Menetlus : 2014/2976(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0352/2014

Esitatud tekstid :

B8-0352/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/12/2014 - 10.23
CRE 17/12/2014 - 10.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0104

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 157kWORD 70k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0352/2014
10.12.2014
PE545.601v01-00
 
B8-0352/2014

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta (2014/2976(RSP))


Dan Nica, Bernd Lange, Patrizia Toia, Edouard Martin, Theresa Griffin, Miroslav Poche, Martina Werner, Simona Bonafè, Jens Geier, Flavio Zanonato, Adam Gierek, José Blanco López, Caterina Chinnici, Jutta Steinruck, Evelyn Regner, Brando Benifei, Maria Arena, Alessandra Moretti, Elly Schlein, Jonás Fernández, Sorin Moisă fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta (2014/2976(RSP))  
B8‑0352/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut, millest on kasvanud välja Euroopa Liidu leping,

–       võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet” (COM(2011)0642),

–       võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis” (COM(2012)0582),

–       võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407),

–       võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava kohta(1),

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone terasetööstuse ning ettevõtete restruktureerimise, ümberpaigutamise ja sulgemise kohta ELis,

–       võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(2),

–       võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(3),

–       võttes arvesse Itaalias asuva terasetehase Acciai Speciali Terni (AST) kohta komisjonile esitatud küsimust (O-000087/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

Üldised probleemid

A.     arvestades, et Euroopa söe- ja terasesektor on täitnud ajalooliselt tähtsat rolli Euroopa integratsiooniprotsessis ning on Euroopa tööstuses loodava lisandväärtuse alus;

B.     arvestades, et terasetööstus on Euroopas majanduskasvu ja jõukuse seisukohast erakordselt oluline ning praegu on nõudlus selles sektoris märkimisväärselt vähenenud, mis on põhjustanud pidevaid töökaotusi ja konkurentsivõime languse, mis ei aita kaasa Euroopa majanduse vajalikule taastumisele;

C.     arvestades, et EL peaks edendama tööstustoodangu arendamise poliitikat kõigis liikmesriikides, et kaitsta töökohti ELis ning saavutada oma eesmärk tõsta praegune tööstustoodangu osakaal SKPst 2020. aastaks vähemalt 20%-le;

D.     arvestades, et üks Euroopa Liidu eesmärke on toetada terasetööstust, eemaldada konkurentsitõkked ja -ohud ning muuta terasetööstus võimeliseks reageerima Euroopas ja väljaspool Euroopat muutuvatele turutingimustele;

E.     arvestades, et viimastel aastatel on terasetööstus seisnud silmitsi tõsiste probleemidega restruktureerimise ja tööstuses toimunud ühinemiste tõttu koos vastavate sotsiaalsete kuludega, kuid ka ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks seatud uute nõuete tõttu, näiteks kergkonstruktsioonid ning vanametalli ringlussevõtmise ja taaskasutamise suur potentsiaal;

F.     arvestades, et Euroopa terasetööstuses on investeerimiskriis, mis ohustab selle tulevikku, kuid samal ajal on terasmaterjalidel oluline roll jätkusuutlike tööstuslike lahenduste pakkumisel linnastumiseks, liikuvuseks ja demograafilisteks muutusteks;

G.     arvestades, et nõudluse piiratud suurendamine aitab Euroopal saada terase netoeksportijast netoimportijaks, eriti tasapinnaliste toodete ja kõrge lisaväärtusega toodete puhul;

Konkurentsivõime ja kaubandus

H.     arvestades, et terasesektorile pakutakse ülemaailmsel turul tõsist konkurentsi, peamiselt kolmandate riikide poolt, kus paljudel on madalamad sotsiaalsed ja keskkonnaalased standardid ja reguleerimise tasandid, ning üha raskem on saada tooraineid ja kulud on suurenenud;

I.      arvestades, et terasetööstus vähendab jätkuvalt võimsust ning tasapinnaliste toodete hinnad on impordisurve tõttu (jätkusuutmatul moel) juba kõige madalamad hinnad maailmas;

J.      arvestades, et süsinikdioksiidi leke on olnud selles sektoris olemas alates ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmanda etapi algusest;

