RESOLUTSIOONI ETTEPANEK rassilise, usulise ja rahvusliku diskrimineerimise vastase võitluse kohta
6.2.2017
Antanas Guoga, Michał Boni, Lynn Boylan, Péter Niedermüller, Hugues Bayet, Tiemo Wölken, Seb Dance, Hilde Vautmans, Marc Tarabella, Dietmar Köster, Brian Hayes, Tania González Peñas, Merja Kyllönen, Tibor Szanyi, Sajjad Karim, Ramon Tremosa i Balcells, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nessa Childers, Alfred Sant, Ismail Ertug, Bronis Ropė, Zigmantas Balčytis, Nicola Caputo, Mady Delvaux, Catherine Stihler, Jordi Solé, Beatriz Becerra Basterrechea, Pascal Arimont, Jasenko Selimovic, Gabriele Preuß, Julie Ward, Stefan Eck, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Seán Kelly, Eleonora Forenza, Luke Ming Flanagan, Jonás Fernández, Jeppe Kofod, Molly Scott Cato, Udo Bullmann, Lefteris Christoforou, Helga Trüpel, Georges Bach, Miltiadis Kyrkos, Georgi Pirinski, Gunnar Hökmark, Sirpa Pietikäinen, Francisco Assis, Ivan Štefanec, Jo Leinen, Liisa Jaakonsaari, Josu Juaristi Abaunz, Martina Anderson, Christel Schaldemose, Petras Auštrevičius, Anna Maria Corazza Bildt, Doru-Claudian Frunzulică, Margrete Auken, Benedek Jávor, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Sophia in ‘t Veld, Gerben-Jan Gerbrandy, Matthijs van Miltenburg
B8-0138/2017
Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek rassilise, usulise ja rahvusliku diskrimineerimise vastase võitluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 14 lõiget 1,
– võttes arvesse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artikli 33 lõiget 1;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 133,
A. arvestades, et 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli allkirjastanud ja ratifitseerinud riigid, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, on kohustatud järgima põgenikke käsitleva rahvusvahelise õiguse põhimõtteid;
B. arvestades, et 27. jaanuaril 2017 allkirjastas Ühendriikide president korralduse, millega keelati seitsme valdavalt moslemi elanikkonnaga riigi kodanikel 90 päevaks USAsse sisenemine ja peatati 120 päevaks riigi põgenikesüsteemi toimimine;
1. toonitab, et kultuurilise mitmekesisuse tunnustamine toetab oluliselt demokratiseerimist, inimõigusi ja konfliktide ennetamist;
2. rõhutab, et otsustav terrorismivastane võitlus ei õigusta teatava päritolu või usutunnistusega inimeste lauskahtlustamist;
3. kutsub ELi üles võitlema varjupaigataotlejate rassilise, usulise ja rahvusliku diskrimineerimise vastu, mis kujutab endast inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete tõsist rikkumist.