Menetlus : 2014/2844(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0131/2014

Esitatud tekstid :

B8-0131/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/09/2014 - 10.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0028

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 126kWORD 56k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0111/2014
16.9.2014
PE537.033v01-00
 
B8-0131/2014

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Liibüas (2014/2844(RSP))


Cristian Dan Preda, Arnaud Danjean, Jacek Saryusz-Wolski, Elmar Brok, Andrej Plenković, David McAllister, Mariya Gabriel, Tokia Saïfi, Philippe Juvin, Davor Ivo Stier, Monica Luisa Macovei, Gabrielius Landsbergis, Dubravka Šuica fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Liibüas (2014/2844(RSP))  
B8‑0131/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibüa kohta,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 15. augusti 2014. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Liibüa kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2174 (2014) Liibüa kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) 4. septembri 2014. aasta aruannet „Ülevaade Liibüas jätkuvates vägivallaaktides aset leidvast rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumisest”,

–       võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende 1977. aasta lisaprotokolle ning relvakonflikti osaliste kohustust järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja tagada selle järgimine olenemata olukorrast,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et rivaalitsevate sõjaliste rühmituste ja eelkõige Mişrātah’ ja Zintani rühmituste vahelised kokkupõrked on viimastel kuudel hoogustunud ning lahingud eelkõige Tripoli ja Benghazi üle kontrolli saavutamiseks on mõjunud destabiliseerivalt nii Liibüale kui ka sealsele demokraatiale üleminekule ning suurendanud hukkunud tsiviilisikute, riigisiseste põgenike ja pagulaste arvu;

B.     arvestades, et islamistidega koostööd tegevatel sõjalistel rühmitustel on suhteid selliste islamistlike relvarühmitustega nagu Islamiriik, islamistliku Magribi Al Qaeda (AQIM), Al-Jama’a al-Islamiyyah al-Muqatilah bi-Libya ja Ansar al-Shari'a;

C.     arvestades, et islamistidega seotud sõjalised rühmitused võtsid 24. augustil 2014. aastal Tripoli ja selle tsiviillennujaama oma kontrolli alla;

D.     arvestades, et väidetavalt on konflikti mõlemad osapooled saatnud korda rikkumisi, mis võivad olla võrdväärsed sõjakuriteoga;

E.     arvestades, et Liibüa erukindral Khalida Haftar, mitteametliku Liibüa rahvusarmee juht, alustas 16. mail 2014 sõjalist operatsiooni „Väärikuse eest”;

F.     arvestades, et 25. juunil 2014 toimusid seadusandliku kogu valimised; arvestades, et hiljutise vägivallapuhangu tõttu kolis seaduslikult valitud esindajatekoda Tripolist Ţubruqisse, ning arvestades, et islamistlikud sõjalised rühmitused ei tunnusta esindajatekoda ega uut valitsust ning on moodustanud oma valitsuse ja parlamendi;

G.     arvestades, et Liibüa riiklike meediakanalite sõnul avaldab põhiseaduse koostamise assamblee, mis valiti 2014. aasta veebruaris ja kuhu kuulub 60 esindajat Liibüa kolmest ajaloolisest piirkonnast, 2014. aasta lõpuks põhiseaduse eelnõu ja tõenäoliselt korraldatakse selle kohta referendum 2015. aasta märtsis;

H.     arvestades, et olukorras, kus Liibüas ei valitse õigusriigi põhimõtted, sageneb kristlaste ja muude usuvähemuste tagakiusamine, vahistamine, röövimine ja mõrvamine; arvestades, et valitsus ei ole suutnud takistada islamirühmituste rünnakuid usuvähemuste vastu;

1.      mõistab hukka eskaleeruva vägivalla eelkõige tsiviilelanikkonna ja tsiviilasutuste vastu; kutsub kõiki konflikti osalisi üles viivitamata lõpetama vägivallaakte ja leppima kokku vaherahu kehtestamises, et teha lõpp elanikkonna aina suurenevatele kannatustele; kutsub üles võtma vastutusele vägivalla eest vastutavad isikud;

2.      kutsub kõiki konflikti osalisi järgima rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, et tagada humanitaarabi osutamine, abisaajate tsiviilelanike turvalisus ja humanitaarabitöötajate julgeolek;

3.      kutsub Liibüa ajutist valitsust, valitud esindajatekoda ja põhiseaduse koostamise assambleed üles täitma oma ülesandeid kaasavas vaimus ja riigi huvides ning kõigi Liibüa elanike õiguste kaitseks; kutsub kõiki asjaosalisi neid toetama ja alustama kõiki pooli kaasavat poliitilist dialoogi, et taastada stabiilsus ja leppida kokku edasises tegevussuunas;

4.      avaldab taaskord lootust, et valitsusinstitutsioonid võtavad eesmärgiks ehitada üles tolerantne, ühtne ja demokraatlik Liibüa riik, austades ja tagades kõigi Liibüa kodanike inimõiguseid ja kaitstes usuvähemusi; kutsub põhiseaduse koostamise assambleed üles lähtuma oma töös neist põhimõtetest ja pidama silmas kõigi Liibüa elanike õiguste kaitset;

5.      avaldab kindlat toetust ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) ja hiljuti ametisse nimetatud ÜRO eriesindaja Liibüas, Bernardino Léoni, jõupingutustele edendada ja hõlbustada Liibüa poliitikute ja mõjukate osaliste vahelist dialoogi riigi tasandil;

6.      kiidab heaks rahvusvaheliste Liibüa-vastaste sanktsioonide laiendamise ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2174 (2014), mille kohaselt hõlmatakse isikud või üksused, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, mis ohustab Liibüa rahu, stabiilsust või julgeolekut, või takistavad või õõnestavad poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist;

7.      kutsub naaberriike üles hoiduma tegevusest, mis võiks kriisi halvendada; palub neil aidata Liibüal kriisi lahendada ning kontrollida selleks eelkõige kogu kaupa, mis Liibüasse sisse tuuakse ja sealt välja viiakse, et peatada relvade ja muude konflikti hoogustada võivate esemete transiit;

8.      märgib sügava murega, et Liibüa kriis ohustab kogu Põhja-Aafrika ja Saheli piirkonna julgeolekut; rõhutab, et Liibüa piiriületuse lihtsus ja kesktasandi poliitilise kontrolli puudumine on siiani teinud väga hõlpsaks relvade leviku ja nendega kauplemise ning piirkondlike relvarühmituste vaba liikumise;

9.      väljendab sügavat muret ohu pärast, mida endast kujutavad turvamata relvad ja laskemoon ja nende võimalik sattumine terrorismirühmituste ja vägivaldsete äärmusrühmituste kätte;

10.    väljendab sügavat muret Liibüas tegutsevate Al Qaedaga seotud terrorirühmituste ja üksikisikute järjest suurema osakaalu pärast; kinnitab veel kord vajadust võidelda kooskõlas ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas kohaldatava rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse, pagulas- ja humanitaarõigusega, kõigi vahenditega terroriaktide kui rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ähvardavate ohtudega;

11.    kinnitab taas ELi vankumatut toetust Liibüa rahva demokraatlikele püüdlustele ja kohustumust neile kaasa aidata, eelkõige praeguses kriisiolukorras ja riigi üleminekul demokraatiale; nõuab, et EL toetaks Liibüat rohkem stabiilsuse saavutamisel ja demokraatiale üleminekul;

12.    juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit on alustanud Liibüas ELi piirikontrolli missiooni (EUBAM), mis ei ole seni suutnud konkreetselt aidata Liibüa ametivõimudel riigi piiridel julgeolekut suurendada ja arendada; märgib, et missioon on praegu peatatud ja suurem osa personalist julgeolekukaalutlustel tagasi toodud, välja arvatud väike üksus, mis on asustatud ümber Tunisesse; kutsub nõukogu üles seda missiooni ja tema volitusi põhjalikult läbi vaatama ning eraldama talle eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid; juhul kui seda ei toimu, palub nõukogul missiooni lõpetada;

13.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Liibüa valitsusele ja esindajatekojale, ÜRO peasekretärile, Araabia Liigale ja Aafrika Liidule.

 

Õigusalane teave