Menetlus : 2015/3032(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0069/2016

Esitatud tekstid :

B8-0069/2016

Arutelud :

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0018

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 288kWORD 89k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0068/2016
15.1.2016
PE575.971v01-00
 
B8-0069/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Gruusia, Moldova ja Ukrainaga sõlmitud assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamise kohta (2015/3032(RSP))


Cristian Dan Preda, Elmar Brok, Jacek Saryusz-Wolski, Andrej Plenković, Sandra Kalniete, Jerzy Buzek, David McAllister, Michael Gahler, Daniel Caspary, Iuliu Winkler, Andrzej Grzyb, Tunne Kelam, Jaromír Štětina, Alojz Peterle, Davor Ivo Stier, László Tőkés, Jarosław Wałęsa, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Mariya Gabriel, Fernando Ruas, Siegfried Mureşan, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Dariusz Rosati, Ramón Luis Valcárcel Siso fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Gruusia, Moldova ja Ukrainaga sõlmitavate assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamise kohta (2015/3032(RSP))  
B8-0069/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 27. juunil 2014. aastal ühelt poolt Euroopa Liidu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia, Moldova ja Ukraina vahel sõlmitud assotsieerimislepinguid / põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid,

–  võttes arvesse nimetatud lepingute ratifitseerimist Euroopa Parlamendis 2014. aasta septembris (Ukraina), novembris (Moldova) ja detsembris (Gruusia),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia, Moldova ja Ukraina kohta, samuti oma hiljutist raportit Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse 21.–22. mail 2015. aastal Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 18. novembri 2015. aasta ühisteatist Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse Gruusia ja Ukraina eduaruandeid edusammude kohta viisanõude kaotamist käsitleva 18. detsembri 2015. aasta tegevuskava rakendamisel,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, Gruusia, Moldova ja Ukraina on idapartnerluse riigid, kes on otsustanud liikuda ELiga tihedama poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integreerumise suunas ning teha seda kõige uuema põlvkonna assotsieerimislepingu abil, millega nähakse ette põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade loomine ja reformikava, mis põhineb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatlik hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtted, inimõigused ja põhivabadused;

B.  arvestades, et EL tunnustab nende kolme riigi Euroopa-suunalisi püüdlusi ja rõhutab assotsieerimislepingute lisaväärtust reformide läbiviimisel nendes riikides;

C.  arvestades, et Gruusia ja Moldovaga sõlmitud assotsieerimislepinguid / põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid on ajutiselt rakendatud alates 1. septembrist 2014;

D.  arvestades, et assotsieerimislepingute ajutine kohaldamine algas 1. novembril 2014 ning laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut Ukrainaga hakati ajutiselt kohaldama alles 1. jaanuarist 2016;

E.  arvestades, et viisanõue kaotati ELi ja Moldova vahel 2014. aasta aprillis ning arvestades, et komisjoni viimastest aruannetest 2015. aasta detsembris selgub, et Gruusia ja Ukraina täidavad nüüdseks viisanõude kaotamise tegevuskavades kehtestatud tingimustele;

F.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on avaldanud ELi koostööle idapoolsete naaberriikidega tugevat vastuseisu ja reageerinud agressiivselt, rakendades assotsieeruvate riikide suhtes vastumeetmeid; arvestades, et põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud ei ole suunatud ühegi kolmanda pole huvide vastu, ning arvestades, et EL on ilmutanud märkimisväärset head tahet ja näinud vaeva, et hajutada kõiki kahtlusi laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamise tagajärgede osas;

1.  kiidab heaks edusammud assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamisel; tuletab meelde, et assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute ning nendega seotud assotsieerimiskavade põhjalik ja õigeaegne rakendamine peab olema ELi ja tema kolme partneri jaoks pikaajaline prioriteet; tuletab komisjonile meelde, et on vaja teha kõik, mis võimalik, toetamaks assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute täielikku ja edukat rakendamist kõigis kolmes riigis;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamiseks on vaja stabiilset poliitilist keskkonda, konkreetseid kaubanduspoliitika reformikavasid, institutsioonilist võimekust koos vastutusalade selge jagunemisega, strateegilist mõtlemist, kodanikuühiskonna kaasamist ning finantsilist ja tehnilist rahvusvahelist toetust;

3.  märgib, et kõigi kolme riigi ees seisavad ühesugused probleemid seoses territoriaalse terviklikkusega ja nad on silmitsi sisemise survega poliitiliste, sotsiaalsete ja majandusreformide osas; rõhutab, et struktuurireformid peaksid seadma esikohale demokraatia kindlustamise, korruptsiooni kaotamise ja õigusriigi põhimõtete tugevdamise;

4.  kordab, et toetab kindlalt kõigi kolme partneri suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

5.  rõhutab, et assotsieerunud riigid on teinud vabatahtliku otsuse luua Euroopa Liiduga tihedamad suhted ning nende otsust tuleb täiel määral austada ja ükski kolmas osapool ei tohi seda survestada; nende suhete eesmärk on tugevdada kõnealustes riikides stabiilsust, majanduse moderniseerimist ja mitmekesistamist, kasvatada jõukust ja demokraatiat, austades inimõigusi, head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid;

6.  tunneb heameelt komisjoni positiivse hinnangu üle Ukraina ja Gruusiaga viisavabaduse nõude kaotamise küsimuses kahe nimetatud riigi viisavabaduse nõude kaotamise tegevuskava viimases hinnangus; ootab, et nõukogu ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et tagada nimetatud kahele riigile viisavabadus ilma põhjendamatu viivituseta; on kindel, et nende kahe riigi kodanikud näevad viisavabaduses oma Euroopa-suunalise valiku konkreetset positiivset tulemust ning et see tugevdab inimestevahelisi kontakte ühelt poolt ELi ettevõtete, kodanikuühiskonna ja kodanike ning teiselt poolt nende idapartnerluse riikide elanike vahel;

7.  rõhutab, et laialt levinud korruptsioon ning õigussüsteemi politiseeritus ja sõltumatuse puudumine, mis pidurdavad tugevalt assotsieerunud riikide sotsiaal-majanduslikku arengut, on jätkuvalt ühiseks probleemiks, millega kolm assotsieerunud riiki peavad assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute vaimus otsusekindlalt tegelema;

8.  toonitab, et põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade peamised eesmärgid mikrotasandil on parandada tuntavalt ja püsivalt tavainimeste elamistingimusi, kindlustades stabiilsuse, luues võimalusi VKEde jaoks ja tekitades töökohti, ning makrotasandil – luua majanduskasvu ja kindlustada reforme, sh võideldes korruptsiooni vastu, parandada tingimusi kaubanduse arendamiseks ja investeerimiseks, ergutada partnereid ühtlustama oma regulatiivset raamistikku ja integreerida nad järk-järgult majanduslikult ELi siseturule, ning luua soodne ja prognoositav ettevõtluskliima;

9.  kutsub komisjoni üles andma igal aastal detailset aru Gruusia, Moldova ja Ukrainaga sõlmitud põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamise kohta, eelkõige seoses dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismiga Gruusia puhul ning dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismiga ja kaitseklausliga Moldova puhul;

10.  rõhutab, kui tähtsad on assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu energiakoostööd käsitlevad sätted varustuskindluse ning konkurentsipõhiste, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate energiaturgude arendamise jaoks kooskõlas ELi eeskirjade ja standarditega ning taastuvenergia ja energiatõhususe jaoks; toetab ELi kavatsust tõhustada täielikku energiaturu integreerimist Moldova, Ukraina ja Gruusiaga energiaühenduse kaudu;

11.  märgib, kui oluline on selgitada assotsieerunud riikide elanikele assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamise kasulikkust ja kummutada kõik müüdid; palub, et komisjon ja Euroopa välisteenistus toetaksid kodanikuühiskonna ja meedia vastavaid jõupingutusi ning peab kiiduväärseks East StratCom Teami sellealast tegevust;

Gruusia

12.  rõhutab, et on vaja luua rahumeelne ja lugupidav poliitiline keskkond ning tagada, et Gruusias demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguste järgimist kindlustavate institutsioonide sõltumatus ja tõhusus oleks täielikult austatud; rõhutab, et elujõulise poliitilise opositsiooni olemasolu on tasakaalustatud ja küpses poliitilises süsteemis äärmiselt tähtis; mõistab hukka kõik toime pandud vägivallaaktid mis tahes erakonna liikmete vastu ja rõhutab, et kõiki selliseid juhtumeid tuleb kohe ja põhjalikult uurida;

13.  on seisukohal, et Gruusia eelmise presidendi Mihheil Saakashvili jälitamine ning eelmise valitsuse ajal ametis olnud ametnike ja praeguse opositsiooni liikmete kinnipidamine ning vahi all hoidmine on selged näited valikulisest õigusmõistmisest; väljendab sügavat muret ka kohtusüsteemi kasutamise pärast poliitiliste oponentide nõrgestamiseks, mis takistab Gruusia liikumist Euroopa suunas ja õõnestab ametivõimude püüdlusi demokraatlike reformide vallas; tuletab meelde Tbilisi endise linnapea Gigi Ugulava juhtumit, kes võeti vahi alla 23 tunni jooksul pärast vanglast vabanemist, kui konstitutsioonikohus oli kuulutanud tema pikendatud kohtueelse kinnipidamise põhiseaduse vastaseks ja ebaseaduslikuks; kutsub Gruusia poliitilist eliiti üles keskenduma riigi tulevikule ja hoidma ära poliitilist polariseerumist;

14.  rõhutab, et igasugune süüdistuse esitamine peab olema läbipaistev, erapooletu, tõenditele tuginev, proportsionaalne ja poliitiliselt motiveerimata ning seejuures tuleb rangelt kinni pidada uurimismenetlustest ja nõuetekohasest kohtumenetlusest ning see peab toimuma täielikus kooskõlas õiglase kohtupidamise põhimõtetega, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis;

15.  väljendab muret hiljutiste katsete pärast muuta Gruusia kõige populaarsema sõltumatu telekanali Rustavi 2 omandisuhet; nõuab, et selline poliitikast motiveeritud hirmutamine lakkaks; kordab, et see on eriti murettekitav meediavabaduse vähenemise taustal, on tõsiselt vastuolus assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute vaimuga ning lisaks ohustab Gruusia liikumist Euroopa suunas;

16.  kutsub Gruusia valitsust üles – eriti 2016. aasta parlamendivalimisi silmas pidades – looma sõnavabadust ja meedia mitmekesisust edendav soodne meediavabaduse keskkond ning võimaldama meedial edastada teavet sõltumatult ja objektiivselt ilma poliitilise või majandusliku surveta;

17.  palub, et komisjon ja Euroopa välisteenistus saadaksid Rustavi 2 juhtumit vaatlema ekspertide rühma, kuhu kuuluks kõrgetasemelisi nõuandjaid, sealhulgas Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pensionilolevaid kohtunikke;

18.  avaldab veel kord kindlat toetust Gruusia iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning kordab, et tunneb muret Venemaa vägede jätkuva okupatsiooni pärast Gruusia aladel Abhaasias ja Tskhinvalis / Lõuna-Osseetias; mõistab karmilt hukka Venemaa algatatud nn piiri rajamise protsessi jätkumise ja laienemise halduspiiril, millel on tõsised humanitaartagajärjed; julgustab Gruusiat jätkama püüdlusi jõuda oma kogukondadeni kogu oma territooriumil;

Moldova

19.  väljendab sügavat muret tegeliku süsteemse poliitilise ebastabiilsuse pärast, mis on jätkunud alates viimastest parlamendivalimistest 30. novembril 2014; kahetseb, et Moldova parlament ja selles esindatud erakonnad ei ole veel suutnud moodustada uut valitsust pärast peaminister Valeriu Streleți juhitud valitsuse tagasiastumist 29. oktoobri 2015. aasta umbusaldushääletuse tulemusel; võtab teadmiseks ebaõnnestunud katsed moodustada uut valitsust 4. ja 13. jaanuaril;

20.  on seisukohal, et praegune poliitiline ummikseis Moldovas on jõudnud kriitilise punktini, mis võib destabiliseerida riiki ja selle niigi nõrkasid institutsioone ning ohustada majandust, eriti välismaiste otseinvesteeringute ja maksutulu vähenemise kaudu;

21.  kutsub kõiki Moldova Euroopa-meelseid erakondi üles jätma erimeelsused kõrvale ja täitma oma kohuseid, alustama tõsiselt läbirääkimisi ning lõpetama kriisi, samuti leidma enamuse, kes moodustaks stabiilse valitsuse, mis tegutseks praeguse parlamendi ametiaja lõpuni ja viiks tarbetute viivitusteta jõuliselt ellu kõik vajalikud reformid konkreetsete tulemuste ja täpse ajakavaga nende kohaldamiseks;

22.  kutsub Euroopa-meelseid erakondi üles teadvustama karme geopoliitilisi tagajärgi, kui nende jõupingutused uue valitsuse moodustamiseks konstitutsioonikohtu sätestatud tähtajal 29. jaanuaril 2016 peaksid ebaõnnestuma, mis tähendaks erakorralisi valimisi; rõhutab, et ennetähtaegsed valimised võiksid Euroopa-meelseid erakondi nõrgestada, tõenäoliselt muudaksid need geopoliitilist suunda ja destabiliseeriksid olukorda riigis veelgi;

23.  märgib, et Moldovas on vaja reforme selleks, et juurida välja süsteemne korruptsioon, kaotada nn riigi kaaperdamine, luua sõltumatu, erapooletu ja mittepoliitiline kohtusüsteem, stabiliseerida majandust, täites Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõudmisi, ja tagada järelevalve pangandussektori üle; peab kahetsusväärseks, et poliitilise ebastabiilsuse tõttu, Moldova institutsioonide suutmatuse tõttu tulemusi saavutada ja kokkuleppe puudumise tõttu IMFiga on ELi rahaline abi alates 2015. aasta algusest peatatud; juhib tähelepanu võimalikule maksejõuetusele 2016. aasta alguses, juhul kui poliitiline kriis ei lahene;

24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pikendama kogu vajalikku tehnilist ja finantstoetust Moldova tulevasele valitsusele, järgides ELi Ukraina toetusrühma eeskuju, sealhulgas lähetades Brüsselist ja liikmesriikide pealinnadest eksperte ja ametnikke tegutsema Moldova juhtkonnas, kus nad saaksid reformide elluviimist kohapeal iga päev jälgida ning abiks olla;

25.  kordab, et on vaja jõudu säästmata, poliitilise tahte ja julgusega uurida korruptsiooniskandaali, mille tulemusena varastati pangandussektorist umbes üks miljard eurot (ligikaudu 18 % kohalikust SKPst), ning süüdlased tuleb tuues kohtu ette ja varastatud raha tagastada; kõik eelnimetatud meetmed kujutavad endast poliitikute olulist sammu usalduse taastamiseks ühiskonna silmis;

Ukraina

26.  tunneb heameelt ELi ja Ukraina vahelise põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu jõustumise üle 1. jaanuaril 2016; mõistab siiski hukka asjaolu, et Venemaa Föderatsioon peatas ühepoolselt vabakaubanduslepingu Ukrainaga, kehtestas karmid kaubandustõkked Ukraina ekspordile Venemaale ning takistab kaupade transiiti kolmandatesse riikidesse, rikub Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja muid kahepoolseid kaubanduslepinguid, mis avaldab kahjulikku mõju Ukraina majandusele ja väliskaubandusele; palub nõukogul võtta meetmeid, et ergutada Venemaad kõnealuseid meetmeid parandama ja kaotama; väljendab kavatsust jätkata ELi ja Ukraina vahelise põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu küsimuse käsitlemist asjaomastes Euroopa Parlamendi üksustes;

27.  rõhutab, et komisjon on olnud pooleteise aasta jooksul enneolematult avatud ja teinud suuri pingutusi selleks, et käsitleda kõiki Venemaa kahtluseid seoses põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise tagajärgedega, ning leida praktilisi lahendusi; peab kahetsusväärseks Venemaa suutmatust esitada konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu jõustumine mõjutaks tema oma turgu ja kaubandust; kinnitab, et assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine on potentsiaalselt kasulik ka Venemaale, kuna see aitab kaubandus- ja majandustegevust elavdada ning naabruskonda stabiliseerida;

28.  mõistab veel kord teravalt hukka Venemaa agressiivse ja ekspansiivse poliitika, mis ohustab Ukraina ühtsust, territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust ning ka Euroopa Liitu, ja mõistab hukka Venemaa sõjalise sekkumise ja Ukraina territooriumi okupeerimise, sealhulgas Krimmi ebaseadusliku annekteerimise, millega Venemaa on rikkunud rahvusvahelist õigust ja oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO põhikirjast, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Helsingi lõppaktist ja 5. detsembri 1994. aasta Budapesti memorandumist;

29.  väljendab tõsist muret Minski kokkulepete algselt kokkulepitud tähtajaks (31. detsember 2015) rakendamise pärast; tuletab meelde, et eelkõige lasub sellega seoses vastutus Venemaa ametivõimudel; kordab, et relvarahu rikkumised on oktoobri keskpaigast alates sagenenud, OSCE erakorralise vaatlusmissiooni vaatlejate vabale liikumisele seatakse jätkuvalt piiranguid, Ukraina ei ole saanud tagasi kontrolli kogu oma piiri üle Venemaaga, ajutiselt okupeeritud Luganski ja Donetski oblastite alade kohalike valimiste korraldamise viisi suhtes ei saavutatud kokkulepet ning kõiki vange ja ebaseaduslikult kinnipeetavaid isikuid, näiteks Nadija Savtšenkot või Oleg Sentsovi ei ole vabastatud;

30.  väljendab heameelt nõukogu 21. detsembri 2015. aasta otsuse üle pikendada Minski kokkulepete mittetäitmisest tulenevalt Venemaa Föderatsiooni vastaseid sanktsioone; kordab, et sanktsioonide peatamise eeltingimus on Minski kokkulepete täielik rakendamine;

31.  kiidab Ukrainat viisanõude kaotamise tegevuskava käsitleva positiivse lõpliku eduaruande puhul, mille komisjon avaldas 2015. aasta detsembris; ootab, et Ukraina juhtkond täidaks 2016. aasta esimeses kvartalis oma kohustused korruptsiooni vastu võitlemisel; tunneb heameelt Ukraina ametivõimude järjepidevate jõupingutuste üle täita viisanõude kaotamise tegevuskava tingimusi; usub, et Ukraina rahvas näeb viisavabaduse kiires kehtestamises ennekõike Euroopa-suunalise valikuga kaasnevat käegakatsutavat kasu; ootab komisjonilt konkreetset õigusakti ettepanekut, millega lisatakse Ukraina nende kolmandate riikide loetelusse, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud;

32.  rõhutab, et ainus suurim reforme takistav probleem on sügavalt juurdunud korruptsioon; nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud pühenduksid riigis korruptsiooni likvideerimisele; tunneb heameelt seni tehtud otsuste üle, näiteks korruptsioonivastaste õigusaktide vastuvõtmise ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevate institutsioonide (riiklik korruptsioonivastane büroo, korruptsiooni ennetamise riiklik agentuur ja spetsiaalne korruptsioonivastane prokuratuur) ja mehhanismide loomise üle; soovitab tungivalt kaitsta asjaomaste institutsioonide poliitilist sõltumatust ning tagada nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised ja muud ressursid, täites seeläbi täielikult nii rahvusvahelise üldsuse kui ka ennekõike Ukraina kodanike ootuseid; rõhutab eelkõige seda, et korruptsioonivastase võitlusega tegelevad institutsioonid peavad olema poliitiliselt sõltumatud ning neil peavad olema oma volituste tõeliseks täitmiseks piisavad pädevused ja ressursid; nõuab tungivalt, et ametivõimud ei teeks selles valdkonnas kompromisse ja astuksid vastu erahuvidele, kuna nii Ukrainat toetav rahvusvaheline üldsus kui ka Ukraina kodanikud ise ootavad korruptsioonivastases võitluses kiireid ja käegakatsutavaid tulemusi; tuletab meelde, et edusamme mõõdetakse üksnes tulemuste, mitte heade kavatsuste põhjal;

33.  ootab Ukraina ametivõimudelt kiiret ja jõulist põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätete ja assotsieerimiskava rakendamist; mõistab, et sõjaolukord Ida-Ukrainas on nende jõupingutuste jaoks tõsine takistus; täpsustab siiski, et Ukraina edu ja vastupidavus mis tahes välise vaenlase vastu sõltub ainult tema majanduse ja õigusraamistiku seisukorrast, edukast demokraatiast ja jõukuse kasvust;

