Menetlus : 2015/2652(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0450/2015

Esitatud tekstid :

B8-0450/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 20/05/2015 - 10.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 137kWORD 63k
13.5.2015
PE555.228v01-00
 
B8-0450/2015

suuliselt vastatava küsimuse B8-0117/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


bakteriga Xylella seotud hädaolukorra kohta  (2015/2652(RSP))


Rosa D’Amato fraktsiooni EFDD nimel
Eleonora Forenza, Marisa Matias, Curzio Maltese, Kateřina Konečná, Lidia Senra Rodríguez, Ángela Vallina, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis, Takis Hadjigeorgiou, Jean-Luc Mélenchon, Emmanouil Glezos, Kostadinka Kuneva, Dimitrios Papadimoulis, Miguel Viegas, João Ferreira, Inês Cristina Zuber fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon bakteriga Xylella seotud hädaolukorra kohta  (2015/2652(RSP))  
B8-0450/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni 2015. aasta rakendusotsust Xylella fastidiosa liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta,

–       võttes arvesse nõukogu direktiivi 2002/89/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta(1),

–       võttes arvesse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta(2),

–       võttes arvesse Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni diagnostikaprotokolle reguleeritud kahjurite kohta,

–       võttes arvesse 2014. aastal avaldatud suuniseid bakteri Xylella fastidiosa alamliigi pauca (oliivipuu kiiret kuivamist põhjustav komplekstüvi) leviku takistamiseks ühenduses,

–       võttes arvesse volinik Silletti 16. märtsil 2015 avaldatud kava bakteriga Xylella seotud hädaolukorra kohta,

–       võttes arvesse Apuulia maakonna täitevotsust nr 10, milles käsitletakse bakteri X. fastidiosa likvideerimiseks kohaldatavaid meetmeid, sealhulgas pestitsiidide ulatuslikku kasutamist suures mahus, ning loetletakse mitmesuguseid pestitsiide, mida tuleb kasutada,

–       võttes arvesse direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(3),

–       võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust bakteriga Xylella seotud hädaolukorra kohta (O-000038/2015 – B8-0117/2015),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et eespool nimetatud rakendusotsuse artikli 5 kohaselt on peremeestaimede istutamine nakatunud vööndites keelatud;

B.     arvestades, et eespool nimetatud rakendusotsuse artiklis 6 on sätestatud, et piiristatud alal ning sealhulgas nakatunud alal ja puhvervööndis peab asjaomane liikmesriik 100 m laiusel alal taimede ümber, mida on analüüsitud ja mille puhul on leitud, et need on kõnealuse organismiga nakatunud, viivitamata kõrvaldama:

a)           peremeestaimed, olenemata nende tervislikust seisundist;

b)          taimed, mis teadaolevalt on nakatunud kõnealuse organismiga;

c)           taimed, millel on kõnealuse organismiga võimaliku nakatumise nähud või mille puhul on kahtlus, et need on kõnealuse organismiga nakatunud;

C.     arvestades, et rakendusotsuse mitmes osas viidatakse kohustuslikele fütosanitaartöötlustele, mida tuleb teha ka enne taimede kõrvaldamist;

D.     arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) juhtis X. fastidiosa riskihinnangut käsitlevas hiljutises teaduslikus arvamuses tähelepanu sellele, et mitu asjaolu muudavad likvideerimise ebapraktiliseks; arvestades, et EFSA märkis eelkõige, et puuduvad tõendid selle kohta, et likvideerimine on edukas, kui haiguse esinemine teataval alal on kindlaks tehtud, ning seega tuleks esmatähtsale kohale seada sissetoomise vältimine, samas kui ohjamisstrateegiate (mida pärast haiguse laialdast levikut enam ellu viia ei saa) tulemuslikkus on minimaalne kuni mõõdukas;

