Menetlus : 2015/2649(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0393/2015

Esitatud tekstid :

B8-0393/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 30/04/2015 - 10.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0179

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 138kWORD 68k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0375/2015
27.4.2015
PE555.167v01-00
 
B8-0393/2015

suuliselt vastatavate küsimuste B8‑0115/2015 ja B8‑0116/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt ((2015/2649)(RSP))


Michèle Alliot-Marie, Andrea Bocskor, Lara Comi, Raffaele Fitto, Elisabetta Gardini, Marc Joulaud, Giovanni La Via, Barbara Matera, Alessandra Mussolini, Claude Rolin, Tokia Saïfi, Michaela Šojdrová, Davor Ivo Stier, Dubravka Šuica, Pavel Svoboda, Giovanni Toti, Sabine Verheyen, Elissavet Vozemberg, Theodoros Zagorakis, Tomáš Zdechovský, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Joachim Zeller, Milan Zver, Roberta Metsola fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt ((2015/2649)(RSP))  
B8‑0393/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 167, milles on sätestatud, et „liidu meetmetega püütakse ergutada liikmesriikidevahelist koostööd”, sealhulgas valdkonnas „üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine” ning et „liit ja liikmesriigid edendavad kultuuri valdkonnas koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega”,

–       võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta(1),

–       võttes arvesse 7. juuli 2003. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96(2),

–       võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1332/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012(3), mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, mis võeti vastu nõukogu 13. detsembri 2013. aasta otsuse 2013/760/ÜVJP(4) alusel, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid,

–       võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeedet 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta(5), mida on muudetud nõukogu ühismeetmega 2009/834/ÜVJP(6),

–       võttes arvesse nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooni kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) loomise kohta,

–       võttes arvesse relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse 14. mai 1954. aasta Haagi konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 14. novembri 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 16. novembri 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–       võttes arvesse 24. juuni 1995. aasta UNIDROIT’ konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199, milles käsitletakse Al Qaeda terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte(7),

–       võttes arvesse 1964. aasta Veneetsia hartat mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise kohta, millega luuakse rahvusvaheline raamistik vanade ehitiste säilitamiseks ja taastamiseks,

–       võttes arvesse 17. juulil 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eriti selle artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkti ix, mille kohaselt on sõjakuritegu „religiooni-, haridus-, kunsti-, teadus- või heategevusehitiste, ajaloomonumentide, haiglate ning haigete ja haavatute varjupaikade tahtlik ründamine, kui nimetatud kohad ei ole sõjalised objektid”,

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas, mille punktis 211 on sedastatud, et „kultuuri- ja kunstipärandi hävitamise tahtlikud vormid, nagu need, mis leiavad hetkel aset Iraagis ja Süürias, tuleb sõja- ja inimsusevastaste kuritegudena kohtusse anda”(8),

–       võttes arvesse küsimusi nõukogule kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt (O-000031/2015 – B8-0115/2015 ning O-000032/2015 – B8-0116/2015),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     tuletab meelde, et Süüria, Iraagi ja Tuneesia mitmed arheoloogilised, usu- ja kultuuripaigad on hiljuti langenud eelkõige Iraagi ja Süüria Islamiriigiga (ISIS/Da'esh) seotud äärmuslaste rühmituste toimepandud sihipärase hävitustöö ohvriks ning et UNESCO peadirektor Irina Bokova on määratlenud sellise kultuuripärandi süstemaatilise hävitamise „kultuurilise puhastusena”,

B.     rõhutab, et UNESCO kohaselt tähendab mõiste „kultuuriline puhastus” kavatsuslikku strateegiat, mille eesmärk on hävitada kultuuriline mitmekesisus, rünnates tahtlikult kultuurilise, etnilise või usulise kuuluvuse alusel valitud üksikisikuid, millega kaasnevad nende pühakodade, ajaloomälu ja õppimisega seotud paikade vastu suunatud tahtlikud rünnakud, ning arvestades, et Iraagis ja Süürias praegu toimuvat kultuurilist puhastust iseloomustavad kultuuripärandi vastased rünnakud, mille sihtmärgiks on nii kultuuri materiaalsed, käegakatsutavad ja rajatud vormid nagu mälestusmärgid ja ehitised kui ka vähemused ning kultuuri vaimsed väljendusvormid, näiteks kombed, traditsioonid ja veendumused(9);

C.     tuletab meelde, et osad kultuuripärandi hävitamise teod on teatavatel tingimustel liigitatud inimsusvastasteks kuritegudeks(10); arvestades, et sellised teod, mis on eelkõige suunatud usu- või etnilise rühmituse liikmete vastu, võib liigitada tagakiusamiseks, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 lõike 1 punktis h;

