Menetlus : 2019/2027(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0036/2019

Esitatud tekstid :

A9-0036/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/11/2019 - 6.4

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0070

<Date>{25/11/2019}25.11.2019</Date>
<NoDocSe>A9-0036/2019</NoDocSe>
PDF 160kWORD 54k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et võimaldada ettemaksete tegemist liidu 2020. aasta üldeelarvest</Titre>

<DocRef>(COM(2019)0252 – C9-0008/2019 – 2019/2027(BUD))</DocRef>


<Commission>{BUDG}Eelarvekomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Monika Hohlmeier</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et võimaldada ettemaksete tegemist liidu 2020. aasta üldeelarvest

(COM(2019)0252 – C9-0008/2019 – 2019/2027(BUD))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0252 – C9-0008/2019),

 võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[1],

 võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2], eriti selle artiklit 10,

 võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3], eriti selle punkti 11,

 võttes arvesse lepituskomitees 18. novembril 2019. aastal heaks kiidetud ühist teksti (14283/2019 – C9-0186/2017),

 võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0036/2019),

A. arvestades, et kooskõlas määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 4a lõikega 4 tehakse ettemaksete tegemiseks liidu üldeelarvest assigneeringutena kättesaadavaks 50 000 000 eurot;

1. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

 


 

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et võimaldada ettemaksete tegemist liidu 2020. aasta üldeelarvest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta[4], eriti selle artikli 4a lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[5], eriti selle punkti 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2) Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013[6] artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3) Määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 4a lõikes 4 on sätestatud, et eelarvevahendite õigeaegse olemasolu tagamiseks võib võtta kasutusele fondi vahendeid summas kuni 50 000 000 eurot ettemaksete tegemiseks ning kanda vastavad assigneeringud liidu üldeelarvesse.

(4) Selleks et tagada piisavate eelarvevahendite õigeaegne olemasolu liidu 2020. aasta üldeelarves, tuleks ettemaksete tegemiseks võtta kasutusele fondi vahendeid summas 50 000 000 eurot.

(5) Fondi kasutuselevõtuks kuluva aja minimeerimiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 2020. eelarveaasta algusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2020. aasta üldeelarves võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondist ettemaksete tegemise võimaldamiseks kasutusele 50 000 000 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

 

 

... [koht],

 

 

 

 

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

 

 

 

 

 

president  eesistuja

SELETUSKIRI

 

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (edaspidi „fond“) loodi selleks, et võimaldada liidul reageerida suurte looduskatastroofide põhjustatud kriisiolukordadele ja väljendada Euroopa solidaarsust Euroopa katastroofipiirkondadega. Fondist antakse suurte looduskatastroofide korral rahalist abi liikmesriikidele ja ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele juhul, kui katastroof on põhjustanud otsest kahju kokku rohkem kui 3 miljardi euro eest (2011. aasta hindades) või 0,6 % ulatuses riigi kogurahvatulust, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem. Fondi vahendeid võib kasutusele võtta ka piirkondliku katastroofi korral. Fondi kasutuselevõtmise tingimused on sätestatud asjakohases alusaktis (nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002), mida muudeti 2014. aastal (määrus (EL) nr 661/2014).

 

Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) määruse[7] artikli 10 kohaselt on fondi kasutuselevõtu ülemmäär aastas (2011. aasta hindades) 500 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks väljaspool finantsraamistiku asjakohaste rubriikide ülemmäärasid.

 

Kõnealune ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ei ole seotud ühegi konkreetse katastroofiga. Selle eesmärk on pigem kanda liidu 2020. aasta üldeelarvesse 50 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena, et võimaldada järgmisel aastal aset leidvate katastroofide korral õigeaegset ja tõhusat ettemaksete tegemist.

See Euroopa Parlamendi poolt kindlalt toetatav võimalus on olnud olemas alates 2014. aasta reformist ja on sätestatud muutmismääruse[8] artiklis 4a. Seadusandja eesmärk oli kiirendada vähemalt osaliselt abi väljamaksmist asjaomastele riikidele ettemaksete tegemise kaudu ajal, kui täieliku toetuse kasutuselevõtu otsustusprotsess alles kestab. See tagab eelarvevahendite õigeaegse olemasolu ja suurendab fondi tulemuslikkust.

Ühtlasi tuleks märkida, et ettemakseid saab teha liikmesriigi taotluse alusel, kuid alles pärast asjakohase fondi kasutuselevõtmise taotluse esialgset hindamist komisjonis. Ettemakse ei tohiks olla suurem kui 10 % eeldatavast rahalisest toetusest ega ületada 30 miljonit eurot. Ettemakse tehakse ilma, et see mõjutaks fondi kasutuselevõtmist käsitleva lõpliku otsuse vastuvõtmist. Alusetult tehtud ettemaksed nõuab Euroopa Komisjon liikmesriigilt tagasi.

