Menetlus : 2015/3034(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0051/2016

Esitatud tekstid :

B8-0051/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 21/01/2016 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0019

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 263kWORD 69k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0043/2016
14.1.2016
PE575.953v01-00
 
B8-0051/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 rakendamise kohta (2015/3034(RSP))


Ioan Mircea Paşcu, Knut Fleckenstein, Richard Howitt, Victor Boştinaru, Gilles Pargneaux, Vincent Peillon, Ana Gomes, Afzal Khan, Tonino Picula, Neena Gill, Liisa Jaakonsaari, Sorin Moisă, Victor Negrescu, Boris Zala fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 rakendamise kohta (2015/3034(RSP))  
B8-0051/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist ning eriti selle artikli 42 lõiget 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõiget 4 ja artiklit 222,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ELi vastastikuse kaitse klausli ja solidaarsusklausli poliitilise ja operatiivse mõõtme kohta(1),

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja ja eelkõige selle VII peatüki ja artikli 51 sätteid,

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi presidendi poolt 16. novembril 2015. aastal Prantsuse parlamendi ees tehtud avaldust, milles ta teatas, et Prantsusmaa on sõjas,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 19.–20. detsembril 2013. aastal ja 25.–26. juunil 2015. aastal vastu võetud julgeoleku ja kaitse teemalisi järeldusi,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu (välisministrite) 17. novembri 2015. aasta kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 13. novembril 2015. aastal pandi Pariisis toime mitu terrorirünnakut, milles kaotas elu vähemalt 130 inimest enam kui 26 rahvusest;

B.  arvestades, et pärast 13. novembril 2015. aastal Pariisis toimunud terrorirünnakuid rakendas Prantsusmaa valitsus ametlikult Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 kohast vastastikuse kaitse klauslit;

C.  arvestades, et tulenevalt vastastikuse kaitse klausli rakendamisest Prantsusmaa poolt, on liikmesriigid kohustatud andma Prantsusmaale abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51;

D.  arvestades, et jõu kasutamine ELi või selle liikmesriikide poolt on lubatud vaid siis, kui see on ÜRO põhikirjast lähtuvalt juriidiliselt õigustatud; märkides sellega seoses, et ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt on olemas võõrandamatu õigus individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele; rõhutades, et konfliktide ja rünnakute ennetamist tuleb eelistada nende tagajärgedega tegelemisele;

E.  arvestades, et liikmesriikidevaheline solidaarsus, toetus ja vastastikune abi, sealhulgas ELi vahendeid kasutades, on Euroopa Liidu alusväärtused; arvestades, et liikmesriikide julgeolek on jagamatu ning kõigil Euroopa kodanikel peaksid olema samasugused julgeolekutagatised ja võrdne kaitsetase nii tavaohtude kui ka uut laadi ohtude eest, sealhulgas terrorism ning riiklike ja muude osalejate rünnakud;

F.  arvestades, et rahvusvahelise terrorismi vastane võitlus on ELi prioriteet ning et solidaarsusprintsiibi järgimine eeldab tegutsemist nii oma riigis kui ka väljaspool kooskõlas rahvusvahelise õigusega; arvestades, et ELi julgeoleku sise- ja välismõõde on vältimatult ja tihedalt seotud;

G.  arvestades, et aluslepingutes ette nähtud julgeoleku- ja kaitsestruktuuri ei ole veel täielikult rakendatud; arvestades, et Lissaboni lepingus nähakse ette tõhustatud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) valdkonnas, mis hõlmab ka eriülesannete ja missioonide usaldamist riikide rühmadele ning alalise struktureeritud sõjalise koostöö kontseptsiooni; arvestades, et liikmesriigid vastutavad liidu julgeoleku ja kaitse edendamise eest;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 6, mis käsitleb alalist struktureeritud koostööd, tuleks kasutusele võtta liikmesriikides, kes soovivad omavahel tihedamat koostööd teha;