K.     arvestades, et energiakulud moodustavad kõigist tegevuskuludest kuni 40% ja et elektrienergia hinnad ELi tööstuslike lõpptarbijate jaoks piiravad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet globaliseerunud turul;

Sotsiaalsed aspektid

L.     arvestades, et kõrge töötuse määr ELis on seotud ELi tööstus- ja tootmissektoris väheneva tootmisbaasiga;

M.    arvestades, et ELi terasetööstus on oluline tööandja, tagades otseselt üle 350 000 töökoha ja mitu miljonit töökohta seotud tööstusharudes, sealhulgas ringlussevõtu tarneahelas;

N.     arvestades, et praegune kriis on põhjustanud töötajatele ja kriisis kannatada saanud piirkondadele suuri sotsiaalseid raskusi;

O.     arvestades, et mõnede terasetehaste olukord Euroopas valmistab töötajatele ning riiklikele ja kohalikele ametiasutustele tõsist muret, eelkõige tootmise vähendamise ohu pärast, mis mõjutab ELi ettevõtete turupositsiooni, ning suurendatud konkurentsisurve tõttu, mis tuleneb tehnoloogiasse ja organisatsioonilisse korraldusse tehtavate investeeringute vähesusest;

P.     arvestades, et restruktureerimisse kaasatud ettevõtted peaksid toimima sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, kuna kogemus on näidanud, et sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlikku restruktureerimist ei saavutata kunagi ilma piisava sotsiaalse dialoogita, mille keskmes on eelkõige töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine, nagu on märgitud parlamendi eespool nimetatud 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis;

Q.     arvestades, et tööturu osapoolte ulatuslik kaasamine kõigil tasanditel ning sotsiaalse dialoogi tugevdamine ELi tasandil on erakordselt oluline, et tagada nii teraseettevõtete kui ka nende töötajate huvid;

R.     arvestades, et palju tehased (mis vastab 20 miljonile tonnile tootmisvõimsusele) on ajutiselt üle kolme aasta jõude seisnud; arvestades, et samal ajal moodustavad Euroopas paljude tehaste tööjõust vananevad oskustöölised, kes on peaaegu pensioniikka jõudnud;

Teadus- ja arendustegevus / Tehnoloogia

S.     arvestades, et kõrgtehnoloogilises tööstuses, mille näiteks terasesektor on, on nähtud tehnilise oskusteabe etaloni, mida tuleb kaitsta, ning arvestades, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid, et vältida selle ümberpaigutamist väljapoole ELi territooriumit;

T.     arvestades, et teadus- ja arendustegevus on strateegilise tähtsusega tööstusele, mis peab leidma viisi vähendada heitmeid, eriti (kuid mitte ainult) süsinikdioksiidi heitmeid;

Ülesanded

1.      rõhutab, et Euroopa majanduse elavdamine sõltub suuresti tugevast töötlevast tööstusest, kus terasetööstusel on põhiroll, ning tootmine sõltub sisenõudlusest ja majanduskasvust;

2.      nõuab, et komisjon kiirustaks tööstuspoliitika tegevuskava ettevalmistamisega, mis pidi valmis saama 2015. aasta esimeseks pooleks, et taastada Euroopa tööstuse konkurentsivõime maailmaturul, eesmärgiga tagada tõeliselt võrdsed tingimused, tagades ELis samal ajal kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ning töötades vastastikkuse põhimõtte saavutamise nimel kolmandates riikides;

3.      on seisukohal, et taasindustrialiseerimise kaugeleulatuvate eesmärkide kindlaks määramine on strateegia „Euroopa 2020” vahehindamisel erakordselt oluline, et töötada välja ELi tõeline tööstuspoliitika ning elavdada uuesti ELi tööstuse konkurentsivõimet;

4.      kutsub komisjoni üles esitama parlamendile ja nõukogule võimalikult kiiresti ühiste meetmete ühtlustatud raamistiku, mis peaks asendama kehtivat soodustuste süsteemi, et tagada siseturul võrdsed tingimused;

