Menetlus : 2015/2685(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0844/2015

Esitatud tekstid :

B8-0844/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/09/2015 - 8.5
CRE 10/09/2015 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0318

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 198kWORD 88k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0836/2015
7.9.2015
PE565.812v01-00
 
B8-0844/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


ELi rolli kohta Lähis-Ida rahuprotsessis (2015/2685(RSP))


Victor Boştinaru, Richard Howitt, Eric Andrieu, Nikos Androulakis, Zigmantas Balčytis, Hugues Bayet, Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Nicola Caputo, Andi Cristea, Miriam Dalli, Viorica Dăncilă, Monika Flašíková Beňová, Doru-Claudian Frunzulică, Eider Gardiazabal Rubial, Enrico Gasbarra, Adam Gierek, Neena Gill, Maria Grapini, Theresa Griffin, Roberto Gualtieri, Sergio Gutiérrez Prieto, Anna Hedh, Cătălin Sorin Ivan, Liisa Jaakonsaari, Afzal Khan, Jeppe Kofod, Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Javi López, Louis-Joseph Manscour, David Martin, Marlene Mizzi, Alessia Maria Mosca, Victor Negrescu, Norbert Neuser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Daciana Octavia Sârbu, Peter Simon, Tibor Szanyi, Claudia Tapardel, Marita Ulvskog, Elena Valenciano, Julie Ward fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rolli kohta Lähis-Ida rahuprotsessis (2015/2685(RSP))  
B8‑0844/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, eelkõige 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni Palestiina riikluse tunnustamise kohta(1), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni Gaza sõja järgse Iisraeli ja Palestiina ning ELi rolli kohta(2) ning 5. juuli 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu poliitika kohta Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma suhtes(3),

–       võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–       võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 7. mai 2015. aasta avaldust Iisraeli uue valitsuse moodustamise kohta ning tema pressiesindaja 31. juuli 2015. aasta avaldust süütamisrünnaku kohta Läänekaldal ja 29. juuli 2015. aasta avaldust Iisraeli otsuste kohta oma asundusi veelgi laiendada,

–       võttes arvesse ELi 24. augusti 2015. aasta kohapealset avaldust lammutamiste kohta piirkonnas C ja eraldusbarjääri ehitamise kohta Cremisani orus,

–       võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi, Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese 19. augusti 2015. aasta ühisavaldust ELi toetuse kohta ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA),

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahelise assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut,

–       võttes arvesse Euroopa Ühenduse ning Jordani läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahelist kaubandust ja koostööd käsitlevat Euroopa – Vahemere piirkonna ajutist assotsiatsioonilepingut,

–       võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone,

–       võttes arvesse 1949. aasta neljandat Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta,

–       võttes arvesse Knesseti aseesimehe Yehiel Hilik Bari 27. juuli 2015. aastal esitatud diplomaatilist kava Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamise ning diplomaatilise õhkkonna loomiseks ja kokkulepet võimaldava positiivse tõuke saavutamiseks vajalike sammude kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et USA riigisekretäri John Kerry algatusele aastatel 2013–2014 ja 2014. aasta suvesõjale Gaza sektoris on järgnenud uus iisraellaste ja palestiinlaste vaheline ummikseis Lähis-Ida rahuprotsessis; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu teeb rahuprotsessi jätkamiseks jõupingutusi; arvestades, et Knesseti aseesimees Yehiel Hilik Bar esitas 2015. aasta juulis Iisraeli opositsiooni väljapaistvate juhtide toetusel diplomaatilise kava Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamise ning diplomaatilise õhkkonna loomiseks ja kokkulepet võimaldava positiivse tõuke saavutamiseks vajalike sammude kohta;

B.     arvestades, et Iisraeli-Palestiina konflikt mõjutab jätkuvalt kogu Lähis-Ida; arvestades, et vägivaldne kriis Süürias, nn Islamiriigi tõus, suurenev radikalism ja terrorismi levik Lähis-Idas tekitavad Iisraelile ja kogu piirkonnale olulisi julgeolekuohte ning süvendavad palestiinlaste kannatusi, kuid ka loovad Araabia riikide ja Iisraeli jaoks ühiseid huve, sest Iraaniga sõlmitud tuumakokkulepe pakub rahuprotsessi arendamiseks ainulaadse võimaluse, mida ei tohiks käest lasta;