E.     arvestades, et X. fastidiosa riskihinnangut käsitlevas hiljutises teaduslikus arvamuses osutas EFSA(4), et insektitsiidiga töötlemise intensiivne kasutamine haiguse edasikandumise piiramiseks ja putukvektori ohjamiseks võib avaldada otsest ja kaudset mõju keskkonnale, muutes terveid toiduvõrke astmeliste tagajärgedega ning mõjutades seega toiduahela eri tasandeid; näiteks tekitab praegu tõsist muret pestitsiidide kaudne mõju tolmeldamisele (EFSA, 2013); lisaks ohustab ulatuslik insektitsiidiga töötlemine ka inimeste ja loomade tervist;

F.     arvestades, et ELi põllumajandusmudel tugineb üha enam ebatervislikele põllumajandussüsteemidele, mis ei ole vastupidavad ning milles pööratakse väga vähe tähelepanu bioloogilisele mitmekesisusele ja külvikorrale lühiajaliste monokultuuride puhul, ühtlasi on neile iseloomulik kasulike organismide puudumine ja üldine bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mistõttu on võõrpäritolu taimedel ja loomadel suhteliselt lihtne kohaneda;

G.     arvestades, et insektitsiididena kasutatavate pestitsiidide suhtes resistentsuse tekkimist kiirendab asjaomaste toodete ülemäärane ja kontrollimatu kasutamine, millega seatakse ohtu igasugune taimetervise alal saavutatud edu;

H.     arvestades, et pestitsiidide sobimatu ja vastutustundetu kasutamine loob soodsad tingimused resistentsete bakterite tekkimiseks, levikuks ja püsimiseks antimikroobsete omaduste tõttu ning muudab põllumajanduslikud ökosüsteemid vastuvõtlikuks järgmisele invasiivse kahjuri rünnakute lainele;

I.      arvestades, et insektitsiidiresistentsus on nähtus, millel on selgelt piiriülene mõju, millega toimetulekuks praegustest vahenditest ja teaduslikest teadmistest suure tõenäosusega ei piisa, mida ei saa välistada ja mis võib põhjustada ettenägematuid meditsiinilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tagasilööke;

J.      arvestades, et pestitsiidide kasutamine ka väikestes kogustes ähvardab nn bioloogilist märgist, mida omavad paljud Itaalia ja Euroopa oliiviõlitootjad;

K.     arvestades, et paljud Itaalia ja Euroopa keskkonnaorganisatsioonid ja ametiühingud on väljendanud suurt muret puude likvideerimise ja pestitsiidide ulatusliku kasutamise pärast;

L.     arvestades, et vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) standardile ISPM nr 9, millele viidatakse eespool nimetatud rakendusotsuses, tuleb esimese meetmena koostada loetelu kõige teostatavamatest likvideerimistehnikatest; iga strateegia kogumaksumust ja kulude-tulude suhet tuleks hinnata lühi- ja pikaajalises perspektiivis; kaaluda tuleks nii võimalust meetmeid mitte võtta, võimalust rakendada kahjuritõrjet käsitlevat lähenemisviisi kui ka likvideerimise võimalusi; kõiki teostatavaid võimalusi tuleks kirjeldada või arutada poliitikakujundajatega; eeldatavaid eeliseid või puudusi, sealhulgas kulude-tulude suhet tuleks täpsustada nii palju kui võimalik; soovitada tuleks ühte või mitut võimalust, võttes arvesse asjaolu, et lõpliku otsuse puhul tuleb kaaluda tehnilisi võimalusi, kulude-tulude suhet, ressursside kättesaadavust ning poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke tegureid;

M.    arvestades, et Krugner et al. uurimuse „Evaluation of Pathogenicity and Insect Transmission of Xylella fastidiosa Strains to Olive Plants” (California Olive Committee) kohaselt näitas RAPD analüüs, et bakteri X. fastidiosa populatsioon, mis nakatab oliivipuid, kuulub A-genotüübi rühma, mis teadaolevalt põhjustab mandlipuul lehtede närbumishaigust, kuid ei põhjusta viinapuul Pierceʼi haigust;

N.     arvestades, et Apuulia põllumajanduslik toidutööstus on piirkonna üks tähtsamaid majandussektoreid; arvestades, et ametiühingute hinnangul on oliivikasvatussektoris 8000 töötajal oht kaotada töö;

