Menetlus : 2015/2660(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0384/2015

Esitatud tekstid :

B8-0384/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 29/04/2015 - 10.67
CRE 29/04/2015 - 10.67
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0176

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 142kWORD 66k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0367/2015
27.4.2015
PE555.158v01-00
 
B8-0384/2015

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände ja varjupaigapoliitika kohta (2015/2660(RSP))


Gianni Pittella, Tanja Fajon, Jörg Leichtfried, Birgit Sippel, Sylvie Guillaume, Viorica Dăncilă, Victor Negrescu, Renato Soru, Péter Niedermüller, Josef Weidenholzer, Demetris Papadakis, Hugues Bayet, Adam Gierek, Louis-Joseph Manscour, Pier Antonio Panzeri, Marc Tarabella, José Blanco López, Flavio Zanonato, Jonás Fernández, Peter Simon, Victor Boștinaru, Andi Cristea, Silvia Costa, Luigi Morgano, Siôn Simon, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Alessia Maria Mosca, Tibor Szanyi, Sergio Gutiérrez Prieto, Krystyna Łybacka, Theresa Griffin, Patrizia Toia, Daniele Viotti, Doru-Claudian Frunzulică, Nikos Androulakis, Soraya Post, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Hedh, Elly Schlein, Marlene Mizzi, Renata Briano, Elena Gentile, Pina Picierno, Nicola Danti, Claudia Tapardel, Mercedes Bresso, Liisa Jaakonsaari, Eric Andrieu, Michela Giuffrida, Clare Moody, Jutta Steinruck, Roberto Gualtieri, Tonino Picula, Iliana Iotova, Monika Flašíková Beňová, Ana Gomes, Damiano Zoffoli, Biljana Borzan, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Francisco Assis, Enrico Gasbarra, Jakob von Weizsäcker, Zigmantas Balčytis, Udo Bullmann, Pedro Silva Pereira, Miriam Dalli, Sorin Moisă, Neena Gill, Eider Gardiazabal Rubial, Nicola Caputo, Kati Piri, Paul Tang, Elena Valenciano, Isabella De Monte, Caterina Chinnici, Goffredo Maria Bettini, Javi López, Afzal Khan, Simona Bonafè fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta (2015/2660(RSP))  
B8‑0384/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolli,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. aprilli 2015. aasta kohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta (2014/2907(RSP))(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 2. ja 3. oktoobril 2014 toimunud Lampedusa visiidi ajal 3. oktoobri 2013. aasta tragöödia aastapäeval peetud kõnet,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit oma delegatsioonide 2011. aasta novembris toimunud visiidi kohta Lampedusale, 2013. aasta veebruaris toimunud visiidi kohta Jordaaniasse Süüria põgenike olukorra hindamiseks ning 2014. aasta jaanuaris toimunud visiidi kohta Bulgaariasse, eelkõige Süüria varjupaigataotlejate ja põgenike olukorra hindamiseks,

–       võttes arvesse parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta täiskogul toimunud arutelu ELi rändepoliitika üle Vahemerel, pidades eelkõige silmas Lampedusa lähedal toimunud traagilisi sündmusi,

–       võttes arvesse parlamendi praeguse koosseisu ametiajal toimunud järgmisi arutelusid kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis: 22. juuli 2014. aasta arutelu Vahemere rakkerühma tegevust käsitleva teatise rakendamise kohta; 4. septembri arutelu Frontexi tegevuse kohta Vahemere piirkonnas ja Vahemere rakkerühma teemal; 24. septembri arutelu komisjoni sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste viienda aruande (2013)(2) kohta ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2013. aasta aruande kohta, mis käsitleb aktuaalseid varjupaigaküsimusi Euroopa Liidus,

–       võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2013. aasta teatist Vahemere rakkerühma tegevuse kohta (COM(2013)0869),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta kohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse komisjoni 22. mai 2014. aasta töödokumenti Vahemere rakkerühma tegevust käsitleva teatise rakendamise kohta (SWD(2014)0173),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta kohtumisel vastu võetud järeldusi, milles määratleti järgmisteks aastateks seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal,

–       võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule, mida komisjoni president Juncker esitles parlamendi 15. juuli 2014. aasta täiskogu istungil,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. septembri 2014. aasta arvamust Euroopa sisserändepoliitika kohta,

–       võttes arvesse kohustusi, mida rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Avramopoulos võttis kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 30. septembril 2014 toimunud kuulamisel,

–       võttes arvesse nõukogu 10. oktoobril 2014 vastu võetud järeldusi meetmete võtmise kohta rändevoogude paremaks haldamiseks,

–       võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) 2012. aasta aprilli aruannet Vahemerel hukkunute kohta,

–       võttes arvesse rändajate inimõiguste valdkonna ÜRO eriraportööri aastaaruandeid, eriti 2013. aasta aprillis avaldatud aruannet ELi välispiiride haldamise ja selle mõju kohta rändajate inimõigustele ning 2014. aasta aprillis avaldatud aruannet rändajate tööalase ärakasutamise kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et viimase kahe nädala jooksul on elu kaotanud rohkem kui tuhat rändajat ning Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni arvestuse kohaselt võib käesoleva aasta jooksul tabada Vahemerel samasugune saatuslik õnnetus rohkem kui 30 000 inimest, rõhutades seega veel kord vajadust teha kõik võimalik selleks, et kaitsta ohtu sattunud inimeste elusid, ja vajadust, et liikmesriigid täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi merehädaliste päästmiseks;

B.     arvestades, et 2015. aasta veebruaris olid varjupaigataotlejate päritoluriikide hulgas juhtival kohal Süüria, Afganistan ja Iraak, ning et nendest taotlejatest on rohkem kui kahel kolmandikul õigus varjupaigale või täiendavale kaitsele(3);

C.     arvestades, et komisjon ning välis- ja siseministrid esitasid 20. aprillil 2015 kümnepunktilise tegevuskava ning et Euroopa Ülemkogu 23. aprilli 2015. aasta kohtumise järeldused valmistavad pettumuse;

D.     arvestades, et operatsiooni Mare Nostrum, mille eesmärk on üksnes isikute otsimine ja päästmine avamerel, et parandada Vahemerel toimuvaid päästetöid, käigus on 364 päeva jooksul päästetud 150 810 rändajat(4); arvestades, et väide, et see operatsioon kujutab endast rändajate jaoks vaid lisastiimulit ja sellest tulenevalt vähendaks operatsiooni lõpetamine Vahemerd ületada püüdvate rändajate (ja võimalik, et nad seejuures surma saavad) arvu, ei ole leidnud kinnitust, sest praeguse hetkeni on 2015. aastal üle Vahemere saabunute arv olnud oluliselt kõrgem kui 2014. aastal samas ajavahemikus;

E.     arvestades, et Frontexi poolt koordineeritav Tritoni ühisoperatsioon käivitati täies mahus 1. novembril 2014 ja selle esialgne eelarve oli vaid 2,9 miljonit eurot kuus, võrreldes Mare Nostrumi ligikaudu 9 miljoni euros suuruse eelarvega;

1.      väljendab sügavat kurbust ja valu inimeste traagilise hukkumise pärast Vahemerel;

2.      tervitab asjaolu, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning eesistujariik Läti kutsusid Luxembourgis viivitamata kokku erakorralise välis- ja siseministrite nõukogu ühiskohtumise, kus toimus esimene laiaulatuslik arutelu võimaluste üle päästa elusid, võidelda smugeldajate ja inimkaubitsejate vastu ning jagada liikmesriikide vahel vastutust rändajate vastuvõtmise ja nende kaitse valdkonnas;

3.      tervitab asjaolu, et liikmesriigid kutsusid kiiresti kokku erakorralise tippkohtumise, et leida Vahemerel valitsevale kriisiolukorrale ühine lahendus; peab siiski kahetsusväärseks, et võetud meetmed on veel suures osas ebapiisavad ja nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid ning kõik ELi institutsioonid ja ametid võtaksid seoses Vahemerel valitseva kriisiolukorraga viivitamata meetmeid, mis põhinevad solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel, nagu sätestatakse ELi toimimise lepingu artiklis 80, ning holistilisel lähenemisel, mis võtaks arvesse selle nähtuse kogu ulatust, sh ohutu ja seaduslik ränne, põhiõiguste ja põhiväärtuste täielik austamine ja koostöö kolmandate riikidega;

4.      kutsub liikmesriike üles järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusaktidele;

5.      kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Ülemkogul võeti kohustus suurendada ELi Tritoni operatsiooni rahalisi vahendeid; nõuab tungivalt, et EL annaks operatsioonile Triton selged volitused, nagu õiguse laiendada ELi otsingu- ja päästeoperatsioone avamerel kaugemale kui 30 meremiili piirang ja intensiivistada neid, et päästa merehätta sattunud rändajate elu;

6.      mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogul ei õnnestunud luua usaldusväärset, kogu ELis siduvat solidaarsusmehhanismi, mis hõlmaks kohustuslikku ümberasustamisprogrammi ja liikmesriikide vahelist uuesti ümberasustamist hädaolukorras; sellega seoses on hädavajalik vaadata läbi Dublini III määrus ja võtta kasutusele õiglane jagamine liikmesriikide vahel kvoodi alusel, mille puhul võetaks arvesse riigi SKT-d, suurust ja rahvaarvu, töötuse määra, riigis juba viibivate pagulaste arvu ja teatud määral põgenike enda isiklikku eelistust; nõuab, et vahepealsel ajal täidaksid liikmesriigid täies ulatuses Dublin III määruses sätestatud kriteeriume, eelkõige neid, mis puudutavad saatjata alaealisi, perekonna taasühinemist ja kaalutlusõigust käsitlevaid sätteid;

7.      nõuab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kiiret ja täielikku ülevõtmist ning tõhusat rakendamist kõigi osalevate liikmesriikide poolt, tagades seeläbi kehtivate õigusaktide alusel ühised Euroopa standardid;

8.      tõstab esile asjaolu, et 2014. aastal oli Euroopasse saabunud varjupaigataotlejatest peaaegu pooltel õigus varjupaigale või täiendavale kaitsele või neile anti humanitaarkaalutlustel riigis viibimise luba; rõhutab seetõttu ohutute ja seaduslike vahendite, nagu humanitaarviisa, sagedasema kasutamise ning usaldusväärse ja täiendava, kogu ELi hõlmava kohustusliku ümberasustamisprogrammi vajadust, sh siduv jagamise kvoot; rõhutab, et lisaks tugevale ümberasustamisprogrammile peaksid liikmesriigid kokku leppima ka muude seaduslike vahendite kasutamise võimalustes, nagu tõhustatud perekonna taasühinemine, erasponsorluse programmid ja paindlik viisakord, sh õppe- ja tööviisad;

9.      palub nõukogul hakata rakendama 2001. aasta ajutise kaitse direktiivi või ELi toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3, neis mõlemas sätestatakse solidaarsusmehhanism ümberasustatud isikute massilise ja ootamatu sissevoolu puhuks;

10.    tuletab meelde, et varjupaiga taotlemine kujutab endast ühte põhilist inimõigust, mis on tagatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega, mis on siduvad kõigi liikmesriikide jaoks; rõhutab seetõttu, et liikmesriigid peaksid rohkem kasutama nende käsutuses olevaid menetlusi, näiteks leidma lahendus küsimusele, kuidas käsitleda kiireloomulisi kaitsetaotlusi või kasutada suuremas ulatuses kehtiva õigusraamistiku võimalusi(5), sh kolmandas riigis asuvas liikmesriigi konsulaadis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamine;

11.    tuletab meelde kolmandate riikide (eriti surve alla olevate riikide) toetamise vajadust institutsioonide ülesehitamise ja suutlikkuse suurendamise ning eelkõige elujõuliste ja hästitoimivate varjupaigasüsteemide toetamise kaudu;

