Menetlus : 2015/2512(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0006/2015

Esitatud tekstid :

B8-0006/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2015 - 11.8
CRE 15/01/2015 - 11.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0013

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 122kWORD 53k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0006/2015
12.1.2015
PE545.686v01-00
 
B8-0006/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


kahe Itaalia mereväelase (marò) juhtumi kohta (2015/2512(RSP))


Lara Comi, Cristian Dan Preda, Barbara Matera, Raffaele Fitto, Antonio Tajani, Salvatore Cicu, Michael Gahler, Jacek Saryusz-Wolski, Andrej Plenković, Ivana Maletić, Elisabetta Gardini fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon kahe Itaalia mereväelase (marò) juhtumi kohta (2015/2512(RSP))  
B8‑0006/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokolle,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

–       võttes arvesse kõiki nii komisjoni kui ka komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Itaalia mereväelaste (marò) Massimiliano Latorre ja Salvatore Girone juhtumi kohta,

–       võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni merepiraatluse kohta(1),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et 15. veebruaril 2012. aastal leidis India rannikuvetes aset vahejuhtum, mille käigus sai surma kaks kohalikku kalurit ning arvestades, et selle eest peeti vastutavaks ja vahistati kaks Itaalia mereväelast, Massimiliano Latorre ja Salvatore Girone; arvestades, et need kaks ohvitseri täitsid teenistusülesandeid Itaalia naftatankeril Enrica Lexie piraatlusvastase operatsiooni käigus;

B.     arvestades, et sellest tekkis rahvusvaheline vahejuhtum, mida jätkuvalt iseloomustab täielik kindlusetus kahe itaallase tuleviku osas, mis nähtub asjaolust, et peaaegu kolme aasta möödudes ei ole tulistamistega seoses ametlikke süüdistusi esitatud;

C.     arvestades, et 12. septembril 2014. aastal lubas India hr Latorrel pärast vangistuses rabanduse saamist neljaks kuuks ravi saamise eesmärgil Itaaliasse tagasi pöörduda; arvestades, et 6. jaanuaril 2015. aastal tehti hr Latorrele südameoperatsioon tema seisundi parandamiseks, ning arvestades, et sellest hoolimata vajab ta endiselt arstiabi; arvestades, et hr Girone on praegu endiselt Indias;

D.     arvestades, et 16. detsembril 2014. aastal keeldus New Delhis asuv ülemkohus rahuldamast kahe mereväelase taotlusi nende ajutise vabaduse tingimuste lõdvendamiseks; arvestades, et hr Latorre palus oma ravi eesmärgil Itaalias viibimise aja pikendamist ja hr Girone palus, et tal võimaldataks veeta jõuluaeg oma perega;

E.     arvestades, et menetluses esinenud uskumatute viivituste ja asjaoluga, et kahele Itaalia sõjaväelasele ei ole esitatud mingit süüdistust, rikutakse inimõigusi;

F.     arvestades, et Itaalia valitsus on tugevalt kritiseerinud India ametvõimude käitumist, ning arvestades, et 17. detsembril 2014. aastal teatas Itaalia välisminister Paolo Gentiloni, et Itaalia suursaadik Indias kutsutakse kiirkorras konsulteerimise eesmärgil tagasi;

G.     arvestades, et 15. oktoobril 2014. aastal mõistis tolleaegne komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton hukka India ametivõimude käitumise ning ergutas India valitsust leidma kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega kiire ja rahuldava lahenduse;

H.     arvestades, et 16. detsembril 2014. aastal rõhutas komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, et see juhtum võib mõjutada ELi ja India vahelisi suhteid;

I.      arvestades, et 10. mail 2012. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni merepiraatluse kohta, mille punktis 30 on esitatud, et „rahvusvahelise õiguse kohaselt kohaldatakse merel kõikidel juhtudel, piraatlusevastase võitluse meetmed kaasa arvatud, asjaomaste laevade ning laevadele võetud sõjaväepersonali suhtes lipuriigi õigust”, ning märgitud, et „teised ametiasutused peale lipuriigi asutuste ei saa anda korraldust laeva arestimiseks või kinnipidamiseks, isegi kui tegemist on uurimise eesmärgil rakendatava meetmega”;

J.      arvestades, et mõlemad mereväelased on ELi kodanikud, ning arvestades, et 15. veebruaril 2012 täitsid nad piraatlusvastaseid teenistusülesandeid;

K.     arvestades, et ELil on keskne roll inimõiguste austamises nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil;

1.      mõistab hukka India ametivõimude tegevuse Itaalia mereväelaste juhtumi käsitlemisel ning on veendunud, et asjaoluga, et kahele sõdurile ei ole esitatud mingit süüdistust, ja menetluses esinenud uskumatute viivitustega rikutakse inimõigusi;

2.      väljendab sügavat muret õiguskindlusetuse pärast, mis ümbritseb Itaalia mereväelaste juhtumit, kes pärast kolmeaastast ooteaega ei tea ikka veel oma saatust;

3.      toetab Itaalia valitsuse jõupingutusi leida juhtumile lahendus, kuid on veendunud, et ka ELil on kohustus sekkuda, et kaitsta oma kodanike õigusi;

4.      nõuab tungivalt kahe mereväelase alalist tagasipöördumist Itaaliasse ning lipuriigi õiguse sätete kohaldamist kooskõlas rahvusvahelise õigusega, nagu Euroopa Parlament nõudis juba varem oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis;

5.      nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini võtaks kõik vajalikud meetmed kahe Itaalia mereväelase kaitseks ning püüaks leida juhtumile kiiremas korras rahuldava lahenduse;

6.      kutsub komisjoni ja nõukogu üles omistama mereväelaste juhtumile ülimat tähtsust kahepoolsetes suhetes Indiaga ning kaaluma vajadusel piiravate meetmete võtmist lahenduse leidmise hõlbustamiseks;

7.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning India valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT C 261 E, 10.9.2013, lk 34.

Õigusalane teave