Menetlus : 2015/2973(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1356/2015

Esitatud tekstid :

B8-1356/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/12/2015 - 9.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0474

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 150kWORD 69k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1348/2015
9.12.2015
PE573.398v01-00
 
B8-1356/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Burundis (2015/2973(RSP))


Lola Sánchez Caldentey, Marie-Christine Vergiat, Eleonora Forenza, Barbara Spinelli, Patrick Le Hyaric, Matt Carthy, Martina Anderson, Lynn Boylan, Liadh Ní Riada, Malin Björk, Jiří Maštálka, Estefanía Torres Martínez, Xabier Benito Ziluaga, Miguel Urbán Crespo, Tania González Peñas, Kateřina Konečná fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Burundis (2015/2973(RSP))  
B8-1356/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse muudetud Cotonou lepingut ning selle inimõiguste ja demokraatia alaseid klausleid,

–  võttes arvesse 28. augusti 2000. aasta Arusha rahu ja leppimise lepingut Burundi kohta,

–  võttes arvesse Burundi põhiseadust, eriti selle artiklit 96,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoni, Aafrika Liidu esimehe Nkosazana Dlamini‑Zuma ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 12. novembri 2015. aasta ühisavaldust Burundi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolli,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning ÜRO Lastefondi (UNICEF) missiooniaruandeid ja prioriteetseid tegevusvaldkondi Burundis, eriti seoses võitlusega nälja ja alatoitluse vastu,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles käsitletakse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Burundi on üks vähim arenenud riike maailmas; arvestades, et ligikaudu pool (45%) Burundi 10,6 miljonist elanikust on 15-aastased või nooremad (kusjuures alla 5-aastased lapsed moodustavad 19,9% elanikkonnast); arvestades, et 2013. ja 2014. aastal langes Burundi ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) inimarengu indeksis kahe koha võrra, 178. kohalt 180. kohale; arvestades, et neli viiest Burundi elanikust elab vähem kui 1,25 USA dollariga päevas ning 66,9% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri;

B.  arvestades, et 2006. aasta rahuleping lõpetas 13 aastat kestnud ja vähemalt 300 000 inimelu nõudnud konflikti;

C.  arvestades, et olulisim poliitiline areng ajavahemikul 2013–2015 oli 21. juulil 2015. aastal toimunud presidendivalimised, kus president Pierre Nkurunziza valiti ametisse kolmandaks ametiajaks; arvestades, et sellega rikuti Arusha kokkuleppeid, mille kohaselt vabariigi president „valitakse ametisse viieks aastaks, mida on võimalik pikendada üks kord” ja „ mitte keegi ei saa olla president kauem kui kaks ametiaega” (artikli 7 lõige 3); arvestades, et järjest suureneb opositsiooniparteide mahasurumine; arvestades, et sel põhjusel keeldus Aafrika Liit saatmast oma vaatlejaid valimisi jälgima, EL peatas oma valimisvaatlusmissiooni Burundis ja Burundi opositsioon otsustas valimisi boikoteerida;

D.  arvestades, et president Nkurunziza kandideerimine kolmandaks ametiajaks ja tema taasvalimine presidendiks 21. juulil 2015. aastal toimunud valimistel on paisanud riigi kõige sügavamasse poliitilisse kriisi pärast kodusõja lõppemist; arvestades, et alates 2015. aasta aprillist on ÜRO andmetel tapetud vähemalt 250 inimest, tuhanded on saanud vigastada ja 200 000 inimest on ümber asustatud;

E.   arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja muude inimõigusorganisatsioonide hinnangul leidsid aset nii enne valimisi kui ka valimistejärgsel perioodil poliitiliselt motiveeritud ja muud inimõiguste rikkumised ning vägivallateod, mille sihtmärgiks olid opositsiooniaktivistid, vabaühendused, inimõiguste kaitsjad ja eelkõige ajakirjanikud; arvestades, et laialt on levinud arvamus, et need teod on enamikel juhtudel seotud riiklike institutsioonidega, kuid mitte ainult nendega; arvestades, et esmane vastutus stabiilsuse tagamise eest Burundis ning Burundi elanikkonna kaitsmisel õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise alusel on Burundi valitsusel;

F.  arvestades, et Uganda president Yoweri Museveni alustab Ida-Aafrika Ühenduse nimel vahendamistegevust Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO täielikul toetusel, et edendada Burundi-sisese dialoogi pidamist, et leida Burundi kriisile konsensuslik ja rahumeelne lahendus;

1.  teatab, et ta on äärmiselt mures olukorra pärast Burundis, ja rõhutab, et sellel võivad olla hävitavad tagajärjed kogu piirkonnale; nõuab, et peetaks kinni Ida-Aafrika järvede piirkonna julgeoleku, stabiilsuse ja arengu paktist ning protokollist mittekallaletungi ja vastastikuse kaitse kohta Ida-Aafrika järvede piirkonnas;

2.  mõistab hukka hiljutised vägivaldsed rünnakud ning inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste arvu suurenemise, sealhulgas tapmised, kohtuvälised hukkamised, isikute füüsilise puutumatuse rikkumised, piinamised ja muu julma, ebainimliku ja/või alandava kohtlemise, meelevaldsed vahistamised ja ebaseaduslikud kinnipidamised, ajakirjandus- ja sõnavabaduse rikkumised ning karistamatuse laia leviku;

3.  nõuab vägivalla, inimõiguste rikkumiste ning kodanikuühiskonna ja vastaste poliitilise hirmutamise viivitamatut lõpetamist ning erakondadega seotud kõikide relvastatud rühmituste viivitamatut relvitustamist ranges kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja inimõigustega;

4.  peab kahetsusväärseks eelkõige noorte suurt osakaalu Burundis tegutsevates relvarühmitustes ning kutsub seega rahvusvahelist kogukonda üles pöörama erilist tähelepanu nende noorte taasintegreerimisele ja nende osaluse edendamisele rahumeelses poliitilises protsessis;

5.  nõuab, et kõik Burundi osalised hoiduksid tegevusest, mis seab ohtu rahu ja julgeoleku riigis; mõistab tugevalt hukka kõik avalikud sõnavõtud, mille eesmärk on õhutada vägivalda või viha erinevate Burundi ühiskonnarühmade vastu, mis võib praegusi pingeid veelgi süvendada, ning kutsub kõiki osalisi üles sellistest avaldustest hoiduma;

6.  nõuab tungivalt, et kõik konflikti osalised looksid usalduse taastamiseks ning rahvusliku ühtsuse tugevdamiseks vajalikud tingimused, ning nõuab valitsuse, opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel toimuva kaasava ja läbipaistva rahvusliku dialoogi viivitamatut taasalustamist;

7.  rõhutab, et selline dialoog, mis on suunatud püsiva rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele ning Burundi kodanike huvides demokraatia ja õigusriigi taastamisele, peaks põhinema Arusha lepingul ja Burundi põhiseadusel;

8.  väljendab sügavat muret ohvrite suure arvu ja alates kriisi algusest toime pandud tõsiste inimõiguste rikkumiste juhtumite pärast; nõuab tungivalt, et Burundi ametiasutused viiksid läbi nende kuritegudega seotud asjaolude ja motiivide range ja viivitamatu uurimise ning tagaksid süüdlaste vastutuselevõtmise; kordab, et inimõiguste raskete rikkumise eest vastutavad isikud ei saa jääda karistuseta;

9.  tunneb sügavat muret kogu Burundi elanikkonna majandusliku ja sotsiaalse olukorra pärast ning eriti pagulaste ja põgenike pärast, kelle arv jätkuvalt kasvab, arvestades julgeolekuprobleeme riigi sees ning pingeid naaberriikides; kinnitab oma toetust kõikidele kohapeal tegutsevatele humanitaarorganisatsioonidele, samuti pagulasi vastu võtvatele naaberriikidele; pöördub rahvusvahelise kogukonna ja humanitaarorganisatsioonide poole palvega jätkata abi andmist kõigile, kes on konflikti tagajärjel pagulased ja põgenikud; tunneb heameelt ELi pühendumuse üle finants- ja humanitaarabi suurendamisele, et täita asjaomase elanikkonna kõige pakilisemaid vajadusi;

10.  nõuab, et vabaühendusi käsitlev seaduseelnõu vaadataks läbi ning kooskõlastataks rahvusvaheliste standardite ja Burundi kohustustega ning et tagataks õigus rahumeelselt meelt avaldada ning et riigi julgeoleku- ja kaitsejõud kasutavad jõudu proportsionaalselt; nõuab, et tunnistataks kehtetuks dekreet 530/1597, millega ajutiselt peatatakse kümne inimõigusorganisatsiooni tegevus, ning et viivitamata vabastataks nende külmutatud pangakontod, et need organisatsioonid saaksid vabalt oma tegevust jätkata; mõistab hukka Pierre Claver Mbonimpa (inimõiguslane, kes arreteeriti 2014. aastal seetõttu, et ta oli kritiseerinud noorte burundilaste relvastamist ja sõjalise väljaõppe saamiseks Kongo Demokraatlikku Vabariiki saatmist) olukorra, nimelt tulistati teda 3. augustil 2015. aastal Bujumburas ja ta sai tõsiselt haavata, tema poeg ja väimees tapeti 2015. aasta oktoobris;

11.  on arvamusel, et praeguse kriisi saab lahendada vaid poliitilise dialoogi abil riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning seda ei tohi mingil juhul kasutada ettekäändena uuele sõjalisele sekkumisele piirkonnas; märgib, et EL taotles Cotonou lepingu artikli 96 kohaselt konsultatsioonide alustamist, et uurida lepingu oluliste osade, eelkõige inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi põhimõtte mittejärgimist, ning konsultatsioonid algavad 8. detsembril 2015. aastal;

12.  nõuab tungivalt, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid jätkaksid hoolikat olukorra jälgimist, et koguda tunnistusi ja asjakohaseid tõendeid;

13.  on eriti mures LGBTI inimeste diskrimineerimise ulatuse ja kriminaliseerimise pärast Burundis; kordab taas, et seksuaalne sättumus ja sooidentiteet on seotud üksikisiku sõnavabadusega ja õigusega eraelu puutumatusele, mis on tagatud inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktidega, mille kohaselt tuleb kaitsta võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagada sõnavabadus; nõuab sellega seoses, et Burundi Rahvuskogu ja valitsus tühistaksid karistusseadustiku artiklid, mis kahjustavad LGBTI inimesi;

14.  palub ELil ja selle liikmesriikidel eraldada vajalikud vahendid humanitaarkriisi lahendamiseks Ida-Aafrika järvede piirkonnas, teha tihedat koostööd ÜRO organitega ning suurendada ametlikku arenguabi vastavalt rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengu tõhususe põhimõtetele, et käsitleda selliseid põhiprobleeme nagu ebavõrdus, vaesus ja krooniline alatoitlus ning saavutada hiljuti vastu võetud säästva arengu eesmärgid;

15.  on arvamusel, et Burundi probleemid on võimalik lahendada ainult siis, kui kõigile kodanikele antakse võrdsed õigused, lahendatakse vaidlused viljaka põllumaa omamise üle, lahendatakse tööpuudusega ja vaesusega seotud probleemid, võideldakse korruptsiooni, vaesuse, majandusliku ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu ning tagatakse ettevõtjate vastutus ja vastavus keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele standarditele ja kinnipidamine inimõigustest, ning edendatakse sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke reforme eesmärgiga luua vaba, demokraatlik ja stabiilne riik, kus on võimalik suurendada inimväärikust;

16.  on seisukohal, et inimestel ei ole piisavat juurdepääsu riigi loodusvaradele, mis suurendab sissetulekute ebavõrdsust ja töötust ning halvendab sotsiaalseid tingimusi ja suurendab vaesust, ning see takistab stabiilsuse saavutamist, mistõttu tuleks seda lähitulevikus käsitleda esmase prioriteedina;

17.  kutsub ELi ja liikmesriike üles järgima tõhusalt poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet oma kõigis Burundiga seotud meetmetes, et tagada nende nõuetekohane kooskõlastamine ning et need ei takista vaesuse vähendamise ja säästva arengu eesmärkide saavutamist;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, AKV-ELi ministrite nõukogule, Ida-Aafrika Ühendusele ja selle liikmesriikide valitsustele, Aafrika Liidu institutsioonidele ja ÜRO peasekretärile.

(1)

ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

Õigusalane teave