C.     arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, kes tegi oma esimese ametliku visiidi sellel ametikohal 2014. aasta novembris Palestiinasse ja Iisraeli, on näidanud üles isiklikku pühendumust ELi Lähis-Ida rahuprotsessis osalemise taastamiseks ja suurendamiseks; arvestades, et ELi eriesindajaks Lähis-Ida rahuprotsessis on nimetatud Fernando Gentilini; arvestades, et EL-il tuleb, olenemata soovist ja otsusekindlusest etendada selles valdkonnas sõltumatut rolli, oma Lähis-Ida rahuprotsessis osalemise kohta alles koostada laiahaardeline ja sidus visioon, mis peaks kajastama kiireid piirkondlikke muutusi;

D.     arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud toetust nn kahe riigi lahendusele, kus turvalistes ja tunnustatud piirides asuv Iisraeli Riik ning sõltumatu, suveräänne, elujõuline ja Iisraeli Riigiga külgnev Palestiina riik elavad 1967. aasta piiride järgselt rahus ja turvaliselt kõrvuti, olles vahetanud vastastikusel kokkuleppel maid, ning Jeruusalemm on mõlema riigi pealinn; arvestades, et enamik kahe riigi lahenduse põhiparameetreid on tuntud poolte vahelistest varasematest läbirääkimistest;

E.     arvestades, et Läänekaldal, sh Ida-Jeruusalemmas elab hinnanguliselt 600 000 juudi asunikku; arvestades, et palestiinlaste kodude jätkuv lammutamine ja palestiinlaste perede ümberasustamine, palestiinlaste liikumisvabaduse ja nende põllumajandusmaadele juurdepääsu piiramine, juudi asunike vägivald, eraldusbarjääri ehitamine eraldusjoonest kaugemale ning Palestiina loodusvarade ekspluateerimine Iisraeli kui okupeeriva võimu poolt kujutavad endast selget rahvusvahelise õiguse rikkumist selles piirkonnas ja on kahe riigi lahendusele suureks ohuks;

F.     arvestades, et Palestiina järelevalverühma teatel on juudi asunikud alates 2004. aastast palestiinlasi Läänekaldal rohkem kui 11 000 korda rünnanud; arvestades, et Iisraeli inimõiguste organisatsiooni Yesh Dini teatel võeti aastatel 2005–2014 kohtusse kaevatud asunike vägivallajuhtumite puhul isikuid vastutusele ainult 1,9 % juhtudest;

G.     arvestades, et Jeruusalemma staatus on Lähis-Ida rahuprotsessis jätkuvalt keskne küsimus; arvestades, et EL ja rahvusvaheline kogukond ei ole mitte kunagi Iisraeli ühepoolset Ida-Jeruusalemma annekteerimist aktsepteerinud; arvestades, et Ida-Jeruusalemmas elavatel palestiinlastel ei ole Iisraeli valitsuse poliitika tõttu, mille eesmärk on muuta piirkonna demograafilist struktuuri, ikka veel turvalist seadusliku elaniku staatust, nendelt on konfiskeeritud maad ning neid diskrimineeritakse süstemaatilist avaliku sektori teenuste kättesaadavuse, planeerimise ja ehitamise ning religioossetele kohtadele ja paikadele juurdepääsu osas;

H.     arvestades, et Palestiina pagulaste arv, mis on veel üks rahuprotsessi põhiküsimusi, on UNRWA (ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis-Idas) andmetel praegu peaaegu 5 miljonit inimest, kellest suur enamus on teise või kolmanda põlvkonna pagulased;

I.      arvestades, et Palestiina ühtsus on Lähis-Ida rahuprotsessi oluline tegur ja kahe riigi lahenduse jaoks vajalik tingimus; arvestades aga, et seda kahjustavad jätkuvalt Palestiina-sisesed pinged ja Iisraeli-poolne Gaza sektori blokaad ning Palestiina omavalitsuse tegeliku võimu puudumine piirkonnas;

J.      arvestades, et Gaza sektor, mida de facto kontrollib Hamas, on 2007. aastast alates olnud blokaadi tingimustes; arvestades, et blokaad on hävitanud selle majanduse, tekitanud suure tööpuuduse ja põhikaupade puuduse ning sellel on tugev psühholoogiline mõju elanikkonnale, eelkõige noortele; arvestades, et paljud Gaza sektori lapsed on elanud juba läbi kolm sõda ja kannatavad nendest tingitud traumajärgsete sümptomite all; arvestades, et Gaza sektoris on humanitaarkriisi veelgi süvendanud 2014. aasta suvesõda ja taastamistöödeks vajalike materjalide ebapiisav toomine piirkonda; arvestades, et EL on korduvalt mõistnud hukka Gaza sektorist Iisraeli territooriumile suunatud raketirünnakud ja nõudnud, et relvade salakaubana Gaza sektorisse toimetamine peatataks tulemuslikult;

K.     arvestades, et Iisraeli vanglates hoitakse 5700 palestiinlasest kinnipeetavat ja vangi – sh 160 last, 26 naist ja 400 halduskorras kinnipeetavat; arvestades, et Iisraeli vanglates hoitakse kümmet Palestiina Seadusandliku Nõukogu liiget, sh kolme nendest halduskorras; arvestades, et Knesset võttis 30. juulil 2015 vastu sunniviisilise söötmise seaduse, mis võimaldab sunniviisiliselt sööta näljastreiki pidavaid palestiinlastest vange;

L.     arvestades, et kodanikuühiskonna tegelased, inimõiguste organisatsioonid, rahuvõitlejad, kunstnikud, kirjanikud, teadlased ja avalikult tuntud haritlased nii Iisraeli kui ka Palestiina poolel on vastavate ühiskondade sotsiaalse ja poliitilise elu oluline osa ning omavad rohujuuretasandi demokraatliku rahuliikumise jaoks elulist tähtsust; arvestades, et häälte ja lugude mitmekesisus, dünaamiline kodanikuühiskond ja kaasav avalik arutelu võivad tugevdada mõlema poole demokraatlikke institutsioone ning aidata rahu ja leppimist lähemale tuua;

M.    arvestades, et UNRWA – kes osutab eluliselt tähtsaid teenuseid palestiinlastest pagulastele nii okupeeritud Palestiina territooriumil kui ka Jordaanias, Liibanonis ja Süürias – seisab praegu silmitsi oma ajaloo kõige tõsisema rahastamiskriisiga; arvestades, et EL ja tema liikmesriigid on jätkuvalt UNRWA kõige suuremad rahastajad ja annavad peaaegu 40 protsenti kogu organisatsioonile antavast toetusest;

1.      tunneb sügavat muret Lähis-Ida rahuprotsessis iisraellaste ja palestiinlaste vahel valitseva kestva ummikseisu üle ja nõuab, et kumbki poolt jätkaks viivitamatult veenvaid pingutusi rahu saavutamiseks, võttes endale selge kohustuse hoiduda igasugusest rahvusvahelise õiguse rikkumisest ja seades eesmärgi saavutada paikapandud ajakava raames tegelikud ja käegakatsutavad tulemused;

2.      toetab ÜRO Julgeolekunõukogu jätkuvaid jõupingutusi, eelkõige Prantsusmaa algatust, jätkata Iisraeli ja Palestiina vahelisi rahukõnelusi resolutsiooni abil, millega määratakse sellele protsessile raamistik ja ajakava; nõuab siiski juhul, kui praegune ummikseis rahuprotsessis peaks kestma jääma, ulatuslikku Euroopa rahualgatust, mille võiks esitada rahvusvahelisel rahukonverentsil, kus osalevad mõlemad vaenupooled ja kõik asjassepuutuvad piirkondlikud ja rahvusvahelised osalejad; innustab looma rahvusvahelist tugirühma, nagu anti teada välisasjade nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes; märgib, et Knesseti aseesimehe Yehiel Hilik Bari diplomaatiline kava aitab oluliselt kaasa rahu saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele;

3.      kordab, et toetab jõuliselt Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamist kahe riigi lahenduse kaudu, kus turvalistes ja tunnustatud piirides asuv Iisraeli Riik ning sõltumatu, suveräänne, elujõuline ja Iisraeli Riigiga külgnev Palestiina riik elavad kõrvuti rahus ja turvaliselt vastastikku tunnustatud 1967. aasta piiride järgselt, olles vahetanud vastastikusel kokkuleppel maid, ning Jeruusalemm on mõlema riigi pealinn;

4.      rõhutab, et kahe riigi lahenduse elujõulisuse säilitamine konkreetsete meetmetega ja kohaliku elanikkonna õiguste austamise täielik tagamine peab olema ELi ja rahvusvahelise üldsuse jaoks esmane prioriteet; ootab ELi struktureeritud dialoogi alustamist Iisraeliga Läänekalda olukorra ja kahe riigi lahenduse säilitamise teemal, mis peaks hõlmama ka asunduste küsimust;

5.      rõhutab taas, et vägivallatud meetmed on ainus viis, kuidas saavutada iisraellaste ja palestiinlaste vaheline rahu läbiräägitud lõpliku staatuse kokkuleppe kaudu, mis lõpetab kõik vastastikused nõudmised; mõistab hukka kõik tsiviilelanike vastu suunatud või neid ohustavad vägivallaaktid mõlemal poolel; kinnitab taas oma tugevat toetust Iisraeli julgeolekule; avaldab jätkuvat toetust Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi vägivallatule vastupanupoliitikale;

6.      rõhutab asjaolu, et Iisraeli-Palestiina konfliktile võib leida püsiva lahenduse ainult piirkondlikult koos rahvusvahelise üldsuse aktiivse ja jätkuva toetusega; rõhutab sellega seoses Araabia rahualgatuse tähtsust ja nõuab Iisraelilt sellele algatusele ametlikku reageeringut; nõuab kõikide asjassepuutuvate piirkondlike sidusrühmade kaasamist rahuprotsessi, eelkõige mis puudutab Araabia Liigat ning Egiptust, Jordaaniat ja Liibanoni, kellel on konkreetne huvi piiri ja pagulastega seotud küsimustes;

7.      rõhutab, et ELil on ülim aeg etendada Lähis-Ida rahuprotsessis väljapaistvat poliitilist rolli; väljendab heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi isikliku pühendumuse üle ja toetab jõuliselt tema sellekohaseid pingutusi; väljendab heameelt ELi võetud kohustuse üle, mida on väljendatud välisasjade nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes, teha aktiivselt tööd rahuprotsessi suhtes uue mitmepoolse lähenemisviisi väljatöötamiseks, konsulteerides kõigi asjaomaste sidusrühmadega, ja teha oma piirkondlike partneritega koostööd Araabia rahualgatuse põhjal; rõhutab siiski, et EL ei peaks selles protsessis mitte ainult osalema, vaid ka võtma endale juhtrolli, tegutsedes tihedas koostöös muude rahvusvaheliste osalejatega ja järgides selget ja järjepidevat poliitikat, mis sisaldub Lähis-Ida geopoliitilise struktuuri muutmise laiemas strateegias;

8.      nõuab tungivalt, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident kasutaks tulemuslikult kõiki ELi olemasolevaid vahendeid, sh positiivseid ja negatiivseid stiimuleid, mis annavad nii Iisraelile kui ka Palestiinale võimaluse kahe riigi lahenduseni jõuda; toonitab, et ELi tulevaste suhete areng nii Iisraeli kui ka Palestiinaga peaks sõltuma selgest pühendumusest rahu saavutamisele ja sellealasest käegakatsutavast edust ning rahvusvahelise õiguse austamisest; nõuab sellega seoses kõigi ELi asjaomaste õigusaktide ja suuniste ning ELi poolt kummagi poolega sõlmitud kahepoolsete lepingute, sh ELi-Iisraeli assotsiatsioonilepingu artikli 2 ning ELi ja Palestiina vabastusorganisatsiooni vahelise ajutise assotsiatsioonilepingu jätkuvat, täielikku ja mõjusat rakendamist;

9.      tuletab meelde välisasjade nõukogu 13. detsembri 2013. aasta järeldustes väljendatud kohustust – mida on paljudes ELi järeldustes ja avaldustes viimase kahe aasta jooksul korratud – milles öeldakse, et „EL annab lõpliku staatuse küsimuses saavutatud kokkuleppe kontekstis mõlemale poolele enneolematut poliitilist, majanduslikku ja julgeolekualast toetust. Lõpliku rahukokkuleppe sõlmimise korral pakub Euroopa Liit Iisraelile ja tulevasele Palestiina riigile privilegeeritud eripartnerlust, sealhulgas paremat juurdepääsu Euroopa turgudele, tihendab kultuuri- ja teadussuhteid, hõlbustab kaubandust ja investeeringuid ning edendab ettevõtjatevahelisi suhteid. Samuti pakutakse mõlemale riigile tõhusamat poliitilist dialoogi ja julgeolekualast koostööd”;

10.    rõhutab, et ELi rahalist toetust Iisraeli, Euroopa või muudele üksustele ei tohi kasutada viisil, mis aitab otseselt või kaudselt kaasa ebaseaduslike Iisraeli asunduste ehitamisele või laiendamisele Läänekaldal, sh Ida-Jeruusalemmas, või Iisraeli tegevusele, millega rikutakse rahvusvahelist humanitaarõigust okupeeritud Palestiina territooriumil; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 19. juuli 2013. aasta suuniste üle, milles käsitletakse Iisraeli poolt alates 1967. aasta juunist okupeeritud territooriumidel tegutsevatele Iisraeli üksustele ja nende tegevusele selliste toetuste, auhindade ja rahastamisvahendite andmist, mida EL rahastab alates 2014. aastast, ning nõuab nende täielikku rakendamist; rõhutab, et asjaomastel ELi asutustel on kohustus tagada, et mitte mingeid palestiinlastele antavaid ELi rahalisi vahendeid ei suunataks otseselt ega kaudselt terroristlikele organisatsioonidele või tegevustele;

11.    on kindlalt otsustanud tugevdada koostööd Iisraeli ja Palestiina selliste poliitiliste ja kodanikuühiskonna osalejatega, kes näitavad üles tõelist pühendumust õiglase ja püsiva rahu saavutamisele Lähis-Idas; tuletab meelde oma otsust käivitada algatus „Parlamendiliikmed rahu eest” foorumina, mis aitaks tõhustada dialoogi Knesseti ja Palestiina Seadusandliku Nõukogu demokraatlikult valitud liikmetega;

12.    rõhutab Iisraeli araablastest kodanike potentsiaali etendada olulist rolli iisraellaste ja palestiinlaste vahelise rahu saavutamisel, märkides, et Knessetis on suuruselt kolmanda erakonnana esile kerkinud araablaste ühise nimekirja (Joint Arab List) liikmed, kes said palju hääli ka Iisraeli juutidest kodanikelt; rõhutab, et kahe riigi lahendus peab tagama mõlemas riigis etniliste ja usuvähemuste kui riigi võrdväärsete kodanike väärikuse ning individuaalsete ja kollektiivsete õiguste austamise; julgustab Iisraeli sellest lähtuvalt tegema tööd selle nimel, et kaasata araablastest kodanikud laiemalt oma avalikku sektorisse ning sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt; rõhutab ka, kui tähtis on rahuprotsessi vältel konsulteerida mõlema poole usujuhtidega;

13.    tõdeb, et rohujuure tasandi inimestevaheline dialoog on iisraellaste ja palestiinlaste vahelise elujõulise ja kestva rahu lahutamatu osa; nõuab, et EL võtaks meetmeid, et tugevdada mõlemal poolel dialoogi, kultuurivahetust, rahu loomist, inimestevahelisi kontakte ja kultuurivahetust edendada püüdvate kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste organisatsioonide, rahuvõitlejate, kunstnike, kirjanike, teadlaste ja avalikult tuntud haritlaste positsiooni; nõuab ELi meetmeid ka selleks, et ergutada Iisraeli-Palestiina kultuuridevahelist suhtlust ja inimestevahelist dialoogi noorte hulgas, sh haridusprojektide, spordi ja kunstialgatuste ning noorte juhtimisalaste programmide kaudu;

14.    mõistab hukka ebaseaduslike asunduste jätkuva ehitamise ja laiendamise Iisraeli poolt Läänekaldal, sh Ida-Jeruusalemmas, ning Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu hiljutise teadaande, mille kohaselt ainuüksi 2015. aasta augustis rajatakse Beit Elis veel 300 uut asunduskodu ja Ida-Jeruusalemmas 500 asunduskodu ning lammutatakse 142 palestiinlastele kuuluvat hoonet ja muu taristu piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas, sh 16 rahastajate toetusel ehitatud hoonet, mille tõttu ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel tuleb ümber asustada 201 palestiinlast, nende hulgas 121 last; rõhutab taas, et Iisraeli asunduste ehitamine okupeeritud Palestiina territooriumil on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslik, on vastuolus rahuvaimuga ja kujutab endast suurt takistust rahu saavutamiseks tehtavatele pingutustele; mõistab hukka ELi ja tema liikmesriikide rahastatud projektide lammutamise okupeeritud Palestiina territooriumil ning ergutab ELi ja tema liikmesriike otsima Iisraeliga koos sobivat lahendust selle kohta, kuidas hüvitatakse Euroopa maksumaksjate rahaga loodud vara, mis lammutatakse või konfiskeeritakse;

15.    peab tervitatavaks ELi võetud kohustust – milles eristatakse Iisraeli ja tema tegevust okupeeritud Palestiina territooriumil – tagada, et kõikides Iisraeli Riigi ja ELi vahelistes lepingutes on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt sätestatud, et neid ei kohaldata Iisraeli poolt 1967. aastal okupeeritud territooriumi suhtes, nagu kordas ka välisasjade nõukogu oma 20. juuli 2015. aasta järeldustes; nõuab, et Iisraeli asundustest pärit tooteid märgistataks ELi turul vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele ja ELi sellekohasele pikaajalisele poliitikale õigesti;

16.    väljendab sügavat muret – tuletades meelde oma 5. juuli 2012. aasta resolutsiooni – Läänekaldal, eelkõige piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas elavate palestiinlaste halveneva olukorra pärast, mille põhjuseks on Iisraeli jätkuv asunduste ehitamine ja laiendamine, palestiinlaste liikumisvabaduse piiramine, palestiinlaste kodude lammutamine ja palestiinlaste perede ümberasustamine, juudi asunike vägivald, eraldusbarjääri ehitamine eraldusjoonest kaugemale ning Palestiina loodusvarade ekspluateerimine Iisraeli kui okupeeriva võimu poolt, mis ohustab kahe riigi lahenduse elujõulisust; kutsub Iisraeli võime üles lõpetama ja ära hoidma palestiinlastest elanike sunniviisilist ümberasustamist ning palestiinlaste majade ja taristu lammutamist, sh Abu Nawari ja Susiya külades;

17.    mõistab teravalt hukka juudi asunike hiljutised rünnakud palestiinlaste vastu, eelkõige 18 kuu vanuse palestiina lapse ning tema isa ja ema tapmise Duma külas, ja avaldab kaastunnet; on sügavalt mures Läänekaldal kasvava asunike vägivalla pärast, mis on otseselt seotud Iisraeli valitsuse asunduspoliitikaga; peab tervitatavaks Iisraeli presidendi Reuven Rivlini ja peaministri Benjamin Netanyahu avaldusi, milles nad mõistsid hukka rünnaku Dawabshahi perele ja nimetasid seda terrorismiaktiks, kuid tuletab Iisraelile meelde tema täielikku kohustust kaitsta palestiinlastest elanikke okupeeritud territooriumil juudi asunike rünnakute ja ahistamise eest ning tuua kõik asunikuvägivalla toimepanijad kohtu ette;

18.    kordab oma toetust palestiinlaste enesemääramisõigusele; toetab jätkuvalt Palestiina riikluse tunnustamist kui olulist sammu Lähis-Ida rahuprotsessi ummikseisu lõpetamisel ning seda, et selle tunnustamine nii Iisraeli kui ka Palestiina poolt oleks lõpliku staatuse kokkuleppe tingimus; väljendab heameelt Palestiina liikmesuse üle Rahvusvahelises Kriminaalkohtus;

19.    kordab üleskutset tõelise Palestiina ühtsuse saavutamiseks, mis on Lähis-Ida rahuprotsessi oluline osa; väljendab kahetsust, et Palestiina lepitusprotsessis toimus pärast rahvusliku ühtsuse valitsuse 2015. aasta juuli lõpul tehtud osalist ümberkorraldamist tagasiminek; võtab teadmiseks president Mahmoud Abbasi avalduse tagasiastumise kohta Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) juhi kohalt ning mitmete PVO täitevkomitee liikmete tagasiastumise; kordab oma üleskutset korraldada Palestiinas presidendi- ja parlamendivalimised, mis peaksid tugevdama Palestiina poliitilise juhtkonna demokraatlikku õiguspärasust, aitama kaasa Palestiina-sisesele lepitamisele ja vähendama äärmusjõudude, sh Hamasi poliitilist mõju;

20.    kordab oma üleskutset Gaza sektori kiireks ülesehitamiseks ja taastamiseks pärast 2014. aasta suvesõda ning seda, et see peab olema ELi ja rahvusvahelise üldsuse jaoks humanitaarabi prioriteet; kiidab UNRWA kangelaslikku tööd selles valdkonnas; palub rahvusvahelistel rahastajatel täita oma 2014. aasta oktoobris Kairo konverentsil antud lubadused;

21.    nõuab, et Gaza sektori blokaad, mis on kohaliku elanikkonna kollektiivne karistamine, lõpetataks viivitamata, ning selle ala majanduslikku elavdamist, sest praegune olukord on jätkusuutmatu ja on abiks ainult äärmuslastele; kordab, et Gaza sektori stabiilsus ja jõukus on oluline Iisraeli enda huvidele ja julgeolekule; peab tervitatavaks Iisraeli hiljuti võetud positiivseid meetmeid blokaadi leevendamisel ning julgustab Iisraeli sellel teel jätkama ja Palestiina omavalitsust positiivselt reageerima; rõhutab, et Gaza sektori blokaadi lõpetamine ning Iisraeli julgeolekuga seotud põhjendatud muredega tegelemine peavad jääma ELi ja Iisraeli kahepoolsetes suhetes tähtsal kohal olevateks küsimusteks;

22.    nõuab taas tungivalt, et Palestiina omavalitsus võtaks endale Gaza sektoris valitsuse ülesanded, sest see on jätkusuutliku poliitilise konsolideerimise eeltingimus selles piirkonnas; peab tervitatavaks ELi võetud kohustust – nagu korratakse välisasjade nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes – toetada nimetatud pingutusi, sh missioonide EUBAM Rafah ja EUPOL COPPS kiire taaskäivitamisega ning nende ulatuse ja volituste võimaliku laiendamisega;

23.    nõuab, et viivitamatult ja täielikult lõpetataks rakettide tulistamine Gaza sektorist Iisraeli territooriumile ja igasugused muud sellest piirkonnast lähtuvad Iisraeli vastased terrorismiaktid; rõhutab taas, et rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse täielik järgimine nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate poolt, sh nende aruandekohustus, on Lähis-Idas tervikuna ning iisraellaste ja palestiinlaste vahelise püsiva rahu ja julgeoleku saavutamise nurgakivi;

24.    nõuab taas kõigi Palestiina poliitiliste vangide, eelkõige Palestiina Seadusandliku Nõukogu liikmete vabastamist; nõuab palestiinlastest kinnipeetavate ja vangide, sh näljastreiki pidavate kinnipeetavate ja vangide õiguste täielikku austamist Iisraeli vanglates; väljendab muret Knesseti poolt 30. juulil 2015 vastuvõetud sunniviisilise söötmise seaduse pärast ja rõhutab, et seda seadust tuleb rakendada ranges kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide ja standarditega;

25.    väljendab sügavat muret UNRWA tõsise rahastamiskriisi pärast; nõuab UNRWA-le suuremat ELi rahalist abi ja seda, et kõik muud rahastajad suurendaksid sellele organisatsioonile antavat abi, kuid nõuab ka selle põhjuseks oleva Palestiina põgenike probleemiga tegelemist; kiidab UNRWAd tohutute pingutuste eest, mille tulemusena oli võimalik kuulutada õppeaasta 2015/2016 Palestiina pagulaste lastele avatuks;

26.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Knessetile, Iisraeli presidendile ja valitsusele, Palestiina Seadusandlikule Nõukogule ja Palestiina omavalitsusele, Araabia Riikide Liiga peasekretärile, Egiptuse, Jordaania ja Liibanoni valitsusele ning ÜRO Palestiina Pagulaste Abiorganisatsiooni (UNRWA) ülemvolinikule.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0103.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0029.

(3)

ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 82.

Õigusalane teave