Menetlus : 2015/2935(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1359/2015

Esitatud tekstid :

B8-1359/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/12/2015 - 11.12
CRE 16/12/2015 - 11.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0461

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 181kWORD 71k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1351/2015
9.12.2015
PE573.404v01-00
 
B8-1359/2015

suuliselt vastatava küsimuse B8‑1110/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


olukorra kohta Ungaris (2015/2935(RSP))


Judith Sargentini, Benedek Jávor, Ulrike Lunacek, Monika Vana fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ungaris (2015/2935(RSP))  
B8‑1359/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–  võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artikleid 6 ja 7, samuti Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset ELis,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

–  võttes arvesse oma 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ungaris(1),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 27. novembri 2015. aasta avaldust, mille ta tegi pärast oma visiiti Ungarisse,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjoni) arvamusi Ungari kohta,

–  võttes arvesse komisjoni avaldust Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogu arutelul olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse komisjonile Ungari olukorra kohta esitatud küsimust – Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni (O-000140/2015 – B8-1110/2015) järelmeetmete kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (ELi lepingu artikkel 2);

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on keelustatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

C.  arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli kohaselt ning kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;

D.  arvestades, et hiljutised sündmused Ungari ning seal viimastel aastatel käivitatud algatused ja võetud meetmed on põhjustanud olukorra olulise halvenemise muu hulgas järgmistel aladel: meediavabadus ja meedia mitmekesisus, võitlus sallimatuse ja diskrimineerimise vastu, rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigused, kogunemis- ja ühinemisvabadus, hariduse ja akadeemilise uurimistöö vabadus, õigus võrdsele kohtlemisele vaatamata usutunnistusele ja veendumustele, kodanikuühiskonna organisatsioonide võime täita oma rolli takistamatult ja ilma et nende õigusi piiratakse, vähemuste hulka kuuluvate inimeste, sealhulgas romade ja LGBTI-inimeste õigused, põhiseadusliku süsteemi toimimine, kohtute ja teiste institutsioonide sõltumatus, mis demokraatlikus riigis peaks toimima kontrolli- ja tasakaalumehhanismina, samuti on sellega kaasnenud arvukad murettekitavad süüdistused korruptsioonis ja huvide konfliktis, mis õõnestavad õigusriigi põhimõtet;

E.  arvestades, et komisjon ei ole vastanud Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. resolutsioonis (olukorra kohta Ungaris) väljendatud palvele algatada põhjalik järelevalveprotsess seoses demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorraga Ungaris, et hinnata võimalikku olulist süsteemset rikkumist nende väärtuste osas, millele liit on vastavalt ELi lepingu artiklile 2 rajatud;

F.  arvestades, et 2015. aasta juulis ja septembris võttis Ungari parlament vastu rea muudatusi, mis on eelkõige seotud varjupaigaseadusega, karistusseadustikuga, kriminaalmenetluse seadustikuga, piiriseadusega, politseiseadusega ja riigikaitseseadusega; arvestades, et komisjoni esialgses hinnangus toodi välja rida probleeme ja küsimusi seoses nende muudatuste sisu ja rakendamisega; arvestades, et komisjon saatis 6. oktoobril 2015. aastal Ungari valitsusele ametliku kirja; arvestades, et Ungari valitsus vastas sellele kirjale;

G.  arvestades, et komisjon teatas oma avalduses, mis esitati Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogu arutelul olukorra kohta Ungaris, et ta on valmis kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlust selle tagamiseks, et Ungari – nagu ka iga muu liikmesriik – täidaks oma Euroopa Liidu õigusest lähtuvaid kohustusi ning austaks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; arvestades, et komisjon on seisukohal, et tingimused õigusriigi tugevdamise raamistiku käivitamiseks seoses Ungariga ei ole praeguses etapis täidetud;

1.  kordab oma seisukohta, mida ta väljendas oma 10. juuni 2015. aasta resolutsioonis olukorra kohta Ungaris, milles tauniti Ungari peaministri Viktor Orbáni korduvaid avaldusi arutelu algatamiseks surmanuhtluse võimaliku taaskehtestamise üle Ungaris ning mõisteti hukka avalik konsultatsioon rände küsimuses ja sellega seotud üleriigiline teabekampaania, mille käivitas Ungari valitsus, ning samuti nõuti tungivalt, et komisjon käivitaks ELi õigusriigi tugevdamise raamistiku esimese etapi ja kutsuti komisjoni üles tegema ettepanekut demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste ELi mehhanismi loomiseks;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste olulise rikkumise oht liikmesriigi poolt tooks kaasa artikli 7 kohase menetluse algatamise;

3.  mõistab hukka viimaste kuude kiireloomulised seadusandlikud meetmed, mis on muutnud rahvusvahelise kaitse saamise väga raskeks, ning millega on – Genfi konventsiooni ja selle protokolli rikkudes – põhjendamatult kriminaliseeritud rändajaid ja varjupaigataotlejaid; rõhutab oma muret tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttest kinnipidamise pärast; mõistab hukka varjupaigataotlejate sageneva kinnipidamise, ning ksenofoobse retoorika, milles rändajaid seostatakse sotsiaalsete probleemide või julgeolekuriskidega, sealhulgas valitsuse juhitud teavituskampaaniate kaudu, mis muudab riigis viibivate väheste rändajate integreerumise veelgi problemaatilisemaks;

