Resolutsiooni ettepanek - B8-1085/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-1085/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) seemned

3.10.2016 - (D046172/00 – 2016/2920(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 106 lõigetele 2 ja 3

Esitajad: Bart Staes, Lynn Boylan, Guillaume Balas, Sirpa Pietikäinen, Eleonora Evi Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon  

Menetlus : 2016/2920(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-1085/2016
Esitatud tekstid :
B8-1085/2016
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-1085/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) seemned

(D046172/00 – 2016/2920(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) seemned (D046172/00),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta[1], eriti selle artikli 18 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) viimati 24. veebruaril 2012. aastal muudetud teaduslikku arvamust, millega ajakohastatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses viljelemise eesmärgil kasutatava kahjuresistentse maisiga 1507[2],

–  võttes arvesse EFSA 18. oktoobri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega täiendatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses viljelemise eesmärgil kasutatava kahjuresistentse maisiga 1507[3],

–   võttes arvesse EFSA 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega ajakohastatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses geneetiliselt muundatud kahjuresistentse maisiga MON 810[4],

–  võttes arvesse EFSA 6. detsembri 2012. aasta teaduslikku arvamust, millega täiendatakse keskkonnaohu hindamise järeldusi ja riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi seoses viljelemise eesmärgil kasutatava geneetiliselt muundatud kahjuresistentse maisiga Bt11 ja MON 810[5],

–   võttes arvesse EFSA 28. mai 2015. aasta teaduslikku arvamust, millega uuendatakse riskijuhtimissoovitusi kaitsealustes elupaikades elavate, kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuute piiramiseks Bt-maisi õietolmuga[6],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[7] artikleid 11 ja 13,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507)[8],

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et äriühingud Pioneer Overseas Corporation ja Dow AgroSciences Europe Ltd esitasid 2001. aastal Hispaania pädevale asutusele taotluse (viide C/ES/01/01) geneetiliselt muundatud maisi 1507 nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kohaselt turule laskmiseks[9]; arvestades, et 2003. aastal esitati direktiivi 2001/18/EÜ[10] kohaselt uuendatud taotlus;

B.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisis 1507 tekib valk Cry1F, mille puhul on tegemist valguga Bt (mis on saadud toimeaine Bacillus thuringiensis`e alamliigist kurstaki), mis annab vastupidavuse Ostrinia nubilalise ja teatavate teiste liblikalistest kahjurite suhtes, nagu Sesamia spp, Spodoptera frugiperda, Agrotis ipsilon ja Diatraea grandiosella, ning valk Pat, mis annab sellele vastupidavuse herbitsiidi glufosinaatammooniumi suhtes;

C.  arvestades, et glufosinaat on liigitatud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid; arvestades, et ainete puhul, mis on juba heaks kiidetud, kohaldatakse välistamiskriteeriume siis, kui luba on vaja uuendada; arvestades, et glufosinaat on heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõpeb 2017. aastal; arvestades, et 2017. aastal peaks glufosinaadi kasutamine seetõttu põhimõtteliselt lõppema;

D.  arvestades, et direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26c lõike 2 kohaselt on geneetiliselt muundatud maisi 1507 kasvatamine keelatud järgmistel territooriumitel: Valloonia (Belgia); Bulgaaria; Taani; Saksamaa (välja arvatud teadusuuringute eesmärgil); Kreeka; Prantsusmaa; Horvaatia; Itaalia; Küpros; Läti; Leedu; Luksemburg; Ungari; Malta; Madalmaad; Austria; Poola; Sloveenia; Põhja-Iirimaa (Ühendkuningriik); Šotimaa (Ühendkuningriik); Wales (Ühendkuningriik);

E.  arvestades, et EFSA hinnangul on tõendatud, et umbes 95–99 % õhus levivast õietolmust langeb maha tolmuallikast 50 meetri raadiuses, kuigi vertikaalsed tuuleiilid ja või puhangud õietolmu mahalangemise ajal võivad tõsta selle kõrgele õhku ja levitada seda kuni mitme kilomeetrini küündivate vahemaade taha;

F.  arvestades, et EFSA GMO-komisjon tõi maisi 1507 kasvatamisega seotud probleemina välja asjaolu, et liblikalistest kahjuritel võib valgu Cry1F suhtes välja areneda vastupidavus, sest vastupidavuse väljaarenemine võib põhjustada kahjuritõrje tavade muutmise, millel võib olla keskkonnale kahjulik mõju;

G.  arvestades, et Hispaanias leidub hariliku maisi eelkäijat teosintet alates 2009. aastast; arvestades, et teosinte populatsioonid võivad võtta üle geneetiliselt transgeense DNA, mis pärineb geneetiliselt muundatud maisilt MON810, mida kasvatatakse osades Hispaania piirkondades, kus teosinte kiiresti levib; arvestades, et võib toimuda geenisiire teosintesse, mis paneb ta tootma Bt-toksiini, ning annab maisi ja teosinte hübriididele võrreldes kohalike teosinte taimedega suurema kohastumisvõime; arvestades, et sellise arenguga kaasneb tõsine oht nii põllumajandustootjate kui ka keskkonna jaoks;

H.  arvestades, et Hispaania pädevad ametiasutused teavitasid komisjone teosinte olemasolust Hispaania maisipõldudel, sealhulgas selle väga piiratud määral esinemisest geneetiliselt muundatud maisi põldudel; arvestades, et kättesaadavate andmete kohaselt tuvastati teosinte esinemist ka Prantsusmaal;

I.  arvestades, et 13. juulil 2016 palus komisjon EFSA-l hinnata 2016. aasta septembri lõpuks, kas olemasoleva teadusliku kirjanduse või muude asjakohaste andmete kohaselt esineb uusi tõendeid, mis muudaksid järeldusi ja soovitusi EFSA teaduslikes arvamustes, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810, Bt11, 1507 ja GA21 kasvatamist;

J.  arvestades, et oma rakendamisotsuse eelnõu punktis 24 väidab komisjon, et EFSA hindas kahte nn vastuvõetavat kohaliku suremuse määra (0,5 % ja 1 %); arvestades, et oma 28. mai 2015. aasta teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse uuendatakse riskijuhtimissoovitusi kaitsealustes elupaikades elavate, kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuute piiramiseks Bt-maisi õietolmuga, rõhutas EFSA tegelikult selgelt, et EFSA GMO-komisjon kasutab kõiki illustreerivalt toodud konkreetseid kaitsetasemeid ainult näitena ning et kõiki kohaldatavad künnised peavad vajaduse korral olema vabalt kehtestatavad ja muudetavad ELis kasutatavate kaitse-eeskirjade kohaselt;

K.  arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõus on valitud kohaliku suremuse määr alla 0,5% ning otsuse lisas nähakse ette, et isoleerimiskaugus maisi 1507 põllu ja direktiivi 2004/35/EÜ artikli 2 lõike 3 kohaselt kaitstud elupaiga vahel on vähemalt 20 meetrit, kuigi EFSA arvamuses on selgelt öeldud, et isegi väga tundlike mittesihtliblikaliste vastsete kohaliku suremuse vähendamiseks kuni ja alla 0,5 % oleks vaja kehtestada kaitsealuse elupaiga ja lähima maisi 1507 põllu vahel 30-meetrine isoleerimiskaugus, mis on komisjoni välja pakutud vahemaast suurem;

L.  arvestades, et EFSA 28. mai 2015. aasta teaduslikus arvamuses, millega ajakohastatakse riskijuhtimist käsitlevaid soovitusi, et piirata kaitsealustes elupaikades elavate kaitsekaalutlustel jälgitavate mittesihtliblikaliste kokkupuudet Bt-maisi õietolmuga, on öeldud, et praegustest andmetest ei piisa Bt-ga kokkupuutest põhjustatud vastsete suremuse osakaalu määramiseks üldise suremuse kontekstis;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõuga ületatakse direktiivis 2001/18/EÜ sätestatud rakendamisvolitusi;

2.  peab EFSA riskihinnangut GMO-maisi kasvatamise kohta ja komisjoni esitatud riskijuhtimissoovitusi puudulikuks;

3.  on arvamusel, et komisjoni rakendusotsus on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ eesmärgiga, mille kohaselt tuleb ettevaatusprintsiipi järgides ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid ning tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse, kui geneetiliselt muundatud organisme viiakse keskkonda muul eesmärgil kui nende turuleviimine ühenduses ja kui ühenduses viiakse geneetiliselt muundatud organisme turule toodetena või toodete koostises;

4.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.