12.    tuletab meelde, et tihe koostöö ja partnerlus päritolu- ja transiidiriikidest kolmandate riikidega on oluline, et määratleda terviklik lähenemine ELi rände- ja varjupaigapoliitikale; palub komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvolinikuga (UNHCR) suurendada kehtivas raamistikus jõupingutusi uuendatud koostööks strateegiliste partneritega, et määrata kindlaks ühismeetmed võitlemiseks kuritegelike võrgustike vastu, luua ja tugevdada kaitsevõimalusi ja varjupaiga alast suutlikkust peamiste liikumisteede kaudu randunud rändajate puhul ja pakkuda turvalisi võimalusi isikutele, kellel on õigus rahvusvahelisele kaitsele;

13.    kiidab heaks kavatsuse kutsuda kokku ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumine Maltal, kus osaleksid kõik olulisemad asjassepuutuvad Aafrika riigid;

tuletab meelde vajadust kutsuda kokku tippkohtumine, et käsitleda mitte ainult smugeldamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise, vaid ka kaitse ja varjupaiga turvalise kättesaadavuse küsimust ning veelgi laiemalt rände algpõhjuseid, sh vaesus, konfliktid ja tagakiusamine;

 

14.    kiidab heaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi jõupingutused ÜRO juhtimisel toimuvate läbirääkimiste toetamisel, mille eesmärk on valitsusasutuste loomine Liibüas;

15.    tuletab meelde, et rände puhul on tegemist globaalse ja keerulise nähtusega, mis nõuab ka pikaajalist lähenemisviisi, mille raames käsitletaks selle algpõhjuseid, nagu vaesus, ebavõrdsus, ebaõiglus ja relvakonfliktid; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus aitaksid leida kestva poliitilise lahenduse konfliktis olevates riikides ja tugevdada kõiki inimõiguste elemente hõlmavat poliitilist dialoogi, et toetada kaasavaid ja demokraatlikke institutsioone, suurendada kohalike kogukondade vastupanuvõimet ning kiirendada sotsiaalset ja demokraatlikku arengut päritoluriikides ja selle elanikkonna hulgas;

16.    kiidab heaks varjupaigataotluste ühise menetlemise idee piiriäärsetes liikmesriikides Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) toetusel; rõhutab vajadust vaadata läbi varjupaigaotsuste vastastikuse tunnustamise võimalused kui täiendav solidaarsusvahend;

17.    rõhutab vajadust töötada lisaks eespool mainitud punktidele tihedas koostöös vastavate ametitega välja ühismeetmed, mis võimaldaksid võidelda inimkaubitsejate kuritegelike võrgustike vastu, et takistada neil rändajate elu ohtu seadmise teel raha teenida; palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil süvendada koostööd päritolu- ja transiidiriikidest kolmandate riikidega koos asjakohaste ELi ja ÜRO ametite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;

18.    tuletab meelde, et käesoleva resolutsiooni eesmärk on reageerida hiljutistele traagilistele sündmustele Vahemerel, Euroopa Ülemkogu 23. aprilli 2015. aasta kohtumise järeldustele ja esitada meetmete kogum, mille võtmisega ei tohi viivitada, pidades silmas, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, kes on selliste küsimuste puhul vastutav komisjon, koostab praegu raportit, milles kajastatakse parlamendi rännet puudutavaid keskpika ja pika tähtajaga poliitilisi suundumusi;

19.    palub komisjonil töötada välja ja esitada holistilisel lähenemisel ja solidaarsusel põhinev ambitsioonikas rändealane Euroopa tegevuskava, milles võetakse arvesse käesolevasse resolutsiooni lisatud meetmeid ja ettepanekuid;

20.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0105.

(2)

COM(2014)0288.

(3)

https://easo.europa.eu/wp-content/uploads/EASO-Newsletter-March-2015.pdf

(4)

http://www.marina.difesa.it/EN/operations/Pagine/MareNostrum.aspx

(5)

2013. aasta lõpus otsustas Euroopa Liidu kohus juba Koushkakise juhtumi puhul, et ELi kehtiv viisaeeskiri näeb ette, et liikmesriik peab väljastama taotlejale viisa, kui selleks nõutavad kriteeriumid on täidetud. Kehtiva viisaeeskirja kohaselt väljastatakse piiratud territoriaalse kehtivusega viisa juhul, kui asjassepuutuv liikmesriik peab seda vajalikuks humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt.

Õigusalane teave