O.     arvestades, et on äärmiselt oluline leida lahendusi, millega säilitatakse Apuulia oliivisektori konkurentsivõime ja kõrge kvaliteet, ning toetada mõjutatud töötajate tööhõivetaset ja sissetulekut;

P.     arvestades, et on käimas politseiuurimine bakteriga Xylella seotud hädaolukorra lahendamise kohta, mille raames on konfiskeeritud Riikliku Teadusuuringute Nõukogu ja Aldo Moro Ülikooli dokumente ja arvuteid; arvestades, et Lazio piirkondlik halduskohus võttis menetlusse kaebuse, mille esitas ühistu bakteriga Xylella seotud hädaolukorra lahendamiseks piirkondlike meetmete rakendamise kohta;

1.      väljendab muret komisjoni poolt vastu võetud praeguse ulatusliku likvideerimiskava pärast, pidades silmas kõrbestumise ja põllumajanduspärandi hävitamise ohtusid ning asjaolu, et puuduvad selged teaduslikud tõendid selle tulemuslikkuse kohta patogeeni leviku takistamisel; kutsub komisjoni üles kaaluma alternatiivseid lahendusi, mis kaitsevad ka piirkonna põllumajanduslikku toidutööstust ja keskkonda;

2.      kutsub komisjoni üles teostama likvideerimisstrateegia kulude-tulude analüüsi lühi- ja pikaajalise perspektiivi kohta;

3.      kutsub komisjoni üles eespool nimetatud rakendusotsust läbi vaatama, eelkõige seoses artikliga 6, mis käsitleb 100 m laiust ala nakatunud taimede ümber, mille puhul tuleks esmatähtsale kohale seada jälgimine ja eraldamine, mitte likvideerimine, ning ühtlasi vaatama läbi artiklit 5, et lubada istutada võimalikke peremeestaimi, millele tuleb teha analüüsid, millega tagatakse, et nad ei kanna patogeeni, ja mida tuleb jälgida – seda peaksid täiendama asjakohased põllumajandustavad (nt umbrohutõrje, kärpimine ja õige maastikumajandamine, võttes täielikult arvesse selle bioloogilist tasakaalu) ning piisavad ja säästvad fütosanitaartöötlused;

4.      kutsub komisjoni üles kaaluma erinevaid meetmeid, mida tuleks rakendada sõltuvalt bakteri leviku ulatusest, mõjutatud taimedest ja bakteritüvest;

5.      kutsub komisjoni üles piirama pestitsiidide ulatuslikku kasutamist ja rakendama direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks;

6.      kutsub komisjoni üles lisama rakendusotsusesse ka teaduspublikatsioonid ja analüüsid, millega tõendatakse, et bakteri X. fastidiosa kõnealune tüvi ei põhjusta viinapuul Pierceʼi haigust, ja seega jätma Vitisʼe nende taimede loetelust välja, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud bakteri X. fastidiosa Euroopast ja mujalt pärit isolaatidele (I lisa);

7.      kutsub komisjoni üles tagama, et asjaomaste strateegiate rakendamiseks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, sealhulgas rahaline toetus põllumajandustootjatele, et kohaldada asjakohaseid põllumajandustavasid bakteri X. fastidiosa ja selle vektorite vastu võitlemiseks, ning ühtlasi nägema ette piisava hüvitise puude, elatise ja sissetuleku kaotuse eest oliivipuude ja teiste võimalike peremeestaimede likvideerimise korral;

8.      kutsub komisjoni ja Itaalia valitsust üles toetama bakteri Xylella põhjustatud haigusest mõjutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sissetulekut ja tööhõivetaset;

9.      kutsub komisjoni üles tagama näiteks programmi „Horisont 2020” raames piisavad rahalised vahendid bakterit X. fastidiosa ja selle vektoreid käsitlevate teadusuuringute ja analüüside tegemiseks ning lahenduste leidmiseks;

10.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT L 355, 30.12.2002, lk 45.

(2)

EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(3)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(4)

EFSA Journal 2015; 13(1):3989.

Õigusalane teave