Menetlus : 2015/2747(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0722/2015

Esitatud tekstid :

B8-0722/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/07/2015 - 12.12
CRE 09/07/2015 - 12.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0276

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 129kWORD 64k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0716/2015
7.7.2015
PE565.700v01-00
 
B8-0722/2015

presidendi avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Srebrenica sündmuste mälestamise kohta (2015/2747(RSP))


Cristian Dan Preda, Andrej Plenković, Eduard Kukan, Davor Ivo Stier, Dubravka Šuica, Ivana Maletić, Marijana Petir fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Srebrenica sündmuste mälestamise kohta (2015/2747(RSP))  
B8‑0722/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni(1) ja 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni(2) Srebrenica kohta,

 

–       võttes arvesse 16. juunil 2008 Luxembourgis ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina alla kirjutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. juunil 2015,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti sätteid, milles tunnustatakse iga inimese õigust elule, vabadusele ja turvalisusele ning mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et 20 aastat tagasi, 1995. aasta juulis langes Bosnia linn Srebrenica, mis oli tol ajal ÜRO Julgeolekunõukogu 16. aprilli 1993. aasta resolutsiooniga kaitstud piirkonnaks kuulutatud isoleeritud enklaav, Bosnia serblaste vägede kätte, mida juhtis kindral Ratko Mladić ja mis olid Serblaste Vabariigi tolleaegse presidendi Radovan Karadžići alluvuses;

B.     arvestades, et Srebrenica langemise järel mitmeid päevi väldanud veresauna käigus hukkasid kindral Mladići juhitud Bosnia serblaste väed ja sõjaväestatud üksused, sealhulgas Serbiast Bosnia territooriumile sisenenud irregulaarsed Serbia politseiüksused koheselt rohkem kui 8000 moslemi meest ja poissi, kes otsisid turvapaika ÜRO vägede (UNPROFOR) kaitse all olnud piirkonnast; arvestades, et ligikaudu 30 000 naist, last ja eakat inimest küüditati, mis on pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas aset leidnud suurim sõjakuritegu;

C.     arvestades, et massi- ja üksikhaudade avastamiseks ja lahtikaevamiseks tehtud pingutustest hoolimata ei ole ligikaudu 1200 Srebrenica mehe ja poisi surnukehi ikka veel leitud ega tuvastatud;

D.     arvestades, et traagilised sündmused Srebrenicas jätsid ellujäänutele sügavad emotsionaalsed haavad ning tekitasid püsivaid takistusi Bosnia ja Hertsegoviina rahvusrühmade poliitilisele leppimisele;

E.     arvestades, et nii endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) kui ka Rahvusvaheline Kohus on tunnistanud Srebrenica massimõrva genotsiidiks;

F.     arvestades, et Euroopa Liidu eesmärk on edendada rahu, ja arvestades, et leppimine on Euroopa integratsiooniprotsessis kesksel kohal;

1.      mälestab kõiki ohvreid ja avaldab neile austust ning tunneb kaasa ohvrite perekondadele ja on nendega solidaarne, sest paljud neist elavad lõpliku kinnituseta oma sugulaste saatuse kohta;

2.      mõistab kõige karmimalt hukka Srebrenica genotsiidi; kinnitab pühalikult, et sellised jõhkrad kuriteod ei tohi enam kunagi korduda, ja rõhutab, et teeb kõik endast oleneva selliste tegude kordumise ärahoidmiseks; taunib kõnesoleva genotsiidi igasugust eitamist ja relatiivseks muutmist;

3.      rõhutab seepärast, et genotsiidide ja teiste inimsusevastaste kuritegude ärahoidmine ja nende eest karistamine peaks olema üks Euroopa Liidu ja rahvusvahelise üldsuse peamisi prioriteete;

4.      rõhutab, et piirkonna tuleviku seisukohast on leppimine äärmiselt oluline; rõhutab EJRK selleks tehtud töö tähtsust; kordab, et sõjakuritegude kohtulikule menetlemisele tuleks siseriiklikul tasandil pöörata rohkem tähelepanu;

5.      kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina kodanikke üles kasutama Srebrenica massimõrva 20. aastapäeva võimalusena toetada leppimist ja koostööd, mis on peamine eeldus kõigi piirkonna riikide edasiliikumiseks Euroopaga integreerumise teel;

6.      ergutab Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime olema eeskujuks ja avaldama austust ohvrite mälestusele, aitama ühiskonnal tunnistada Srebrenicas ja selle ümbruses toimepandud kohutavaid kuritegusid ning leppida nendega;

7.      rõhutab, et möödunuga leppimise ja pingete lahendamise seisukohast on oluline Srebrenica sündmuste objektiivne meediakajastus ja faktidel põhinevad haridusprogrammid kõikjal Bosnias ja Hertsegoviinas;

8.      usub, et piirkondlik koostöö ja Euroopa integratsiooniprotsess on parim viis vihkamisest ja lahkhelidest ülesaamiseks; kinnitab, et EL toetab Bosnia ja Hertsegoviina ning kõigi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadet;

9.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle osade valitsusele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 468.

(2)

ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 111.

Õigusalane teave