Menetlus : 2016/2747(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0734/2016

Esitatud tekstid :

B8-0734/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/06/2016 - 12.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 171kWORD 70k
1.6.2016
PE596.900v01-00
 
B8-0734/2016

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust (2016/2747(RSP))


Sylvie Goddyn fraktsiooni ENF nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust (2016/2747(RSP))  
B8-0734/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust kohtuasjas T-521/14 Rootsi Kuningriik vs. Euroopa Komisjon(4), milles Rootsi Kuningriik, keda teiste hulgas toetas Euroopa Parlament, esitas komisjoni vastu hagi, kuna komisjon ei ole võtnud vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks konkreetsed teaduslikud kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artiklit 36,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 168,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 8 ja ELi toimimise lepingu artiklit 234,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 22. märtsi 2016. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile ((2016)1416502),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta novembri ettepanekut bisfenool Ad (BPA) toiduga kokkupuutuvates materjalides käsitleva uue meetme kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta avaldust sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et määrus (EL) nr 528/2012 põhineb ettevaatusprintsiibil ning selle eesmärk on tagada, et toimeainete ja biotsiidide tootmine ning turul kättesaadavaks tegemine ei tooks kaasa kahjulikke mõjusid inimeste või loomade tervisele või vastuvõetamatut mõju keskkonnale;

B.  arvestades, et määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt oli komisjon kohustatud võtma hiljemalt 13. detsembril 2013 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks;

C.  arvestades, et komisjon ei ole eelnimetatud delegeeritud õigusakte ei enne ega pärast 13. detsembrit 2013 vastu võtnud;

D.  arvestades, et Üldkohus otsustas oma 16. detsembri 2015. aasta otsuses, et komisjonil oli selge, täpne ja tingimusteta kohustus võtta delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks eelnimetatud teaduslikud kriteeriumid, vastu hiljemalt 13. detsembril 2013;

E.  arvestades, et Üldkohus lükkas tagasi konkreetse õigusliku väite, mille komisjon esitas oma tegevusetuse põhjendamiseks, ning otsustas oma otsuse punktis 74 ühemõtteliselt, et ükski määruse (EL) nr 528/2012 säte ei nõua teaduslike riskipõhiste kriteeriumite mõju hindamist;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2016. aasta täiskogu istungil teatas komisjon, keda esindas tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Povilas Andriukaitis, et mõjuhinnang „on kriteeriumite suhtes edasiste otsuste tegemisel kasulik ja isegi esmatähtis vahend“ ning lisaks, et komisjon kavatseb esitada „esiteks rakendusmääruse, mis sisaldab kriteeriume, mida kohaldatakse taimekaitsetoodete määruse ja kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamisalasse kuuluvate keemiliste ainete suhtes“ ning „teiseks delegeeritud õigusakti biotsiidide määruse raames kohaldatavate kriteeriumite kohta“;

G.  arvestades, et president Juncker kinnitas oma eelnimetatud 22. märtsi 2016. aasta kirjas Euroopa Parlamendi presidendile, et komisjon kavatseb kõigepealt küsida õiguskontrollikomitee arvamust mõjuhinnangu kohta, kuigi Üldkohus otsustas, et ükski määruse (EL) nr 528/2012 säte ei nõua teaduslike riskipõhiste kriteeriumite mõju hindamist;

H.  arvestades, et need avaldused annavad kinnitust määruse (EL) nr 528/2012 ja Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsuse jätkuvast, pidevast ja korduvast rikkumisest;

I.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 266 esimeses lõigus on sätestatud, et „[i]nstitutsioonilt, organilt või asutuselt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks või kelle toimingu tegematajätmine on tunnistatud aluslepingutega vastuolus olevaks, nõutakse Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist“;

J.  arvestades, et seetõttu on selline korduv nõuete mittetäitmine selge aluslepingute rikkumine;

K.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1935/2004 aluseks on põhimõte, et toiduga otse või kaudselt kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid või esemed peavad olema piisavalt inertsed, et neist ei kanduks toitu aineid kogustes, mis võiksid ohustada inimeste tervist või põhjustada vastuvõetamatut muutust toidu koostises või toidu organoleptiliste omaduste halvenemist;