34.  kordab, et assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täielik rakendamine toob kaasa suurema stabiilsuse, jätkusuutliku kasvu, pääsu uutele turgudele ning ELi eeskirjadele ja standarditele lähenemise, mis on kasulik majanduskeskkonnale ja muudab otsuste tegemise näiteks hankemenetlustes läbipaistvamaks, loobudes seeläbi postsovetlikest oligarhiale omastest tavadest, mille kohaselt tehakse majandustehingud tagaukse kaudu; on seisukohal, et see annab tavakodanikele käegakatsutavaid tulemusi, luues töökohti ja võimaldades neil tegutseda riigis, kus on toimivad ja tugevad institutsioonid, mis tavainimesi austavad ja väärikalt kohtlevad;

35.  on seisukohal, et taastamaks Ukraina rahva täieliku usalduse Ukraina praeguste ametivõimude reformipüüdluste siirusesse, tuleb kohtuasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste reformi käsitleda pikaajalise prioriteedina; on arvamusel, et reformid peaksid tagama sõltumatute spetsialistide uue põlvkonna, kelle esindajad määratakse ametisse erapooletute ja konkurentsil põhinevate valikumenetluste alusel; rõhutab, et peaprokurör peaks uuesti teenima rahva usalduse, tuues Euromaidani protestijate tapjad kohtu ette; on seisukohal, et kohtusüsteemi sõltumatus, menetluste läbipaistvus ja depolitiseerimine on äärmiselt olulised; on seisukohal, et vaja on luua tõeliselt toimiv õigusriik; rõhutab, et edusammud muutuvad nähtavateks siis, kui minevik on selgelt hüljatud ja tavainimesed teavad, et kohtusüsteem on tavainimeste poolel, mitte nende poolel, kellel on raha selle äraostmiseks, nagu see on toimunud viimase kahe aastakümne vältel;

35.  tunneb heameelt detsentraliseerimise ja kohtusüsteemi valdkonnas käimasoleva põhiseadusliku reformi üle; tuletab meelde, et Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon avaldas põhiseaduse muudatusettepanekute mõlema paketi suhtes positiivsed soovitused; rõhutab, et kohtusüsteemi puudutavate muudatusettepanekute vastuvõtmine sillutab teed kohtusüsteemi ulatuslikule reformimisele, ja väljendab seetõttu heameelt Ukraina parlamendi hiljutise otsuse üle saata kõnealused muudatusettepanekud konstitutsioonikohtusse; rõhutab asjaolu, et detsentraliseerimist puudutavad muudatusettepanekud annavad – lisaks sellele, et need kajastavad Minski kokkulepete nõuet – otsustava panuse riigi moderniseerimisse; kutsub seetõttu Ukraina parlamenti üles teisel lugemisel viivitamata kõnealuseid muudatusettepanekuid vastu võtma;

36.  väljendab muret Ukraina majanduse olukorra ja riigi üldise finantsolukorra pärast; võtab teadmiseks selle, et majanduslike näitajate stabiliseerimises on saavutatud mõningaid edusamme; tunneb heameelt Ukraina ja tema võlausaldajate vahel 2015. aasta septembris võla vähendamise osas saavutatud otsustava tähtsusega kokkuleppe üle; tuletab meelde, et rahvusvaheline kogukond, eelkõige EL ja Euroopas asuvad rahvusvahelised finantsasutused, Rahvusvaheline Valuutafond ja abiandjad üksikutest riikidest on lubanud anda enneolematu, ligi 20 miljardi euro suuruse summa; on seisukohal, et selle summa väljamaksmine peab olema rangelt seotud reformidega seoses tehtavate käegakatsutavate edusammude, eesmärkide ja elluviimise tähtaegadega; on arvamusel, et majanduse dereguleerimine ja monopolide kaotamine peab jätkuvalt olema prioriteet, samuti täiendavad regulatiivsed reformid, tõeline erastamine, eelarvereformid, läbipaistvuse suurendamine ja soodsa investeerimiskliima loomine; väljendab heameelt hiljuti asutatud parema õigusloome büroo üle, mis peab seda eesmärki täitma; nõuab Ukraina ekspertide ringi ja ELi ekspertide aktiivset kaasamist, et nad annaksid sõltumatuid eksperdiarvamusi ja jälgiksid reformide elluviimise protsessi;