4.  on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad oma õigusloome- ja haldustavades täiel määral järgima ELi õigust, ning et kõik seadused, sealhulgas kõigi liikmesriikide või kandidaatriikide esmased õigusaktid peavad kajastama Euroopa põhiväärtusi, nimelt demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning põhiõigusi, ja olema nendega kooskõlas;

5.  taunib uuesti asjaolu, et nõukogu ei ole Ungaris toimuvatele sündmustele reageerinud; nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu korraldaksid Ungari olukorra kohta arutelu ja võtaksid vastu asjakohased järeldused;

6.  märgib, et Ungari viimaste aastate murettekitavad sündmused õigusriigi ja demokraatia põhimõtete ning põhiõiguste vallas võivad üheskoos tekitada esilekerkiva süsteemse ohtu õigusriigi põhimõttele selles liikmesriigis; usub, et Ungari olukord annab ELile võimaluse tõestada, et ta suudab ja on valmis reageerima ohtudele ja oma põhiväärtuste rikkumisele, mille on toime pannud liikmesriik; märgib murega, et ka sündmused mõnes muus liikmesriigis, nagu Poolas, näitavad murettekitavaid märke samasugusest õigusriigi põhimõtte õõnestamisest, kui Ungaris;

7.  avaldab kahetsust, et komisjoni praeguses lähenemisviisis keskendutakse peamiselt õigusaktide marginaalsetele, tehnilistele aspektidele, kuid ei pöörata tähelepanu võetud meetmete suundumustele, struktuurile ja mõjule, mida need üheskoos avaldavad õigusriigi põhimõtetele ja põhiõigustele; usub, et eelkõige rikkumismenetlusega ei ole enamikul juhtudest õnnestunud saavutada reaalseid muutusi ega olukorrale laiemalt reageerida; kordab nõudmist, et komisjon aktiveeriks õigusriigi põhimõtte tugevdamise eesmärgil ELi raamistiku esimese etapi, ning algataks seepärast viivitamata põhjaliku järelevalveprotsessi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra üle Ungaris, hinnates Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaste liidu alusväärtuste võimalikke olulisi rikkumisi, sh demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorda halvendavate meetmete ühismõju, ning hinnates selles liikmesriigis õigusriigi põhimõttele süsteemse ohu tekkimist, millest võib kujuneda olulise rikkumise selge oht Euroopa Liidu lepingu artikli 7 tähenduses;

8.  on seisukohal, et komisjon ei ole seni suutnud tegutseda oma ülesannete kohaselt aluslepingute kaitsjana ning kooskõlas liidu ühiste huvide ja väärtustega; taunib asjaolu, et komisjon ei ole arvesse võtnud ega asjakohaselt reageerinud parlamendi murele, mida on korduvalt väljendatud tema liikmete häälteenamusega, ning rikub sellega institutsioonidevahelise vastastikuse lojaalse koostöö põhimõtet, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 13 lõikes 2; võtab teadmiseks komisjoni 14. juuli 2015. aasta otsuse peatada kaheksa ELi rahastamisprogrammi raames mitu lepingut, kuna Ungari riigihankemenetlustes on kasutatud ülemäära piiravat valikukriteeriumit; kutsub komisjoni üles jätkama kõiki uurimisi ja kasutama täies ulatuses kõiki olemasolevaid õiguslikke vahendeid, et tagada Ungaris ELi vahendite läbipaistev ja nõuetekohane kasutamine, mis põhineb ELi õigusel;

9.  peab tervitatavaks asjaolu, et registreeriti Euroopa kodanikualgatus, milles kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut ELi lepingu artikli 7 käivitamiseks seoses ELi põhiväärtuste väidetava rikkumisega Ungari poolt; teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks koostada vastavalt kodukorra artikli 83 lõike 1 punktile a Ungari kohta konkreetse raporti, eesmärgiga võtta vastu põhjendatud ettepanek, milles palutakse nõukogul tegutseda vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikele 1;

10.  kutsub komisjoni uuesti üles esitama ettepanekut ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomiseks, mis oleks vahend kõikide liikmesriikide poolt allkirjastatud harta ja aluslepingute täitmiseks ja jõustamiseks ning mis põhineks ühistel ja objektiivsetel näitajatel, ning hindama igal aastal vahet tegemata ja võrdsetel alustel põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorda igas liikmesriigis, mis hõlmaks ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti hinnangut, ning rakendama asjakohaseid siduvaid ja parandusmehhanisme, et kaotada olemasolevad puudused ning võimaldada õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumisele liikmesriigi tasandil automaatselt ja järkjärguliselt reageerida;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0227.

Õigusalane teave