L.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 18 on ette nähtud, et kui liikmesriigil on uue teabe või olemasoleva teabe ümberhindamise tõttu piisavalt alust järeldada, et materjali või eseme kasutamine on ohtlik inimeste tervisele, võib ta konkreetsete ELi eeskirjade, näiteks plaste käsitlevate eeskirjade kohaldamise ajutiselt peatada või seda ajutiselt piirata; arvestades, et samade eeskirjade kohaselt on komisjonil siis kohustus otsustada nende meetmete vajalikkuse üle, vajaduse korral pärast Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) arvamuse saamist, ning võtta meetmeid nende vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks;

M.  arvestades, et mitu liikmesriiki on nende kaitsemeetmete alusel riigi tasandil keelustanud sisesekretsioonisüsteemi kahjustada võivate ainete kasutamise toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides, samuti muudes materjalides, näiteks pindmaterjalides; arvestades, et Taani ja Belgia on riigi tasandil keelustanud BPA kasutamise imikutele ja väikelastele mõeldud toiduga kokkupuutuvates materjalides, Rootsi on selle keelustanud ainult imikutele ja väikelastele mõeldud toiduga kokkupuutuvate materjalide pindmaterjalides ja lakkides ning Prantsusmaa kõigis toidupakendites, -anumates ja -nõudes;

N.  arvestades, et komisjoni õiguslik kohustus tegutseda kehtib nende liikmesriikide suhtes, kes on esitanud põhjused artikli 18 kasutamiseks, nimelt Prantsusmaa, Taani ja Belgia; arvestades, et need liikmesriigid ja lisaks Rootsi teatasid oma meetmetest niivõrd, kui need puudutavad materjale, mille kohta puuduvad konkreetsed ühtlustatud meetmed ELi tasandil, nagu nõutakse 2015/1535 teatamiskorraga;

O.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 alus on põhimõte tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse;

1.  tõstab esile komisjoni suutmatust tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse;

2.  tuletab meelde, et komisjon ei täitnud oma kohustust võtta vastu delegeeritud õigusaktid, nagu nõutakse määruses (EL) nr 528/2012;

3.  tuletab meelde, et komisjoni kohustus oli määrata kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks ning et samal ajal on komisjoni 19. mai 2015. aasta parema õigusloome suuniste kohaselt mõju hindamiste eesmärk andmete kogumine, et hinnata edasiste õiguslikult siduvate või mittesiduvate liidu meetmete võtmise õigustatust ning seda, kuidas neid meetmeid saaks parimal viisil kujundada soovitud poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

4.  peab vastuvõetamatuks, et isegi pärast Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsuses avaldatud hukkamõistu ei ole komisjon esitanud delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks konkreetsed teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks;

5.  mõistab hukka komisjoni võltsid ja mõttetühjad katsed oma tegevust edasi lükata ning tema katse õigustada vajadust võtta vastu mõjuhindamine, mida õigusaktidega ei nõuta, kui on juba avalikult teada, et teda mõjutavad tööstuse lobirühmad, WTO ja Ameerika Ühendriigid, et ta ei avaldaks teaduslikke kriteeriumeid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks;

6.  rõhutab, et komisjon on aluslepinguid rikkunud ka sellega, et ta ei ole võtnud kõiki Üldkohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid;

7.  palub, et komisjon lubaks liikmesriikidel otsustada keelustada selliste toodete kasutamine ja importimine, mida nad peavad sisesekretsioonisüsteemi kahjustajateks;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)

ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(3)

ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(4)

Üldkohtu 16. detsembri 2015. aasta otsus, Rootsi Kuningriik vs. Euroopa Komisjon, kohtuasi T-521/14, ECLI:EU:T:2015:976.

(5)

http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/2015_sante_534_bpa_measure_en.pdf.

Õigusalane teave