Menetlus : 2015/2660(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0381/2015

Esitatud tekstid :

B8-0381/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/04/2015 - 10.67
CRE 29/04/2015 - 10.67
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 222kWORD 68k
27.4.2015
PE555.155v01-00
 
B8-0381/2015

Euroopa Ülemkogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


23. aprillil 2015. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise aruande, Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta (2015/2660(RSP))


Barbara Spinelli, Cornelia Ernst, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Malin Björk, Kostas Chrysogonos, Marie-Christine Vergiat, Eleonora Forenza, Tania González Peñas, Takis Hadjigeorgiou, Pablo Iglesias, Patrick Le Hyaric, Younous Omarjee, Curzio Maltese, Marisa Matias, Lola Sánchez Caldentey, Neoklis Sylikiotis, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo, Dimitrios Papadimoulis, Stelios Kouloglou, Sofia Sakorafa, Kostadinka Kuneva, Emmanouil Glezos fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon 23. aprillil 2015. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise aruande, Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta (2015/2660(RSP))  
B8‑0381/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolli,

–       võttes arvesse oma 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmete kohta, millega ohjata Süüria konfliktist tingitud põgenikevoolu(1),

–       võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni rändevoogude kohta Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi Lampedusa lähedal(2),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja jooksul toimunud järgmisi arutelusid kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis: 22. juuli 2014. aasta arutelu teemal, kuidas rakendada teatist Vahemere rakkerühma tegevuse kohta; 4. septembri 2014. aasta arutelu Frontexi tegevuse kohta Vahemerel ja Vahemere rakkerühma teemal; 24. septembri 2014. aasta arutelu komisjoni sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste viienda aastaaruande (2013) teemal; Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2013. aasta aruande kohta, mis käsitleb aktuaalseid varjupaigaküsimusi Euroopa Liidus; 21. aprillil 2014. aasta arutelu ühise operatiivrühma Mare teemal,

–       võttes arvesse rändajate inimõiguste ÜRO eriraportööri aastaaruandeid, eriti 2013. aasta aprillis avaldatud aruannet ELi välispiiride haldamise ja selle mõju kohta rändajate inimõigustele ning 2014. aasta aprillis avaldatud aruannet rändajate tööalase ärakasutamise kohta,

–       võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta(3),

–       võttes arvesse kümnepunktilist tegevuskava, mille komisjon esitas enne 23. aprillil 2015 toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralist kohtumist,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel tehtud president Junckeri avaldust: „Esimene prioriteet on inimelude päästmine. Seda on vaja teha kohe ja me peame inimelude päästmiseks suurendama oma vahendeid”,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi kõnet 23. aprilli 2015. aasta erakorralisel tippkohtumisel,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. aprilli 2015. aasta avaldust,

–       võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 26. aprilli 2015. aasta avaldust, mille ta tegi ajalehele La Stampa ja milles ta ütleb, et Vahemerel asetleidvale inimtragöödiale ei ole sõjalist lahendust ning et me peame rakendama terviklikku lähenemisviisi, mis võtab arvesse algpõhjuseid ning rändajate ja põgenike julgeolekut ja inimõigusi, samuti on meil vaja seaduslikke ja reguleeritud sisserändevõrgustikke,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on alates 2015. aasta algusest surma saanud rohkem kui 1554 migranti ja veelgi rohkem inimesi on jäänud kadunuks; arvestades, et rohkem kui 800 migrandi uppumine 19. aprillil 2015 on Vahemerel juhtunud suurim õnnetus pärast Teist maailmasõda;

B.     arvestades, et viimase kahekümne aasta jooksul on merel hukkunud üle 30 000 inimese, mistõttu tuleb teha kõik võimalik ohtu sattunud inimeste elu päästmiseks ning liikmesriigid peavad rahvusvahelise mereõiguse kohaselt viima merel läbi päästeoperatsioone;

C.     arvestades, et Vahemerel toimuvate päästetööde parandamise eesmärgil Itaalia poolt algatatud patrull-, pääste- ja seireoperatsiooni Mare Nostrum käigus päästeti 364 tegutsemispäeva jooksul 150 810 rändajat; arvestades, et Itaalia valitsus lõpetas oma Mare Nostrumi operatsiooni põhjendusega, et see kujutab endast soodustavat tegurit, mis julgustab rändajaid ja smugeldajaid võtma ette katseid mere ületamiseks, kusjuures selline põhjendus ei pea sugugi paika; arvestades, et pärast seda pole Mare Nostrumi asemele tulnud ühtegi sama suurusjärguga otsingu- ja päästeoperatsiooni, kuna puudub solidaarsus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, kes ei järgi oma kohustusi; arvestades, et Mare Nostrumi lõpetamine tähendab seda, et avamerel Liibüa ranniku lähedal, kus enamik põgenike laevu hätta satub, ei ole enam suuri laevu, mille ainsaks ülesandeks oleks otsingu- ja päästetööd;

D.     arvestades, et ühisoperatsioonil Triton, mida koordineerib Frontex ja mis käivitati täies mahus 1. novembril 2014, on piirivalve ja mitte otsingu- ja päästetööde ülesanded; arvestades, et Tritoni ressursse on kasutatud otsingu- ja päästetöödeks Itaalia otsingu- ja päästetööde koordineerimiskeskuse koordineerimisel, mistõttu on Frontex esitanud kaebuse, et Itaalia rannavalve kasutab nende ressursse avamerel; arvestades, et Tritoni eelarve kolmekordistamine, nagu otsustati Euroopa Ülemkogu kohtumisel 24. aprillil 2015, ei vähenda merel hukkuvate rändajate arvu, arvestades Frontexi volitusi, kasutatavat varustust ja praegu 30 meremiiliga piirduvat tegutsemisala;

E.     arvestades, et kaitset vajavate inimeste võimalused seaduslikult siseneda Euroopa Liitu on väga piiratud; arvestades, et hinnangute kohaselt siseneb 90 % varjupaigataotlejatest Euroopa Liitu tegelikult ebaseaduslikul moel; arvestades, et Süüria kodanikele väljastatud Schengeni viisade arv on järsult vähenenud Süüria sõja ajal, kui 2010. aastal väljastati 30 000 viisat, siis 2013. aastal samahästi kui ei ühtegi;

F.     arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul on Süüria naaberriikides ligi 3,9 miljonit Süüria pagulast; arvestades, et ELi liikmesriigid on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ümberasustamisprogrammi kaudu võtnud ainult 37 000 Süüria pagulast, kusjuures ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet nõuab 10 % Süüria pagulaste ümberasustamist (370 000) ja otsib kiiremas korras vähemalt 130 000 ümberasustamiskohta erilise kaitse vajadusega pagulastele; arvestades, et 13 liikmesriiki pole seni ümber asustanud ühtegi pagulast;

G.     arvestades, et EL ja liikmesriigid soodustavad kriminaalset ja ohtlikku inimkaubandust sellega, et ehitavad kaitsetarasid ja sulevad üha tihedamalt oma välispiirid migrantide ja põgenike jaoks ega näe ette võimalusi turvaliseks ja seaduslikuks sisenemiseks Euroopa Liitu; arvestades, et EL ja liikmesriigid ei suuda seepärast adekvaatselt reageerida inimeste hukkumisele Vahemeres ja pagulaskriisile meie naabruses;

H.     arvestades, et 12. märtsil 2015 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu raames arutasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania siseminister ja Euroopa Komisjon Itaalia siseministri Angelino Alfano ettepanekut anda otsingu- ja päästetööd ning ELi merepiiri kontroll üle sellistele riikidele nagu Egiptus ja Tuneesia, kes siis viiksid päästetud migrandid oma rannikule; arvestades, et selle ettepaneku eesmärk on luua tegelik heidutus, nii et vähem migrante oleks valmis Euroopa rannikule jõudmiseks oma eluga riskima; arvestades, et justiits- ja siseküsimuste nõukogus arutasid siseministrid võimalust rajada Põhja-Aafrikas põgenikelaagrid, samuti võimalust menetleda neis laagrites varjupaigataotlusi;

1.      mälestab mehi, naisi ja lapsi, kes on aastate jooksul hukkunud, kuna on üritanud jõuda turvalisse Euroopasse, ning avaldab siirast kaastunnet ja toetust ohvrite perekondadele; kutsub EL ja liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva, et tuvastada surnukehad, teha kindlaks teadmata kadunud isikud ja teavitada nende sugulasi;

2.      tunnistab, et põhjalikult ja kiiresti on vaja muuta rände- ja varjupaigapoliitikat; taunib sellega seoses Euroopa Ülemkogu 23. aprilli 2015. aasta avaldust, milles on hoopiski rõhutatud, et Euroopa kindluse tugevdamiseks tuleb kasutada repressiivseid meetmeid ja kohelda migrante ohuallikana, selle asemel et võtta kiiresti meetmeid inimelude päästmiseks;

3.      tuletab meelde, et EL ja liikmesriigid vastutavad põgenike ja sisserändajate ees, kes põgenevad sõja, kaose, majandusliku viletsuse, nälja ja surma eest ning kes kannatavad ülemaailmse neoliberaalse majanduspoliitika tõttu;

4.      mõistab hukka otsuse kolmekordistada Frontexi operatsiooni Triton eelarvet, mida esitleti äärmise silmakirjalikkusega Euroopa Ülemkogu avalduses kui otsingu- ja päästetööde meedet; tuletab sellega seoses meelde Frontexi direktori avaldust, mille ta tegi ajalehele The Guardian erakorralise tippkohtumise eelõhtul ja milles ta kinnitas, et Triton ei saa olla ennetav otsingu- ja päästeoperatsioon, sest Frontexil ei ole selliseid volitusi, seda avaldust ei lükanud ümber Euroopa Ülemkogu 23. aprilli 2015. aasta lõppavaldus; hoiatab siinkohal komisjoni ja nõukogu, et parlament lükkab kaasseadusandjana tagasi 2016. aasta eelarve, kui selles ei ole ette nähtud konkreetseid vahendeid otsingu- ja päästetöödeks, samuti lükatakse tagasi 2015. aastaks ette nähtud täiendavad rahalised vahendid, kui need ei ole suunatud üksnes otsingu- ja päästetöödeks ja humanitaarabiks inimelude päästmiseks; nõuab agentuuri Frontex tegevuse lõpetamist ja tema eelarve ümberpaigutamist meetmeteks, mille eesmärk on inimeste päästmine, sh otsingu- ja päästetööd, ümberpaigutamine ja ümberasustamine;

5.      nendib, et liikmesriikide seas pole konsensust, mis puudutab vajalikku poliitikamuutust, et vähendada hukkunute arvu Vahemerel, ning peab vastuvõetamatuks seda, et valitsused süüdistavad jätkuvalt üksteist meetmete puudumise pärast; nõuab seepärast, et moodustataks koalitsioon nendest liikmesriikidest, kes on valmis asuma etteotsa, et kutsuda ellu rahvusvaheline otsingu- ja päästeoperatsioon inimelude päästmiseks ning töötada välja suurema solidaarsuse ja vastastikuse abistamise mehhanism põgenike vastuvõtuks, mis hõlmaks ka ELi vahendite kasutamist; nõuab, et piisav arv liikmesriike, kes on selleks valmis, teeksid koostööd selle nimel, et käivitada tõhustatud koostöö menetlus nende eesmärkide saavutamiseks;

6.      kiidab heaks, et nõukogu kohtumisel 23. aprillil 2015 lubasid mõned liikmesriigid anda laevu, mille ülesandeks oleksid üksnes otsingu- ja päästetööd avamerel, ning nõuab, et teised liikmesriigid annaksid varustust, sealhulgas avamerele paigutatavaid laevu, mille ülesandeks oleksid üksnes otsingu- ja päästetööd, et oleks võimalik läbi viia tõhustatud operatsiooni Mare Nostrum, mis oleks tugev rahvusvaheline Euroopa otsingu- ja päästeoperatsioon, mille eestvedajaks oleksid riigid, kes on valmis võtma meetmeid, mis keskenduvad üksnes inimeste päästmisele;

7.      mõistab hukka Euroopa Ülemkogu otsuse keskendada kõik tõhusad pingutused, kaasa arvatud sõjaväe kasutamine, võitlusele smugeldajate vastu ja nende laevade hävitamisele Liibüa ja muude Põhja-Aafrika riikide rannikul, ning kutsub EL ja liikmesriike üles mitte osalema vastavatel ÜJKP tsiviil- ja sõjalistes operatsioonidel;

8.      hoiatab mõju eest, mis võib olla nõukogu ettepanekul „kasutada Europoli, et tuvastada internetisisu, mida inimkaubitsejad kasutavad rändajate ja pagulaste ligimeelitamiseks, ning nõuda selle kõrvaldamist kooskõlas riikide põhiseadustega”, sest seda võidakse kasutada ka selleks, et takistada internetis teabevahetust rändajate vahel ja rändajaid toetavate ja solidaarsust ülesnäitavate kogukondadega, kes on viimastel kuudel aidanud päästa tuhandeid inimesi; nõuab, et seda muret võetaks arvesse, kui Europol ja/või teised asutused selliseid meetmeid rakendavad;

9.      pole rahul sellega, et puuduvad ettepanekud, millega tagada nii varjupaigataotlejatele kui ka majandusmigrantidele turvaline ja seaduslik sisenemine ELi, võttes arvesse, kui ülimalt keeruline on eristada raskusi tulenevalt sõjast, diktaatorlikust režiimist või sõjalistest rühmitustest neist raskustest, mis tulenevad majanduslikust katastroofist, ning nõuab sellega seoses ambitsioonikaid ettepanekuid;

10.    nõuab, et viivitamata väljastataks liikmesriikide saatkondades ja konsulaatides humanitaarviisasid varjupaigataotlejatele ning et nõukogu esildatud nõrga vabatahtliku ümberasustamisprogrammi asemel viidaks ELi tasandil ellu kohustuslik ümberasustamisprogramm;

11.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamata rakendama ajutise kaitse direktiivi (direktiiv 2001/55/EÜ), arvestades praegust massilist põgenike sissevoolu;

12.    pole rahul sellega, et ebamääraseks jääb kohustus suurendada hädaabi piiriäärsetele liikmesriikidele; kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles esitama ambitsioonikamad ja konkreetsemad ettepanekud hädaabi andmiseks;

13.    taunib nõukogu vastuseisu võtta kohustusi, et kõigi liikmesriikide vahel viia läbi hädaolukorra ümberpaigutusi; palub komisjonil ja liikmesriikidel kohe alustada ümberpaigutamise katseprogrammiga Süüria ja Eritrea pagulaste ja teatud riikidest pärit täiendava kaitse saajate jaoks, esialgu peaks see programm olema suunatud süürlastele ja eritrealastele, kes on merelt päästetud ja maale toimetatud Kreekas ja Itaalias, nii nagu näevad ette ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ettepanekud selle kohta, kuidas toimida praegu ja tulevikus varjupaigataotlejate, pagulaste ja migrantide meritsi saabumisel Euroopasse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi varjupaigaotsuste vastastikuse tunnustamise võimalused;

14.    kutsub komisjoni üles viivitamata peatama Dublini määruse kohaldamise ning tegema kiiremas korras ettepaneku, mis sisaldaks radikaalseid alternatiive võrreldes selle määrusega, mis ei ole suutnud tagada tõhusat juurdepääsu varjupaigamenetlustele;