37.  tunnustab ELi-Ukraina parlamentaarse assotsieerimiskomitee tulemuslikku ja aktiivset tööd Ukraina poliitilise, julgeoleku- ja majandusolukorra jälgimisel, samuti komitee pühendumist Ukraina ametivõimude algatatud ELi poole suunatud üldise reformiprotsessi parandamisele ja toetamisele; tuletab meelde Ukraina Ülemraada ja Euroopa Parlamendi vahel 2015. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, millega luuakse kahe parlamendi vahel ühine raamistik parlamendi toetuse ja suutlikkuse suurendamise jaoks; tuletab meelde, et praegu on käimas vajaduste hindamise missioon, et panna paika Euroopa Parlamendi poolt Ukraina Ülemraadale antava toetuse viis;

38.  rõhutab vajadust tugevdada Ukraina kodanikuühiskonda, et ta saaks ametivõime nõustada ja neid toetada lubatud reformide elluviimisel ning tõhusalt tegutseda järelevalvaja ja rikkumistest teatajana; tunneb heameelt ekspertide ringi ja Ülemraada vahelise tõhusa koostöö üle reformiprotsessis ning assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamises; kiidab asjaolu, et Ülemraada prioriteedid kujundatakse kodanikuühiskonnaga peetava ulatusliku dialoogi tulemusena; nõuab tõhusamat tegutsemist äriringkondade, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu pakutavatest konkreetsetest võimalustest; kutsub muid riiklikke institutsioone tegema koostööd kodanikuühiskonnaga, kuna assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine vajab tõelist toetust ja ühiskonna poolt aktsepteerimist, mida on võimalik saavutada üksnes dialoogi ja arvamuste vahetuse kaudu;

39.  väljendab sügavat muret inimõiguste rikkumiste pärast Ida-Ukrainas ja Krimmis, mis on Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseaduslikult annekteeritud ning kus krimmitatarlaste ja teiste vähemuste, eriti usuvähemuste inimõigusi sihikindlalt rikutakse, kuna avalik kord on seal täielikult kokku varisenud;

40.  rõhutab, et EL peab koos Ukraina ametivõimudega pöörama rohkem tähelepanu Ukraina humanitaarkriisile ning käsitlema katastroofilist humanitaarolukorda, eelkõige riigisiseste põgenike olukorda; kiidab Ukraina ametivõimude, komisjoni, liikmesriikide ja laiema rahvusvahelise üldsuse poolt olukorra parandamiseks tehtud pingutusi; kordab oma varasemaid üleskutseid, et komisjon suurendaks ELi humanitaarabi nähtavust, ning rõhutab, et see on selge viis kriisipiirkondades elavate inimeste poolehoiu võitmiseks; rõhutab, et EL peab andma Ukrainale täiendavat finantsabi, et aidata riigil toime tulla raske humanitaarkriisiga;

41.  väljendab sügavat muret Madalmaades peatselt toimuvat ELi ja Ukraina assotsieerimislepingut / põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut käsitlevat konsultatiivset rahvahääletust ümbritseva konteksti pärast; loodab, et Madalmaade elanikud langetavad oma otsuse lepingu antava kasu alusel ja mõistavad, millist konkreetset mõju see avaldab ELile ja eelkõige Madalmaadele; ootab Madalmaade valitsuselt selgitust selle kohta, milliseid samme ta kavatseb astuda rahvahääletuse tulemuste selgumisel;

°

°  °

42.  rõhutab, et assotsieerimislepingute allkirjastamine ja ratifitseerimine ei ole ELi ja Gruusia, Moldova ja Ukraina suhetes lõppeesmärk ning juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on Gruusial, Moldoval ja Ukrainal nagu igal teisel Euroopa riigil võimalus ELi liikmeks saada ning nad võivad esitada Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse, eeldusel et nad peavad kinni demokraatia põhimõtetest, austavad põhivabadusi ning inim- ja vähemuste õigusi ning tagavad õigusriigi põhimõtete järgimise;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Gruusia, Moldova ja Ukraina presidentidele, peaministritele ja parlamentide spiikritele, Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Komisjoni presidendile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile ning Madalmaade välisministrile.

Õigusalane teave