Menetlus : 2014/2907(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0362/2014

Esitatud tekstid :

B8-0362/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/12/2014 - 10.24
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0105

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 124kWORD 59k
11.12.2014
PE545.612v01-00
 
B8-0362/2014

suuliselt vastatavate küsimuste B8‑0037/2014 ja B8‑0038/2014 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta (2014/2907(RSP))


Claude Moraes kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta (2014/2907(RSP))  
B8‑0362/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,

–       võttes arvesse oma 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmete kohta, millega ohjata Süüria konfliktist tingitud põgenikevoolu(1),

–       võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni rändevoogude kohta Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi Lampedusa lähedal(2),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 2. ja 3. oktoobril 2014 toimunud Lampedusa visiidi käigus 3. oktoobri 2013. aasta tragöödia aastapäeval peetud kõnet,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raporteid komisjoni delegatsiooni visiidi kohta Lampedusale 2011. aasta novembris, visiidi kohta Jordaaniasse Süüria põgenike olukorra hindamiseks 2013. aasta veebruaris ning visiidi kohta Bulgaariasse varjupaigataotlejate ja põgenike olukorra, eelkõige Süüria põgenike olukorra hindamiseks 2014. aasta jaanuari,

–       võttes arvesse 9. oktoobri 2013. aasta parlamendi täiskogul peetud arutelu ELi rändepoliitika üle Vahemerel, pidades eelkõige silmas Lampedusa lähedal toimunud traagilisi sündmusi,

–       võttes arvesse parlamendi praeguse koosseisu ametiaja jooksul peetud arutelusid: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 22. juuli 2014 arutelu Vahemere rakkerühma tegevust käsitleva teatise rakendamise kohta; 4. septembri 2014 arutelu Frontexi tegevuse kohta Vahemere piirkonnas ja Vahemere rakkerühma teemal; 24. septembri 2014 arutelu komisjoni sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste viienda aastaaruande (2013)(3) ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) aruande kohta varjupaiga valdkonna olukorrast Euroopa Liidus aastal 2013,

–       võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2013. aasta teatist Vahemere rakkerühma tegevuse kohta(4),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta kohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse komisjoni 22. mai 2014. aasta töödokumenti Vahemere rakkerühma tegevust käsitleva teatise rakendamise kohta(5),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta kohtumisel vastu võetud järeldusi, milles määratleti järgmisteks aastateks seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires(6),

–       võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile, mille komisjoni president Juncker esitas Euroopa Parlamendi 15. juuli 2014. aasta täiskogu istungil,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. septembri 2014. aasta arvamust Euroopa sisserändepoliitika kohta(7),

–       võttes arvesse kohustusi, mille rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Avramopoulos võttis kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 30. septembril 2014 toimunud kuulamisel,

–       võttes arvesse nõukogu 10. oktoobril 2014 vastu võetud järeldusi meetmete võtmise kohta rändevoogude paremaks haldamiseks,

–       võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) 2012. aasta aprilli aruannet Vahemerel hukkunute kohta,

–       võttes arvesse rändajate inimõiguste ÜRO eriraportööri aastaaruandeid, eriti 2013. aasta aprillis avaldatud aruannet ELi välispiiride haldamise ja selle mõju kohta rändajate inimõigustele ning 2014. aasta aprillis avaldatud aruannet rändajate tööalase ärakasutamise kohta,

–       võttes arvesse Tema Pühaduse paavst Franciscuse 25. novembri 2014. aasta visiidi ajal Euroopa Parlamenti peetud kõnet,

–       võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta (O-000078/2014 – B8-0037/2014 ja O-000079/2014 – B8-0038/2014),

–       võttes arvesse parlamendis 25. novembril 2014 peetud arutelu olukorra üle Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel(8) hukkus 2014. aasta esimese üheksa kuu jooksul Vahemerel vähemalt 3072 inimest, mis juhib veel kord tähelepanu vajadusele teha kõik endast sõltuv inimelude päästmiseks ja vajadusele, et liikmesriigid täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi merepääste valdkonnas;

B.     arvestades, et hinnanguliselt tapeti 500 rändajat, kui inimkaubitsejad neid Egiptusest ELi sõidutavat laeva rammisid ja selle tahtlikult uputasid; arvestades, et salakaubavedajad ja inimkaubitsejad kasutavad ebaseaduslikku rännet ära ning et nende võrgustikud ohustavad tõsiselt rändajate elu ning tekitavad ELile suuri probleeme;

C.     arvestades, et Vahemerel toimuvate päästetööde parandamise eesmärgil Itaalia poolt algatatud patrull-, pääste- ja seireoperatsiooni Mare Nostrum käigus on 364 päeva jooksul päästetud 150 810 rändajat(9); arvestades, et Itaalia valitsus on teatanud, et kavatseb operatsiooni Mare Nostrum järk-järgult lõpetada;

D.     arvestades, et Frontexi koordineeritud ühisoperatsioon Triton võeti täielikult kasutusele 1. novembril 2014 ja liikmesriikide edasine panus ei ole veel selge;

1.      tunnistab, et on vaja välja töötada terviklik rändekäsitus;

2.      kinnitab, et EL peab (kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 80) suurendama oma õiglast osa vastutusest ja solidaarsusest liikmesriikide suhtes, kes võtavad absoluutarvudes või proportsionaalselt vastu suurima arvu põgenikke ja varjupaigataotlejaid; tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 78 ja 79 tulenevaid kohustusi;

3.      väljendab kahetsust inimeste traagilise hukkumise pärast Vahemeres; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja liikmesriigid teeksid kõik endast sõltuva, et ära hoida uusi hukkumisi merel; on teadlik vajadusest tagada otsingu- ja päästekohustuste tulemuslik täitmine ning seega nende asjakohane rahastamine keskpikas ja pikas perspektiivis;

4.      peab vajalikuks analüüsida piiripoliitika ja -julgeoleku tugevdamist ning võimalusi Frontexi ja EASO tulevase rolli täiustamiseks; kutsub liikmesriike üles ilmutama jätkuvalt üles solidaarsust ja pühendumust, eraldades eelnimetatud ametite eelarvete ja operatsioonide jaoks piisavalt vahendeid;

5.      tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid rakendama inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku ELi ja sealt välja toimetamise eest ning samuti ebasoodsas olukorras olevaid rändajaid ära kasutavate üksikisikute ja rühmade suhtes rangeid kriminaalkaristusi ning korraldama ulatuslikke teavituskampaaniaid, et juhtida tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad oma elu usaldamisega salakaubavedajate kätesse, ning inimkaubanduse ohvriks langenud isikutele;

6.      on seisukohal, et tuleks uurida täiendavaid võimalusi seaduslikuks rändeks;

7.      peab vajalikuks kaaluda uusi algatusi, milles võetakse aluseks ümberasustamise head tavad, sealhulgas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artiklis 17 sätestatud vabatahtliku ümberasustamisprogrammi; tuletab meelde, et EL pakub rahalist abi liikmesriikidele, kes on valmis rakendama ümberasustamisprogramme;

8.      rõhutab vajadust analüüsida üldist strateegiat koostöö tegemiseks kolmandate riikidega, kaasa arvatud Sahara-taguse Aafrika, Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga humanitaar-, finants- ja poliitilise abi andmiseks, sealhulgas vajaduse korral õiguskorra tagamise valdkonnas; soovib lisaks sellele piirkondliku abi, ümberasustamis- ja tagasisaatmispoliitika, sealhulgas päritolu- ja transiidiriikide vahel sõlmitavate rände haldamise kokkulepete rolli täpsustamist, et tegeleda rände algpõhjustega; rõhutab, et kolmandad riigid peavad järgima rahvusvahelist õigust seoses merehädaliste päästmisega ning tagama põgenike kaitsmise ja põhiõiguste austamise;

9.      leiab, et tuleks kaaluda võimalust kasutada koostöös päritolu- ja transiidiriikidega kiirmenetlust ja saata tagasi isikud, kes ei vasta ELis varjupaiga ja kaitse saamise tingimustele, tagades vahendite tõhusa kasutamise kaitset vajavate isikute heaks; rõhutab vajadust ergutada vabatahtlikku naasmispoliitikat, tagades samal ajal kõikide rändajate õiguste kaitse ning kindlustades turvalise ja seadusliku juurdepääsu ELi varjupaigasüsteemile;

10.    on seisukohal, et tuleb analüüsida, kuidas kasutatakse siseküsimuste jaoks eraldatud rahalisi vahendeid (sealhulgas hädaabifonde) selles kontekstis, eelkõige meetmeteks rände- ja varjupaigaküsimuste, piirikontrolli, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise ning tagasisaatmise valdkonnas, samuti ELi välis- ja arengupoliitikaga seotud vahendeid;

11.    väljendab muret selle pärast, kuidas tagada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas vajaduse ja nõudmise korral määruse (EL) nr 604/2013 artiklis 33 sätestatud varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohjamise mehhanismi tulemuslik rakendamine või rikkumismenetluste kasutamine ELi õigusaktide puuduliku kohaldamise korral, ning kuidas tagada kogu ELi ulatuses tõhusad ühtsed vastuvõtu-, menetlus- ja kvalifitseerimisnõuded, mis kaitsevad kõige kaitsetumaid ja soodustavad põgenike ühiskonda kaasamist;

12.    palub pädeval parlamendikomisjonil hinnata kõnealuseid erinevaid meetmeid, kasutades lisavahendeid, näiteks kuulamiste läbiviimiseks ja ad hoc delegatsioonide loomiseks ette nähtud vahendid, töötada välja soovitused ja anda nende kohta strateegilise algatusraportiga täiskogule aru enne 2015. aasta lõppu;

13.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0414.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0448.

(3)

COM(2014)0288.

(4)

COM(2013)0869.

(5)

SWD(2014)0173, 1. ja 2. osa.

(6)

EUCO 79/14.

(7)

REX/414.

(8)

„Saatuslikud teekonnad: otsides rände käigus kaduma läinud elusid” (Fatal Journeys: Tracking Lives Lost during Migration), IOM, 2014.

(9)

http://www.marina.difesa.it/EN/operations/Pagine/MareNostrum.aspx.

Õigusalane teave