D.     rõhutab, et kultuuri- ja ajaloomälestiste selline hävitamine ei ole uus nähtus ning ei piirdu ainult Iraagi ja Süüriaga ning et UNESCO sõnul on kultuuripärand kogukondade, rühmade ja üksikisikute kultuurilise identiteedi ning sotsiaalse ühtekuuluvuse oluline osa ning selle tahtlik hävitamine võib kahjustada inimväärikust ja rikkuda inimõiguseid(11); rõhutab, et UNESCO ja paljude teiste väitel kasutatakse Iraagis ja Süürias asuvate kultuuri- ja usupaikade ja -objektide peamiselt ISISe/Da'eshi poolsest rüüstamisest saadud esemete ning nende esemete salakaubaveost saadud tulu ISISe/Da'eshi terroristliku tegevuse rahastamiseks, mis tähendab, et kunsti- ja kultuuriesemetest saavad „sõjapidamisvahendid”;

E.     tuletab meelde, et tänu ELi antud rahastamisele käivitas UNESCO 1. märtsil 2014 koos teiste strateegiliste partneritega Süüria kultuuripärandi erakorralise kaitse kolmeaastase projekti, mille eesmärk on tagada Süüria kultuuripärandi kaitse hädaolukorras;

F.     tuletab meelde, et EL on ratifitseerinud 20. oktoobril 2005 allkirjastatud kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, esimese rahvusvahelise õigusakti, milles tunnistati kultuuriväärtuste nii majanduslikku kui ka kultuurilist olemust, mistõttu „ei tohi neid käsitada üksnes kaubandusliku väärtusekandjatena”;

G.     rõhutab, et 17. novembril 1970. aastal allkirjastatud UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon ning 24. juunil 1995. aastal allkirjastatud UNIDROIT’ konventsioon varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta on maailma kultuuripärandi kaitsmise tugevdamise olulised vahendid;

H.     tuletab meelde, et ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine on nüüd uimastite ja relvade järel tähtsuselt kolmas ebaseadusliku kauplemise valdkond, et seda ebaseaduslikku kaubandust valitsevad kriminaalsed võrgustikud ja et kehtivatel riiklikel ja rahvusvahelistel mehhanismidel ei ole probleemiga toimetulekuks piisavalt vahendeid ja toetust(12);

I.      juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi võitlus ebaseadusliku kultuuriväärtustega kaubitsemisega ei ole ELi konkreetne pädevusvaldkond, sest seda ei ole aluslepingutes sätestatud, kuulub see ebaseadusliku kaubitsemise valdkond mitme ELi pädevusvaldkonna raamesse, näiteks siseturg, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kultuur ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika;

J.      tunnistab kiireloomulist vajadust koordineerida paremini ebaseadusliku kunstiteostega kauplemise vastast võitlust ning teha tihedamat koostööd, et edendada teadlikkuse suurendamist ja teabe jagamist ning tugevdada õigusraamistikke; tuletab sellega seoses meelde, et nõukogu 2011. aasta detsembri järeldustes kultuuriväärtuste vastase kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise kohta soovitati muu hulgas liikmesriikidel tugevdada õiguskaitseasutuste ja kultuuriasutuste ning eraõiguslike organisatsioonide vahelist koordineerimist;

K.     tuletab meelde, et nõukogu 2012. aasta resolutsiooniga loodi kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametlik võrgustik (EU CULTNET), mille eesmärk on parandada ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise alast teabevahetust ning tuvastada ja jagada teavet kriminaalsete võrgustike kohta, keda kahtlustatakse sellises ebaseaduslikus kauplemises osalemises;

L.     tuletab meelde, et 28. märtsil 2015 algatas UNESCO peadirektor Irina Bokova Bagdadis #Unite4Heritage kampaania, mille eesmärk on mobiliseerida ülemaailmset toetust kultuuripärandi kaitsmiseks, kasutades selleks sotsiaalvõrgustike mõjuvõimu;

1.      mõistab tugevalt hukka ISISe toimepandud arheoloogiliste, usu- ja kultuuripaikade hävitamise Süürias ja Iraagis;

2.      kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga 2199 poliitilisel tasandil asjakohaseid meetmeid, et teha lõpp Süüria ja Iraagi territooriumitelt pärinevate kultuuriväärtustega ebaseaduslikult kauplemisele, kuni nendes riikides kehtib sõjaseisukord, takistades seeläbi nimetatud kultuuriväärtuste kasutamist terroristliku tegevuse rahastamisallikana;

3.      kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kasutama kultuuridiplomaatiat ja kultuuridevahelist dialoogi, et lepitada eri kogukonnad ja ehitada hävitatud kohad üles;

4.      teeb sellega seoses ettepaneku, et komisjon keskenduks vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199 lõikele 17 ebaseadusliku kunstiteostega kauplemise ennetamisele ja sellega võitlemisele, keskendudes eriti Iraagist alates 6. augustist 1990 ja Süüriast alates 15. märtsist 2011 ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtustele; on seisukohal, et komisjon peaks välja töötama kooskõlastatud lähenemise sellise ebaseadusliku kaubandusega võitlemiseks, kooskõlastades oma tegevust riikliku tasandi uurimisasutuste vastutavate isikutega ning tehes tihedat koostööd UNESCO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Muuseumide Nõukoguga (ICOM), Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu sinise kilbi rahvusvahelise komiteega (ICBS), Europoli, Interpoli, Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) ja Maailma Tolliorganisatsiooniga (WCO);

5.      kutsub komisjoni üles taotlema komisjoni asepresidendilt ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt Torrejónis asuva Euroopa Liidu Satelliidikeskuse kaasamist, mis toetab liitu otsuste tegemisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, pakkudes satelliitfotode analüüsist saadud materjale, et kontrollida ja registreerida Süüria ja Iraagi arheoloogilisi ja kultuuripaiku ning toetada Süüria arheoloogide tegevust, et ennetada edasist rüüstamist ning hoida ära tsiviilisikute hukkumine;

6.      kutsub komisjoni üles viima sisse kiire ja turvalise teabevahetuse ning parimate tavade jagamise liikmesriikide vahel, et võidelda tulemuslikult Iraagist ja Süüriast pärinevate kunstiteostega ebaseaduslikult kauplemisega, ning kaaluda kohtunikele, politsei- ja tolliametnikele, valitsusasutustele ja turuosalistele üldisemalt suunatud ELi koolitusprogrammide läbiviimist, et võimaldada kultuuriväärtustega ebaseaduslikult kauplemise vastases võitluses osalevatel isikutel kujundada ja täiendada oma ekspertteadmisi;

7.      kutsub komisoni üles toetama UNESCO #Unite4Heritage kampaaniat, algatades Iraagile ja Süüriale keskenduva teavitamiskampaania, et suurendada teadlikkust nende kultuuripärandi tähtsusest, viisist, kuidas rüüstamise abil rahastatakse terroristlikku tegevust, ning nendest riikidest või kolmandatest riikidest pärinevate kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo suhtes kohaldatavatest võimalikest karistustest;

8.      kutsub komisjoni üles vaatama läbi kultuuriväärtuste eksporti käsitlevat määrust (EÜ) nr 116/2009, et saavutada suurem tõhusus, ning kaaluma võimalust koostada õigusakt kultuuriväärtuste ELi importimise kontrollimise kohta;

9.      kutsub nõukogu üles nägema ette Eurojustis ja Europolis kultuuriväärtustega ebaseaduslikule kauplemisele spetsialiseerunud üksuse loomist, kes Euroopa tasandil vastutaks eri riikide ametiasutuste uurimiste ja kohtulikule vastutusele võtmise kooskõlastamise eest, sest valdkondlike üksuste olemasolu on ebaseaduslikule kauplemisele ja salakaubaveo ennetamisele ja nendega võitlemisele eraldatud vahendite parema kasutamise eeltingimus;

10.    nõuab, et EL võtaks koostöös UNESCO ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga vajalikud meetmed, et laiendada rahvusvaheliste inimsusvastaste kuritegude kategooriat, et see hõlmaks tegusid, millega tahtlikult ja suures ulatuses kahjustatakse või hävitatakse inimkonna kultuuripärandit;

11.    palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude 1970. aasta konventsioon ning 1995. aasta UNIDROIT’ konventsioon;

12.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, UNESCO peadirektorile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria Rahvuskoalitsioonile ning Iraagi valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT L 39, 10.2.2009, lk 1.

(2)

ELT L 169, 8.7.2003, lk 6.

(3)

ELT L 335, 14.12.2013, lk 3.

(4)

ELT L 335, 14.12.2013, lk 50.

(5)

ELT L 200, 25.7.2001, lk 5.

(6)

ELT L 297, 13.11.2009, lk 18.

(7)

http://www.refworld.org/docid/54ef1f704.html

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0071.

(9)

http://www.unesco.org/new/en/media-services/single-view/news/conference_report_heritage_and_cultural_diversity_at_risk_in_iraq_and_syria/

(10)

Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtuasi Kordić & Čerkez, 26. veebruar 2001, IT-95-14/2; punktid 207208.

(11)

UNESCO 17. oktoobri 2003.aasta deklaratsioon kultuuripärandi tahtliku hävitamise kohta.

(12)

http://www.africa-eu-partnership.org/newsroom/all-news/morocco-africa-eu-workshop-fight-against-illegal-trafficking-cultural-goods

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika