Menetlus : 2016/2956(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1166/2016

Esitatud tekstid :

B8-1166/2016

Arutelud :

PV 26/10/2016 - 12
CRE 26/10/2016 - 12

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0422

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 270kWORD 77k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1159/2016
24.10.2016
PE593.592v01-00
 
B8-1166/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Põhja-Iraagis Mosulis (2016/2956(RSP))


Lars Adaktusson, Cristian Dan Preda, Elmar Brok, Esther de Lange, György Hölvényi, Michèle Alliot-Marie, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Põhja-Iraagis Mosulis (2016/2956(RSP))  
B8-1166/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone – 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis(1), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta(2), eelkõige selle punkti 4, 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni naiste röövimise ja väärkohtlemise kohta Iraagis(3), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)(4), eelkõige selle punkti 27, 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni hiljutiste ISISe/Da’eshi rünnakute ja inimröövide kohta Lähis-Idas, eelkõige assüürlaste vastu(5), eelkõige selle punkte 2, 5 ja 8, 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(6), eelkõige selle punkte 129 ja 112, 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2015. aasta istungjärguks(7), eelkõige selle punkte 66 ja 67, 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt(8), 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kristlaste tagakiusamise kohta kogu maailmas seoses üliõpilaste tapmisega Keenias terrorirühmituse Al-Shabaab poolt(9) ning 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt(10), eelkõige selle punkte 11, 12 ja 14,

–  võttes arvesse nõukogu 23. mai 2016. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Da’eshi ohu kohta, 14. detsembri 2015. aasta järeldusi Iraagi kohta, 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Da’eshi ohu kohta, 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISILi/Da’eshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis, 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta, 14. aprilli 2014. aasta ja 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi Süüria kohta ning 15. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi kohta,

–  võttes muu hulgas arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta; ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks; ELi suuniseid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu; suuniseid kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta seoses piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamisega; ELi suuniseid laste ja relvakonfliktide kohta; ELi suuniseid laste õiguste edendamise ja kaitse kohta ja ELi inimõigustealaseid suunised sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. jaanuaril 2016 vastu võetud resolutsiooni 2091 (2016) välisvõitlejate kohta Süürias ja Iraagis,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige resolutsioone 2299 (2016) ja 2249(2015), milles mõistetakse hukka ISISe/Da’eshi hiljutised terrorirünnakud,

–  võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 2. oktoobri 2013. aasta kaalutlusi Iraagi esitatud aruande kohta; ÜRO lapse õiguste komitee 3. märtsi 2015. aasta lõppjäreldusi Iraagi esitatud aruande kohta; ÜRO pealesunnitud kadumisi käsitleva komitee 13. oktoobri 2015. aasta lõppjäreldusi Iraagi esitatud aruande kohta; ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee 27. oktoobri 2015. aasta lõppjäreldusi Iraagi esitatud aruande kohta ja ÜRO inimõiguste komitee 3. detsembri 2015. aasta lõppjäreldusi Iraagi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et operatsioon Mosuli vabastamiseks ISISe/Da’eshi käest on alanud ning arvestades, et kõik Põhja-Iraagi sisepiire käsitlevad lahendamata vaidlused, kui nende lahendamises ei osale ISISe/Da’eshi vastu võitlevad sõjalised jõud ja rahvusvaheline kogukond tervikuna, võivad takistada piirkonna ülesehitamist ja põgenike tagasipöördumist, kujutades seega ohtu piirkonna kõige haavatavamate vähemuste püsimajäämisele tulevikus;

B.  arvestades, et Niineve tasandik, Tal Afar ja Sinjar ning piirkond laiemalt on olnud kristlaste (kaldealased/süürlased/assüürlased), jeziidide, sunniitide ja šiiidi araablaste, kurdide, šabakkide, türkmeenide, kakaide, saabalaste ehk mandalaste ja teiste kogukondade esivanemate kodukoht, kus nad elasid sajandeid üldise pluralismi, stabiilsuse ja kogukondliku koostöö vaimus vaatamata väljastpoolt pärit vägivalla- ja tagakiusamise perioodidele, ning seda kuni käesoleva sajandi alguseni, kuni ISIS/Da’esh okupeeris 2014. aastal suure osa kõnealusest piirkonnast;

