks; tuletab komisjonile meelde, kui tähtis on koostada uus ELi strateegia, mille prioriteedid peavad olema õiglane üleminek ja ümberõpe nende inimeste jaoks, kelle töökohad transpordisektori digitaaltehnoloogiale ülemineku tõttu kaovad;

19. võttes arvesse liiklusõnnetustest põhjustatud surmajuhtumite ja vigastuste endiselt väga suurt arvu ning uut maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise direktiivi ja selle sätet, et „liikmesriigid tagavad vähekaitstud liiklejate vajaduste arvesse võtmise“, nõuab, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid veelgi enam tähelepanu eri transpordivahendeid kasutavate reisijate ohutuse tagamise rahastamisele, keskendudes vähem kaitstud liiklejate, nagu jalakäijate, puuetega inimeste, jalgratturite ja muude mikroliikuvuse kasutajate ohutusele, samuti vedude ohutumatele ja väiksema heitega transpordiliikidele, nt raudteetranspordile ümbersuunamisele; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele vajalikku tehnilist ja haldusabi olemasolevate teede asjakohaste hooldusmeetmete osas nende vastavates terviklikes transpordikavades, et parandada teede kvaliteeti ja ohutust;

20. leiab, et linnatranspordi rahastamise tugevam seostamine säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega on oluline, et edendada linnalise liikumiskeskkonna ümberkujundamist; nõuab, et nende linnalise liikumiskeskkonna kavadega edendataks erinevate säästvate transpordiliikide vahel mitmeliigilise transpordi võimalusi, rakendades ELi kodanike diskrimineerimise vältimise tagamiseks tasakaalustatud sotsiaalmajanduslikke meetmeid;

21. rõhutab, et linnalise liikumise kord peab aitama lühendada trajektooril kodu-töö-kodu liikumiseks kuluvat aega, tagada koostalitlusvõime, suurendada ühistranspordi atraktiivsust elanikkonna silmis ning vähendada isiklike transpordivahendite kasutamist, aidates seeläbi muuta keskkonda säästvamaks, võidelda kliimamuutuste vastu ning soodustada ühiskonna arengut; on seisukohal, et arvestades ühistranspordiliikide mitmekesisust ELi suurlinnapiirkondades (mõned neist on hajutatud transpordisüsteemidega ja kehvasti organiseeritud piletimüügiga, mis muudab nende kasutamise kulukamaks), tuleks 2020. aasta eelarves keskenduda probleemidele, mis tulenevad ühistranspordi keerukast piletimüügist, ning toetada tegevuskava koostamist ühtse mitmeliigilise piletimüügisüsteemi rakendamiseks;

22. nõuab täielikult läbipaistvat rahastamist ja projektide läbipaistvamat hindamist, pöörates erilist tähelepanu kodanike, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide osalemisele läbipaistvas otsuste tegemise protsessis ning jälgides suurte projektide, mille investeeringute kogumaht on üle 1 miljardi euro, arengut; on arvamusel, et rahastamisel tuleks keskenduda eesmärkidele, millega tagatakse liikmesriikidele tõeline lisaväärtus, eriti sotsiaalsel tasandil ja keskkonna seisukohast;

23. tuletab meelde, et avaliku sektori taristuinvesteeringud on eriti tundlikud korruptsiooni suhtes; rõhutab, kui oluline on tagada läbipaistvad ja konkurentsipõhised pakkumismenetlused ELi rahastatavate suuremahuliste transporditaristu projektide puhul; nõuab, et avaliku sektori hankijad ja eelnimetatud suuremahuliste projektide pakkujad sõlmiksid ausameelsuse kokkulepped, mille põhjal kolmandad isikud jälgivad parimate tavade ja läbipaistvuse alaste kohustuste täitmist; tuletab meelde, et liikmesriikidel lasub esmane vastutus sellise juhtimissüsteemi loomise eest, mille eesmärk on tagada investeerimisprojektide tulemuslik ja tõhus elluviimine, ning nõuab tungivalt, et komisjon tagaks projektide elluviimise hõlbustamiseks vajaliku haldus- ja tehnilise toe; juhib tähelepanu sellele, et hankemenetlustes on oluline võtta arvesse ka töötajate sotsiaalseid tingimusi; juhib tähelepanu asjaolule, et praegu on kogu transpordisektoril raske töötajaid värvata ja et töötajate leidmisega seotud probleemide käsitlemiseks tuleb töötingimusi parandada;

24. on seisukohal, et transpordiprojektide kulude-tulude analüüs ei peaks enam keskenduma lühiajalisele majandusanalüüsile, vaid kõigi lühi- ja pikaajaliste väliskulude põhjalikule mõistmisele, lähtudes hiljutisest komisjoni tellitud uuringust väliskulude ja kulude arvessevõtmise kohta, mis näitas, et transpordi väliskulud on hinnanguliselt ligikaudu 1000 miljardit eurot aastas[14];

25. kutsub komisjoni üles kasutama rohkem tulemustele suunatud lähenemisviisi, püüdma saavutada ELi lisaväärtust ja keskenduma katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete valikukriteeriumide kindlaksmääramisel rohkem poliitilistele eesmärkidele, ning tuletab meelde nende nõuetekohase elluviimise tähtsust;

26. kordab, et vaja on tugevat Euroopa Liidu Lennundusohutusametit (EASA) koos asjakohase rahastamisega, et tagada ELi kodanike ohutus ja julgeolek (nt uute tehnoloogiatega kaasnevad probleemid, küberohud, GNSSi segamine), lennutranspordisektori keskkonnasäästlikkus, vähendades selle keskkonnajalajälge (vähem müra ja heiteid, CO2-heite vähendamine, ringmajandus), edendades keskkonnakaitset (leevendusmeetmed), uuenduslike ja säästvate tehnoloogiate (mehitamata õhusõidukid, elektri- ja hübriidõhusõidukid, säästvad lennukikütused) arendamist, ökomärgise programmi ja mitmeliigilist liikuvust (st ühendused raudtee ja lennujaamade taristu vahel), ning olla selles valdkonnas üleilmne liider;

27. peab kahetsusväärseks, et ELi transpordiga seotud ametite – EASA, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) – laiendatud ülesandeid ei ole 2020. aasta eelarves arvesse võetud, kuigi suurenenud vajadust finants- ja inimressursside järele tuleks arvesse võtta, et tagada nende ülesannete täielik täitmine; tuletab meelde, et kontrollikoja arvamuse kohaselt võib ERA töö ühte asukohta tsentraliseerimine vähendada ELi eelarvest kaetavaid kulusid;

28. rõhutab, kui olulised on projektid, millega edendatakse turismi, kuivõrd turism on sektor, mis annab märkimisväärse panuse liikmesriikide SKPsse ja millel on majanduslik mõju majanduskasvule, konkurentsivõimele, tööhõivele ja sotsiaalsele arengule; peab kahetsusväärseks, et eelarves ei sisaldu turism omaette poliitikavaldkonnana, ning kordab oma nõudmist, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks eraldi eelarverea all ette konkreetne ja sihtotstarbeline rahastamine üksnes turismile; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid seisavad turismisektoris silmitsi ühiste probleemidega, sealhulgas kriisiohjamine, konkurents kolmandate riikidega, turismi säästlikkus, kohalike ja isoleeritud kogukondade tugevdamine ning üleminek süsinikdioksiidiheitevabale majandusele, ning et ELi ühine poliitika annab seega olulist lisaväärtust.

 


 

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT ARVAMUSE KOOSTAJA ON TEAVET SAANUD

 

 

 

 

Üksus ja/või isik

Euroopa Transpordi- ja Keskkonnaföderatsioon – 58744833263-19

 

 

Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühendus – 7574621118-27

 

 

 

 

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Ciarán Cuffe, Johan Danielsson, Andor Deli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Caroline Nagtegaal, Bill Newton Dunn, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Sven Schulze, Vera Tax, Cristian Terheş, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paolo Borchia, Gina Dowding, Ilhan Kyuchyuk, Ljudmila Novak, Andrey Novakov, Anne-Sophie Pelletier, Catherine Rowett

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

GUE/NGL

Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Anne-Sophie Pelletier

NI

Mario Furore

PPE

Andor Deli, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Ljudmila Novak, Andrey Novakov, Sven Schulze, Barbara Thaler

RENEW

José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Ilhan Kyuchyuk, Caroline Nagtegaal, Bill Newton Dunn, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet

S&D

Andris Ameriks, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Vera Tax, Cristian Terheş, István Ujhelyi, Petar Vitanov

VERTS/ALE

Ciarán Cuffe, Anna Deparnay-Grunenberg, Gina Dowding, Tilly Metz, Catherine Rowett

 

6

ECR

Peter Lundgren

ID

Paolo Borchia, Marco Campomenosi, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo

 

3

0

ECR

Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (7.10.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Younous Omarjee</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et ühtekuuluvus on üks Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud liidu eesmärk, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174, ning see kuulub liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on üks olulisemaid liidu poliitikavaldkondi ja tema peamine avaliku sektori investeerimispoliitika, mille eelarve 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on 351,8 miljardit eurot ehk üks kolmandik mitmeaastasest finantsraamistikust, ning et see peaks jääma nii ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, ilma edasisi kärpeid tegemata, ning et uued liidu algatused peavad olema vastavuses uute ja piisavate rahaliste vahenditega ning neid tuleb käsitleda kaasotsustamismenetluse raames;

2. rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika tugineb solidaarsuspoliitikale ja selle aluslepingust tulenev eesmärk on edendada ja toetada liikmesriikide ja piirkondade üldist harmoonilist arengut, edendada piirkondadevahelist koostööd ning vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust liidu piirkondade vahel ja nende sees ning tagada, et ükski piirkond ei jääks maha, võttes seejuures arvesse demograafilisi probleeme; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika loob majanduskasvu ja töökohti kogu liidus ning aitab saavutada liidu peamisi eesmärke ja prioriteete, sealhulgas kliima- ja energiaeesmärke ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu; märgib, et täiendavus võib aidata saavutada struktuurifondide tasakaalustatud kasutamise kombinatsioonis kõigi olemasolevate allikatega, sealhulgas rahastamisvahenditega;

3. väljendab heameelt selle üle, et 2007.–2013. aasta programmide jaoks ei ole rohkem maksevajadusi ning et maksete parem täitmine ja projektide valimise hoogustumine jätkub ning kohapeal projektide valimise määr on lõpuks jõudnud eelmise programmitöö perioodi tasemele ja ületab selle (2019. aasta septembri seisuga 83%); tõdeb siiski, et liikmesriikide vahel on projektide valimise määras suured erinevused, ning kutsub komisjoni üles veelgi rohkem abistama liikmesriike, kes on oma tulemuste parandamisel maha jäänud;

4. märgib, et 2020. aasta eelarveprojektis on kulukohustuste assigneeringuid alamrubriigi 1b puhul suurendatud 2,5% võrreldes 2019. aasta ELi eelarvega, samas kui maksete assigneeringud tervikuna suurenesid 6,4%;

5. kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma arvesse selle programmitöö perioodi õppetunde ja vältima edasisi maksekriise ja viivitusi maksete tegemisel; juhib tähelepanu asjaolule, et programmide hilinenud algus ja rakendamine viis maksetaotluste kuhjumiseni;

6. rõhutab, et ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad saavad eelkõige ühtekuuluvuspoliitika kontekstis kasu konkreetsetest meetmetest seoses tingimustega juurdepääsuks vajalikele ja olulistele vahenditele, et edendada kestlikku arengut ja saavutada seega kestliku arengu eesmärgid, arvestades nende majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, nende geograafilise kauguse suurt struktuurilist mõju ja nende erilist avatust kliimamuutustega seotud mõjudele;

7. tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on üks kõige olulisemaid vahendeid, mis on suunatud komisjoni 2020. aasta eelarveprojektis esitatud prioriteetidele; rõhutab ühtekuuluvuspoliitika investeeringute tasuvust, kuna iga investeeritud euroga kaasneb tulemi kasv 2,74 euro võrra ja töökohtade loomine;

8. kinnitab, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks peavad piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud asutused tegema koostööd ja pidama dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas ülikoolide, keskkonnaorganisatsioonide ning etnilist ja usulist mitmekesisust, eri vanuserühmi, puudega inimesi, eri seksuaalset sättumust või soolist identiteeti esindavate rühmadega;

9. tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on kasulik vahend sisserändajate vastuvõtmise ja integreerimise toetamiseks, ning rõhutab, et ELi 2020. aasta eelarve peaks aitama lahendada rändega seotud probleeme solidaarsuse vaimus;

10. nõuab noorte tööhõive algatuse ümberprogrammeerimist, järgides 2019. aasta eelarvemenetluse käigus saavutatud kokkulepet suurendada märkimisväärselt kulukohustuste assigneeringuid; nõuab tungivalt konkreetsete meetmete rahastamist, et piirata noorte inimeste lahkumist vähem arenenud piirkondadest;

11. on mures võimaliku kokkuleppeta Brexiti tagajärgede pärast ning eelkõige võimaliku negatiivse mõju pärast ühtekuuluvuspoliitikale ja piiriülestele piirkondadele; rõhutab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tähtsust ning nõuab tungivalt, et Brexiti eelarvelist mõju ühtekuuluvuspoliitikale vähendataks võimalikult suures ulatuses;

12. kordab, kui oluline on tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust, mis on oluline element projektide nõuetekohasel ettevalmistamisel ja rakendamisel kohapeal;

13. märgib, et eelarveaasta 2020 on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta, ning rõhutab seetõttu, kui oluline on uueks finantsperioodiks valmistumine ja sellega sujuvalt kohanemine;

14. väljendab muret selle pärast, et eesmärki kulutada 2014.–2020. aasta finantsraamistikus ELi eelarvest 20% kliimameetmeteks ei saavutata, ning nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks märkimisväärselt 2020. aasta kliimakulutuste osakaalu; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles võtma nõuetekohaselt arvesse ühtekuuluvuspoliitika olulist panust kliimameetmetesse ja liidu kliimakulutuste eesmärgi saavutamisse, samal ajal on tungivalt vaja kaotada kliimavaldkonna eelarve puudujääk 3,5 miljardit eurot ja vältida avaliku sektori raha kulutamist fossiilkütustele, et keskenduda kliimamuutuste vastu võitlemisele ja saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid;

15. on seisukohal, et piisavat toetust tuleks anda meetmetele, mis keskenduvad eelkõige tervise- ja keskkonnaaspektidele, mis võivad tuleneda ka energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud nõuetest, nagu tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine; võtab teadmiseks, et 41 söest sõltuva piirkonna CO2-heidet tuleb vähendada söetööstuse töötajate ümberõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise abil ning tagada õiglane üleminek säästvale majandusele, luues õiglase ülemineku fondi ja eraldades eelarves piisavalt vahendeid, et tagada õiglane üleminek süsinikdioksiidiheitevabale majandusele 2050. aastaks;

16. märgib seoses vahendite ümberpaigutamisega Euroopa ühendamise rahastule, et 2020. saab olema teine aasta, mil saab taotleda täiendavaid eelmakseid 2014., 2015. või 2016. aastal alustatud meetmete eest, ning viimane aasta, kui saab kasutamata vahendeid ümber jaotada;

17. rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikas ei tohiks teha selliseid muudatusi, mis võivad ohustada struktuuri- ja investeerimisfondide suutlikkust täita oma eesmärke;

18. märgib, et struktuurireformi tugiprogrammi rahastamist finantseeritakse kulukohustuste koguvarust; hoiatab, et rahastamisvahendite suurendamine ei tohiks toimuda ühtekuuluvuspoliitika arvelt; tuletab meelde, et liidu uusi algatusi tuleks rahastada uute lisaressurssidega, mitte liidu pikaajaliste poliitikavaldkondade arvelt; märgib, et ühtekuuluvuspoliitikal ja majanduse juhtimisel võivad olla erinevad eesmärgid ning reformid peaksid võtma arvesse territoriaalset mõju;

19. peab kahetsusväärseks Ühtekuuluvusfondi assigneeringute vähenemist võrreldes eelmise programmitöö perioodiga ning märgib, et on oht, et arengupuudujäägid põhiinfrastruktuuri, eelkõige transpordi infrastruktuuri osas suurenevad; nõuab paindlikumaid eelarvemehhanisme, et hõlbustada vahendite ümberjaotamist põhitaristu, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu infrastruktuuri lisainvesteeringuteks, mis on liidu tasandil majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse kaasamise liikumapanevaks jõuks nendes liikmesriikides, kus areng on selgelt maha jäänud;

20. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada liidu vahendite läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik kasutamine.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

2.10.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mathilde Androuët, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Stéphane Bijoux, Franc Bogovič, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Francesca Donato, Jill Evans, Raffaele Fitto, Cristian Ghinea, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Manolis Kefalogiannis, Ondřej Knotek, Constanze Krehl, Elżbieta Kruk, Naomi Long, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Martina Michels, Andżelika Anna Możdżanowska, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Caroline Roose, André Rougé, Susana Solís Pérez, Monika Vana, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ciarán Cuffe, Barbara Ann Gibson, Tomislav Sokol, Maria Spyraki

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ECR

Raffaele Fitto, Elżbieta Kruk, Andżelika Anna Możdżanowska

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee

ID

Mathilde Androuët, Francesca Donato, Alessandro Panza, André Rougé

NI

Rosa D'Amato

PPE

Pascal Arimont, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Franc Bogovič, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Manolis Kefalogiannis, Andrey Novakov, Tomislav Sokol, Maria Spyraki

RENEW

Stéphane Bijoux, Cristian Ghinea, Barbara Ann Gibson, Ondřej Knotek, Naomi Long, Susana Solís Pérez

S&D

Adrian-Dragoş Benea, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Tsvetelina Penkova, Julie Ward

VERTS/ALE

Ciarán Cuffe, Jill Evans, Caroline Roose, Monika Vana

 

0

 

 

 

1

0

PPE

Tamás Deutsch

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (6.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Paolo De Castro</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. võtab teadmiseks 59 994,9 miljoni euro suurused kulukohustused ja 58 014,3 miljoni euro suurused maksed, mille komisjon on esitanud 2020. aasta eelarve projektis rubriigi 2 jaoks, kus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi assigneeringuid on 2019. aasta eelarvega võrreldes natukene suurendatud, st kulukohustuste osas 43 531,8 miljoni euroni (+0,8 %) ja maksete osas 43 501,7 miljoni euroni (+0,9 %); peab ülimalt kahetsusväärseks, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) assigneeringuid on 2019. aasta eelarvega võrreldes vähendatud, st kulukohustuste osas 14 708,7 miljonile eurole (-0,1 %) ja maksete osas 13 141,2 miljonile eurole (-0,1 %) ning et see on peamiselt tingitud EAFRD kui sellise nominaalsest stagneerumisest ja toetuskulude olulisest vähendamisest;

2. nõuab kindlalt, et kõik varasematel aastatel põllumajanduse sihtotstarbelistest tuludest või rikkumistega seotud tagasimaksetest liidu eelarvesse laekuvad tulud jääksid rubriiki 2;

3. nõuab kindlalt, et põllumajanduse eelarvet rohkem ei kärbitaks, arvestades eelkõige asjaolu, et põllumajandussektorit mõjutavad sageli kriisid, mis nõuavad eelarvelist reageerimist;

4. märgib, et eelarveaasta 2020 on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta, ning rõhutab seetõttu, kui oluline on uueks finantsperioodiks valmistumine ja sellega sujuvalt kohanemine ning et selles tuleb põllumajandustootjatele tagada õiglane elatustase;

5. on sügavalt mures kokkuleppeta Brexiti stsenaariumi mõju pärast eelarvele ja on seetõttu, et põllumajandustootjad peavad oma tegevust ette planeerima, vastu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eraldiste mis tahes ootamatutele kärbetele 2020. aastal juhul, kui liidu ja Ühendkuningriigi vahel kokkulepet ei sõlmita;

6. rõhutab, et liidu eelarve peab olema kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 2015. aasta detsembris sõlmitud Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;

7. lükkab tagasi komisjoni ettepaneku vähendada puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele ette nähtud assigneeringuid (-14,6 miljonit eurot), mis võib negatiivselt mõjutada nende suurenevat panust läbirääkimispositsiooni tasakaalustamisse toiduainete tarneahelas, kuna see mõjutab vahetult põllumajandustootjaid; seda arvestades on seisukohal, et komisjon peaks tagama, et selle sektori makseid ei vähendata; peab kahetsusväärseks linnulihasektorile ette nähtud assigneeringute puudumist ning teeb ettepaneku eraldada jaos „Muud sealiha, kodulinnuliha, munade, mesinduse ning muude loomakasvatussaadustega seotud meetmed“ vahendeid kodulinnukasvatussektorile, kuna see sektor kannatab Ukrainaga seotud ebaõiglaste kaubandusmoonutuste all;

8. peab kahetsusväärseks, et liidu puu- ja köögiviljakasvatajatele ei ole ette nähtud kompensatsiooni komisjoni kavandatud assigneeringute vähendamise eest, arvestades, et tegemist on sektoriga, mis on tõsises kriisis selliste fütofaagide või haigusetekitajate tõttu nagu Tristeza viirus apelsinide, Deuterophoma tracheiphila sidrunite, Tuta absoluta tomatite ja Xylella fastidiosa oliivipuude puhul; palub seetõttu, et assigneeringute vähendamisest hoolimata nähtaks ette tsitrusviljade rahastamiskava, toetamaks kulusid, mis on seotud praeguste tsitruse- ja oliivisalude ümberkujundamisega, kasutades samade taimede vastupanuvõimelisemaid sorte, et sektor reaalselt taaselustada;

9. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle eraldada 50 miljonit eurot muude veise- ja vasikalihaga seotud meetmete jaoks, et toetada Iirimaa veiselihasektorit turustamisraskuste korral, mis on seotud Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust; rõhutab, et kui Ühendkuningriik astub liidust välja, avaldab see liidu paljudele põllumajandussektoritele märkimisväärset kahjulikku mõju; palub komisjonil esitada nõuetekohasel mõjuhinnangul liikmesriikide ja sektorite kaupa põhineva toetuskava kõigi liidu põllumajandussektorite jaoks, mida võib mõjutada Ühendkuningriigi väljaastumine liidust, ning laiendada seda kava ka mõjutatud liikmesriikidele vastavalt nende kokkupuute ulatusele; on seisukohal, et tulemuslikkuse saavutamiseks peab see kava sisaldama struktuurimeetmeid, mille eesmärk on tugevdada nende sektorite korraldust ja edendada kaubandusvoogude mitmekesistamist;

10. on seisukohal, et liidu ja Mercosuri riikide kaubandusleping tekitab kõnealustele põllumajandussektoritele lisasurvet, ning palub seetõttu komisjonil määrata 2019. aasta lõpuks üksikasjalikult kindlaks 28. juunil 2019. aastal välja kuulutatud ja ühte miljardit eurot hõlmava liidu toetuskava sisu, mille eesmärk on võimaldada liidu tundlikel põllumajandussektoritel tulla toime selle kaubanduslepingu võimaliku kahjuliku mõjuga juhul, kui see ratifitseeritakse;

11. rõhutab eelarvealast ebatõhusust, mis väljendub tundlike sektorite toetamises ja samal ajal nende avamises lisakonkurentsile ja turu ebastabiilsuse ohule, eelkõige kahepoolsete vabakaubanduslepingute kaudu; märgib lisaks liidu eelarve traditsiooniliste omavahendite pikka aega kestnud vähenemist, mis on eelkõige tingitud tollimaksude vähenemisest vabakaubanduslepingute tõttu;

12. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku aidata põllumajandustootjaid ühe miljardi euro suuruse finantstoetuspaketiga, kui liidu ja Mercosuri riikide kaubandusleping peaks tekitama turuhäireid; nõuab kindlalt, et neid vahendeid ei tohiks võtta mis tahes muult olemasolevalt põllumajandusele ette nähtud eelarverealt;

13. väljendab muret praegu suhkrusektoris valitseva kriisi pärast, mis tekkis pärast kvoodisüsteemi kaotamist, ja hiljuti teatavaks tehtud kaheksa tehase sulgemise pärast liidus; peab kahetsusväärseks, et suhkrusektorile ei ole eraldatud vahendeid; on seisukohal, et juhul, kui ametiasutused ei sekku, tuleb erasektori osalejatel lubada teha tootmise vabatahtlikuks reguleerimiseks eraalgatusi; teeb sellega seoses ettepaneku, et komisjon hindaks uue tootmishooaja valguses võimalust võtta eelarve seisukohast neutraalseid meetmeid, mida võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013[15] artikkel 222, millega lubatakse põllumajandustootjatel, nende organisatsioonidel ja tunnustatud tootmisharudevahelistel organisatsioonidel sõlmida kollektiivlepinguid, et oma toodangut kooskõlastatud viisil turult kõrvaldada, ladustada või vähendada;

14. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku edendusmeetmete ulatuslikumaks rahastamiseks, mis kinnitab eelmise reformiga tehtud täiustuste mõjusust; on seisukohal, et komisjon peaks jätkama müügiedenduskampaaniate tõhustamist, et avada kvaliteettoodete jaoks uusi turge, sest müügiedendusmeetmed on äärmiselt olulised liidu ekspordi turuosa suurendamiseks kogu maailma turgudel;

15. peab kahetsusväärseks, et puudub põllumajandustootjatele suunatud toetus meetmete võtmiseks eelkõige piima- ja piimatoodete sektoris, mille turgudel esineb pidevalt raskusi, kuna Venemaa on kehtestanud impordikeelu mitmetele ELi põllumajandustoodetele (nn Venemaa embargo);

16. tuletab meelde, et viimasel viiel aastal on Euroopa põllumajandussektorid kannatanud Venemaa embargo tagajärgede all; rõhutab, et põllumajanduslikele kaubandusvoogudele avalduv mis tahes lisamõju, mis on seotud Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust, võib tekitada lisahäireid, ning palub ette näha lisaassigneeringud, et vajaduse korral saaks võtta erakorralisi meetmeid;

17. on veendunud, et liit saab anda olulise panuse tervislike toitumisharjumuste edendamisse, eriti laste hulgas, ning peab seetõttu ülimalt oluliseks kasutada kehtivas määruses liidu koolikavade jaoks ette nähtud ülemmäärasid ära täiel määral ning töötada välja alternatiivsed säästva tarbimise kavad; kutsub seetõttu liikmesriike üles tugevdama oma riiklikke programme, et tagada kättesaadavate maksimumeraldiste (250 miljonit eurot) täielik ärakasutamine niisuguste programmide loomisega, mis oleksid vähem bürokraatlikud;

18. väljendab heameelt suurema toetuse üle, mis on ette nähtud teadusuuringutele ja innovatsioonile, milles keskendutakse ohutu ja kvaliteetse toidu pakkumisele ning toiduga kindlustatusele; rõhutab, et on väga oluline, et eelkõige programmi „Horisont 2020“ eelarvest põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringuteks sihtotstarbeliselt eraldatud summad jääksid sellistena täiel määral kättesaadavaks, et soodustada põllumajandus- ja maaelu arengu sektoris innovatsiooni ja arukaid lahendusi, eelkõige agroökoloogiliste teadusuuringute abil, järgides kogu agroökosüsteemi hõlmavat lähenemisviisi; rõhutab, kui tähtis on tulemuste praktiline rakendatavus põllumajandusettevõtte tasandil ja põllumajanduslike nõustamisteenuste roll; rõhutab, et teaduspoliitika peaks säilitama kooskõla keskkonna-, kliima-, bioloogilise mitmekesisuse, tervise- ja heaolupoliitika eesmärkidega ning soodustama ja toetama algatusi, mis on kohandatud mastaabisäästuta väikepõllumajandustootjate vajadustele, et nad saaksid kasu uutest tehnoloogialahendustest; rõhutab vajadust tugevdada teadusuuringute ja tegeliku elu vahelist seost esmatootjate kaasamise abil ning levitades teadmisi ja parimaid tavasid;

19. kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt rahalist toetust arukate ja innovatiivsete lahenduste edasiseks kasutuselevõtuks põllumajandussektoris, võttes arvesse nende tõestatud keskkonnakasu ja suurema põllumajandusliku tõhususe vajalikkust; on seisukohal, et täppispõllumajandust ja digitaaltehnoloogia kasutuselevõttu tuleks jätkuvalt analüüsida ja edendada;

20. võttes arvesse asjaolu, et liit on looma- ja taimehaiguste puhangutele jätkuvalt vastuvõtlik, peab kahetsusväärseks, et taime- ja loomatervisega seotud erakorraliste meetmete rahastamiseks ette nähtud assigneeringuid on vähendatud 60 %;

21. märgib suure murega tõsist mõju, mida avaldab Aafrika seakatku levimine mitmesse liikmesriiki, ning alates 2019. aasta algusest registreeritud puhangute suurt arvu; on mures asjaolu pärast, et suurtes seakasvatusettevõtetes on tulnud hukata kümneid tuhandeid loomi; peab kahetsusväärseks, et Aafrika seakatku ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ei ole eraldisi ette nähtud, ning rõhutab, et liidu 2019. aasta eelarves eraldati selleks otstarbeks 28 miljonit eurot; rõhutab, et liidu 2020. aasta eelarvesse tuleks lisada vähemalt sarnane eraldis; võtab teadmiseks, et kolmandad riigid on investeerinud teadusuuringutesse, mille eesmärk on töötada välja Aafrika seakatku vastane vaktsiin; on arvamusel, et liit peaks investeerima kõnealuse vaktsiini alasesse teadus- ja arendustegevusse, arvestades, et see vaktsiin aitaks teha võimalikult kiiresti lõpu Aafrika seakatku levikule ja esinemisele;

22. ergutab liikmesriike suurendama toetust, mis on ette nähtud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks, ning tegema seda kooskõlas eesmärgiga aidata liidus paremini kaasa põllumajandustootjate põlvkonnavahetusele;

23. rõhutab, kui tähtsad on maaelu arengu alased kulukohustused ning kulutused põllumajanduslikele keskkonnameetmetele ja maapiirkondade majandusele laiemalt ning kui tähtsad on eelkõige noortele põllumajandustootjatele suunatud ja neid toetavad algatused;

24. väljendab heameelt niisuguste uute katseprojektide rahastamise üle, mis on väga olulised ühise põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlevate analüüside jaoks, pidades eelkõige silmas projekte, mille eesmärk on töötada põllumajandustootjate jaoks välja integreeritud taimekaitse alaste vahendite kogum, edendada arukaid külasid ning kehtestada loomakasvatussektori rakenduskava;

25. palub, et POSEI programmide assigneeringud säilitataks liidu õiguses ette nähtud maksimaalsetel tasemetel, ja rõhutab seejuures nende programmide olulisust põllumajandustootjate vastupanuvõime seisukohast ning juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimate piirkondade majanduslik olukord on ebakindel ja need on kriisist endiselt tõsiselt mõjutatud.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mazaly Aguilar, Álvaro Amaro, Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Matt Carthy, Asger Christensen, Dacian Cioloș, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Dino Giarrusso, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Elsi Katainen, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Juozas Olekas, Sheila Ritchie, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Sarah Wiener, Juan Ignacio Zoido Álvarez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Franc Bogovič, Lena Düpont, Estrella Dura Ferrandis, Ivo Hristov, Jan Huitema, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Daniela Rondinelli, Christine Schneider, Marc Tarabella, Irène Tolleret

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

ECR

Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Anthea McIntyre, Veronika Vrecionová

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan

ID

Mara Bizzotto, Gilles Lebreton, Joëlle Mélin

NI

Diane Dodds, Dino Giarrusso

PPE

Álvaro Amaro, Franc Bogovič, Daniel Buda, Herbert Dorfmann, Lena Düpont, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Annie Schreijer-Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez

Renew

Asger Christensen, Dacian Cioloș, Jérémy Decerle, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller, Sheila Ritchie

S&D

Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Paolo De Castro, Estrella Dura Ferrandis, Ivo Hristov, Juozas Olekas, Marc Tarabella

 

5

Verts/ALE

Benoît Biteau, Martin Häusling, Tilly Metz, Bronis Ropė, Sarah Wiener

 

1

0

ID

Ivan David

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (5.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Chris Davies</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et elujõulise kalandussektori tagamiseks on vaja võtta asjakohaseid finantsmeetmeid, juhib tähelepanu sellele, et ühise kalanduspoliitika eesmärke saab saavutada ainult piisavalt suure eelarvega; juhib tähelepanu sellele, et seda eelarvet käsitletakse III jaos ja 11. jaotises „Merendus ja kalandus“; tuletab meelde, et enamiku eelarvest moodustavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ning kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidesse ja kestliku kalanduse kokkulepetesse;

2. rõhutab, et kestliku sinise majanduse saavutamiseks tuleks leida tasakaal keskkonnaalaste prioriteetide ja sotsiaalmajandusliku stabiilsuse vahel, eelkõige väikesemahulisest rannapüügist sõltuvate kogukondade puhul;

3. rõhutab, et ühise kalanduspoliitika põhieesmärgid peaksid tasakaalustama selle Euroopa Liidu jaoks strateegilise tähtsusega sektori elujõulisust vajadusega kaitsta mereökosüsteeme ning et selleks tuleks arendada majanduslikult ja keskkonnaalaselt kestlikku kalapüüki;

4. on seisukohal, et merekeskkonna bioloogiliste ressursside usaldusväärsete andmete täiendamisel on tehtud olulisi edusamme; kuigi teadmised antud valdkonnas on paranenud, ei ole need asjakohase hindamise tagamiseks veel kaugeltki optimaalsed; on seetõttu arvamusel, et varude hindamise parandamiseks tuleb suurendada liidu vahendeid nii rahvusvahelistele kui ka liikmesriikide teadusasutustele; samuti tuleb suurendada teadmisi merekeskkonnast, eelkõige uurides kliimamuutuste ja reostuse mõju kalavarudele; peab laiemalt vajalikuks julgustada kalureid merekeskkonda paremini tundma õppima, milleks tuleks rahastada laevadel kasutatavaid mõõteseadmeid;

5. juhib tähelepanu asjaolule, et rohkem kui pool ELi tarnitavatest kalandustoodetest on pärit rahvusvahelistest vetest ja kolmandate riikide majandusvöönditest; rõhutab, et säästva kalanduse edendamine ELi poolt kolmandate riikide vetes on ELi kalalaevastiku ning ELi ja kolmandate riikide rannakogukondade jõukuse, kalavarude ja merekeskkonna säilitamise, kohalike tööstusharude arendamise, kalapüügi, -töötlemise ja -kaubanduse poolt loodavate töökohtade ning kalanduse panuse tõttu toiduga kindlustatusesse väga oluline; tuletab meelde säästva kalapüügi partnerluslepingute ja laiemalt ühise kalanduspoliitika välismõõtme strateegilist tähtsust; on seisukohal, et 2020. aasta eelarves tuleb tagada piisavad ja usaldusväärsed vahendid ning praegust eelarvet ei tohiks kärpida, et oleks võimalik täita rahvusvaheliste kalapüügilepingutega seotud kohustused ja tagada liidu osalus piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides;

6. tuletab meelde, et EL osaleb rahvusvahelistes kokkulepetes, nagu Pariisi kokkulepe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas 14. eesmärk, mis puudutab ookeanide, merede ja mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist, et tagada kestlik areng, ning et EL peab jätkuvalt täitma kohustusi oma poliitikavaldkondade, eelkõige ühise kalanduspoliitika arendamisel;

7. tuletab meelde, et üks ühise kalanduspoliitika eesmärke on aidata kaasa ELi toiduga kindlustatuse tagamisele; tuletab meelde, et märkimisväärne osa ELis tarbitavatest kalandustoodetest on imporditud; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamisel ja ELi sõltuvuse vähendamiseks kalandustoodete impordist on üha suuremat tähtsust omandamas vesiviljelus;

8. rõhutab, et 2020. aasta eelarves tuleks erilist tähelepanu pöörata rahalistele vahenditele, mida on vaja, et toetada kalandussektorit lossimiskohustuse kavade rakendamisel;

9. kinnitab rannalähedaseks ja väikesemahuliseks püügiks kasutatavate laevade tähtsust; rõhutab, et selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see annab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest ning on seetõttu paljudes rannikualade kogukondades mitte üksnes majanduslikult, vaid ka sotsiaalselt oluline tegur; märgib, et väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast eriti sõltuvad;

10. rõhutab, et kalapüük on püügist eriti suurel määral sõltuvate kohalike kogukondade ning teatavate merepiirkondade (nagu ranniku- ja saarepiirkonnad) jaoks nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes väga oluline; tuletab meelde, et selliste piirkondade kalandusettevõtjatel on sageli lisakulusid ja neid mõjutavad püsivalt ebasoodsad looduslikud tingimused, mistõttu neid tuleks toetada lisavahenditega;

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kalandusest sõltuvaid kogukondi oma tegevuse mitmekesistamisel muude merendustegevuse valdkondadega, näiteks turism, merekeskkonna kaitse, andmete kogumine ja uurimistegevus, aidates neid lisada rohkem väärtust oma kalandustegevusele ja pakkudes näiteks vajalikke stiimuleid;

12. märgib, et praeguste mitmeaastaste kavade vastuvõtmine ja uute tehniliste meetmete rakendamine, et aidata kaasa kestlikul tasemel kalapüügi saavutamisele, nõuab piisavate rahaliste vahenditega toetatavat tugevat kontrollipoliitikat;

13. tuletab meelde, kui tähtis ja vajalik on kestlikkuse piisava taseme säilitamiseks see, et püügi vähendamist puudutavate haldusotsustega kaasneksid sotsiaalsed ja majanduslikud meetmed;

14. tuletab meelde, et Euroopa Kalanduskontrolli Ametil on ühise kalanduspoliitika koordineerimisel ja elluviimisel väga tähtis roll ning seetõttu tuleks praegune rahastamise tase säilitada;

15. rõhutab plastist mereprügi probleemi; on veendunud, et tuleks teha täiendavaid pingutusi ja eraldada piisavad vahendid selleks, et plasttoodete mõju vähendamist merel käsitlevate asjakohaste reeglite järgimine oleks tagatud;

16. juhib tähelepanu Ühendkuningriigi praegusele kavatsusele Euroopa Liidust lahkuda, mis mõjutab EMKFi (2014–2020) rakendamist; juhib tähelepanu sellele, et Brexiti tõttu on uue eelarveraamistiku loomine ajavahemikuks 2021–2027 äärmiselt oluline; on seisukohal, et sellest olukorrast väljatulekuks vajab liidu eelarve suuremat paindlikkust; märgib, et mingil juhul ei tohi Brexit viia praeguse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (2014–2027) rahaliste vahendite vähendamiseni; nõuab hoopis, et 2021.–2027. aasta eelarvet suurendataks, et ettevõtjad suudaksid Brexiti tõsiste tagajärgedega toime tulla;

17. rõhutab, et kuus aastat pärast praeguse fondi heakskiitmist on 2014.–2020. aasta EMKFi rakendamise tase väga madal ning komisjon ja liikmesriigid peavad kiirendama juhtimis- ja kontrolliprotsesse ning leevendama halduskoormust, et sektori kasu sellest fondist oleks asjakohane ja õigeaegne;

18. viitab vajadusele suurendada rahalisi vahendeid nõuandekomisjonidele, pidades silmas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 osutatud piirkondadeks jaotamise poliitika kohaselt neile antud suuremaid ülesandeid ja seda, et nad on mitmeaastastes majandamiskavades ja uues tehniliste meetmete määruses üha tähtsamal kohal;

19. tuletab meelde kalurite kui mere valvurite rolli ja kutsub komisjoni üles nägema sihtotstarbeliselt ette piisavaid rahalisi vahendeid meetmete jaoks, mis hõlbustavad püügitegevuse integreerimist keskkonnakaitseteenustega, näiteks plastiku kogumine merel, veeproovide võtmine ja teadlaste pardale võtmine, vähendades nii mõju kalavarudele;


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, Christian Allard, Pietro Bartolo, Izaskun Bilbao Barandica, Rosanna Conte, Richard Corbett, Rosa D’Amato, Chris Davies, Filip De Man, Diane Dodds, João Ferreira, Søren Gade, Niclas Herbst, France Jamet, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Nosheena Mobarik, Grace O’Sullivan, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Catherine Chabaud, Nicolás Gonzalez Casares, Ivo Hristov, Brian Monteith, June Alison Mummery, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Raffaele Stancanelli, Maria Walsh

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ECR

Nosheena Mobarik, Ruža Tomašić

ID

Filip De Man, France Jamet

NI

Rosa D'Amato, Diane Dodds

PPE

Peter van Dalen, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Annie Schreijer-Pierik, Maria Walsh, Theodoros Zagorakis

RENEW

Izaskun Bilbao Barandica, Catherine Chabaud, Chris Davies, Søren Gade

S&D

Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Richard Corbett, Nicolás Gonzalez Casares, Ivo Hristov, Predrag Fred Matić

VERTS/ALE

Christian Allard, Grace O'Sullivan, Caroline Roose

 

0

 

 

 

1

0

GUE/NGL

João Ferreira

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (2.10.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta </Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Petra Kammerevert</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et programm „Erasmus+“ on strateegiline investeering, eeskätt Euroopa noorde põlvkonda, toetades haridus- ja koolitusvõimalusi üle Euroopa, aidates suurendada sotsiaalset sidusust ja Euroopa ühtekuuluvustunde loomist, ning on seepärast äärmiselt oluline investeering Euroopa tuleviku jaoks; rõhutab asjaolu, et kuigi „Erasmus+“ eelarve on suhteliselt väike, moodustades praegusest mitmeaastasest finantsraamistikust 1,8 %, on see programm üks tuntumaid liidu programme; kinnitab, et programmi „Erasmus+“ eelarve märkimisväärne suurendamine on äärmiselt tähtis, et rahastamine vastaks selle programmi järele tekkinud suurele nõudlusele, mida näitab laekunud taotluste suur hulk, mis ületab tunduvalt olemasolevat eelarvet; nõuab seetõttu, et programmi „Erasmus+“ rahastamist suurendataks võrreldes 2020. aasta eelarveprojektiga 10 % kõigil selle programmi eelarveridadel, et lahendada taotluste madala edukusmäära probleem ja anda suuremale arvule inimestele võimalus programmist kasu saada; kordab, et Euroopa Parlament toetab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Erasmus+“ eelarve kolmekordistamist, ja kinnitab oma kavatsust selle suurendamise eest seista;

2. on jõuliselt vastu nõukogu kavandatavatele kärbetele programmis „Loov Euroopa“, mis kahjustavad veelgi rohkem eesmärki toetada liidu kultuuri- ja loomesektoreid ja kindlustada seeläbi Euroopa ühtekuuluvustunnet, sotsiaalset sidusust, tööhõivet ja majanduskasvu; rõhutab, et rahastamise tase peaks vastama programmi eesmärkidele, ning tuletab meelde, et see programm on olnud pidevalt alarahastatud; nõuab seetõttu kärpeid hukka mõistes, et programmi „Loov Euroopa“ eelarveridade assigneeringuid suurendataks võrreldes 2020. aasta eelarveprojektiga 10 %, et suurendada jõupingutusi loome- ja kultuurisektorite tugevdamiseks; kordab, et Euroopa Parlament toetab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Loov Euroopa“ eelarve kahekordistamist, ja kinnitab oma kavatsust sellise suurendamise eest ka edaspidi seista; palub komisjonil jätkuvalt toetada kultuuriliste kvaliteetteleprogrammide mitmekeelset pakkumist kogu Euroopas programmi „Loov Euroopa“ kaudu;

3. möönab, et Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamist käsitlevast institutsioonidevahelisest kokkuleppest on kinni peetud ja programmi toimimiseks on eraldatud piisav eelarve; tunnistab, et programmi vabatahtlik tegevussuund on vallandanud osalejate ja organisatsioonide suure huvi; 

4. rõhutab programmi „Kodanike Euroopa“ väärtust kodanike arusaamise parandamisel liidu toimimisest ja kodakondsustunde edendamisel; mõistab seetõttu nõukogu kavandatavad eelarvekärped hukka; palub taastada vastavad eelarveread ja neid tugevdada, et julgustada kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalust; rõhutab, et järgmine „Kodanike Euroopa“ programm vajab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, mis hõlmab ajavahemikku 2021–2027, asjakohast rahastamist, kuid siis juba kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames; on seisukohal, et Euroopa ja ülemaailmset kodanikuharidust tuleks veelgi tugevdada, et anda vajalikku teavet liidu institutsioonilise raamistiku mõistmiseks ja selleks, et inimesed saaksid ülemaailmsete probleemide lahendamisel ja praeguste rahvusvaheliste sotsiaalpoliitiliste muutuste ajal tegutseda aktiivse kodanikuna;

5. kutsub komisjoni üles kasutama 2018. aasta Euroopa kultuuripärandiaasta tekitatud tähelepanu ühtse ja kestliku pikaajalise strateegia loomiseks, et edendada ja kaitsta Euroopa kultuuripärandit, sealhulgas teadusuuringute abil, ning eraldama selleks vajalikud vahendid 2020. aastaks ja edaspidiseks; nõuab sellega seoses, et konkreetsed vahendid tehtaks asjaomaste mitmeaastase finantsraamistiku programmide kaudu kättesaadavaks;

6. väljendab heameelt asjaolu üle, et kultuuri- ja haridusteemalisi projekte ja taristuid toetatakse paljude liidu programmide ja vahendite, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja programmi „Horisont 2020“ raames; kutsub komisjoni veel kord üles edendama sidusat koostoimet liidu programmide vahel, näiteks programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi, „Loova Euroopa“ ja COSME, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel, et võimendada toetust projektidele hariduse, noorte ja spordi valdkonnas ning kultuuri- ja loomesektoris; rõhutab, et koostoimet ei tohiks tõlgendada Euroopa Parlamendi heakskiiduna mis tahes ümberpaigutamistele või eelarvekärbetele;

7. arvestades, et programmi „Erasmus+“ spordi osa on olnud edukas, kutsub komisjoni üles käsitlema ka liikmesriikide ülemereterritooriume, kus elab üle viie miljoni Euroopa kodaniku; sellega seoses on vaja 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus spordi peatüki jaoks realistlikke ja kohandatud eelarveridasid, sealhulgas programmi „Erasmus+“ spordiprogrammi raames toimuvateks rahvusvahelisteks kohtumisteks;

