Menetlus : 2015/2933(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1146/2015

Esitatud tekstid :

B8-1146/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/11/2015 - 16.2
CRE 11/11/2015 - 16.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0394

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 176kWORD 74k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1146/2015
4.11.2015
PE570.960v01-00
 
B8-1146/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


tulevase lennunduspaketi kohta (2015/2933(RSP))


Wim van de Camp, Marian-Jean Marinescu, Deirdre Clune, Georges Bach, Markus Pieper fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon tulevase lennunduspaketi kohta (2015/2933(RSP))  
B8‑1146/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud)(1),

–  võttes arvesse oma 26. veebruaril 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004(2),

–  võttes arvesse oma resolutsiooni ELi lennundusalase välispoliitika ja tulevikuprobleemide lahendamise kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 2012. aastal andis Euroopa lennutranspordi sektor otseselt tööd 2,6 miljonile inimesele ja see moodustab enam kui 2,4% ELi SKPst;

B.  arvestades, et Euroopa lennufirmad on alates 2012. aastast koondanud või plaaninud koondada üle 20 000 töökoha;

C.  arvestades, et ELi lennufirmad seisavad silmitsi karmi konkurentsiga nii sise- kui ka välisturul;

D.  arvestades, et EL ja liikmesriigid on kehtestanud mitmeid õiguslikke ja finantseeskirju, mis on Euroopas ühepoolselt suurendanud Euroopa lennundussektori koormust (näiteks ELi-sisene saastekvootidega kauplemise süsteem, reisijate õiguste laiendamine, siseriiklikud maksud, lennuaegade piiramine);

E.  arvestades, et komisjon kavatseb 2015. aasta lõpuks vastu võtta lennunduspaketi, millega tahetakse määratleda ELi lennundussektori probleemid;

1.  on seisukohal, et lennunduspakett peaks andma Euroopa lennundussektorile väga vajaliku arenguimpulsi, tõstma sektori konkurentsivõimet, looma võrdsed konkurentsitingimused ning kindlaks määrama Euroopa lennundussektori pikaajalise strateegia;

2.  palub komisjonil lennunduspaketi koostamisel arvesse võtta parlamendi esimese lugemise seisukohti ühtse Euroopa taeva 2+ (SES2+) ja Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) kohta ning Euroopa Parlamendi raportit ELi lennundusalase välispoliitika ja tulevikuprobleemide lahendamise kohta ning lisada need nimetatud paketti;

3.  toonitab, et lennundustööstus toetab oluliselt ELi majanduskasvu ja tööhõivet ning on tihedalt seotud ELi lennundussektori konkurentsivõimega (nt positiivne ekspordibilanss, puhtamad tehnoloogiad Euroopa lennukite jaoks, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) kasutuselevõtt, SES, kahepoolsed lennuohutuslepingud, hooldusahel), tootes aastas umbes 100 miljardi euro suurust käivet ning andes otseselt tööd umbes 500 000 inimesele; nõuab seepärast ennetavat poliitikat, et lennundustööstust toetada ja arendada;

4.  toonitab, et konkurentsivõime ja innovatsiooni vahel on otsene seos; soovitab seepärast komisjonil võtta arvesse ja toetada innovatsiooni sellistes valdkondades nagu lennuliikluse korraldamine (automatiseeritud lennujuhtimine, vabalt valitavad marsruudid), kaugjuhitava õhusõiduki süsteemid (RPA-süsteemid), alternatiivkütuste kasutamine, õhusõidukite ja mootorite konstruktsioon (suurem tõhusus, madalam müratase), lennujaamade julgestus (puutevabad lahendused, ühekordne turvakontroll), digiteerimine ning mitmeliigilised lahendused (arvutipõhine maapealne teenindus); lisaks soovitab komisjonil toetada selliseid ülemaailmseid keskkonnaalaseid lahendusi nagu ülemaailmne turupõhine meede rahvusvahelistel lendudel tekkiva CO2-heite vähendamiseks (ning loobuda niisugustest piirkondlikest lahendustest nagu lennunduse saastekvootidega kauplemise süsteem), lennujaamade keskkonnasõbralikumaks muutmine (keskkonnasõbralik ruleerimine) ja uued ärimudelid (näiteks Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) uus turustamismeetod (New Distribution Capability, NDC), lennuühenduste ise valimine, integreeritud piletisüsteem);

5.  palub, et komisjon Euroopa lennutranspordi sektori konkurentsivõime tõstmiseks oma pädevuste piires tegutsedes kõrvaldaks Euroopa lennuettevõtjate tegevust takistavad ELi ja siseriiklikud piirangud;

6.  juhib tähelepanu ELi lennujaamade konkurentsivõime vähenemisele kolmandate riikide lennujaamadega võrreldes; nõuab stimuleerivat poliitikat nende läbilaske- ja ühendusvõime tõstmiseks;

7.  palub komisjonil hiljemalt 2015. aasta oktoobriks läbi vaadata määrus (EÜ) nr 868/2004, analüüsida põhjuseid, miks seda ei ole rakendatud, ning kõrvaldada määrusest kõik tingimuslikud tõkked, selleks et teha sellest mõjus abivahend võitluseks konkurentsimoonutuste vastu lennundussektoris;

8.  taunib asjaolu, et määrus (EÜ) nr 868/2004, mis käsitleb kaitset ebaõiglase hinnakujunduse vastu lennutranspordi sektoris, on jäänud jõustamata, ning palub komisjonil nimetatud määrus läbi vaadata, et kaitsta ELi lennundusalastes välissuhetes ausat konkurentsi ja tugevdada ELi lennundussektori konkurentsipositsiooni, mõjusamalt takistada ebaausat konkurentsi, tagada vastastikkuse põhimõtte järgimine ja teha lõpp ebaausatele tavadele, sealhulgas turu moonutamisele kolmandate riikide lennufirmadele subsiidiumite ja riigiabi andmisega, selleks et parandada Euroopa tasandi poliitikastrateegiat ja kõnealusele konfliktile kiiresti lõpp teha, lähtudes peamiselt läbipaistva „ausa konkurentsi” klausli kohaldamisest;

9.  märgib, et Euroopa lennujaamad seisavad silmitsi märkimisväärse konkurentsisurvega nii lennufirmade kui ka lennujaamade poolt, mille tagajärjel tarbijad ei maksa täies ulatuses taristukulude eest; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks neid arengusuundi lennujaamatasude direktiivi rakendamisel arvesse;

10.  juhib tähelepanu liidu piirkondlike ja väikelennujaamade tähtsusele, kuna need aitavad vaheühenduste abil vähendada suurte ja sõlmlennujaamade koormust; nõuab, et komisjon esitaks koos liikmesriikidega ELi piirkondlike lennujaamade probleeme ja võimalusi käsitleva pikaajalise strateegilise tegevuskava, sest lennuühenduvust on vaja edendada ja see peaks kujunema ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia üheks alussambaks;

11.  rõhutab, et üheks strateegiliseks eesmärgiks tuleks seada läbirääkimised laiaulatuslike lennunduslepingute sõlmimiseks selliste ELi suuremate kaubanduspartneritega nagu naaberriigid, BRICi ja ASEANi riigid, Jaapan ja Türgi, ning selliseid läbirääkimisi tuleks kas alustada või kiirendada; märgib, et see peaks looma ELi lennufirmadele uusi võimalusi, parandama rahanduslikku läbipaistvust ja kaitsma ausat konkurentsi ning seeläbi tagama Euroopa lennufirmadele oma kolmandate riikide võistlejatega võrdsed konkurentsitingimused; nõuab, et selliste laiaulatuslike lennunduslepingute tegeliku mõju saavutamiseks tuleb neisse lisada kaitseklausel, milles esitatakse väärteo mõiste ning lepingutingimuste rikkumise ja erimeelsuste lahendamise õiguslikud tagajärjed;

12.  palub komisjonil võimalikult kiiresti korraldada läbirääkimised ELi lennunduslepingu sõlmimiseks Pärsia lahe riikidega; rõhutab, et sellise lepingu keskmes peavad olema rahastamise läbipaistvus ja tugev ausa konkurentsi klausel;

13.  märgib, et maailma tasandil lennutranspordi sektorit ei reguleerita, kuna see ei kuulu WTO pädevusalasse; palub komisjonil alustada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO) läbirääkimisi, et nõuda ülemaailmselt kohaldatavate õiglaste konkurentsieeskirjade kehtestamist; rõhutab ICAO ülemaailmselt kokkulepitud eeskirjade tähtsust lennunduse heitkoguste vähendamise jaoks; tunnistab, et ICAO on kohustunud välja töötama ülemaailmse turupõhise mehhanismi;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimist SES2+ paketi vastuvõtmise ning funktsionaalsete õhuruumiosade täieliku rakendamise ja kasutamise teel, samuti riigiabi eeskirjade täpsustamise või äriplaanide kinnitamise menetluste parandamise ja kiirendamise teel, kuna praegune Euroopa õhuruumi killustatus segab oluliselt Euroopa lennufirmade tegevust;

15.  ootab, et lennunduspakett sisaldaks ohutusalaseid õigusakte, mis on otseselt seotud lennundussektori töötingimustega, sest EL peab kasutama kõiki kättesaadavaid sise- ja välisvahendeid, et kaitsta Euroopa lennundussektorit tõhusamalt ebaausate tavade eest;

16.  nõuab lennuohutuse ahela tõhustamist ja ühtlustamist, milleks tuleb sektorisse tuua ja seal hoida kvalifitseeritud, hea ettevalmistusega ja kohanemisvõimelisi töötajaid;

17.  soovitab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadil ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil teha koostööd, ning märgib, et lennunduspakett peaks sisaldama sotsiaalsätteid, nagu arutati 4. juunil 2015. aastal komisjoni korraldatud kõrgetasemelisel konverentsil, mille teemaks oli transpordisektori sotsiaalmeetmete kava;

18.  soovitab paremini määratleda mõistet „peamine tegevuskoht”, nii et riik annaks tegevusloa vaid juhul, kui on tagatud lennutranspordi arvestatav maht, ning samuti seoses sotsiaalkindlustussüsteemide ja tööõiguse koordineerimisega, ühtlustades „põhibaasi” määratlused komisjoni määruses (EL) nr 83/2014 ja määruses (EL) nr 465/2012; soovitab ühtlasi lühendada üleminekuperioodi ja muuta selgemaks mitme põhibaasiga lennukimeeskondade olukorda;

19.  soovitab vaadata läbi renditöö direktiivi kohaldamine, et edendada standardmudelina otsest tööhõivet ning piirata ebatüüpilise tööhõive kasutamist;

20.  soovitab võtta meetmeid võitluseks selliste üha sagedamini kasutatavate, sotsiaalselt probleemsete äritavadega nagu nn mugavuslipud, ja selliste ebaharilike töösuhte vormidega nagu näiline tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, skeemid, kus piloodid maksavad peale, et nad lennata saaksid, ja tööajata lepingud; leiab, et need tuleks ära keelata, sest need võivad mõjutada ohutust; nõuab mõiste „peamine tegevuskoht” muutmist nii, et lennuettevõtjatelt saaks nõuda arvestatava lennundustegevuse tõendamist konkreetses riigis;

21.  nõuab SESARi programmi täielikku rakendamist, mis eeldab komisjoni, aeronavigatsiooniteenuse osutajate, lennufirmade ja lennujaamade tihedat koostööd ning rahaliste kohustuste võtmist; nõuab seetõttu kõiki lennundusvaldkondi hõlmavat käsitlust, mis sisaldaks lennu kõiki etappe stardist alates ning suurendaks EASA tähtsust ohutust, julgestust, keskkonda ja toimimist reguleeriva ELi-EASA süsteemi SES-SESARi keskkonnas;

22.  tervitab kavatsust laiendada EASA vastutusala ning seepärast eeldab, et muudetud määrusega (EÜ) nr 216/2008 (alusmäärus) tagatakse tervikliku ohutusjuhtimise süsteemi loomine ja et ELi julgestusmeetmete ohutusalased aspektid ning äriotstarbelise kosmosetranspordi ja kaugjuhitavate õhusõidukite ohutusalased aspektid antakse EASA järelevalve alla; kutsub komisjoni üles andma EASA-le Euroopa ühtse lennundusasutuse staatuse, arvestades mitmeid erinevaid vastutusvaldkondi, mille seadusandja talle kavatseb määrata;

23.  palub komisjonil tõsta EASA roll rahvusvahelisel areenil samale tasandile, nagu on tema peamistel partneritel, nt Ameerika föderaallennundusametil (Federal Aviation Authority), ning tagada talle ametlik tunnustus ICAO raames, et ELi ühtse seisukoha abil tagada ELi kodanikele kogu maailmas suurem ohutus ning tagada ELi lennundustööstuse eksport ja konkurentsivõime;

24.  palub komisjonil kaotada satelliidipõhist lennuliikluse seiresüsteemi takistavad regulatiivsed tõkked, et võimaldada ELi kodanikele elupäästvate teenuste osutamist, ja palub, et Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) eraldaks selleks vajaliku spektriala, arvestades asjaolu, et ICAO on määranud üldsaatega automaatse sõltuva satelliitseire (satellite ADS-B) üheks selliseks lennuseiret abistavaks tehnoloogiaks, mille abil on võimalik lennuliiklust jälgida ja korraldada väljaspool kõige tihedamalt asustatud alasid, kus muude maapealsete lennuliikluse korraldamise seiretehnoloogiate kasutusvõimalused on piiratud; märgib, et see aitaks valitsustel, aeronavigatsiooniteenuse osutajatel ning lennufirmadel Euroopas ja kogu maailmas suurendada lennuliikluse korraldamise tõhusust ja suutlikkust, vähendada lennunduse heitkoguseid ja oluliselt tõsta lennuohutust, samas kui taristukulud väheneksid ja Euroopa õhuruum saaks juurde veel ühe seiretasandi, täienduseks olemasolevale;

25.  palub, et komisjon võtaks pärast EASA rakkerühma aruandes esitatud riskihindamist meetmeid, parandamaks pilootide tervisekontrolli ning lendurikabiini ustega seotud julgestus-, sisenemis- ja väljumiskorda;

26.  nõuab reaktsioonipõhiste meetmete asemel kauba- ja reisijateveo riskipõhist julgestust ning lennuohutuse tundliku teema õiglast ja tasakaalustatud käsitlust, et ühelt poolt vastata liikmesriikide vajadustele ja ootustele ning teisalt vältida reisijate ebameeldivaid kogemusi lennujaamades, samuti lennundusjulgestuse teenuste (AVSEC) ja huvirühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma (SAGAS) süsteemi tugevdamist julgestusmeetmete loomiseks; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon viiks läbi Euroopas USA omaga võrdväärse eelkontrollisüsteemi rakendamise teostatavusuuringu;

27.  palub eelarvepädevatel institutsioonidel säilitada EASA-le konkurentsivõimeline eelarve, milles võetakse arvesse nimetatud uusi ülesandeid, et ELi lennutranspordiettevõtjad saaksid ülemaailmselt konkureerides kasutada paindlikke ja mõjusaid abivahendeid; lisaks palub liikmesriikidel ja komisjonil suurendada avaliku sektori rahalist toetust lennundusjulgestusele ja lennundusjulgestuse riiklikku rahastamist (mis on normiks mujal maailmas, sh USAs), et Euroopa lennujaamad saaksid lennujaamatasude vähendamisega parandada oma konkurentsipositsiooni; palub komisjonil tagada, et viiakse lõpule Euroopa ühendamise rahastu esialgse eelarve menetlus, mida mõjutas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomine;

28.  palub komisjonil käsitleda kõiki eelnimetatud küsimusi oma 2015. aasta lõpuks esitatavas lennundusalases õigusaktide paketis;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 658.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0151.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0290.

Õigusalane teave