5.      kutsub komisjoni üles uurima Euroopa terasetööstuse strateegilist positsiooni maailmas, kuna terasetootmist peetakse paljudes riikides strateegiliselt oluliseks, ning töötama eelkõige välja keskpika perioodi ja pikaajaliste algatuste selge tegevuskava, mida ta kavatseb esitada terasetööstuse toetamiseks Euroopas; rõhutab, et tööturu osapooli tuleb tegevuskava elluviimise käigus kaasata varakult ja igakülgselt igal tasandil;

6.      nõuab, et komisjon esitaks lähiajal aruande suurte probleemide kohta, millega Euroopa terasetööstus seisab silmitsi, sealhulgas sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste aspektide kohta; tuletab sellega seoses meelde, et komisjonil on Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu lõppemise järel õigus tegeleda Euroopa terasetööstuses toimuvate arengute majandusliku ja sotsiaalse mõjuga; kutsub komisjoni üles võtma arvesse positiivseid kogemusi, eelkõige seoses kolmepoolsete strateegiliste kaalutluste ja teadustegevusega;

7.      nõuab, et hiljuti valitud volinike kolleegiumi raames hakkaks uuesti tööle kõrgetasemeline terasetöörühm ning korraldataks selles raamistikus kohtumine, et teavitada asjakohaseid sidusrühmasid arengust, mis on tehtud komisjoni terasetegevuskavas kehtestatud 40 meetme rakendamiseks;

8.      peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõrgetasemelise terasetöörühma sekkumise ulatus on piiratud nii konsultatsiooniprotsessis kui ka konkreetsete tulemuste puhul; peab tingimata vajalikuks, et piirkondlikud ja kohalikud asutused ning ametiühingud, kes esindavad piirkondi, kus asuvad terasetehased, oleksid tihedalt kaasatud, mis hõlbustaks ja toetaks kõrgetasemelise terasetöörühma töös Euroopa nende piirkondade osalemist, kus asuvad terasetootmisettevõtted, et edendada koostööd, teabevahetust ja parimate tavade jagamist liikmesriikide peamiste sidusrühmade vahel; nõuab kõrgetasemeliselt rühmalt suuremat tõhusust ja nähtavaid tulemusi;

9.      rõhutab vajadust uurida, kuidas saab lahendada investeerimiskriisi, et muuta Euroopa tööstus jätkusuutlikuks ja tulusaks tööstuseks, pidades meeles, et terasetööstusesse tehtavad investeeringud toovad pikaajalist tulu, mistõttu tuleb neid konkreetselt käsitleda Junckeri kavas;

10.    rõhutab, et terasesektori kaudne toetus on väga oluline, sealhulgas peamiste terast kasutavate sektorite strateegiline arendamine, stiimulite loomine tõhusateks ja õiglasteks tootmisprotsessideks, siseturu tugevdamine ja oskuste arendamise motiveerimine;

11.    kutsub komisjoni üles kontrollima, kas konkurentsieeskirjade kohaldamine on Euroopa teraseturul toonud kaasa ebaõiglased lahendused, millel võivad olla kahjulikud mõjud turu tõhususele, ning julgustab sellisel juhul komisjoni esitama parandusmeetmeid ning hoidma ära selliseid olukordi tulevikus; rõhutab, et komisjoni konkurentsiõigusalaste otsuste või õiguskaitsevahenditega ei tohiks ohustada individuaalsete terasetootmise objektide majanduslikku elujõulisust, eriti suureneva ülemaailmse konkurentsiga seoses; lisab, et komisjon peaks samuti tegutsema, et kaitsta peamist tööstuse infrastruktuuri ja tootmisvõimsust varade ümberpaigutamise eest;

12.    nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et energiamahukatele tööstusharudele suunatud riigiabi kava ei tekitaks siseturul moonutusi, ning tagaks seeläbi ettevõtetele võrdsed tingimused; on seisukohal, et energiamahukad tööstusharud vajavad investeeringuteks stabiilset raamistikku, et tagada tööhõive kõrge tase;

13.    on seisukohal, et siinkohal esitatud positiivsed meetmed võimaldaksid terasetööstusel muutuda rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisemaks, näidates, et ELi terasetooted vastavad kõrgematele sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majanduslikele standarditele kui mujalt saadud tooted, ning tuues esile ELi terasetootjate kvaliteedi, mis samal ajal parandaks tarbijate arvamust;

