Menetlus : 2014/2946(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0279/2014

Esitatud tekstid :

B8-0279/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/11/2014 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0068

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU PROJEKT
PDF 110kWORD 54k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0278/2014
24.11.2014
PE539.002v01-00
 
B8-0279/2014

suuliselt vastatava küsimuse B8‑0042/2014 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel (2014/2946(RSP))


Rosa D’Amato, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel (2014/2946(RSP))  
B8‑0279/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174, 175 ja 176,

–       võttes arvesse nõukogu määrust (EL, EURATOM) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7. ja 8. veebruaril 2103 toimunud kohtumise järelduste punkte 2 ja 3,

–       võttes arvesse määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 26,

–       võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse artiklit 19,

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues aruanne: investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu,

–       võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel (O-000082/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et kriisil on olnud väga suur mõju avaliku sektori investeeringutele, mille reaalmaht vähenes 20 % ajavahemikul 2008–2013 ja lausa 60 % kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud liikmesriikides, mistõttu on ühtekuuluvuspoliitika osa majanduskasvu suurendamisel ja töökohtade loomisel ning piirkondade arengutaseme erinevuste vähendamisel eriti oluline;

B.     arvestades, et vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele on praeguseks vastu võetud üksikud rakenduskavad ja aasta lõpuks kasvab nende arv vaid sajani vaatamata sellele, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamine pidi algama 2014. aastal;

C.     arvestades, et ühine strateegiline raamistik, mille üks põhielemente on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusam kasutamine paremini nähtavate tulemustega, on välja töötatud sidususe suurendamiseks strateegia „Euroopa 2020” raames võetud poliitiliste kohustuste ja kohapeal tehtavate investeeringute vahel;

D.     arvestades, et üldasjade nõukogu tuletab oma 18. ja 19. novembril 2014 toimunud kohtumise järeldustes meelde asjakohaste regulatiivsete, institutsiooniliste ja strateegiliste raamistike olulisust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud investeeringute mõjususe tagamisel ning rõhutab, et vastuvõetud programmid on üles ehitatud ja neid hakatakse rakendama vastavalt subsidiaarsuse, haldusalase paindlikkuse ja partnerluse põhimõtetele ning tuginedes konkreetsele sekkumisloogikale;

E.     arvestades, et programmide puhul, mis ei ole 31. detsembriks 2014 vastuvõtmiseks valmis, on võimalik säilitada 2014. aasta kulukohustused üksnes 2014. aasta sidumata summade ülekandmisega vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 19;

F.     arvestades, et eelöeldu tähendab mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist komisjoni ettepaneku põhjal, kokkuleppel nõukoguga ja parlamendi nõusolekul, ning arvestades, et selle otsene tagajärg on projektide käivitumise märkimisväärne hilinemine;

G.     arvestades, et 19. novembril 2014 väljendas regionaalpoliitika volinik Corina Creţu küll lootust, et ühtekuuluvuspoliitika annab olulise panuse president Junckeri poolt välja kuulutatud 300 miljardi euro suurusesse investeeringute paketti, ent jättis oktoobris toimunud kuulamisel selgitamata, kuidas ta kavatseb toime tulla ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavate maksete väga suure hilinemisega;

H.     arvestades Regioonide Komitee presidendi Michel Lebruni tõdemust 20. novembril 2014, et praegused viivitused seavad löögi alla piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suutlikkuse kavandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist aastatel 2014–2020 ning et see olukord nõuab investeeringute lootusetu hilinemise ärahoidmiseks pühendunud ja stabiilset koostööd Euroopa Komisjoni, liikmesriikide valitsuste, piirkondade ja linnade vahel;

I.      arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika raames oli aastatel 2011–2012 maksmata arvete summa 11 miljardit eurot, aastatel 2012–2013 16 miljardit eurot ja aastatel 2013–2014 juba 23,4 miljardit eurot;

1.      väljendab sügavat muret institutsioonilise ja finantsilise ummikseisu pärast, pidades silmas tõsiasja, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamise viibimine survestab kriisi tõttu palju kannatanud Euroopa kodanikke veelgi;

2.      kiidab heaks üldasjade nõukogu 20. novembri 2014. aasta seisukoha, mille kohaselt tuleks komisjonil ja liikmesriikidel kiirendada partnerluslepingute ja tegevuskavade vastuvõtmist;

3.      märgib murega, et tõdetud vajadus uurida võimalusi ELi eelarveliste vahendite kättesaadavuse säilitamiseks tekitab küsimuse, kas regionaalpoliitika raames on jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tarbeks 350 miljardit eurot olemas;

4.      nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks oma seisukohta seoses selliste rakenduskavade kulukohustustega, mida ei võeta vastu 2014. aasta lõpuks ning mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Ühtekuuluvusfondist;

5.      osutab tõsiasjale, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise teel 2014. aasta sidumata summade ümberpaigutamisele 2015. aasta eelarvesse juhiti parlamendi tähelepanu alles nüüd;

6.      märgib murega, et ühtekuuluvuspoliitika väidetav panus president Junckeri poolt välja kuulutatud 300 miljardi suurusesse investeeringute paketti võib sillutada teed selliste vahendite ümberjagamisele, mis on juba eraldatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tarbeks regionaalpoliitika raames;

7.      rõhutab, et vajadus kiirendada programmitööd vastuvõetud rakenduskavade täitmise tagamiseks ei tohiks põhjustada järeleandmisi nende kvaliteedis;

8.      ootab komisjonilt selgitusi, kuidas ajavahemiku 2007–2013 programmitöö perioodi maksmata arved mõjutavad rakenduskavade vastuvõtmist ja uue rakendusperioodi käivitamist;

9.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teistele asjaomastele institutsioonidele.

Õigusalane teave