8. palub komisjonil parandada oma välist teavitamist ja kodanikeni jõudmist, et võidelda võltsuudiste ja väärinfoga ning parandada teavet liidu tegevuse kohta; rõhutab multimeedia meetmete tähtsust Euroopa ühise avaliku sfääri ja mitmekeelsuse edendamisel; tunnistab, et Euroopa ühiskonnad vajavad tugevat ja sõltumatut ajakirjandust, mis annaks neile teavet Euroopa perspektiivist vaadatuna; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks multimeedia meetmetele 2020. aasta eelarveprojekti summa ja suurendaks seda; nõuab sellega seoses, et multimeedia meetmete eelarverea assigneeringuid suurendataks 2020. aasta eelarveprojektiga võrreldes 5 %, et tagada Euranet Plusi äärmiselt oluline töö mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon suurendaks multimeedia meetmete eelarve kasutamisel läbipaistvust ja vastutust, eelkõige eri meetmetega seotud konkreetsete eelarveridade loomise kaudu, ja vaataks multimeedia meetmete jaoks kasutatava eelarve põhjalikult läbi;

9. on mures Euroopa Kontrollikoja tehtud järelduste pärast, mis esitati Euronewsi juhtumi läbivaatamise järel ja milles rõhutatakse, et Euronews kuulub nüüd 85 % ulatuses erainvestoritele ja ainult 15 % ulatuses liidu ja liiduvälistele ringhäälinguorganisatsioonidele ja kohalikele asutustele, et liidu rahaline toetus Euronewsile ei ole läbipaistev ja selle suhtes puudub aruandekohustus, et järelevalve- ja hindamismehhanismid ei ole piisavalt kindlad ning Euronews ei ole enamikule liidu kodanikele kättesaadav; on eriti mures selle pärast, et pärast finantsmääruse muutmist 2018. aastal, millega kaotati viide liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste mõistele, antakse Euronewsile toetust finantsmääruse artikli 195 esimese lõigu punktide c ja f kohaselt (asutused, millel on de facto monopol / konkreetne tehniline pädevus) ja mitte artikli 180 kohaselt (meede, mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitikaeesmärki / asutused, kes on osa liidu poliitikast ja või toetavad liidu poliitikat), mis viitab sellele, et Euronews ei tegutse enam liidu üldistes huvides; nõuab eespool esitatud kaalutlusi arvestades tungivalt, et komisjon reageeriks kõikidele probleemidele, mille kontrollikoda on Euronewsile eraldatud vahendite kontrollimisel tõstatanud, ning hindaks uuesti oma Euronewsiga tehtava koostöö suhtes võetud lähenemisviisi; nõuab ka, et kui Euronewsiga sõlmitud raamlepingut pikendatakse rohkem kui 2020. aastaks, et siis lepingu kestus ei ületaks kahte aastat; julgustab komisjoni kaaluma uusi viise, kuidas anda Euroopa vaatajatele sõltumatut ja terviklikku teavet Euroopa Liidu asjade kohta, võttes arvesse tehnoloogia arengut ja muutusi tarbijate harjumustes; kutsub seetõttu komisjoni üles investeerima mitmesugustesse teabevahenditesse, mis võiksid hõlmata ka Euronewsi;

10. juhib tähelepanu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete potentsiaalile; leiab, et komisjoni tehtav katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete eelhinnang jätab Euroopa Parlamendi arvamust avaldavatele komisjonidele hinnangute ja kommentaaridega tegelemiseks väga vähe aega; peab kahetsusväärseks ka seda, et komisjoni antud hinnangud ja kommentaarid ei ole mõnel juhul päris objektiivsed ning näib, et neid on mõjutanud institutsioonilised või isiklikud eelistused; tuletab meelde, et see, kui komisjon ei kiida katseprojekti või ettevalmistavat meedet heaks, ei tohi kunagi olla madala hinnangu põhjus; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma eelhindamise menetluse läbivaatamist, et anda parlamendikomisjonidele komisjoni eelhindamiste tulemustega tegelemiseks piisavalt aega; palub komisjonil ühtlasi anda tagasisidet parlamendikomisjonide katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamise kohta, keskendudes nii edukatele kui ka edututele projektidele.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Isabella Adinolfi, Christine Anderson, Andrea Bocskor, Judith Bunting, Gianantonio Da Re, Laurence Farreng, Claire Fox, Romeo Franz, Catherine Griset, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Niyazi Kizilyürek, Ryszard Antoni Legutko, Predrag Fred Matić, Dace Melbārde, Shaffaq Mohammed, Niklas Nienaß, Peter Pollák, Domènec Ruiz Devesa, Andrey Slabakov, Massimiliano Smeriglio, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Julie Ward, Salima Yenbou, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Isabel Benjumea Benjumea, Ibán García Del Blanco, Iuliu Winkler

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ECR

Ryszard Antoni Legutko, Dace Melbārde, Andrey Slabakov

GUE/NGL

Niyazi Kizilyürek

NI

Isabella Adinolfi

PPE

Asim Ademov, Isabel Benjumea Benjumea, Andrea Bocskor, Peter Pollák, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Iuliu Winkler, Milan Zver

RENEW

Judith Bunting, Laurence Farreng, Irena Joveva, Shaffaq Mohammed

S&D

Ibán García Del Blanco, Petra Kammerevert, Predrag Fred Matić, Massimiliano Smeriglio, Julie Ward

VERTS/ALE

Romeo Franz, Niklas Nienaß, Salima Yenbou

 

4

ID

Christine Anderson, Gianantonio Da Re, Catherine Griset

NI

Claire Fox

 

1

0

S&D

Domènec Ruiz Devesa

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (9.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Gwendoline Delbos-Corfield</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kulukohustuste assigneeringuid on 2019. aastaga võrreldes üldiselt vähendatud 15,4 % (st 172 miljonit eurot); peab kahetsusväärseks, et 2019. aastaga võrreldes on vähendatud (st 29,5 %) kulukohustuste assigneeringuid, mille eesmärk on tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ning tõhustada vastutuse jagamist liikmesriikide vahel; tunnistab siiski, et kulukohustuste assigneeringud jäävad 2018. aasta eelarves kehtestatud tasemest märgatavalt ülespoole, ja võtab teadmiseks, et vähendamine on vähemalt osaliselt seotud asjaoluga, et Dublini määruse reform on nõukogus poliitilise loiduse tõttu blokeeritud; tuletab meelde, kui oluline on tagada liidus varjupaiganormide kõrge tase ning piisav finantssuutlikkus, et toetada varjupaigataotlejate ja rändajate vastuvõtmist, neile varjupaiga andmist ja nende integratsiooni liikmesriikides, tõhusaid tagasisaatmisstrateegiaid, ümberasustamisprogramme, varjupaigataotluste läbivaatamise tõhusust, varjupaigataotluste kohta tehtud otsuste täitmist ning rahuldada selliste liikmesriikide hädaabi vajadusi, kus on suur hulk varjupaigataotlejaid ja/või esmaseid saabujaid; märgib, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarve ei sisalda rahareserve selleks, et rahastada reformitud Dublini õigusakte ja uusi liidu ümberasustamiskavasid, kui need 2020. aastal vastu võetakse; teeb ettepaneku näha ette reservsumma, mis oleks mõeldud Vahemerel päästetud isikute ümberpaigutamist ja liidus maabumist reguleeriva ajutise korra rahastamiseks; soovitab, et rahaliste vahendite vabastamiseks rahastataks ELi Aafrika jaoks mõeldud usaldusfondi ning Põhja-Aafrika piirkondlikke arengu- ja kaitseprogramme (millest toetatakse peamiselt liidu välispoliitikat) liidu eelarve rubriigist IV (globaalne Euroopa), mitte Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist rubriigi III alusel (turvalisus ja kodakondsus); tuletab meelde vajadust tagada sidusus rubriikide III ja IV raames võetud meetmete vahel;

2. palub komisjonil suurendada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et tagada suurem läbipaistvus seoses fondi rahaliste vahendite eraldamisega selle erinevatele eesmärkidele; nõuab eelkõige õiglaste tagasisaatmisstrateegiate tõhustamiseks vajalike kulutuste selgelt eraldamist seadusliku rände ja kolmandate riikide kodanike tõhusa integreerimise edendamisega seotud kulutustest;

3. tuletab meelde, et liidu eelarvest tuleb eraldada piisavalt vahendeid rände välismõõtme tugevdamiseks ja liidu välispiiride piisava kaitse tagamiseks;

4. rõhutab, et Sisejulgeolekufondi raames hädaabiks ette nähtud summa on väike (8,5 miljonit eurot); nõuab, et komisjon hindaks selle summa hoolikalt ja realistlikumalt ümber, võttes arvesse liikmesriikide võimalikke Sisejulgeolekufondiga seotud hädaabivajadusi, näiteks julgeolekuga seotud intsidentide ohjamine;

5. nõuab programmi „Kodanike Euroopa” suuremat rahastamist, võttes arvesse selle olulist rolli Euroopa deemose ja kodakondsuse tugevdamisel;

6. märgib justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste kulukohustuste assigneeringute suurendamist, näiteks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) puhul 41,5 %, Euroopa piiri- ja rannikuvalve (EBCG) puhul 34,6 %, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) puhul 14 %, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) puhul 7,7 %, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) puhul 5,4 %, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) puhul 5,2 % ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) puhul 2,1 % 2019. aastaga võrreldes; väljendab heameelt õigusprogrammi kaudu kättesaadavate vahendite üldise suurendamise üle; peab siiski kahetsusväärseks kulukohustuste vähendamist kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö hõlbustamise ja toetamise komponendi puhul (st 23,6 %);

7. märgib, et EBCG eelarvet on 2020. aastal pärast EBCG uute volituste vastuvõtmist suurendatud 34,8 % (st 108 miljonit eurot), mis kujutab endast selgelt kõige ulatuslikumat suurendamist kõigi justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste seas; tuletab meelde, et kontrollikoda tuvastas 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames, et liikmesriigid hindasid 2017. aastal EBCG rahastamisvajadust üle; võtab teadmiseks eesmärgi tagada EBCG-le rohkem inimressursse (2027. aastaks 10 000 piirivalveametnikku) ja asjaolu, et merel hukkunute arv suureneb, kuna Vahemerel puuduvad otsingu- ja päästevõimalused; soovitab kasutada seda ressursside suurendamist ka merel elude päästmiseks; palub komisjonil tungivalt luua fondi, mille eesmärk on toetada otsingu- ja päästeoperatsioone, et tagada Vahemere piirkonnas kindel otsingu- ja päästetegevus; peab kahetsusväärseks 2020. aastal EBCG-le eraldatud kulukohustuste assigneeringute (420 miljonit eurot) ja EASO-le ette nähtud summa (133 miljonit eurot) märkimisväärset erinevust; nõuab, et EASO muudetaks täieõiguslikuks liidu detsentraliseeritud asutuseks, millel on oluliselt suuremad volitused, ning on seisukohal, et EASO eelarvet ja personali tuleks suurendada, et amet saaks talle antud ülesandeid nõuetekohaselt täita; märgib, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kulukohustuste assigneeringuid on 2019. aastaga võrreldes vähendatud 6,1% (st 32,6 miljonit eurot); tuletab meelde vajadust toetada politsei- ja õiguskoostööd kriminaalasjades;

 8. väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri (EPPO) kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle (70,5 %); tuletab meelde Euroopa Prokuratuuri olulist rolli liidu vahenditega seotud pettuste uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel ning vajadust tagada piisavad rahalised vahendid, et see saaks enne 2020. aasta detsembrit täielikult toimivaks; palub komisjonil täiendavalt uurida Euroopa Prokuratuuri rolli laiendamisega seotud rahastamisvajadusi, et lisada kooskõlas oma 12. septembri 2018. aasta teatisega selle ülesannete hulka piiriülese terrorismi vastane võitlus;

9. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei rahuldanud Europoli ja Eurojusti eelarvetaotlusi ning tegi ettepaneku vähendada 2020. aastal Europoli rahalisi vahendeid 33,5 miljoni euro ja Eurojusti puhul 3,7 miljoni euro võrra võrreldes nende finantseesmärkidega; rõhutab, et selline vähendamine võib mõjutada mõlema asutuse tegevust; märgib, et Europoli toetus on olnud kogu liidus ühistes uurimistes otsustava tähtsusega ja sellel on oluline roll organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses; toetab Europoli strateegia 2020+ rakendamist, mille eesmärk on tugevdada Europoli operatiivtuge ja analüüsivõimet liikmesriikide heaks, ning teeb ettepaneku teha uusi investeeringuid selliste oluliste kuriteoliikide vastu võitlemisse nagu ebaseaduslik uimastikaubandus ja finantskuritegevus; märgib, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) kulukohustuste assigneeringute 18,7 % vähendamine (st 55 miljonit eurot) on kooskõlas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi arendamise lõpetamisega; kordab vajadust tagada justiits- ja siseküsimustega tegelevatele asutustele piisav rahaline toetus, töötajad ja töötajate koolitus, et nad saaksid neile määratud ülesandeid täita tõhusalt ja täiesti läbipaistvalt ning võidelda raskete piiriüleste kuritegude vastu põhiõigusi täielikult järgides;

10. väljendab heameelt Euroopa Andmekaitseinspektorile eraldatud summa üle (19 miljonit eurot); märgib, et rohkem kui 30 % sellest summast kasutatakse Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaadi loomiseks; rõhutab, et Euroopa Andmekaitseinspektorile tuleb tagada asjakohased eelarve- ja inimressursid, et täita täiesti sõltumatult lisaülesandeid, mis tulenevad liidu uue andmekaitseraamistiku (isikuandmete kaitse üldmäärus) rakendamisest; rõhutab seetõttu, et eraldatud eelarve kujutab endast minimaalselt vajalikku summat;

11. on mures, et komisjoni CEPOLi eelarve projekt (rahastamispuudujääk 1,5 miljonit eurot) ei võimalda CEPOLil piisavalt katta liikmesriikide nõudlust liidu ja selle naaberriikide õiguskaitseasutustele vajaliku hariduse ja koolituse järele; peab kahetsusväärseks, et CEPOLile ei eraldata piisavalt vahendeid, et tegeleda uute probleemidega, pidades silmas selliseid uusi teabesüsteeme nagu SIS II, ning et CEPOL ei saa pakkuda õiguskaitseametnikele koolitust sellistes valdkondades nagu korruptsioon ja aktsiisipettus, samal ajal kui ELi strateegilise koolitusvajaduse hindamise käigus tehti kindlaks, et need on vajalikud õiguskaitse tagamiseks liidu tasandil; tõdeb, et selle asemel tuli tal eelarvepiirangute tõttu tagasi lükata liikmesriikide 54 õigustud ja seaduslikku koolitustaotlust õiguskaitse juhtimise, ebaseadusliku sisserände, vihakuritegude ja rahapesu valdkonnas; väidab, et CEPOLi eelarvetaotlus (12 miljonit eurot) 2020. aastaks on vajalik selleks, et rahuldada liikmesriikide kasvavat nõudlust eelkõige küberkuritegevuse ja digiteerimise valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et usaldust, võrgustikke ja piiriülest teabevahetust õiguskaitseasutuste vahel saaks veelgi parandada, lisades praeguse CEPOLi vahetusprogrammile uue ühekuulise osa ja pakkudes õppekülastusi Europoli ning liikmesriikide ja Europoli töötajate vahelisi vahetusprogramme; tõdeb, et see eeldaks siiski CEPOLile täiendavate rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamist;

12. võtab teadmiseks, et liidu asutustes on suurenenud ajutiste töötajate töölevõtmine võrreldes lepinguliste töötajatega; on seisukohal, et justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste töötajatele kättesaadava teabe tundlikkus eeldab ranget konfidentsiaalsuspoliitikat eriti personali värbamisel ja juhtimisel;

13. ergutab komisjoni suurendama toetust uurivale ajakirjandusele, sealhulgas piiriülesele uurivale ajakirjandusele, ja meediavabaduse edendamisele sihtotstarbeliste vahendite eraldamise kaudu, mis aitab muu hulgas võidelda kuritegevusega ja tõsta liidu kodanike teadlikkust;

14. tuletab meelde oma toetust võitlusele diskrimineerivate tavade, soopõhise vägivalla ja vihakuritegude vastu ning õiguste täielikku kasutamist, võrdõiguslikkust ja õigust käsitlevatele programmidele; rõhutab mittediskrimineerivatele vahenditele kulutatavate assigneeringute olulist rolli ja võrdõiguslikkust toetavate programmide tähtsust vähemuste õiguste kaitsmisel, pöörates erilist tähelepanu naiste, eakate, puuetega inimeste ning LGBTIQ-inimeste õigustele;

15. kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles rakendama sootundlikku eelarvestamist kõikides avaliku sektori kulutustes, eriti järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kavandamisel, läbirääkimistel, rakendamisel ja hindamisel; leiab, et kohustus tagada 2020. aasta eelarvemenetluses soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste edendamine ja kaitse on väga oluline; on seisukohal, et seepärast tuleks sootundlik eelarvestamine võtta kasutusele kõikides eelarveridades ning juhinduda tuleks järgmistest põhimõtetest: 1) vastutuse ja läbipaistvuse edendamine eelarveplaneerimisel, 2) sooteadlikku osalemise suurendamine eelarvemenetluses ja 3) soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamine;

16. nõuab jätkusuutlikku ja piisavat rahastamist meetmete jaoks, mis on ette nähtud Istanbuli konventsiooni ja ohvrite õiguste direktiivi tõhusaks rakendamiseks, kuna need on peamised naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastast võitlust käsitlevad õigusaktid ning olulised selleks, et pakkuda piisavat tuge ohvritele, luua terviklik õigusraamistik ja lähenemisviis soolise vägivalla vastu võitlemiseks, korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ning rajada sellise vägivalla vastu võitlemiseks nõuetekohane riiklik taristu;

17. peab taunitavaks, et liit ei ole teinud märgatavaid edusamme alates 2015. aastast võetud kõrgetasemeliste poliitiliste ja õiguslike kohustuste täitmisel, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse ja soolise aspekti arvestamisega eelarveprotsessis ning kuluotsustes, mida näitab ka tõsiasi, et ei 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel ega ka 2021.–2027. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas komisjoni ettepanekus ei ole soolist võrdõiguslikkust arvesse võetud.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

5.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

10

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Saskia Bricmont, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Clare Daly, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Sylvie Guillaume, Balázs Hidvéghi, Antony Hook, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Marina Kaljurand, Fabienne Keller, Peter Kofod, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Magid Magid, Roberta Metsola, Claude Moraes, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Kostas Papadakis, Nicola Procaccini, Paulo Rangel, Terry Reintke, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Javier Zarzalejos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bartosz Arłukowicz, Gwendoline Delbos-Corfield, Claire Fox, Raphaël Glucksmann, Lívia Járóka, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Sabrina Pignedoli, Loránt Vincze, Maria Walsh, Juan Ignacio Zoido Álvarez

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

46

+

NI

Sabrina Pignedoli

PPE

Bartosz Arłukowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Lena Düpont, Balázs Hidvéghi, Lívia Járóka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Kris Peeters, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Loránt Vincze, Maria Walsh, Javier Zarzalejos, Juan Ignacio Zoido Álvarez

RENEW

Malik Azmani, Anna Júlia Donáth, Antony Hook, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache

S&D

Katarina Barley, Pietro Bartolo, Caterina Chinnici, Raphaël Glucksmann, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Bettina Vollath

VERTS/ALE

Saskia Bricmont, Damien Carême, Gwendoline Delbos-Corfield, Alice Kuhnke, Magid Magid, Terry Reintke, Tineke Strik

 

10

GUE/NGL

Pernando Barrena Arza, Clare Daly, Cornelia Ernst, Anne-Sophie Pelletier

ID

Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche

NI

Claire Fox, Kostas Papadakis, Milan Uhrík

 

4

0

ECR

Jorge Buxadé Villalba, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska

PPE

Nadine Morano

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Antonio Tajani</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt ettepaneku üle suurendada 2019. aasta eelarvega võrreldes kommunikatsioonimeetmete rahastamist kulukohustuste assigneeringute osas 1,9 % ja maksete assigneeringute osas 2,2 %; on seisukohal, et suhtlust kodanikega tuleks edendada, et tagada laialdane avalik mõttevahetus ja kodanike kaasamine Euroopa tulevikku käsitlevasse arutellu; tuletab meelde, kui kasulikuks on osutunud ELi liikmesriikides juba toimunud sarnased kodanikega konsulteerimised;

2. väljendab seetõttu rahulolu selle üle, et komisjoni esinduste teavitustegevuse, kodanikudialoogi ja partnerlusmeetmete rahastamist suurendatakse 8,8 % kulukohustuste assigneeringute ja 7,9 % maksete assigneeringute osas; peab siiski kahetsusväärseks nõukogu seisukohta, mille kohaselt tuleb vähendada teavitustegevuse rahastamist;

3. rõhutab vajadust jätkata jõupingutusi võltsuudiste ja väärinfo vastu võitlemiseks nende tegevuste nõuetekohase rahastamise abil, tagades seejuures piisava institutsioonidevahelise koostöö;

4. väljendab heameelt selle üle, et kulukohustuste assigneeringuid kavandatakse suurendada 3,1 %, kuid peab kahetsusväärseks programmi „Kodanike Euroopa“ maksete assigneeringute vähendamist 3,8 % (eelarverida: 18 04 01 01); mõistab hukka nõukogu seisukoha, mille kohaselt tuleb vähendada selle eesmärgi täitmiseks ette nähtud kulukohustuste assigneeringuid 4,4 %, pidades seejuures silmas, et see programm on demokraatliku liidu edendamiseks eriti suure institutsionaalse tähtsusega; tunneb heameelt õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi kulukohustuste assigneeringute 5,3 %-lise suurendamise ja maksete assigneeringute 21,3 %-lise suurendamise üle (eelarverida: 33 02 01), kuid väljendab kahetsust nõukogu seisukoha pärast vähendada kulukohustuste assigneeringuid 3,5 %; väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa kodanikualgatuse eelarvereale on eraldatud sihtotstarbeline summa;

5. rõhutab, et ühise läbipaistvusregistri sekretariaadile tuleb anda oma ülesannete täitmiseks piisavad ja asjakohased halduslikud ja rahalised vahendid, sest ta täidab peamist rolli huvirühmade esindajate õiglase ja läbipaistva tegevuse tagamisel;

6. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, mida on vaja selleks, et rahastada kavandatavat Euroopa tuleviku teemalist konverentsi; juhib tähelepanu asjaolule, et konverents peaks olema võimeline toimima vajalikul määral sõltumatult ning kaasama Euroopa Parlamenti teiste Euroopa institutsioonidega võrdsetel alustel; rõhutab lisaks, et konverents peaks võimaldama mitmesugustesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate kodanike, sealhulgas noorte osalemist ja kaasamist;

7. on seisukohal, et EL peab suurendama kodanike teadmisi ja usaldust ELi eelarve ja selle lisaväärtuse suhtes ning esitama selleks iga uue programmi ja uue ülesande kohta eelarveanalüüsi, mis keskendub riikide tasandil saavutatud kokkuhoiule ja ELi tasandil loodavale lisaväärtusele; on arvamusel, et seda tehes võime võita ELi kodanike ja liikmesriikide toetuse, muuta suhtumist ELi eelarvesse tehtavatesse osamaksetesse ja aidata kaasa Euroopa projekti edendamisele.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Martina Anderson, Gerolf Annemans, Catherine Bearder, Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Richard Corbett, Pascal Durand, Daniel Freund, Charles Goerens, Maria Grapini, Brice Hortefeux, Laura Huhtasaari, Giuliano Pisapia, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Antonio Tajani, László Trócsányi, Guy Verhofstadt, Loránt Vincze