Alates 2014. aasta reformist on abi väljamaksmine olnud kiirem, kuna kogu otsustusprotsessi jaoks vajalik aeg on keskmiselt 12 % vähenenud. Sellele vaatamata kulub fondi vahendite kasutuselevõtmiseks ja ELi toetuse täielikuks väljamaksmiseks endiselt keskmiselt üks aasta. Ühes põhjalikus hinnangus[9] jõuti järeldusele, et kehtivas õigusraamistikus on suurema ajakokkuhoiu saavutamise võimalused väga piiratud. Seda olulisem on ka edaspidi osaliste ettemaksete tegemise võimalus.

 

Rakendusandmetest nähtub, et muudetud määruse alusel seni esitatud 32 taotlusest taotleti 15 taotluses ka ettemaksete tegemist, millest 11 rahuldati, kusjuures enamasti oli tegemist suhteliselt väikeste summadega. Kõnealuse perioodi ettemaksete kogusumma oli ligikaudu 40 miljonit eurot, mis moodustab murdosa teoreetiliselt kättesaadavatest vahenditest. Hindajate sõnul kulus ettemakse tegemiseks keskmiselt umbes üks kuu pärast täieliku taotlustoimiku esitamist.

 

Neid järeldusi arvesse võttes palub raportöör komisjonil hinnata, kas praegune ettemaksete süsteem on piisav ja millised on konkreetsed takistused, mis heidutavad liikmesriike neid taotlemast. Lisaks palub ta komisjonil kaaluda viise, kuidas suurendada asjaomaste liikmesriikide poolt ettemaksete saamise võimaluse kasutamist. Selle võiks siduda ettepanekuga võtta vastu muutmismäärus[10], mis on parasjagu Euroopa Parlamendis läbivaatamisel ja milles on komisjon teinud ettepaneku tõsta ettemaksete määra 25 %-ni fondi eeldatavast toetusest ja kehtestada ettemaksu maksimummääraks 100 miljonit eurot ning suurendada fondi ettemaksetega seotud assigneeringute kogusummat aastaeelarves 50 miljonilt eurolt 100 miljonile eurole.

 

Raportöör soovib meelde tuletada, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond, mis on alates selle loomisest võimaldanud ELil pakkuda abi väga mitmesugustele suure mõjuga loodusnähtustele reageerimiseks peaaegu igas liidu liikmesriigis ja mujalgi, on hädaolukordades jätkuvalt üks tugevamaid ELi solidaarsuse sümboleid. Kuna ELi liikmesriike ja elanikkonda mõjutavate looduskatastroofide arv, ulatus ja tõsidus kliimamuutuste tõttu aina suureneb, muutub üha olulisemaks optimeerida selle väärtusliku ELi toetusmehhanismi valmisolekut ja tulemuslikkust. Raportöör on kindlalt veendunud, et suutlikkus kiiresti reageerida, sealhulgas tõhusama ettemaksete süsteemi abil, aitab liidul näidata üles solidaarsust asjaomaste liikmesriikide ja piirkondadega.

Raportöör soovitab seetõttu lisada ettemakseteks kavandatud summad 2020. aasta eelarvesse.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.11.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Valentino Grant, Francisco Guerreiro, Valerie Hayer, Niclas Herbst, John Howarth, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Nicolae Ştefănuță, Nils Ušakovs, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matteo Adinolfi, Derk Jan Eppink, Henrike Hahn, Eero Heinäluoma, Younous Omarjee

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

32

+

ECR

Derk Jan Eppink, Zbigniew Kuźmiuk

GUE/NGL

Younous Omarjee

ID

Matteo Adinolfi, Valentino Grant, Hélène Laporte

NI

Mislav Kolakušić

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Angelika Winzig

RENEW

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Eero Heinäluoma, John Howarth, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Nils Ušakovs

VERTS/ALE

Rasmus Andresen, David Cormand, Francisco Guerreiro, Henrike Hahn

 

0

 

 

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

[2] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[3] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[4] EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

[5] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[6] Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

[7] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[8] ELT L 189, 27.6.2014, lk 143.

[9] Euroopa Liidu Solidaarsusfondi 2002–2017 hindamine, SWD(2019) 186 final, 15.5.2019.

[10] Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002, et anda liikmesriikidele rahalist toetust, mis aitaks neil kanda pärast Ühendkuningriigi liidust lepinguta väljaastumist tekkinud suurt rahalist koormust, 4.9.2019, COM(2019) 399 final, 2019/0183(COD).

Viimane päevakajastamine: 26. november 2019Õigusalane teave