I.  arvestades, et EL peab tugevdama koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), et mõlemas raamistikus kujundatav julgeoleku- ja kaitsepoliitika omavahel paremini kokku sobitada, eelkõige juhul, kui mõni liikmesriik satub oma territooriumil relvastatud agressiooni, sealhulgas terrorirünnaku ohvriks;

J.  arvestades, et ELi institutsioonid peavad olema julgeoleku- ja kaitsepoliitikas aktiivsemad ning edendama kõigi aluslepingutes kehtestatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika alaste sätete rakendamist, kaasa arvatud need, mis käsitlevad NATO konkreetset rolli Euroopa ja Atlandi-üleses julgeolekus ja kaitses; arvestades, et ELi ja NATO strateegilist partnerlust tuleks tugevdada; arvestades, et ELi institutsioonid peavad toetama kõiki liikmesriike nende püüdlustes kõnealuseid sätteid täielikult rakendada;

1.  tunneb heameelt selle üle, et kõik liikmesriigid on avaldanud Prantsusmaale üksmeelselt ja täielikult toetust; on eriti rahul sellega, et kõik liikmesriigid olid valmis pakkuma igakülgset abi ja toetust;

2  juhib tähelepanu sellele, et igasugune jõu kasutamine peab olema kooskõlas ÜRO põhikirja, rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega;

3.  tuletab meelde, et vastastikuse kaitse klauslit rakendati esimest korda; on seisukohal, et praegune juhtum saab vastastikuse kaitse klausli edaspidisel kasutamisel pretsedendiks ning see peaks ühtlasi tugevdama Euroopa julgeolekut ja kaitset;

4.  märgib suure rahuloluga, et kui Prantsusmaa rakendas vastastikuse kaitse klauslit, tehti terrorismivastase võitluse jaoks kättesaadavaks täiendavad ressursid; ergutab kõiki liikmesriike jätkama oma panuse andmist niikaua kui vaja; tunneb heameelt selle üle, et Prantsusmaa on selles ühises ettevõtmises võtnud endale käivitaja rolli; ergutab asjaomaseid ELi institutsioone pakkuma vajaduse korral omapoolset püsivat toetust;

5.  on seisukohal, et aluslepingutest tulenevate vastastikuse kaitse ja solidaarsuse klauslite rakendamine on esmajoones poliitiline küsimus; rõhutab, et nende klauslite kasutuselevõtmisel peab toimuma poliitiline arutelu nii Euroopa Ülemkogus kui ka Euroopa Parlamendis;

6.  kordab oma varasemates resolutsioonides liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile esitatud üleskutset teha ettepanek praktilise korra ja suuniste kohta, mis aitaksid tagada tõhusa tegutsemise juhul, kui mõni liikmesriik rakendab vastastikuse kaitse klauslit, ning analüüsida ELi institutsioonide rolli selle klausli rakendamise korral; peab siiski kahetsusväärseks, et sellist analüüsi ega suuniseid ei olnud olemas ajal, mil vastastikuse kaitse klauslit esimest korda kasutati, mistõttu on tekkinud olukord, kus on vaja ajutisi meetmeid ning ajutist laadi juhtimist ja koostööd;

7.  on seisukohal, et praktilise korra ja suuniste väljatöötamine vastastikuse kaitse klausli edasise rakendamise puhuks on kiireloomuline ja esmatähtis; rõhutab, et suuniste koostamisel tuleks võtta arvesse artikli 42 lõike 7 esmakordsest rakendamisest saadud õppetunde; rõhutab oma seisukohta, et abistamise ja toetamise kohustus, mis väljendab liikmesriikide poliitilist solidaarsust, eeldab nõukogult kiiret otsust rünnaku all oleva liikmesriigi toetuseks; on seisukohal, et seda eesmärki täidaks konsulteerimine, mida on nõutud Euroopa Liidu lepingu artiklis 32, ilma et see piiraks iga liikmesriigi õigust vahepeal end ise kaitsta;