15.    rõhutab, et kõik osalevad liikmesriigid peavad kiiresti ja täielikult üle võtma ning tõhusalt rakendama Euroopa ühise varjupaigasüsteemi; kutsub liikmesriike üles võtma ülevõtmise käigus vastu kõrgemad standardid, kui Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga on ette nähtud;

16.    taunib nõukogu otsust kiirendada tagasisaatmisi, sest sellega seatakse ohtu õigus rahvusvahelise kaitse taotluste õiglasele hindamisele; tuletab meelde, et ühtegi riiki maailmas ei saa pidada turvaliseks ning et iga isiku puhul, kes taotleb varjupaika, tuleks tema taotlust hinnata individuaalselt;

17.    mõistab hukka migrantide kinnipidamise ning nõuab kinnipidamiskeskuste keelustamist; toetab mõnes liikmesriigis tehtud sellesuunalisi pingutusi ning nõuab alternatiive kinnipidamisele;

18.    kutsub liikmesriike üles järgima tegudes ja mitte üksnes sõnades rahvusvahelist põhimõtet, mille kohaselt tagasi- ja väljasaatmine on lubamatu;

19.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamata peatama kolmandate riikidega tehtava koostöö, mille eesmärk on takistada migrantidel ja põgenikel jõudmast ohutusse kohta Euroopas ja parandada piirikontrolli sellistes riikides nagu Eritrea, Sudaan, Somaalia, Etioopia ja Egiptus, kust pagulased põgenevad, ning peatama Hartumi ja Rabati protsessi; rõhutab vajadust peatada igasugune rahalise abi andmine Egiptuse ja Eritrea režiimile, arvestades ÜRO ja vabaühenduste raporteid inimõiguste rikkumiste kohta;

20.    lükkab tagasi liikmesriikide ettepanekud luua kolmandatesse riikidesse Euroopa varjupaigakeskused ning kaasata Põhja-Aafrika riigid Euroopa otsingu- ja päästetöödesse eesmärgiga põgenikud kinni pidada ja tagasi Aafrika rannikule toimetada; palub komisjonil esitada seoses sellega Euroopa Parlamendile hinnangu selliste ettepanekute vastavuse kohta rahvusvahelisele õigusele, eelkõige Genfi konventsioonile, ja nende ettepanekute rakendamise muude praktiliste ja juriidiliste takistuste kohta;

21.    kutsub komisjoni üles töötama välja ja esitama ambitsioonika ELi rände kava, mis põhineb terviklikul ja ühisel lähenemisviisil ja solidaarsusel ning järgib täielikult põhiõigusi; kutsub siinkohal komisjoni üles võtma arvesse ambitsioonikaid ettepanekuid turvalise ja seadusliku sisenemise, ümberpaigutamise, ümberasustamise ning otsingu- ja päästetööde kohta;

22.    kutsub komisjoni üles tegema lõpu kõigile poliitikameetmetele, mis on põhjustanud rändevoogusid, sealhulgas taganema oma rollist ülemaailmses majanduspoliitikas, ühises põllumajanduspoliitikas suhetes kolmandate riikidega ja vabakaubanduslepingutes;

23.    kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles ümber hindama geopoliitilisi ja ülemaailmseid majanduslikke algpõhjuseid, mis on tinginud massilise väljarände ebastabiilsest piirkonnast, mis kaarena ulatub Sahara-tagusest Aafrikast Vahemereni ja Lõuna-Aasiani, ning tunnistama ELi, NATO ja liikmesriikide vastutust selles regioonis valitseva pideva sõjaolukorra ja kaose eest; on sellega seoses seisukohal, et koostöö tihendamist Türgiga, nagu sellest teatati ülemkogul, pidades silmas olukorda Süürias ja Iraagis, ei saa pidada poliitiliselt ja demokraatlikult toimivaks lahenduseks;

24.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide parlamentide esimeestele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0414.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0448.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0105.

Õigusalane teave