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Vladimír Bilčík, Gwendoline Delbos-Corfield, Othmar Karas, Miapetra Kumpula-Natri

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

GUE/NGL

Martina Anderson

PPE

Vladimír Bilčík, Brice Hortefeux, Othmar Karas, Paulo Rangel, Antonio Tajani, László Trócsányi, Loránt Vincze

RENEW

Catherine Bearder, Pascal Durand, Charles Goerens, Guy Verhofstadt

S&D

Gabriele Bischoff, Richard Corbett, Maria Grapini, Miapetra Kumpula Natri, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa

VERTS/ALE

Damian Boeselager, Gwendoline Delbos-Corfield, Daniel Freund

 

3

ID

Gerolf Annemans, Laura Huhtasaari, Antonio Maria Rinaldi

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (2.10.2019)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2028(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Frances Fitzgerald</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et liit on rajatud muu hulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkuses seisnevale väärtusele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et kõigi oma meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine, mis tähendab, et soolise võrdõiguslikkusega tuleb arvestada kõikides poliitikavaldkondades ning seda tuleb soolise aspekti arvestamise ja sooteadliku eelarvestamise kaudu arvesse võtta kõigis eelarvemenetluse etappides; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja muude liidu institutsioonide usaldatavuse jaoks on väga oluline, et tagataks järjepidevus nende sisemise eelarvemenetluse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetavate väliste meetmete vahel;

B. arvestades, et eelarved ei ole sooneutraalsed ning seega tuleb nende koostamisel seada eesmärgiks mittediskrimineerimine ja võrdne kasu mõlemale sugupoolele; 

C. arvestades, et liit on võtnud kohustuse rakendada kestliku arengu eesmärke, sealhulgas eesmärki 5 soolise võrdõiguslikkuse kohta;

D. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi piisavat rahastamist ning võimalikult suure tähelepanu pööramist selle programmi alla kuuluvale Daphne erieesmärgile; arvestades, et Euroopa Parlament on nõudnud kõikide naistevastase vägivalla vastu võitlemise meetmete jätkamist selle eesmärgi jaoks ette nähtud eraldiseisva eelarveeraldise abil ka mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 õiguste ja väärtuste programmis;

E. arvestades, et naised on endiselt alaesindatud nii tööturul kui ka avalikus ja poliitilises elus, ning et naised pühendavad tasustamata majapidamistöödele ja hooldusele meestega võrreldes ebaproportsionaalselt palju aega;

F. arvestades, et Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti ettepanekuga püütakse jätkata strateegiliste investeeringute ja jätkusuutliku majanduskasvu toetamist, et parandada majanduslikku ühtekuuluvust ning luua töökohti, eriti noortele, eakatele ja puuetega inimestele; arvestades, et sellega seoses on tähtis keskenduda ka naiste, sh LGBTI-naiste suuremale osalemisele tööturul, muu hulgas investeerides taristusse ja avaliku sektori teenustesse, et toetada töö ja eraelu tasakaalu, ning naiste potentsiaali edendamisele kõigis majandussektorites, sealhulgas digitaalmajanduses, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT) ning teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas (STEM), samuti juhtivatel ametikohtadel, ning soolise tööhõive- ja palgalõhe vähendamisele;

G. arvestades, et digiteerimine avaldab suurt mõju tööturule, sealhulgas luues uusi töövõimalusi ja paindlikumaid töötingimusi, nagu kaugtöö, mis võib olla vahend nii naiste kui ka meeste töökohustuste ja kodutööde ühitamise parandamiseks;

H. arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on liidu üks keskseid eesmärke, mis on aga siiani tugevasti alarahastatud; arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut leidis 2019. aastal, et liidu 2020. aasta eelarves on soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatud vaid 1 %, samas tekitab sooline ebavõrdsus ja diskrimineerimine nii naistele kui ka ühiskonnale tervikuna tohutult suuri majanduslikke kulusid; arvestades, et maailmapanga hinnangul on inimkapitali kadu soolise palgalõhe tõttu ligikaudu 145 triljonit eurot; arvestades, et ÜRO naiste õiguste agentuuri 2016. aasta andmete põhjal läheb koduvägivald ainuüksi Inglismaal ja Walesis maksma umbes 33 miljardit dollarit aastas;

1. kordab oma ranget nõudmist, et edendataks naiste ja meeste võrdõiguslikkust, toetades soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja sooteadlikku eelarvestamist eelarvemenetluse kõikides etappides, sealhulgas järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimisel, ning et eelarvekulusid kasutataks ebavõrdsuse kaotamise ning soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas LGBTI-naiste ja -meeste võrdõiguslikkuse edendamise tulemusliku vahendina; tuletab meelde, et sooteadlik eelarvestamine on metoodika, mida tuleb kohaldada kõigi liidu eelarveridade puhul; tuletab meelde, kui tähtis on arvestatava edu saavutamiseks suurendada soolisele võrdõiguslikkusele eraldatavaid vahendeid ning et liidu rahastamist tuleb selles valdkonnas paremini suunata ja jälgida, eeskätt nende liikmesriikide puhul, kus rikutakse õigusriigi põhimõtet ja kus naiste õigused on saanud tagasilöögi;

2. rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine peab muutuma eelarvemenetluse lahutamatuks osaks kõigil eelarveridadel ja mitte ainult programmides, kus sooline mõju on kõige ilmsem, et eelarvekuludest saaks mõjus vahend soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

3. tuletab meelde, et sooteadlik eelarvestamine on üldisema soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia üks mõõde, ning juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on rakendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist poliitikatsükli kõigis etappides;

4. tuletab meelde, et üks sooteadliku eelarvestamise rakendamisel kehtivatest nõuetest on näha ette sõltumatud eelarveread meetmete jaoks, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisega; kordab seepärast oma nõudmist, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime edendamise eesmärgile määrataks ka eraldi eelarverida;

5. peab kahetsusväärseks viimaste aastate suundumust kärpida liidu vahendeid, mida eraldatakse võitluseks igasuguse naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla vastu, ning kordab oma nõudmist suurendada praeguse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames Daphne erieesmärgile ette nähtud vahendeid ning säilitada niisugune suurendamine ka õiguste ja väärtuste programmis; nõuab, et tagataks piisavate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine meetmetele, mille eesmärk on Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni tulemusliku rakendamise raames võidelda nii naiste ja tütarlaste vastase vägivalla, sh naiste suguelundite moonutamise, kui ka inimkaubanduse vastu, mis toimub eeskätt seksuaalse ärakasutamise eesmärgil; kutsub komisjoni üles toetama programme ja meetmeid, millega võideldakse ahistamise, sh seksuaalse ahistamise vastu;

6. kutsub liikmesriike üles ratifitseerima viivitamata naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooni, arvestades eriti konventsiooni rolli naiste ja tütarlaste kaitsmisel vägivalla eest ning sellest tulenevat majanduslikku mõju ohvritele ja ühiskondadele; nõuab liidu vastavate vahendite kasutamist selleks, et aidata ette valmistada ja jätkuvalt toetada Istanbuli konventsiooni rakendamist liikmesriikides;

7. rõhutab, et kõiki meetmeid, milles keskendutakse naiste vastu suunatud vägivalla kõikide vormide ennetamisele ja nende vastu võitlemisele, tuleb jätkata ka programmi raames, millega asendatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, ning seejuures tuleb naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ette näha eraldiseisev eelarveeraldis ja erilist tähelepanu tuleb pöörata inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ning ka aukultuuri ja auga seotud vägivalla vastu võitlemisele;

8. rõhutab, et on vaja spetsiaalseid rahalisi vahendeid, toetamaks eelkõige meie ühiskonna kaitsetuid naisi ja tütarlapsi, eriti puuetega naisi, pagulasnaisi ning inimkaubanduse ja väärkohtlemise ohvreid; pooldab sellega seoses nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute suurendamist õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi nende kahe suuna jaoks;

9. rõhutab, et on vaja suurendada eelarveeraldisi, muutmaks seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenused ja õigused naistele paremini kättesaadavaks nii liidus kui ka mujal, sest nende kättesaadavus on üha rohkem ohus;

10. nõuab, et liit toetaks naiste õiguste organisatsioone ja aktiviste ning nende tööd, samuti suurendaks nende esindatust otsuste langetamisel Euroopas;

11. kordab nõudmist, et liidu struktuurifondidest eraldataks rohkem raha naiste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste toetamiseks, eriti meetmete kaudu, millega suurendatakse naiste osalust tööturul ja investeeringuid kvaliteetsetesse avalikesse hooldusteenustesse;

12. rõhutab, kui tähtis on kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) selleks, et edendada naiste tööhõivet, sealhulgas kvaliteetsete ja taskukohaste hoolekandeasutuste rahastamisega;

13. nõuab eelarveeraldisi selleks, et toetada naiste ettevõtlust ja naiste majanduslikku sõltumatust ning tagada naiste jaoks juurdepääs kutsealasele erikoolitusele, taskukohastele laenudele ja omakapitali kaudu rahastamisele ning soodustada seda liidu programmide ja fondide, näiteks programmide COSME ja „Horisont 2020“ ning Euroopa Sotsiaalfondi abil, maksimeerimaks naiste osalemist tööturul, pidades eriti silmas üksikemasid, hooldajaid ja pärast pikka katkestust tööturule naasvaid naisi, et suurendada nende tööalast konkurentsivõimet; nõuab seoses nende fondidega, millel peaks olema piisavalt vahendeid, soolise võrdõiguslikkuse toetamist hariduse ja tervishoiu kaudu ning et igas programmis võetakse rohkem arvesse soolist perspektiivi ning soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eesmärki;

14. märgib murega, et IKT-ga seotud erialadel õpib vähe naissoost tudengeid ning kordab, et selles valdkonnas tuleb taastada komisjoni soovitatud eelarve; lisab, et soolisest digilõhest ülesaamiseks on vaja piisavat rahastamist, et parandada haridust, toetada naisettevõtjaid digitaalsektoris ja korraldada rohkem teadlikkuse suurendamise kampaaniaid;

15. rõhutab, et on vaja kaotada meeste ja naiste vaheline digilõhe, mis toob kaasa märkimisväärset ebavõrdsust tööturul, ning selleks tuleb eraldada vahendeid hariduseks ja koolituseks ning füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste toetamiseks;

16. rõhutab, et on vaja eraldada vahendeid, et ärgitada naisi huvituma digitaalmajandusest ja sellistest sektoritest nagu IKT ning teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika, ning neid selles valdkonnas toetada;

17. rõhutab, kui tähtis on eraldada noorte tööhõive algatusele piisavalt rahalisi vahendeid, et võidelda noorte eriti kõrge tööpuudusega; nõuab tütarlaste ja noorte naiste võrdse osalemise tagamist selle algatusega hõlmatud meetmetes ning erilise tähelepanu pööramist neile suunatud kvaliteetsetele koolitus- ja tööpakkumistele, eriti digitaalmajanduses ning IKT- ja STEM-sektoris, kus naised on tugevasti alaesindatud nii hariduse ja koolituse kui ka tööhõive osas, mis tekitab naiste ja meeste vahel digitaalse lõhe; on seisukohal, et sellised meetmed nagu noorte tööhõive algatus peaksid mitte ainult aitama noortel töökohti leida, vaid edendama ka kvaliteetset tööhõivet; kinnitab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka selliseid teemasid nagu seksism, seksuaalne ahistamine, kiusamine töökohal ja vaenukõne käsitleva kvaliteetse koolituse rahastamisele, julgustades seejuures võrdselt osalema nii tütarlapsi ja noori naisi kui ka poisse ja noormehi;

18. tuletab meelde, et väga suur arv liitu sisenevaid pagulasi ja varjupaigataotlejaid on naised ja lapsed; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kuulub ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) aluspõhimõtete hulka, ning kordab oma nõudmist, et soolist mõõdet võetaks arvesse ka rände- ja varjupaigapoliitikas, eraldades eraldi vahendid selleks, et ennetada soolist vägivalda ning tagada juurdepääs tervisele ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele;

19. rõhutab, et on ülimalt tähtis tagada inimarengu piisav rahastamine, et täita kestliku arengu tegevuskava 2030 ning kestliku arengu eesmärgid, kaasa arvatud viies kestliku arengu eesmärk; tuletab meelde, et liit on võtnud kohustuse investeerida 20 % ametlikust arenguabist inimarengusse, ning nõuab inimarengule piisavaid eraldisi, et toetada meetmeid ja projekte, mille eesmärk on naiste ja laste vaesuse kaotamine, parem integreerimine tööturule, meeste ja naiste palgaerinevuste kaotamine, võitlus naiste, laste ja noorte vastu suunatud vägivallaga ning tervishoiuteenuste parem kättesaadavus ja osutamine, pidades seejuures silmas ka seksuaal- ja reproduktiivtervist ja -õigusi, haridust, soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalkaitset üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide temaatilise programmi raames;

20. nõuab, et naiste suguelundite moonutamise vastaseks võitluseks eraldataks jätkuvalt raha välistegevuse programmide kaudu, sealhulgas arengukoostöö rahastamisvahendist;

21. rõhutab, et viimasel aastakümnel puhkenud majandus- ja finantskriis on teravdanud majanduslikku, sotsiaalset, tööturul valitsevat ja soolist ebavõrdsust liikmesriikides ja liikmesriikide vahel; tuletab meelde Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tähtsat rolli teadlikkuse suurendamisel liidus esineva soolise ebavõrdsuse ulatusest ja põhjustest ning nõuab, et instituudi eelarve, ametikohtade loetelu ja sõltumatuse jaoks nähtaks ette piisavad vahendid, mis tagavad instituudi tõrgeteta toimimise ja võimaldavad rakendada laiahaardelisi projekte; nõuab ka rohkem vahendeid eelarvereale „mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine“;

22. märgib, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut leidis 2019. aastal, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist "käsitletakse teemana, millel on rahastamisprogrammide tegelikule sisule väga väike mõju"; nõuab seepärast jõulisi ja laiaulatuslikke meetmeid, et suurendada jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks, sealhulgas tuleks uuesti keskenduda vastutuse ja läbipaistvuse edendamisele eelarve planeerimisel ning soolise aspekti arvestamisele eelarveprotsessis;

23. soovitab eelkõige suurendada rahastamist, et edendada vastavate programmide kaudu emaduse, vanemaks olemise ja varajase lapsepõlve kaitsmist; nõuab sellega seoses, et ELi 2020. aasta eelarves peetaks eriti tähtsaks emade ja laste tervist; soovitab eraldada rahalisi vahendeid rinnaga toitmise kaitsmiseks, edendamiseks ja toetamiseks, aidates sellega saavutada Maailma Terviseorganisatsiooni eesmärki, et 2025. aastaks saaks kogu maailmas 50 % imikutest esimesel kuuel elukuul vaid rinnapiima, ja selleks on muude meetmete hulgas vaja, et ema- ja isapuhkus oleks küllalt pikk ja piisavalt tasustatud;

24. nõuab eelarveeraldisi selleks, et tegeleda eri rühmade naiste mitmesuguste majanduslike probleemidega, nagu näiteks noorte tütarlaste menstruatsioonivaesus, üksikute naispensionäride majanduslik viletsus, sooline pensionilõhe, maksmata hooldusrahad ning emade ja naishooldajate ajaline vaesus; mustanahaliste, asiaadi ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste sotsiaalmajanduslik tõrjutus ja diskrimineerimine tööturul;


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.9.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Christine Anderson, Annika Bruna, Belinda De Lucy, Frances Fitzgerald, Jackie Jones, Sandra Pereira, Pina Picierno, Samira Rafaela, Elżbieta Rafalska, Evelyn Regner, María Soraya Rodríguez Ramos, Christine Schneider, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Isabella Adinolfi, Lena Düpont, Lina Gálvez Muñoz, Marina Kaljurand, Elena Kountoura, Alessandra Moretti, Alexandra Louise Rosenfield Phillips, Pernille Weiss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Mazaly Aguilar, Enikő Győri, Pär Holmgren, Kathleen Van Brempt

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

PPE

Lena Düpont, Frances Fitzgerald, Christine Schneider, Pernille Weiss, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi

S&D

Lina Gálvez Muñoz, Jackie Jones, Marina Kaljurand, Alessandra Moretti, Pina Picierno, Evelyn Regner, Kathleen Van Brempt

RE

Samira Rafaela, María Soraya Rodríguez Ramos

Verts/ALE

Pär Holmgren, Alexandra Louise Rosenfield Phillip

GUE/NGL

Elena Kountoura, Sandra Pereira

NI

Isabella Adinolfi

 

5

ID

Christine Anderson, Annika Bruna

ECR

Mazaly Aguilar, Elżbieta Rafalska

NI

Belinda De Lucy

 

1

0

PPE

Enikő Győri

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

Teema: <Titre>Arvamus Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve kõikide jagude kohta</Titre> <DocRef>COM(2019)0400 – C9-0000/2019 – 2019/2028(BUD) </DocRef>

Austatud esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon otsustas ülaltoodud menetluses esitada eelarvekomisjonile arvamuse. 24. septembri 2019. aasta koosolekul otsustas komisjon, et esitab arvamuse kirja vormis.

Nimetatud koosolekul arutas rahvusvahelise kaubanduse komisjon eelarvet ja otsustas, et palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

 

Lugupidamisega

Bernd Lange

ETTEPANEKUD

1. märgib, et liidu kõikehõlmava kaubanduskava elluviimiseks on vaja piisavalt vahendeid; rõhutab seetõttu, et kaubanduse peadirektoraadile tuleks eraldada piisavalt palju raha, et kaubanduslepingute üle saaks kiiresti läbi rääkida ja neid sõlmida ning et sõlmitud kaubanduslepingute ja kaubandusalaste õigusaktide täitmist saaks hoolikalt jälgida, kuid samal ajal tuleb piisav rahasumma anda ka ametisse nimetatavale kaubanduslepingute täitmise peajärelevalvajale, et ta saaks oma uusi ülesandeid hästi täita; toetab kaubanduse peadirektoraadile vajaliku summa eraldamist, et see saaks hakata rakendama 2020. aasta oktoobris jõustuvat välismaiste otseinvesteeringute taustauuringut käsitlevat määrust;

 

2. juhib tähelepanu sellele, et kuigi kaubanduspoliitika soodustab eelkõige vastastikku kasulikku majanduskasvu ja kestlikku arengut, sest see tagab muu hulgas parema turulepääsu ja rahvusvaheliste investeeringute eeskirjade kehtestamise, on see kesksel kohal ka liidu välispoliitikas, sest võib aidata edendada rahvusvahelisel tasandil ELi väärtusi, eelkõige inimõiguste austamist, soolist võrdõiguslikkust, kliimakaitset ja õigusriiki, rakendada rahvusvahelisi tööstandardeid, tagada kogu maailmas kestliku arengu eesmärkide saavutamise ning innustada meie kaubanduspartnereid seadma oma majanduspoliitika keskmesse sotsiaalsed õigused ja jätkusuutlikkuse; nõuab seetõttu, et piisavad rahasummad eraldataks põhjaliku seire ning vahe- ja järelhindamiste (mille tulemusel esitatakse sooliselt segregeeritud andmed) tegemiseks ning kolmandate riikide võetud kohustuste täitmise tagamiseks;

 

3. rõhutab, et selleks, et kodanikud ELi kaubanduspoliitika heaks kiidaksid, tuleb asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga aktiivselt koostööd teha; rõhutab seetõttu, et rohkem vahendeid tuleks eraldada kaubanduspoliitikast teavitamisele, kodanikevahelistele aruteludele, kasutajatugedele ning VKEde ja tarbijate abistamisele ning riigisisestele nõuanderühmadele, mis on peamised hoovad, mille abil mõjutada kodanikuühiskonda aktiivselt osalema kaubanduslepingutes sisalduvate kaubanduse jätkusuutlikkuse peatükkide täitmise tagamisel ja järelevalves, sest need on kaubanduse oluline osa;

 

4. nõuab, et kasutataks ära kõik kättesaadavad vahendid, et toetada VKEde rahvusvahelistumist, eriti mahajäänud liikmesriikides, ning et VKEdel lubataks osaleda kaubanduspoliitiliste otsuste tegemisel;

 

5. rõhutab, et parlamentidel on üleilmse kaubanduspoliitika üle peetavates aruteludes olnud tähtis osa; märgib, et selles kontekstis on väga oluline WTO parlamentaarne konverents, mille potentsiaali ärakasutamiseks on vaja piisavat rahasummat; rõhutab seetõttu, et nagu ka 2019. aastal, tuleks teha kättesaadavaks piisavad vahendid, et Euroopa Parlament saaks sellel foorumil osaleda ja konverentsi tööks oleks olemas vajalik taristu.


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

14.10.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Anna Bonfrisco, Jonathan Bullock, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Valentino Grant, Valerie Hayer, Monika Hohlmeier, John Howarth, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Ioannis Lagos, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Jan Olbrycht, Henrik Overgaard Nielsen, Karlo Ressler, Nils Torvalds, Nils Ušakovs

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eero Heinäluoma, Fabienne Keller, Aušra Maldeikienė, Jake Pugh

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Agnes Jongerius, Anne-Sophie Pelletier, Viola Von Cramon-Taubadel, Javier Zarzalejos

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

26

+

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

NI

Ioannis Lagos

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Ausra Maldeikiene, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Javier Zarzalejos

RENEW

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Fabienne Keller, Moritz Körner, Nils Torvalds

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Eero Heinäluoma, John Howarth, Agnes Jongerius, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Nils Ušakovs

VERTS/ALES

Rasmus Andresen, David Cormand, Viola Von Cramon-Taubadel

 

8

GUE/NGL

Anne-Sophie Pelletier

ID

Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Joachim Kuhs, Hélène Laporte

NI

Jonathan Bullock, Henrik Overgaard Nielsen, Jake Pugh

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1]  ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

[2]  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

[3]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[4]  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[5]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0210.

[6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0326.

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

[8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0417.

[9] Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1953, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega kohalikes kogukondades (ELT L 286, 1.11.2017, lk 1).

[10] Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm (COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD)).

[11] Euroopa Kontrollikoda – audititutvustus „Roads connecting European regions“ (Euroopa piirkondi ühendavad maanteed), lk 9 – https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AP19_08/AP_CONNECTING_ROADS_EN.pdf

[12] Comprehensive analysis of the existing cross-border rail transport connections and missing links on the internal EU borders (põhjalik analüüs ELi sisepiiridel olemasolevate piiriüleste raudteeühenduste ja puuduvate ühenduste kohta) (https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cb_rail_connections_en.pdf)

[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58).

[14] Study on Sustainable Transport Infrastructure Charging and Internalisation of Transport Externalities (kestliku transporditaristu maksustamist ja transpordi välismõjude arvessevõtmist käsitlev uuring) (https://ec.europa.eu/transport/themes/sustainable-transport/internalisation-transport-external-costs_en).

[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

Viimane päevakajastamine: 21. oktoober 2019Õigusalane teave