8.  on mures selle pärast, et vastastikuse kaitse klausli kohase abi ja toetuse kahepoolne haldamine, nagu antud juhul, ei ole kõigi liikmesriikide puhul võimalik, mistõttu palub Euroopa Ülemkogul hoogustada vastastikuse kaitse klausli edasiarendamist ja tugevdada asjaomaste ELi institutsioonide rolli selle korraldamisel;

9.  nõuab Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 rakendamist puudutavate arengute jälgimist näiteks sellise mehhanismi abil nagu ühised konsultatiivkohtumised;

10.  märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 222 tulenev solidaarsusklausel võimaldaks anda Prantsusmaa ja teiste otseselt terrorismivastase võitlusega tegelevate liikmesriikide käsutusse kõik asjaomased ELi vahendid;

11.  nõuab paremat koostööd piirihalduse, politsei ning teiste õiguskaitse- ja luureasutuste vahel ning palub neil omavahelist teabevahetust tõhustada ja paremini struktureerida; rõhutab, et liikmesriigid vajavad omavahelise koordineerimise ja vastastikuse abi andmise mehhanismi, mis hõlmaks ulatuslikke politsei erioperatsioone;

12.  nõuab, et EL töötaks koostöös kõigi asjassepuutuvate osapooltega välja ühise välispoliitika Süüria ja laiemalt Lähis-Ida tuleviku teemal; on seisukohal, et see poliitika peaks olema oluline osa tulevasest ELi üldisest strateegiast; märgib, et kõnealuses piirkonnas terrorismivastasesse võitlusesse panustanud liikmesriikide tegevuse senist omavahelist koordineerimist oleks tulnud parandada; märgib, et Iraagis, Süürias ja Liibüas Daeshi/ISISe laienemist piirata püüdvale koalitsioonile antud sõjaline tugi ei ole saavutanud Euroopa ühtse lähenemisviisi täit potentsiaali ebapiisava organiseerimise ja koordineerimise tõttu;

13.  on seisukohal, et Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 praegust rakendamist tuleks kasutada kõigi julgeoleku ja kaitse alaste aluslepingu sätete edasise rakendamise kogu potentsiaali ärakasutamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et on oluline kohaldada täiel määral ja nõuetekohaselt kaitsepaketti, mis hõlmab kaitsealaseid riigihankeid käsitlevat direktiivi 2009/81/EÜ ja kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisest vedu käsitlevat direktiivi 2009/43/EÜ;

14.  nõuab, et rakendataks täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 258/2012 (millega rakendatakse tulirelvade ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli artiklit 10), mille ülesanne on tagada tõhusam kontroll tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade liikumise üle; peab õigeks tulirelvi (sealhulgas deaktiveerimist, halduskaristusi ja signaalrelvi) käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamist ning kavatsust tugevdada relvade salakaubanduse vastu võitlemiseks politseikoostööd naaberriikidega; palub seetõttu komisjonil tugevdada selles valdkonnas Europoli suutlikkust;

15.  on seisukohal, et vastastikuse kaitse klausli rakendamine, eriti arvestades liikmesriike ähvardavat terrorismiohtu ja naaberriikide konfliktiolukordi, annab ilmekalt tunnistust ka ELi vajadusest väljendada oma seisukohti ÜRO Julgeolekunõukogus; on seisukohal, et EL peaks tegema ÜRO Julgeolekunõukogus kõik võimaliku selleks, et edendada uut arusaama rahvusvahelisest humanitaarõigusest, mis peaks arvesse võtma praeguseid ebatavalisi relvastatud konfliktidest tulenevaid ja riikidest sõltumatute osapoolte, nt terrorirühmituste põhjustatud ohte ning tagama nende asjakohase käsitlemise kohaldatavas rahvusvahelises õiguses; usub, et EL peaks edendama rahvusvahelist julgeolekut ja inimõigusi käsitlevat nn kaitsmise kohustust (Responsibility to Protect – R2P) humanitaarhädaolukordade ennetamiseks ja nendega seotud tegevuseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Komisjoni presidendile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, NATO peasekretärile, ÜRO peasekretärile, USA presidendile ja USA kaitseministrile.

(1)

ELT C 419, 16.12.2015, lk 138.

Õigusalane teave