Raport - A9-0040/2019Raport
A9-0040/2019
Euroopa parlament

RAPORT mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Kreekale

25.11.2019 - (COM(2019)0496 – C9‑0144/2019 – 2019/2137(BUD))

Eelarvekomisjon
Raportöör: Eva Kaili

Menetlus : 2019/2137(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0040/2019
Esitatud tekstid :
A9-0040/2019
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Kreekale

(COM(2019)0496 – C9‑0144/2019 – 2019/2137(BUD))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0496 – C9‑0144/2019),

– võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[1],

– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[2], eriti selle artiklit 10,

– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3], eriti selle punkti 11,

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0040/2019),

1. tunneb otsuse üle heameelt, sest see näitab liidu solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatavate ELi kodanike ja piirkondadega;

2. tuletab meelde, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on reageerida hädaolukordadele solidaarsuse väljendusena kiiresti ja tõhusalt; rõhutab sellega seoses, et fondi kaudu antava rahalise abi lõpliku vabastamise sisemenetlused ei tohiks põhjustada mingeid viivitusi, kuna loodusõnnetused tekitavad tavaliselt ulatuslikku kahju, mis häirib tõsiselt inimeste igapäevaelu ja kohalikku majandust;

3. märgib, et komisjoni seletuskirja kohaselt jäi 2018. aastal eraldisest kasutamata 265 252 381 eurot ja see kanti üle 2019. aastasse ning et jooksval aastal on kasutada 557 530 278 eurot;

4. rõhutab, et 2019. aastal looduskatastroofide all kannatanud liidu piirkondadele on vaja kiiresti fondi kaudu rahalist toetust eraldada;

5. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

6. rõhutab vajadust vabastada ülejäänud summa võimalikult kiiresti ja mõistliku aja jooksul, kuna taastamistoimingud Kreetal tuleks viivitamata lõpule viia raskete ilmastikutingimuste tõttu, mis Kreetal ja teistes Kreeka piirkondades üha sagedamini esinema kipuvad;

7. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.


 

LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Kreekale

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[4], eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[5], eriti selle punkti 11,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele, et näidata üles solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2) Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013[6] artikli 10 kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).

(3) 15. mail 2019 esitas Kreeka taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses 23.–26. veebruarini 2019 Kreetat tabanud erakordselt tugeva vihmasaju ja tormiga, mis tekitasid üleujutusi ja maalihkeid.

(4) Kreeka taotlus täidab fondist rahalise abi saamise tingimused, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.

(5) Seega tuleks fondi vahendid kasutusele võtta, et anda Kreekale rahalist abi.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2019/277[7] võeti fondi raames ettemaksete tegemiseks 2019. eelarveaastal kasutusele 50 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena. Neist assigneeringutest on ära kasutatud väga vähe. Sellest tulenevalt saab rahastada kogu käesoleva kasutuselevõtu summat, mis tuleks teha kättesaadavaks ettemakseteks mõeldud assigneeringute ümberjaotamise teel liidu 2019. aasta üldeelarves.

(7) Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvest võetakse Kreekale abi andmiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 4 552 517 eurot.

 

Esimeses lõigus osutatud summat rahastatakse liidu 2019. aasta eelarves ettemakseteks ettenähtud assigneeringutest. Ettemakseteks mõeldud summat vähendatakse vastavalt.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates … [vastuvõtmise kuupäev].

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel


 

SELETUSKIRI

Komisjon on teinud ettepaneku võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond (edaspidi „fond“), et anda rahalist abi seoses 2019. aastal Kreekas esinenud raskete ilmastikuoludega.

2019. aasta veebruaris tabasid Lääne-Kreetat tsüklon ja erakordselt tugev vihmasadu. Kaasnenud üleujutuste ja maalihete tagajärjel hukkusid traagiliselt inimesed, lõigati Rethymno ja Chania piirkonnas külasid ülejäänud riigist ära, sai märkimisväärselt kahjustada taristu, eelkõige teedevõrk, ning hävis majandustegevus, mis puudutas eriti põllumajandustootmist. Palju said kannatada ka tammid, äravoolusüsteemid, elektrivõrk ja kodud, mis kuuluvad peamiselt majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele leibkondadele.

Taotluses, mille komisjon sai 15. mail 2019. aastal, hindas Kreeka otseste kahjude kogusummaks 182,1 miljonit eurot ehk 2,1 % Kreeta piirkonna SKPst, s.o osakaal, mis on kõrgem kui fondi kasutuselevõtmise künnis NUTS 2. tasandi piirkonnas (1,5 % piirkondlikust SKPst). Seetõttu on katastroof fondi määruse artikli 2 lõike 3 kohaselt piirkondlik looduskatastroof.