C.  arvestades, et 2003. aastal oli Iraagis üle 1,5 miljoni kristlase, kuid praeguseks on nende arv vähenenud 200 000–350 000ni ning paljud neist elavad vaesuses ja ebakindluses;

D.  arvestades, et kristlaste ja teiste vähemuste olemasolu Iraagis ja Lähis-Idas laiemalt on ühiskonna jaoks alati väga tähtis olnud, sest nad on aidanud märkimisväärselt kaasa poliitilise stabiilsuse saavutamisele, ja arvestades, et nende vähemuste kadumine piirkonnast muudab olukorra veel ebastabiilsemaks;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas 4. veebruaril 2016. aastal, et „ISIS/Da’esh teostab genotsiidi kristlaste ja jeziidide ning teiste usu- ja etniliste vähemuste vastu, kes ei nõustu ISISe/Da’eshi islamitõlgendusega“, ning et „selline tagakiusamine, julmused ja rahvusvahelised kuriteod kujutavad endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid“;

F.  arvestades, et koos Euroopa Parlamendiga on ka Euroopa Nõukogu, USA välisministeerium, USA kongress, Ühendkuningriigi parlament, Austraalia parlament ning teised riigid ja institutsioonid tunnistanud, et ISISe/Da’eshi sooritatud julmused usu- ja rahvusvähemuste vastu Iraagis hõlmavad ka sõjakurjategusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament on palunud rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas ELil ja selle liikmesriikidel, tagada vajalikud julgeolekutingimused ja väljavaated oma kodumaalt lahkuma või põgenema sunnitud isikutele, et nad saaksid võimalikult kiiresti kasutada oma õigust pöörduda tagasi kodumaale, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 lõikes 2 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 12 lõikes 4, säilitada oma kodu, maa, kinnis- ja vallasvara, oma kirikud, usulised ja kultuurilised paigad, ning et anda neile võimalus ohutuks ja väärikaks eluks ja tulevikuks, et nad saaksid võrdsete kodanikena täielikult osaleda oma riigi ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus ning poliitikas;

H.  arvestades, et Iraagi põhjaosa vabastamine ISISe/Da’eshi käest võib tekitada korduva ja üha ulatuslikuma ümberasumise ja intensiivsemad rändevood, mis usujuhtide sõnul muudab kristlaste lõpliku väljarändamise väga tõenäoliseks stsenaariumiks, kui ei kohaldata kooskõlastatud humanitaartegevust, millesse on kaasatud usupõhised abiorganisatsioonid;

I.  arvestades, et Euroopa Parlament on rõhutanud, kui oluline on, et rahvusvaheline üldsus kindlustaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega kaitse ja abi, sealhulgas sõjalise kaitse ja abi kõigile, näiteks etnilistele ja usuvähemustele, keda nn ISIS/Daesh ja muud terroriorganisatsioonid Lähis-Idas ründavad, ja kindlustaks neile inimestele osaluse tulevastes püsivates poliitilistes lahendustes;

J.  arvestades, et Euroopa Parlament toonitanud, et tähtis on tagada turvaline pelgupaik kaldealastele, süürlastele ja assüürlastele ning teistele ohustatud rühmadele Iraagis Niineve tasandikul, kus paljud etnilised ja usuvähemused on läbi aegade olnud suurel arvul esindatud ja kus nad on rahumeelselt kõrvuti elanud;

K.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 60–/1 (2005) märgitakse, et igal riigil on kohustus kaitsta oma elanikkonda genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusvastaste kuritegude eest;

L.  arvestades, et Iraagi põhiseaduse artikliga 2 tagatakse kõigi üksikisikute täielikud usulised õigused, usuvabadus ja usutavade järgimise vabadus;

M.  arvestades, et Iraagi põhiseaduse artikliga 125 tagatakse mitmesuguste rahvusrühmade, nagu türkmeenide, kaldealaste, assüürlaste ja kõikide teiste administratiivsed, poliitilised, kultuurilised ja hariduslikud õigused;

N.  arvestades, et sõjalised jõud jätkavad ISILi tõrjumist Iraagi põhjaosas, kooskõlastatult Iraagi julgeolekujõudude, Kurdistani piirkondliku valitsuse pešmerga rühmituste ja riikliku julgeoleku tagamise missiooniga põlisrahvaste kohalike julgeolekujõudega;

O.  arvestades, et põlisrahvaste kogukondade tagasipöördumine oma esivanemate kodukohta Niineve tasandikul, Tal Afaris ja Sinjaris ning nende kogukondade majanduslik taastumine viisil, mis annab võimaluse mitmesuguste etniliste ja usukogukondade arenguks, soodustab Iraagi stabiilsust ja on rahvusvahelise üldsuse julgeoleku huvides;

P.  arvestades, et Niineve tasandiku, Tal Afaris ja Sinjari kogukondade enesemääramine kohalikul tasandil ja julgeoleku kaitse Iraagi Vabariigi föderaalses raamistikus taastaks ja säilitaks selle piirkonna põlisrahvaste põhilised inimõigused, sealhulgas omandiõiguse;

Q.  arvestades, et mitmed kristlaste (kaldealased/süürlased/assüürlased), jeziidide ja türkmeenide juhid on väljendanud toetust Niineve tasandikku, Tal Afari ja Sinjari hõlmavale autonoomsele halduspiirkonnale;

R.  arvestades, et Iraagi peaminister Haider al-Abadi märkis 15. aprillil 2015, et kui riiki ei detsentraliseerita, siis laguneb see koost; ta ei näinud detsentraliseerimisel mingeid piiranguid;

1.  väljendab Iraagi Vabariigile ja selle rahvale toetust poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult elujõulise ja jätkusuutliku provintsi tunnustamisel Niineve tasandikul, Tal Afari ja Sinjari piirkonnas, mis on kooskõlas piirkonna põlisrahvaste enesemääramise seaduslike väljendusvormidega;

2.  rõhutab, et Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põliselanike – kelle hulgast paljud on Iraagi sees ümber asustatud – õigus pöörduda tagasi oma esivanemate kodukohta peaks olema ELi, selle liikmesriikide ja rahvusvahelise kogukonna toetatava Iraagi valitsuse jaoks poliitiline prioriteet;

3.  rõhutab, et Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põlisrahvaste tagasipöördumisel oma kodukohta Iraagi Vabariigi valitsuse ja Kurdistani piirkondliku omavalitsuse toel tuleks täielikult taastada nende inimeste inimõigused, sh omandiõigused, eelistades omandiõiguse taotlejate hulgast just neid inimesi;

4.  rõhutab, et Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põliskogukondadel – kristlastel (kaldealased/süürlased/assüürlased), jeziididel, türkmeenidel jt – on õigus ohutusele, turvalisusele ja enesemääramisele Iraagi Vabariigi föderaalses struktuuris;

5.  nõuab tungivalt, et Iraagi valitsus ja Kurdistani piirkondlik omavalitsus, samuti EL ja selle liikmesriigid, rahvusvaheline kogukond ja rahvusvahelised osalejad tagaksid Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari territoriaalse puutumatuse ja julgeoleku;

6.  nõuab, et Iraagi valitsus ja selle rahvusvahelised partnerid seaksid prioriteediks Iraagi Vabariigi vaidlusaluste sisepiiridega seotud küsimuste rahumeelse lahendamise;

7.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid, ISILi vastane koalitsioon, rahvusvaheline kogukond ja rahvusvahelised osalejad teeksid koostööd Iraagi Vabariigi keskvalitsuse ja piirkondlike valitsustega, et saavutada Niineve tasandikul, Tal Afaris ja Sinjaris jätkusuutlik julgeolekukokkulepe;