Kaubandus ja konkurentsivõime

14.    julgustab komisjoni panema rohkem rõhku tööstuspoliitikale ning võtma vastu meetmed, mis võimaldavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimel maailma turul jälle elustuda, ning tagama kõikidele majandustegevuses osalejatele tõhusad võrdsed võimalused;

15.    kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes kaubanduslepingutes oleksid sätted, mis märgatavalt parandavad Euroopa terase ja terasetoodete ekspordi- ja turulepääsu võimalusi; rõhutab vajadust alustada läbirääkimisi suuremaid impordikoguseid turustavate kaubanduspartneritega, eesmärgiga kehtestada mahulised piirangud; rõhutab, et terasetoodete aus kaubandus saab toimida vaid töötajate põhiõiguste ja keskkonnastandardite järgimise pinnalt ning juhib tähelepanu asjaolule, et importimine dumpinguhindade tasemel toob kaasa kõlvatu konkurentsi, eriti roostevaba terase tootjate jaoks Euroopas; rõhutab, et viivitamatul tuleb moderniseerida ELi kaubanduse kaitsevahendid, ning kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike võtma moderniseerimise läbiviimiseks konkreetseid meetmeid, tagades seeläbi ausa konkurentsi ja võimaldades ELil viivitamatult võtta proportsionaalseid meetmeid võitluses ebaausate kauplemistavade vastu;

16.    palub komisjonil uurida, kas süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmed piiridel (heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide maksmine väljaspool ELi pärit terase eest) on teostatavad, eesmärgiga luua süsinikdioksiidi heitmete puhul võrdsed tingimused ning kaotada niiviisi süsinikdioksiidi lekke nimeline fenomen;

17.    rõhutab, et Euroopa kõrged kliima- ja keskkonnakaitse standardid võiksid saada ülemaailmseteks standarditeks, tagades niiviisi õiglased konkurentsitingimused;

18.    kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et vähendada keskpikas ja pikas perspektiivis energia- ja toorainekulusid, eriti energia- ja toorainemahukate tööstuste puhul, ning julgustama liikmesriike vahetama parimaid tavasid energiahinna vähendamise valdkonnas;

19.    palub komisjonil korraldada üks kord aastas koos teiste energiamahukate tööstusharudega temaatiline kohtumine, mis oleks pühendatud näiteks konkurentsi-, kaubandus-, energia- või kliimapoliitikale, kuna mõned terasesektori probleemid puudutavad ka teisi energiamahukaid tööstusharusid;

20.    kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult kõikide terasetootmise objektide edasist arengut tagamaks, et Euroopa terasesektori konkurentsivõimet ja mõju tööhõivele ei ohustata, ning nõuab tungivalt, et komisjon määraks kindlaks meetmed, mille eesmärk on toetada jätkusuutlikke objekte ja töökohtasid;

Sotsiaalsed aspektid

21.    rõhutab, kui oluline on, et komisjon jälgiks tähelepanelikult toimuvat arengut, et kindlustada tööstuspärandit ja asjaomast tööjõudu; tuletab meelde vajadust investeerida töötajate haridusse ja koolitustesse, mida peaksid edendama tööturu osapooled ja toetama avaliku sektori asutused;

22.    rõhutab, et nõudluse vähenemine ei tohi viia liikmesriigid kõlvatu konkurentsini töökohtade pärast; nõuab seetõttu üleeuroopalist lahendust, millega kindlustatakse ja luuakse Euroopa piirkondades head töökohad ja tööstustegevus;

23.    rõhutab vajadust ennetada ajutiselt jõude seisvate tehaste võimalikku taaskäivitamist nendesse tehastesse tööle võetavate tulevaste töötajate koolitusprogrammi abil;

24.    soovitab edendada oskusteabe edasiandmise programmi, et võimaldada vanematel oskustöölistel anda uutele töötajatele edasi teadmisi ja oskusi Euroopa terasetehastes;

25.    rõhutab, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja töötajate kaasamisega seotud ELi standardeid peaksid Euroopa ettevõtted rakendama ka kolmandates riikides;

