Menetlus : 2014/2946(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0281/2014

Esitatud tekstid :

B8-0281/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/11/2014 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0068

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 119kWORD 57k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0278/2014
24.11.2014
PE539.004v01-00
 
B8-0281/2014

suuliselt vastatava küsimuse B8‑0042/2014 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel (2014/2946(RSP))


Iskra Mihaylova, Ivan Jakovčić, Gérard Deprez fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel (2014/2946(RSP))  
B8‑0281/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 174–178,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006,

–       võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002,

–       võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel (O-000082/2014 – B8‑0042/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku hiline vastuvõtmine 2013. aasta novembris lükkas edasi ühtekuuluvust käsitlevate õigusaktide paketi vastuvõtmise;

B.     arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika moodustab umbes ühe kolmandiku ELi eelarvest ajavahemikus 2014–2020 ja selle kogusumma on 351 miljardit eurot (jooksevhindades);

C.     arvestades, et üldsätete määruses (nr 1083/2006) nähakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ette suurem koostoime ning võimaldatakse mitut fondi hõlmavaid investeeringuid;

D.     arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lähenemisviis on tugevamalt tulemustele suunatud kui ajavahemikus 2007–2013, samuti on need paremini lõimitud Euroopa poolaasta ja liikmesriikide poliitikaga;

E.     arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on peamised ELi avaliku sektori investeeringud, mis soodustavad otseselt kasvu ja töökohtade loomist, ning need on paljudes liikmesriikides ainsad avaliku sektori investeeringud;

F.     arvestades, et kogu liitu hõlmav 300 miljardi euro suurune investeerimiskava on komisjoni ametisseastuva presidendi Junckeri tähtsaim poliitiline prioriteet;

G.     arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika mobiliseerib 11 prioriteedi (näiteks teadusuuringud, tehnoloogiaarendus ja innovatsioon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, VKEd, vähese CO2-heitega majandus, kliima, keskkond ja ressursitõhusus, transport, tööhõive, sotsiaalne kaasamine, haridus ja avalik haldus) rahastamise, kusjuures eelarve keskendub teadusuuringutele, tehnoloogiaarendusele ja innovatsioonile, VKEdele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning vähese CO2-heitega majandusele;

H.     arvestades, et komisjoni (DG REGIO) ja liikmesriikide vahel läbi räägitud partnerluslepingud ja rakenduskavad kujutavad endast riiklikke strateegiaid, milles püstitatakse eesmärgid ja prioriteedid, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika raames toetuste, rahastamisvahendite ja tehniliste assistentide abil; lisaks peaksid need olema korrelatsioonis strateegiaga „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustega;

I.      arvestades, et vastupidiselt varasemale iseloomustab uut 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi tugevam keskendumine partnerluslepingute ja rakenduskavade kvaliteedile;

J.      arvestades, et partnerluslepingud ja rakenduskavad peaksid olema välja töötatud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 5 partnerluses asjaomaste piirkondlike ja kohalike avaliku ja erasektori sidusrühmadega;

K.     arvestades, et partnerluslepingute ja rakenduskavade vastuvõtmine on ühtekuuluvuspoliitika uue perioodi alguse tingimus;

L.     arvestades, et praegu on komisjon kõik partnerluslepingud heaks kiitnud ja ainult umbes 10% kõigist rakenduskavadest on vastu võetud, kusjuures komisjon kavatseb suurendada heaks kiidetud või vastuvõtmiseks valmisolevate rakenduskavade osakaalu aasta lõpuks kuni 50 protsendini;

M.    arvestades, et liikmesriikide taotluse alusel on komisjon valmistanud ette mitteametliku dokumendi nende rakenduskavade 2014. aasta kulukohustuste käsitlemiseks, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist ning mida komisjon ei võta 31. detsembriks 2014 vastu;

N.     arvestades, et lisaks rakenduskavadele, mis võidakse 2014. aasta lõpuks vastu võtta, on kaalutud rakendamise alustamisega seoses veel kaht stsenaariumit: ülekandmismenetlus nende rakenduskavade puhul, mis loetakse „vastuvõtmiseks valmisolevaks” 31. detsembriks 2014, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014. aasta kasutamata eraldiste ümberjagamine, mis toob kaasa mitmeaastase finantsraamistiku tehnilise läbivaatamise, nende rakenduskavade puhul, mis loetakse „vastuvõtmiseks mittevalmis olevaks” 2014. aasta lõpuks;