8.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid ning ÜRO ja selle liikmesriigid teeksid koostööd Iraagi Vabariigi keskvalitsuse piirkondlike valitsustega ning kõigi asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste osalistega, et teostada järelevalvet Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari põlisrahva – kes praegu on riigisisesed põgenikud, pagulased või mujal varjupaika otsivad inimesed – rahumeelse taasintegreerimise üle nende esivanemate kodukohta;

9.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid ning ÜRO ja selle liikmesriigid teeksid koostööd Iraagi Vabariigi keskvalitsuse piirkondlike valitsustega, sealhulgas Kurdistani piirkondliku omavalitsusega, et kehtestada Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari piirkond vaidlusteta territooriumina, mille poliitilised esindajad on põlisrahvad ja piirkonna kogukonnad; rõhutab Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari tulevaste haldusasutuste kutsealase suutlikkuse suurendamise olulisust ning seda, et EL ja selle liikmesriigid ning rahvusvaheline kogukond peaksid pakkuma vastavat koolitust;

10.  ergutab ELi ja selle liikmesriike ning rahvusvahelist kogukonda toetama Iraagi valitsust, et rakendada otsus, millega luuakse Niineve tasandiku provints, kooskõlas valitsuskabineti 21. jaanuari 2014. aasta otsusega, et riiki veelgi detsentraliseerida ja luua ka Tal Afari ja Sinjari provintsid ning toetada uusi provintside haldusasutusi oma täieliku potentsiaali saavutamisel kooskõlas põlisrahvaste enesemääramise seaduslike väljendusvormidega;

11.  ergutab ELi liikmesriike lisama kohalikke julgeolekujõude nende jõudude loetellu, kellele on lubatud abi anda; on seisukohal, et kohalikud julgeolekujõud peaksid hõlmama jõudusid, kelle ülesandeks on Niineve tasandiku, Tal Afari ja Sinjari ning muude piirkondade eriti haavatavate etniliste ja usukogukondade kaitsmine džihaadi-salafismi ohu eest; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid annaksid kohalikele julgeolekujõududele vahendid oma kodumaa pikaajaliseks kaitseks;

12.  nõuab, et Iraagi valitsus annaks ELi ja liikmesriikide toel vahendid varem ISISe/Da’eshi poolt okupeeritud alade demineerimiseks ning teeks koostööd vähemusi esindavate kohalike nõukogudega, et tagada toimiv kooskõlastamine ja vältida viivitusi, mis võivad takistada pagulaste ja riigisiseste põgenike naasmist;

13.  nõuab tungivalt, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond intensiivistaksid pingutusi, et lahendada humanitaarprobleemid, millega Iraani rahvas, eriti lapsed, eakad, rasedad naised ja teised kaitsetud isikud kokku puutuvad, ning nõuab, et kõik asjaomased pooled võimaldaksid humanitaarabi takistusteta kohaletoimetamise; rõhutab, et Niineve piirkonnas on vabastusoperatsiooni vältel vaja ulatuslikku humanitaartegevust; kordab, kui tähtis on kaasata koordineeritud humanitaartegevusse usupõhised abiorganisatsioonid, eelkõige riigisisestest põgenikest etniliste ja usuvähemuste jaoks;

14.  rõhutab Mosuli tähtsust kogu Iraagi jaoks ning nõuab, et Iraagi valitsus tagaks vähemuste esindatuse uues Mosuli valitsuses; on seisukohal, et pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumine sõltub uue valitsuse stabiilsusest; rõhutab, et vähemustel on seaduspärane õigus osaleda poliitilises tegevuses ning saada tagasi omandiõigus; on seisukohal, et piirkonnas on suur vajadus tasakaalustatud meedia järele, et edendada rahu ja võidelda džihaadi-salafismi ideoloogia leviku vastu pärast seda, kui Mosul on ISISe/Da’eshi okupatsioonist vabastatud; nõuab toetuse andmist projektidele, mis edendavad mõõdukat meediat ja võitlevad vihakõne vastu;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele ning ÜRO peasekretärile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0171.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0027.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0066.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0040.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0071.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0076.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0079.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0179.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0178.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0051.

Õigusalane teave