26.    rõhutab, et töötajate osalemine innovatsiooni- ja restruktureerimistegevuses on majandusedu parim tagatis, ning kutsub komisjoni üles looma tööturu osapooli kaasavat platvormi, et anda nõu Euroopa terasesektori tegevuskava kohta ning seda rakendada ja jälgida;

27.    palub komisjonil optimeerida asjakohaseid ELi rahalisi vahendeid, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja Euroopa Sotsiaalfond, ning poliitikavahendeid, et leevendada kohanemise sotsiaalseid kulusid ning tagada, et asjaomaseid oskuseid säilitatakse ja arendatakse tööstusharu tulevase konkurentsivõime huvides;

28.    teeb ettepaneku, et ettevõtete tasuta saastekvootide müümisest saadav tulu tuleks täielikult uuesti investeerida vähese CO2-heitega majandusse (seadmed, tehnoloogia, teadus- ja arendustegevus, töötajate koolitus);

Teadus- ja arendustegevus / Tehnoloogia

29.    rõhutab vajadust investeerida teadustegevusse ja innovatsiooni, mis on erakordselt olulised aspektid, et käivitada uuesti ja uuendada kogu Euroopa majandus ja eelkõige terasetööstus, mis põhineb pikkadel elutsüklitel ja ringlussevõtu suurel potentsiaalil; mainib sellega seoses olemasolevaid ja uusi vesinikul põhinevaid rauamaagi vähendamise tehnoloogiaid, millel on potentsiaal vähendada või kaotada suurel hulgal süsinikdioksiidi heitmeid; nõuab õiglaselt Euroopas toodetud terasetoodete kaubamärgi loomist ja edendamist;

30.    rõhutab sellega seoses, kui väga oluline on raamprogramm Horisont 2020 ning programm „Jätkusuutlik töötlev tööstus ressursi- ja energiatõhususe abilˮ (SPIRE) koos vajadusega saada Euroopa Investeerimispangalt rahalisi vahendeid kõige riskantsemate innovatsiooni- ja teadustegevuse programmide jaoks;

31.    kutsub komisjoni üles rakendama ambitsioonikat innovatsioonipoliitikat, mis aitab luua kvaliteetseid, energiatõhusaid ja innovaatilisi tooteid ning võimaldab ELil end kasvavas ülemaailmses konkurentsis maksma panna; rõhutab, et innovatsioon uutes toodetes, nagu terase masstoodang, sealhulgas ülitugevad, ülivastupidavad terasplaadid autotootmises ning kõrglegeeritud terased erinevate füüsiliste ja keemiliste omadustega, ning uued tootmisprotsessid, eelkõige metallurgia, kus kasutatakse vesinikku, ja ümbersulatamisel põhinev metallurgia, võib pakkuda lahendust Euroopa terasetööstuse konkurentsivõime parandamiseks suhetes kolmandate riikide tarnijatega, ning seda valdkond tuleks tugevalt toetada;

32.    peale selle kutsub komisjoni üles tagama, et heitkogustega kauplemise süsteemis võetakse arvesse tehnoloogilist arengut, nagu süsinikdioksiidi heidete vähendamine, kasutades energiakandjatega rikastatud gaase, mida puhutakse läbi kõrgahju tuulutusavade, ning kuumutatud kõrgahjugaaside tõhusam kasutamine energiatehnoloogiates ja metallurgias;

33.    toetab tööstuse katseprojektide rahastamist, et vähendada süsinikdioksiidi heitmeid, eesmärgiga minna kiiresti üle jätkusuutlikule, süsinikdioksiidivabale majandusele, mille selgrooks on energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja arukas infrastruktuur, ning muuta ülimadalate CO2 heitkogustega terasetööstuse (ULCOS) tehnoloogia energiatõhusa ja keskkonnahoidliku tööstuspoliitika vahendiks; märgib, et see hõlmaks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise edendamist, millega toetatakse tööstusrajatistele, sealhulgas terasetootmisele mõeldud infrastruktuuri ehitamist;

34.    palub komisjonil rakendada algatust SustSteel, mis esitati terase tegevuskavas ning mida toetavad täielikult parlament, Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, ning teha seda võimalikult ruttu;

35.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0069.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0060.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0005.

Õigusalane teave