O.     arvestades, et komisjoni esitatud ajakava kohaselt võidakse võtta rakenduskavad ülekandmismenetluses vastu ajavahemikus 15. veebruarist 31. märtsini 2015 ja ümberjagamismenetluses pärast 1. maid 2015;

P.     arvestades, et 31. detsembril 2013 oli täitmata kulukohustuste kogusumma 220 miljardit eurot, millest 136 miljardit eurot (60%) kuulus ühtekuuluvuspoliitika alla;

Q.     arvestades, et lisaks viivitusele 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel on probleem ka 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi maksetaotluste kasvava ja jätkusuutmatu mahajäämusega (5 miljardit eurot 2011. aastal, 11 miljardit eurot 2012. aastal, 13 miljardit eurot 2013. aastal ja 23 miljardit eurot 2014. aastal), ning arvestades, et mõlemad asjaolud kahjustavad ühtekuuluvuspoliitika usaldusväärsust;

R.     arvestades, et 2014. aasta eelarves on ootamatu tulude ülejääk 5 miljardit eurot, mis tasakaalustab täielikult paranduseelarve projekti nr 3/2014 täiendavad maksevajadused;

1.      tunneb väga tõsist muret selle pärast, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamine hilineb märkimisväärselt, tunnistades samas kvaliteetsete partnerluslepingute ja rakenduskavade vastuvõtmise olulisust ja vajadust, et suurendada kogu poliitika tõhusust, tulemuslikkust ja mõju; on lisaks väga mures selle pärast, et viivitused 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel takistaksid kogu liitu hõlmava investeerimiskava algust ja edu;

2.      nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et kiiresti tõsta rakenduskavade kvaliteeti, kui see on vajalik, tagamaks, et 31. detsembriks 2014 on „vastuvõtmiseks valmis” nii palju rakenduskavasid kui võimalik, et kasutada ülekandmismenetlust vastavalt finantsmääruse artikli 13 lõike 2 punktile a ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artiklile 4;

3.      palub komisjonil – pöörates suurt tähelepanu kvaliteedile – analüüsida kõiki võimalusi, et tagada ka pärast 24. novembri 2014. aasta tähtaega uuesti esitatud rakenduskavade arvessevõtmine, et lõpetada talitustevahelised konsultatsioonid aasta lõpuks ning käsitleda neid rakenduskavasid vastuvõtmiseks valmisolevatena, kui need vastavad kvaliteedinõuetele;

4.      palub liikmesriikidel tagada rakenduskavade väljatöötamisel ja täiendamisel kõrgest kvaliteedist lähtuv protsess;

5.      on teadlik, et 2014. aasta sidumata summade ümberjagamine 2015. aastal toob mitmeaastase finantsraamistiku artikli 19 kohaselt kaasa mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise 1. maiks 2015, mis – isegi kui see on tehniline – peab olema kooskõlas mitmeaastase eelarvemenetlusega: komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, Euroopa Parlamendi nõusolek ja ühehäälne vastuvõtmine nõukogus; rõhutab lisaks, et rakenduskavade vastuvõtmiseks tuleb heaks kiita ka vastav paranduseelarve projekt, mis hõlmab vastavaid kulukohustuste assigneeringuid 2015. aastaks, mis tähendab parimal juhul nende rakenduskavade rakendamise tegeliku alustamise viivitust kuni 2015. aasta keskpaigani;

6.      ülaltoodut silmas pidades palub komisjonil esitada parlamendile meetmed, mida ta kavatseb võtta, et hõlbustada niipea kui võimalik rakenduskavade rakendamist, samuti ettenähtud ajakava;

7.      on sügavalt mures 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade maksete mahajäämuse staatuse pärast, samuti tasumata makseid ja 2015. aasta eelarvet käsitleva paranduseelarve projekti nr 3/2014 vastuvõtmisel tekkinud blokaadi pärast, mis muudab tasumata arvete olukorra veelgi kriitilisemaks; rõhutab, kui tähtis on jõuda selles küsimuses kiiresti kokkuleppele olemasolevate komisjoni ettepanekute põhjal 2014. aasta lõpuks;

8.      nõuab tungivalt, et nõukogu – toimides kooskõlas hea eelarvetava ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega – nõustuks suunama kõik ootamatud tuluvood täitmata maksenõuete tasumisele;

9.      kutsub komisjoni üles selgitama selle maksete hilinemise mõju uute rakenduskavade rakendamise alustamisele ning pakkuma välja lahendusi kahju minimeerimiseks;

10.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teistele asjaomastele institutsioonidele.

Õigusalane teave