Menetlus : 2015/2933(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1152/2015

Esitatud tekstid :

B8-1152/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/11/2015 - 16.2
CRE 11/11/2015 - 16.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0394

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 172kWORD 72k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1146/2015
4.11.2015
PE570.966v01-00
 
B8-1152/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


tulevase lennunduspaketi kohta (2015/2933(RSP))


Ismail Ertug fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon tulevase lennunduspaketi kohta (2015/2933(RSP))  
B8‑1152/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 2012. aastal andis Euroopa lennutranspordi sektor otseselt tööd 2,6 miljonile inimesele ja moodustas enam kui 2,4% ELi SKPst;

B.  arvestades, et alates 2012. aastast on Euroopa lennuettevõtjad vähendanud ja plaaninud vähendada töökohtade arvu rohkem kui 20 000 võrra;

C.  arvestades, et ELi lennuettevõtjad seisavad silmitsi karmi konkurentsiga nii sise- kui ka välisturul;

D.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud vastu mitmesuguseid õigus- ja finantsalaseid määrusi, mis mõjutavad Euroopa lennundussektorit;

E.  arvestades, et Euroopa Komisjon kavatseb 2015. aasta lõpuks vastu võtta lennunduspaketi, milles püütakse kindlaks teha ELi lennundussektori probleeme;

1.  on arvamusel, et lennunduspakett peaks andma äärmiselt vajaliku tõuke säästvama Euroopa lennundussektori kujunemisele, parandama selle sektori konkurentsivõimet, tugevdama Euroopa lennuettevõtjaid, lennujaamu ja lennundustööstust, tagama võrdsed võimalused ülemaailmsel turul ning esitama pikaajalise strateegia Euroopa lennundussektori jaoks;

2.  palub komisjonil võtta lennunduspaketi koostamisel arvesse Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohti ühtse Euroopa taeva 2+ (SES2+) ja Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) kohta (T7–0220/2014 ja T7–0151/2014) ning need sinna lisada;

3.  toonitab, et lennundustööstus aitab suurel määral kaasa ELi majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning on tihedalt seotud ELi lennundussektori konkurentsivõimega (nt positiivne ekspordibilanss, puhtam tehnoloogia Euroopa lennukite jaoks, SESARi kasutuselevõtt, SES, kahepoolsed lennuohutuslepingud, hooldusahel), tootes aastas umbes 100 miljardi euro suurust käivet ning andes otseselt tööd ligi 500 000 inimesele; taotleb seepärast, et ennetava poliitikaga toetataks ja arendataks lennundustööstust;

4.  rõhutab asjaolu, et konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori eeltingimuseks on innovatsioon; soovitab seetõttu komisjonil võtta arvesse ja toetada innovatsiooni järgmistes valdkondades: lennuliikluse korraldamine (automatiseeritud lennujuhtimissüsteemid, vabalt valitavad marsruudid), RPA-süsteemid, alternatiivkütused, lennukite ja mootorite konstrueerimine (suurem tõhusus, vähem müra), lennujaamade julgestus (puutevabad lahendused, ühekordne julgestuskontroll), digiteerimine ja mitmeliigilised lahendused (arvutipõhine maapealne teenindus); soovitab komisjonil lisaks toetada selliseid ülemaailmseid keskkonnaalaseid lahendusi nagu ülemaailmset turupõhist meedet rahvusvahelise lennunduse põhjustatud CO2-heite vähendamiseks, ja samuti toetada piirkondlike süsteemide (nt lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemide) ühendamist, et moodustada üks ülemaailmne süsteem, lennujaamade keskkonnasäästlikumaks muutmist (roheline ruleerimine) ja uusi ärimudeleid (nt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) uus jaotusvõimsus, lennuühenduste ise valimine, integreeritud piletisüsteem);

5.  juhib tähelepanu ELi lennuettevõtjate ja lennujaamade konkurentsivõime kahanemisele võrreldes subsideeritud kolmandate riikide lennuettevõtjate ja lennujaamadega; nõuab sellega seoses ennetavat poliitikat, et tagada omandi küsimustes võrdsed võimalused, ja ergutab liikmesriike kindlasti täiustama riiklikku taristut, et võimaldada oma lennuettevõtjatel konkureerida soodsamatel tingimustel;

6.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et määrus (EÜ) nr 868/2004, milles käsitletakse kaitset ebaõiglase hinnakujunduse vastu lennutranspordi sektoris, ei ole osutunud selle kohaldamisala osas piisavaks ega tõhusaks; palub komisjonil avaldada analüüs selle rakendamata jätmise põhjuste kohta hiljemalt 2015. aasta novembris; palub komisjonil vaadata läbi määrus (EÜ) nr 868/2004, et kaitsta ausat konkurentsi ELi lennundusalastes välissuhetes ning tugevdada ELi lennundustööstuse konkurentsivõimet, hoida tõhusamalt ära kõlvatut konkurentsi, tagada vastastikkus ja kaotada ebaausad tavad, sealhulgas subsiidiumid ja riigiabi, mida lennuettevõtjatele antakse teatavates kolmandates riikides ja mis moonutavad turgu; rõhutab, et eesmärk peaks olema parem poliitiline strateegia Euroopa tasandil, et see konflikt kiiresti lahendada, tuginedes peamiselt ausa konkurentsi läbipaistva klausli kohaldamisele;

7.  märgib, et Euroopa lennujaamad on nii lennuettevõtjate kui ka konkureerivate lennujaamade tekitatud tõsise konkurentsisurve all; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks asjaomaseid arengusuundi lennujaamatasude direktiivi rakendamisel arvesse ja näeks ette eelised kõigile huvirühmadele ja reisijatele;

8.  nõuab, et nõukogu teeks suuremaid pingutusi teenindusaegade määruse ettepaneku heakskiitmiseks, et parandada lennujaamade teenindust ja võimaldada lennutranspordi tõrgeteta toimimist Euroopas, võttes arvesse, et 2030. aastaks on oodata liikluse kahekordistumist;

9.  toonitab, kui olulised on väiksed ja piirkondlikud lennujaamad liidus, ja et neil on täita tähtis ülesanne ELi piirkondade ühtekuuluvuse tagamisel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks koos liikmesriikidega pikaajalise ELi strateegilise kava, kus käsitletakse ELi piirkondlike lennujaamade probleeme ja võimalusi, sest piirkondlik ühtekuuluvus peaks olema osa ELi kasvu ja töökohtade strateegiast;

10.  rõhutab, et strateegiliseks eesmärgiks tuleks seada läbirääkimised terviklike lennunduslepingute üle ELi suuremate kaubanduspartneritega, ja et niisuguseid läbirääkimisi tuleks kas alustada või kiirendada; nõuab tungivalt, et komisjon taotleks liikmesriikidelt võimalikult kiiresti laiaulatuslikke volitusi tagamaks Euroopa lennuettevõtjate ja lennujaamade jaoks võrdseid võimalusi, vastastikkust ning ausa konkurentsi tõhusa klausli lisamist;

11.  märgib, et lennutranspordi sektor on maailma tasandil reguleerimata, kuna see ei kuulu WTO pädevusalasse; rõhutab Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ülemaailmselt kokkulepitud eeskirjade tähtsust lennunduse põhjustatava heite vähendamise jaoks; tunnistab, et ICAO on kohustunud arendama ülemaailmset turupõhist mehhanismi;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimist SES2+ paketi vastuvõtmise teel, kuna praegune Euroopa õhuruumi killustatus on üks peamisi koormuse tekitajaid Euroopa lennuettevõtjatele;

13.  tuletab meelde, et lennunduspakett peab olema kooskõlas reisijate õigusi käsitlevate praeguste ja tulevaste õigusaktidega, ning nõuab nõukogult tungivalt seisukoha esitamist, sest nii reisijad kui ka lennuettevõtjad ootavad selgust eeskirjades;

14.  toonitab, et Euroopa on üks maailma kõige liberaliseeritumaid lennundusturge ning et konkurents ei tohiks nõrgestada sotsiaalseid standardeid konkurentsieelise saavutamise nimel;

15.  ootab, et lennunduspakett sisaldaks ohutusalaseid õigusakte, mis on otseselt seotud lennundussektori töötingimustega, sest EL peab kasutama kõiki kättesaadavaid sise- ja välisvahendeid, kaitsmaks Euroopa lennundussektorit tõhusamalt ebaõiglaste tavade eest;

16.  nõuab ohutusahela tõhustamist ja ühtlustamist, tuues sektorisse ning hoides heade töötingimuste abil kõrge kvalifikatsiooni, hea ettevalmistusega ja tulevikku suunatud tööjõudu;

17.  soovitab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadil ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil teha koostööd, ning märgib, et lennunduspakett peaks sisaldama sotsiaalsätteid, nagu arutati 4. juunil 2015. aastal komisjoni korraldatud kõrgetasemelisel konverentsil, mille teemaks oli transpordisektori sotsiaalmeetmete kava;

18.  soovitab mõiste „peamine äritegevuse koht” määratluses ette näha tingimuse, et riik annab tegevusloa arvestatavas mahus lennutranspordi tagamise korral, ning soovitab sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise ja tööõigusega seoses kohandada ka „põhibaasi” määratlust vastavalt määruses (EL) nr 83/2014 ja määruses (EL) nr 465/2012 sätestatud määratlustele; soovitab ühtlasi lühendada üleminekuperioodi ja selgitada mitme põhibaasiga lennukimeeskondade olukorda;

19.  soovitab vaadata läbi renditöö direktiivi kohaldamine, et edendada standardmudelina otsest tööhõivet ning piirata ebatüüpilise tööhõive kasutamist;

20.  soovitab võtta meetmeid, et võidelda niisuguste üha sagedamini kasutatavate, sotsiaalselt probleemsete äritavadega nagu nn mugavuslipud, ja selliste ebaharilike töösuhte vormidega nagu näiline tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana, skeemid, kus piloodid maksavad peale, et nad lennata saaksid, ja tööajata lepingud; leiab, et need tuleks ära keelata, sest need võivad mõjutada ohutust; nõuab mõiste „peamine tegevuskoht” määratluse muutmist nii, et lennuettevõtjatelt saaks nõuda arvestatava lennundustegevuse tõendamist konkreetses riigis;

21.  nõuab SESARi programmi täielikku rakendamist, mis eeldab komisjoni, aeronavigatsiooniteenuse osutajate, lennuettevõtjate ja lennujaamade tihedat koostööd ning finantskohustuste võtmist; nõuab seetõttu kõiki lennundusalasid hõlmavat lähenemisviisi, mis kataks maa peal algava lennu kõiki etappe ning näeks EASA-le ette tugevama rolli ohutust, julgestust, keskkonda ja toimimist reguleeriva ELi-EASA süsteemi SES-SESARi keskkonnas;

22.  tunneb heameelt kavatsuse üle suurendada EASA vastutusala ning seepärast eeldab, et muudetud algmäärusega (216/2008) tagatakse tervikliku ohutusjuhtimise süsteemi loomine ja antakse EASA kontrolli alla ELi julgestusmeetmete ning ärilise kosmosetranspordi ja kaugjuhitavate õhusõidukite ohutusalased aspektid; kutsub komisjoni üles andma EASA-le Euroopa ühtse lennundusasutuse staatust kooskõlas ulatusliku vastutusalaga, mille seadusandja talle määrab;

23.  palub komisjonil tugevdada EASA rolli rahvusvahelisel areenil ning tagada selle ametlik tunnustamine ICAOs, et kehtestada üksainus ELi hääl, mis tagab ELi kodanikele kõrgetasemelise ohutuse kogu maailmas, säilitades samas ELi lennundussektori konkurentsivõime ja ekspordi;

24.  palub komisjonil kaotada satelliidipõhist lennuliikluse seiresüsteemi takistavad regulatiivsed tõkked, et võimaldada ELi kodanikele elupäästvate teenuste osutamist, ja palub, et Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit eraldaks vajaliku spektri, sest ICAO on teinud kindlaks, et satelliit ADS-B (automaatse sõltuva seire üldsaade) on selline lennuseiret abistav tehnoloogia, mis aitab korraldada lennuliiklust ka väljaspool kõige tihedamalt asustatud alasid, kus muude maapealsete lennuliikluse korraldamise seiretehnoloogiate kasutus on piiratud; toonitab, et see aitaks valitsustel, aeronavigatsiooniteenuse osutajatel ning lennuettevõtjatel Euroopas ja kogu maailmas suurendada lennuliikluse korraldamise tõhusust ja suutlikkust, mis vähendab lennunduse põhjustatavat heidet, ning märkimisväärselt tõhustada lennuohutust, samas kui taristukulud väheneksid ja Euroopa õhuruum saaks veel ühe seire, mis võiks praegust täiendada;

25.  palub, et komisjon võtaks pärast EASA rakkerühma aruandes esitatud riskihindamist meetmeid parandamaks pilootide meditsiinilist hindamist ning kabiini ustega seotud julgestus-, sisenemis- ja väljumiskorda;

26.  nõuab reisijatele ja kaubaveole riskipõhist julgestust, mitte reaktsioonipõhiseid meetmeid, õiglast ja tasakaalus lähenemist lennuohutuse tundlikule teemale, et täita ühelt poolt liikmesriikide vajadusi ja ootusi ning hoida teisalt ära reisijate mitterahuldavaid kogemusi lennujaamades, ning lennundusjulgestuse valdkonna (AVSEC) ja huvirühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma (SAGAS) süsteemi tugevdamist julgestusmeetmete loomiseks; nõuab tungivalt, et komisjon viiks seepärast läbi Euroopas USAga võrdväärse eelkontrollisüsteemi rakendamise teostatavusuuringu;

27.  palub eelarvepädevatel institutsioonidel säilitada EASA-le konkurentsivõimeline eelarve, milles võetakse arvesse nimetatud uusi ülesandeid, et ELi lennutranspordiettevõtjad saaksid kasutada paindlikke ja tõhusaid vahendeid ülemaailmses konkurentsis osalemiseks; palub lisaks, et liikmesriigid ja komisjon suurendaksid avaliku sektori rahalist toetust lennundusjulgestusele – mis on normiks maailma muudes jagudes, sh USAs –, et võimaldada Euroopa lennujaamadel suurendada nende konkurentsivõimet lennujaamatasude vähendamise abil;

28.  palub komisjonil käsitleda kõiki eelmainitud küsimusi oma lennundusalases õigusaktide paketis, mis esitatakse 2015. aasta lõpuks;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Õigusalane teave