Menetlus : 2015/2879(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1001/2015

Esitatud tekstid :

B8-1001/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/10/2015 - 9.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0348

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 151kWORD 67k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0998/2015
5.10.2015
PE568.488v01-00
 
B8-1001/2015

suuliselt vastatava küsimuse B8‑0761/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


surmanuhtluse kohta (2015/2879(RSP))


Cristian Dan Preda, Therese Comodini Cachia, Andrej Plenković, László Tőkés, Davor Ivo Stier, Miroslav Mikolášik, David McAllister, Dubravka Šuica, Michael Gahler, Patricija Šulin, Luděk Niedermayer, Adam Szejnfeld, Tomáš Zdechovský, Pavel Svoboda, Ivana Maletić, Jaromír Štětina, Roberta Metsola, Michaela Šojdrová, Anna Maria Corazza Bildt, Milan Zver, Francisco José Millán Mon, Jiří Pospíšil, Ramón Luis Valcárcel Siso, Lara Comi fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon surmanuhtluse kohta (2015/2879(RSP))  
B8‑1001/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtluse kaotamise kohta, eelkõige oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta(1),

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 6 ja 13,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 2,

–       võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses,

–       võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja selle teist vabatahtlikku lisaprotokolli,

–       võttes arvesse 12.–15. juunil 2013 Madridis toimunud surmanuhtluse vastasel viiendal maailmakongressil vastu võetud lõppdeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 2015. aasta septembris ÜRO inimõiguste ülemvoliniku avaldatud uuringut maailma uimastiprobleemi mõjust inimõigustele,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et surmanuhtlus on kõige julmem, ebainimlikum ja alandavam karistus, millega rikutakse inimõiguste ülddeklaratsiooniga sätestatud õigust elule, ning piinamisviis, mis on inimõigusi austavatele riikidele vastuvõetamatu;

B.     arvestades, et Euroopa Liit esindab jõulist ja põhimõttelist surmanuhtluse vastast seisukohta, mis näeb ette ülemaailmse moratooriumi kehtestamist ja kaugema, liidu inimõiguste poliitika keskse eesmärgina surmanuhtluse kaotamist kogu maailmas;

C.     arvestades, et 10. oktoobril 2015 tähistatava ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva keskne eesmärk on tõsta teadlikkust seoses surmanuhtluse kohaldamisega uimastikuritegude eest;

D.     arvestades, et surmanuhtlusel ei ole mingit mõju kuritegude tõkestamisele või uimastitega kauplemisele; arvestades, et suur enamik uimastikuritegude eest surma mõistetud isikutest on uimastikaubanduse hierarhias kõige alumisel positsioonil;

E.     arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel on 160 ÜRO liikmesriiki, millel on erinevad õigussüsteemid, traditsioonid, kultuur ja religioonid, surmanuhtluse kas kaotanud või ei vii seda täide;

F.     arvestades, et viimased andmed näitavad, et 2014. aastal mõisteti 55 riigis teadaolevalt surma vähemalt 2466 isikut – see on võrreldes 2013. aastaga 23 % rohkem; arvestades, et uimastitega seotud kuritegude eest kohaldab surmanuhtlust 33 riiki ning et seetõttu hukatakse igal aastal umbes 1000 inimest; arvestades, et surmanuhtluse määramine ja hukkamised jätkuvad 2015. aastal murettekitaval määral;

G.     arvestades, et kolmandates riikides on surmanuhtluse täideviimist ootamas kümned Euroopa riikide kodanikud, kellest paljud on mõistetud süüdi uimastitega seotud kuritegude eest;

1.      kordab, et mõistab hukka surmanuhtluse kasutamise, ning toetab kindlalt surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamist, mis on samm surmanuhtluse kaotamise poole; rõhutab taas, et surmanuhtluse kaotamine aitab kaasa inimväärikuse suuremale austamisele; väljendab oma sügavat veendumust, et surmanuhtluse kaotamine peegeldab kindlat eetilist standardit;

2.      mõistab hukka kõik hukkamised sõltumata nende toimumise kohast; on jätkuvalt mures surmanuhtluse mõistmise pärast alaealistele ja vaimse või intellektuaalse puudega isikutele ning kutsub üles selliseid tavasid, millega rikutakse rahvusvahelisi inimõigustealaseid standardeid, viivitamata ja jäädavalt lõpetama; väljendab sügavat muret hiljutiste massikohtuprotsesside pärast, mille tulemusena mõisteti paljud isikud surma;

3.      kordab oma täielikku ja püsivat veendumust, et surmanuhtlus ei takista inimesi kuritegusid sooritamast või uimastisõltuvusse sattumast; kutsub surmanuhtlust kohaldavaid riike üles kasutama uimastikuritegude eest karistamiseks surmanuhtlusele alternatiivseid karistusviise, mille keskmes on eelkõige uimastiennetusprogrammid;

4.      nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid surmanuhtluse vastast võitlust ja nõuaksid jõuliselt, et surmanuhtlust veel täideviivad riigid järgiksid rahvusvahelisi miinimumstandardeid ning vähendaksid surmanuhtluse kohaldamisala ja kasutamist; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus jääks valvsaks kõigis riikides toimuvate muutuste suhtes ning kasutaks kõiki tema kasutuses olevaid mõjutamisvahendeid;

5.      kordab oma soovitust komisjonile ja liikmesriikidele, et surmanuhtluse kaotamine uimastikuritegude eest tuleks muuta uimastitevastase poliitika lähtekohaks;

6.      toetab ÜRO agentuure, rahvusvahelisi piirkondlikke organeid ja valitsusväliseid organisatsioone nende jätkuvates pingutustes, millega julgustatakse riike surmanuhtlust kaotama; palub komisjonil jätkata demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu projektide rahastamist selles valdkonnas;

7.      väljendab heameelt selle üle, et hiljuti ratifitseeriti kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teine vabatahtlik lisaprotokoll, mille eesmärk on surmanuhtluse kaotamine ja millega osalisriikide arv tõusis 81ni, ning nõuab, et kõik riigid, kes veel ei ole protokolliga ühinenud, selle viivitamatult ratifitseeriksid;

8.      kutsub komisjoni üles pöörama abi ja poliitilise toetusega seoses eritähelepanu riikidele, kes on teevad samme surmanuhtluse kaotamiseks või õhutavad surmanuhtlusele ülemaailmset moratooriumi kehtestama;

9.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee presidendile ja ÜRO liikmesriikide valitsustele.

(1)

ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 5.

Õigusalane teave