Kahju kandnud piirkond on 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõistes üleminekupiirkond. Kreeka ametiasutused ei ole teatanud kavatsusest paigutada struktuuri- ja investeerimisfondide programmidele ettenähtud vahendeid ümber taastamistöödeks.

Kreeka hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt toetuskõlblike, hädavajalike hädaolukorra- ja päästeoperatsioonide kogumaksumuseks 173,9 miljonit eurot, millest suurema osa moodustavad transporditaristu taastamise ja korrastamise kulud.

Kohaldades piirkondlike katastroofide suhtes rakendatavat määra, mis on 2,5 % otsese kahju kogusummast, arvutas komisjon fondist makstava rahalise toetuse kogusummaks 4 552 517 eurot.

Kreeka ametiasutused taotlesid määruse artikliga 4a ette nähtud ettemakset, mis ka tehti. 455 252 eurot ehk 10 % fondi eeldatavast rahalisest toetusest maksti Kreekale välja 19. juulil 2019. aastal, s.o vaid kaks kuud pärast taotluse esitamist.

Kokkuvõte

2019. aasta alguses oli kättesaadav kogusumma 851 082 072 eurot, mis koosnes 2019. aasta eraldisest 585 829 691 eurot ja 2018. eraldise kasutamata jäänud osast 265 252 381 eurot, mis kanti üle 2019. aastasse. Kui lahutada summa, mis on fondist eraldatud Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale[8] (293 551 794 eurot), on 2019. aastal kättesaadavad veel 557 530 278 eurot.

Kreekale eraldatava summa kasutuselevõtmiseks ei ole vaja 2019. aasta eelarvet muuta, vaid seda saab täies ulatuses rahastada 2019. eelarves ettemaksete tegemiseks juba ette nähtud kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, millest on maha arvatud Kreekale juba tehtud 455 252 euro suurune ettemakse. 2019. aasta eelarves ettemaksete tegemiseks kasutada olevaid assigneeringuid (kokku 50 000 000 eurot) on kasutatud väga vähe. Seetõttu saab kogu kasutuselevõetava summa katta nii, et ettemaksete tegemiseks ette nähtud assigneeringud paigutatakse ümber, ja paranduseelarvet ei ole vaja. Selle tulemusel on summa, mida saaks fondi kaudu aasta lõpuni veel kasutusele võtta, 557 530 278 eurot.

Et näidata ELi solidaarsust asjaomaste piirkondadega, soovitab raportöör raportile lisatud ettepaneku, mille komisjon on otsuse vastuvõtmise kohta teinud, kiiresti heaks kiita, et nimetatud summad oleks võimalik kohe kasutusele võtta.

 

 

 


 

 

 

Regionaalarengukomisjoni KIRI

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

Teema: Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Kreekale (COM(2019)0496 – C9‑0144/2019 – 2019/2137(BUD))

Austatud esimees

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Kreekale (COM(2019)0496 – C9-0144/2019 – 2019/2137(BUD)). Minu teada on eelarvekomisjonil kavas võtta peagi vastu seda käsitlev raport.

 

Selle ettepaneku alusel võetakse kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond, et anda Kreekale 4 552 517 eurot. Nimetatud toetus on seotud erakordselt tugeva vihma ja tormi tekitatud kahjuga Lääne-Kreetal ajavahemikus 23.–26. veebruar 2019. Tõsist kahju kannatasid peamiselt Chaniá ja Réthymno ringkond, eelkõige teedevõrk ja põllumajandus, kuid ka eramajad.

 

Euroopa Liidu Solidaarsusfondist antavate rahaliste toetuste suhtes kohaldatavad reeglid on sätestatud nõukogu 11. novembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta.

 

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summade eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

 

Lugupidamisega

Younous Omarjee


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.11.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Valentino Grant, Francisco Guerreiro, Valerie Hayer, Niclas Herbst, John Howarth, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Nicolae Ştefănuță, Nils Ušakovs, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matteo Adinolfi, Derk Jan Eppink, Henrike Hahn, Eero Heinäluoma, Younous Omarjee

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ECR

Derk Jan Eppink, Zbigniew Kuźmiuk

GUE/NGL

Younous Omarjee

ID

Matteo Adinolfi, Hélène Laporte

NI

Mislav Kolakušić

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Angelika Winzig

RENEW

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Eero Heinäluoma, John Howarth, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Nils Ušakovs

VERTS/ALE

Rasmus Andresen, David Cormand, Francisco Guerreiro, Henrike Hahn

 

0

–

 

 

 

1

0

ID

Valentino Grant

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 26. november 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika