Menetlus : 2015/2935(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1351/2015

Esitatud tekstid :

B8-1351/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/12/2015 - 11.12
CRE 16/12/2015 - 11.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0461

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 351kWORD 75k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1351/2015
9.12.2015
PE573.389v01-00
 
B8-1351/2015

suuliselt vastatava küsimuse B8‑1110/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


olukorra kohta Ungaris (2015/2935(RSP))


Birgit Sippel, Péter Niedermüller, Tanja Fajon, Sylvie Guillaume, Ana Gomes, Iliana Iotova, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Juan Fernando López Aguilar, Soraya Post, Vilija Blinkevičiūtė, Hugues Bayet, Petra Kammerevert, Miltiadis Kyrkos, Andrejs Mamikins, Emilian Pavel, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Elly Schlein, Daniele Viotti, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Nikos Androulakis, Nicola Danti, Patrizia Toia, Miroslav Poche, Nicola Caputo, Demetris Papadakis, Elena Valenciano, Viorica Dăncilă, Costas Mavrides, Momchil Nekov, Isabella De Monte, Flavio Zanonato, Marc Tarabella, Edouard Martin, Eric Andrieu, Victor Boştinaru, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Maria Grapini, Tibor Szanyi, Brando Benifei, Miapetra Kumpula-Natri, Eva Kaili, Julie Ward fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ungaris (2015/2935(RSP))  
B8‑1351/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–  võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artikleid 6 ja 7, samuti Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset ELis,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Ungari meediaseaduse kohta(1) ja 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni Ungari muudetud põhiseaduse kohta(2),

–  võttes arvesse Saksamaa, Hollandi, Taani ja Soome välisministrite 6. märtsi 2013. aasta kirja komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, milles nõutakse sellise mehhanismi loomist, mille abil aidata tagada põhiväärtuste järgimine liikmesriikides,

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris(3),

–  võttes arvesse 21. oktoobril 2014. aastal täiskogul peetud arutelu demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 22. jaanuaril 2015. aastal korraldatud kuulamist inimõiguste olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse oma 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ungaris(4),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 27. novembri 2015. aasta avaldust, mille ta tegi pärast oma visiiti Ungarisse,

–  võttes arvesse komisjoni avaldust Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogul peetud arutelul olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse Ungari 2015. a. õigusakti CXL massilise sisserände kohta,

–  võttes arvesse Ungari 2015. a. õigusakti CXLII Ungari piiri tõhusa kaitse ja massilise sisserände kohta,

–  võttes arvesse Ungari parlamendi 22. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni nr 36/2015 sõnumi kohta Euroopa Liidu juhtidele,

–  võttes arvesse Ungari uue põhiseaduse neljanda paranduse tulevast hindamist Euroopa Komisjonis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1941 (2013) taotluse kohta avada Ungari järelevalvemenetlus, selle järelmeetmete resolutsiooni nr 2064 (2015) ning resolutsiooni nr 2035 (2015) ajakirjanike turvalisuse ja meediavabaduse kaitse kohta Euroopas,

–  võttes arvesse komisjonile Ungari olukorra kohta esitatud küsimust, mis on järelmeede Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsioonile (O-000140/2015 – B8-1110/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (ELi lepingu artikkel 2);

B.  arvestades, et usaldusväärsed avaliku sektori kulutused ja ELi finantshuvide kaitse peaksid olema ELi niisuguse poliitika põhielemendid, mille eesmärk on suurendada kodanike usaldust, tagades nende raha nõuetekohase, tõhusa ja tulemusliku kasutamise;

C.  arvestades, et liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel mängib väga tähtsat rolli viis, kuidas õigusriik on riiklikul tasandil rakendatud, ning see viis on väga oluline ELi toimimise lepingu V jaotises esitatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on keelustatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

E.  arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete kohaselt ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;

F.  arvestades, et Ungaris hiljuti aset leidnud sündmused tekitavad muret põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte olukorra pärast riigis, eelkõige meediavabaduse ja pluralismi, sallimatuse ja diskrimineerimisega võitlemise, sisserändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste, kogunemis- ja ühinemisvabaduse, hariduse ja akadeemiliste uuringute vabaduse, usundite ja uskumuste võrdse kohtlemise, kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse piiramise ja takistamise, vähemuste hulka kuuluvate isikute (sh romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õiguste ning kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas ning toonud kaasa mitmeid murettekitavaid süüdistusi õigusriiki kahjustava korruptsiooni ja huvide konfliktide kohta;

G.  arvestades, et 2015. aasta juulis ja septembris võttis Ungari parlament vastu hulga muudatusettepanekuid eelkõige varjupaigaalase seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seaduse, riigipiiri seaduse, politseiseaduse ja riigikaitse seaduse kohta; arvestades, et komisjoni eelhinnang tõi ilmsiks mitu tõsist küsitavust selle kohta, kas need muudatusettepanekud on kookõlas ELi õigusega ja milline on nende mõju rändajate põhiõiguste austamisele, pidades eelkõige silmas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; arvestades, et komisjon saatis 6. oktoobril 2015. aastal Ungari valitsusele ametliku kirja; arvestades, et Ungari valitsus vastas sellele kirjale 4. novembril 2015. aastal;

H.  arvestades, et komisjon teatas Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogul peetud arutelul Ungari olukorra kohta esitatud avalduses, et on valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlust, et tagada, et Ungari või mis tahes muu liikmesriik täidab ELi õigusest tulenevaid kohustusi ja austab ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; arvestades, et komisjon on seisukohal, et õigusriigi raamistiku aktiveerimise tingimused ei ole Ungari puhul praegu täidetud;

1.  kordab oma 10. juuni 2015. aasta resolutsioonis olukorra kohta Ungaris väljendatud seisukohta;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste tõsine rikkumine liikmesriigi poolt tooks kaasa artikli 7 kohase menetluse algatamise;

3.  väljendab tõsist muret hiljuti vastu võetud muudatusettepanekute üle rände-, varjupaiga- ja piirialastes õigusaktides; kahetseb viimaste kuude jooksul kiiresti võetud meetmeid, mis on muutnud juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele äärmiselt raskeks, kui mitte võimatuks, ja on põhjendamatult kriminaliseerinud rändajaid ja varjupaigataotlejaid; rõhutab muret seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttest kinnipidamisega; väljendab veel kord muret varjupaigataotlejate sageneva kinnipidamise ja ksenofoobse retoorika kasutamise pärast, millega rändajaid seostatakse sotsiaalsete probleemide või julgeolekuriskidega, mis muudab riigis viibivate väheste rändajate integreerumise veelgi problemaatilisemaks;

4.  on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad oma õigusloome- ja haldustavades täiel määral järgima ELi õigust, ning et kõik seadused, sealhulgas kõigi liikmesriikide või kandidaatriikide esmased õigusaktid peavad kajastama Euroopa põhiväärtusi (nimelt demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning põhiõigusi) ja olema nendega kooskõlas;

5.  taunib asjaolu, et nõukogu ei reageeri Ungaris toimuvatele sündmustele; nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu korraldaksid arutelu ja võtaksid vastu järeldused olukorra kohta Ungaris;

6.  märgib, et põhiseaduslikud, õiguslikud ja poliitilised arengud on tekitanud muret viimastel aastatel Ungaris aset leidnud õigusriigi ja demokraatia põhimõtete ning põhiõiguste rikkumiste pärast, ning et need arengud üheskoos kujutavad endast selgelt tekkivat süsteemset ohtu õigusriigi põhimõttele selles liikmesriigis; usub, et Ungari olukord paneb proovile ELi võime tõestada oma suutlikkust ja valmisolekut reageerida tema põhiväärtuseid ähvardavatele ohtudele ja nende põhiväärtuste rikkumisele liikmesriigi poolt; avaldab kahetsust selle üle, et ELi tegevusetus võib olla aidanud kaasa sarnastele arengutele mõnes muus liikmesriigis, nagu näiteks Poolas, kus võib näha murettekitavaid Ungari olukorda meenutavaid märke õigusriigi põhimõtte rikkumisest;

7.  avaldab kahetsust selle üle, et Ungaris toimuva arengu kontekstis on komisjon aluslepingute täitmise järelevalvajana jätkuvalt seisukohal, et õigusriigi raamistiku aktiveerimise tingimused ei ole Ungari puhul täidetud;

8.  märgib, et komisjoni algatatud rikkumismenetlused Ungari valitsuse suhtes on samm õiges suunas; tuletab sellegipoolest meelde, et kuigi rikkumismenetlus on teatavate õigusriigi põhimõtetega seotud mureküsimuste lahendamisel oluline meede, on sellega saavutatud piiratud tulemusi, sest komisjon saab sellise menetluse algatada vaid siis, kui kõnealused probleemid kujutavad endast ELi õiguse konkreetsete sätete rikkumist, ning seetõttu ei saa rikkumismenetlusega alati tõhusalt vastata alusväärtuste süstemaatilisele rikkumisele, nagu komisjon märkis oma teatises ELi õigusriigi tugevdamise raamistiku kohta;

9.  kordab oma üleskutset komisjonile käivitada õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks ELi raamistiku esimene etapp ning algatada seepärast viivitamata põhjalik järelevalveprotsess demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra üle Ungaris, hinnates ELi lepingu artikli 2 kohaste liidu põhiväärtuste võimalikke järjepidevaid tõsiseid rikkumisi, sh demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorda halvendavate meetmete koosmõju, ning hinnates selles liikmesriigis õigusriigi põhimõttele süsteemse ohu tekkimist, millest võib kujuneda tõsise rikkumise selge oht ELi lepingu artikli 7 tähenduses;

10.  kutsub komisjoni uuesti üles esitama ettepanekut ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomiseks, mis oleks vahend kõikide liikmesriikide poolt allkirjastatud harta ja aluslepingute täitmiseks ja jõustamiseks ning mis põhineks ühistel ja objektiivsetel näitajatel, ning hindama igal aastal vahet tegemata ja võrdsetel alustel põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorda igas liikmesriigis, kaasates ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti hinnangu, ning rakendama asjakohaseid siduvaid ja parandusmehhanisme, et kaotada olemasolevad puudused ning võimaldada õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumisele liikmesriigi tasandil automaatselt ja järkjärguliselt reageerida;

11.  nõuab tugeva ja sõltumatu Euroopa Prokuratuuri asutamist eesmärgiga võidelda Euroopa Liidu eelarvega seotud pettuste ja Euroopa Liidu rahaliste vahendite väärkasutamise vastu, sealhulgas Ungaris; võtab teadmiseks komisjoni 14. juuli 2015. aasta otsuse peatada mitu lepingut kaheksa ELi rahastamisprogrammi raames, kuna Ungari riigihankemenetluses oli kasutatud ülemäära piiravaid valikukriteeriume; kutsub komisjoni üles jätkama kõiki uurimisi ja kasutama täies ulatuses kõiki olemasolevaid õiguslikke vahendeid, et tagada Ungaris ELi vahendite läbipaistev ja nõuetekohane kasutamine, mis põhineb ELi õigusel;

12.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon registreeris 30. novembril 2015. aastal Euroopa kodanikualgatuse, milles kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut ELi lepingu artikli 7 kohase menetluse algatamiseks ning andma Ungari probleemi nõukogule lahendamiseks; teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks vastavalt kodukorra artikli 83 lõike 1 punktile a koostada Ungari kohta eriraporti põhjendatud ettepaneku vastuvõtmiseks, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed ja teha kindlaks, kas liikmesriigi poolt on olemas selge oht Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste tõsiseks rikkumiseks;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1)

ELT C199 E, 7.7.2012, lk 154.

(2)

ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 17.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0315.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0227.

Õigusalane teave