Menetlus : 2016/2998(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0346/2017

Esitatud tekstid :

B8-0346/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/05/2017 - 11.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0226

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 260kWORD 47k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0345/2017
15.5.2017
PE603.771v01-00
 
B8-0346/2017

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamise kohta Lähis-Idas  (2016/2998(RSP))


Victor Boştinaru, Elena Valenciano, Maria Arena, Brando Benifei, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Neena Gill, Ana Gomes, Javi López, Pier Antonio Panzeri, Gilles Pargneaux, Soraya Post, Edouard Martin fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamise kohta Lähis-Idas  (2016/2998(RSP))  
B8-0346/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, eelkõige 10. detsembri 2012. aasta, 16. detsembri 2013. aasta, 12. mai 2014. aasta, 18. jaanuari 2016. aasta ja 20. juuni 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, eelkõige ÜRO Peaassamblee 29. novembri 2012. aasta resolutsiooni 67/19 ning ÜRO Julgeolekunõukogu 20. augusti 1980. aasta resolutsiooni 478 (1980) ja 23. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 2334 (2016),

–  võttes arvesse Lähis-Ida neliku 1. juuli 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949. aasta IV Genfi konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et rahu saavutamine Lähis-Idas jääb rahvusvahelise üldsuse üheks peamiseks prioriteediks ning on piirkonna ja ülemaailmse stabiilsuse ja julgeoleku seisukohast vältimatu;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud tugevat toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamisele Iisraeli-Palestiina konfliktis;

C.  arvestades, et Lähis-Ida neliku 2016. aasta juuli aruandes toodi esile järgmised rahu saavutamise lootust tõsiselt kahjustavad suundumused: jätkuv vägivald, tsiviilisikute vastu suunatud terrorirünnakud ja vägivalla õhutamine; jätkuv asunduste ehitamise ja laiendamise poliitika, maa kasutamise ainuõiguse andmine Iisraelile ja Palestiina arengu eitamine; ebaseaduslik relvastumine ja sõjaline tegevus; jätkuv Palestiina ühtsuse puudumine; ja katastroofiline humanitaarolukord Gaza sektoris;

D.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu kinnitas oma resolutsioonis 2334 (2016) taas, et Iisraeli poolsel asunduste rajamisel alates 1967. aastast okupeeritud Palestiina aladel, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, ei ole õiguslikku kehtivust ning see kujutab endast rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist ja takistab tõsiselt kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamist; kordas oma nõuet, et Iisrael lõpetaks kohe ja täielikult kogu asundustegevuse, ning kutsus kõiki riike oma asjakohases tegevuses eristama Iisraeli riigi territooriumi ja alates 1967. aastast okupeeritud alasid; arvestades, et ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 67/19 anti Palestiinale ÜROs mitteliikmest vaatlejariigi staatus;

E.  arvestades, et välisasjade nõukogu on korduvalt väljendanud oma pühendumust tagada, et kõikides kokkulepetes Euroopa Liidu ja Iisraeli vahel tuleb ühemõtteliselt ja sõnaselgelt osutada, et neid ei kohaldata Iisraeli poolt 1967. aastal okupeeritud alade suhtes, ning samuti, et Euroopa Liit pakub mõlemale osapoolele seoses lõpliku staatuse küsimuses saavutatava kokkuleppega enneolematut poliitilist, majanduslikku ja julgeolekualast toetust;

F.  arvestades, et komisjon avaldas 2013. aastal suunised Iisraeli üksuste ja nende üksuste Iisraeli poolt alates 1967. aasta juunist okupeeritud aladel läbiviidava tegevuse toetuskõlblikkuse kohta seoses selliste toetuste, auhindade ja rahastamisvahenditega, mida EL rahastab alates 2014. aastast(1), ning 2015. aastal tõlgendava teatise Iisraeli poolt alates 1967. aasta juunist okupeeritud aladelt pärit kaupade päritolu märgistuse kohta(2); arvestades, et Jordani Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas elavate Iisraeli asunike hulgas on topeltkodakondsusega Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke;

G.  arvestades, et Knesseti 6. veebruaril 2017. aastal vastu võetud nn reguleerimise seadusega seadustati tagasiulatuvalt ligikaudu 4000 asuniku eluase Palestiina eramaal Jordani Läänekaldal;

1.  kordab oma tugevat toetust Iisraeli-Palestiina konflikti kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele – turvalistes ja tunnustatud piirides asuvale Iisraeli Riigile ning suveräänsele, ühtsele ja elujõulisele Palestiina riigile, kes elavad kõrvuti rahus, turvaliselt ning teineteist vastastikku tunnustades piki 1967. aasta piire ja vastastikku kokkulepitud maadevahetuste alusel, kusjuures Jeruusalemm on mõlema riigi pealinn – see on ainus viis, kuidas saavutada püsiv rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel; mõistab hukka mis tahes avaldused, mille eesmärk on kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse õigustühiseks kuulutamine;

2.  rõhutab, et kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisuse kaitse ja säilitamine peab olema Iisraeli ja Palestiina konflikti ning Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud Euroopa Liidu poliitika ja meetmete esmane prioriteet; tunneb heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2334 (2016) üle, mis on selles küsimuses peamine viitedokument; väljendab heameelt Palestiina presidendi Mahmoud Abbasi Ameerika Ühendriikidesse tehtud hiljutise visiidi ajal väljendatud soovi üle teha rahumeelselt koostööd;

3.  kordab oma nõudmist, et Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas lõpetataks kohe ja täielikult Iisraeli asunduste ehitamine ja laiendamine, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslik, kahjustab kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamist ja kujutab endast suurt takistust rahu saavutamiseks tehtavatele pingutustele; nõuab, et lõpetataks palestiinlaste kodude lammutamine, sunniviisiline ümberasustamine ja palestiinlaste vara konfiskeerimise selles piirkonnas, millel on sama tagajärg; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaks kõnealuseid küsimusi ELi ja Iisraeli kahepoolsete suhete päevakorras esiplaanil; võtab teadmiseks Iisraeli valitsuse hiljutise teadaande oma asunduspoliitika läbivaatamise kohta;

4.  nõuab, et viivitamatult lõpetataks Iisraeli poliitika, mille eesmärk on muuta olukorda kohapeal, võttes sihtmärgiks ja diskrimineerides palestiinlastest elanikke Ida-Jeruusalemmas, mis muudab nägemuse Jeruusalemmast kui kahe riigi pealinnast mitteteostatavaks; tuletab meelde, et rahvusvaheline üldsus ei ole kunagi tunnustanud Ida-Jeruusalemma annekteerimist Iisraeli poolt; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa Liit on korduvalt kinnitanud, et ta ei tunnista enne 1967. aastat kehtinud piiride mitte mingit muutmist, sealhulgas seoses Jeruusalemmaga, välja arvatud kui pooled on selles leppinud;

5.  rõhutab, et Iisraelis asuval Palestiina araabia kogukonnal on kriitilise tähtsusega roll iisraellaste ja palestiinlaste vahelise püsiva rahu saavutamisel, ja seda, kui oluline on selle kogukonna kaasamine ja tema panus rahuprotsessi; nõuab Iisraelis elavatele Palestiina araabia päritolu kodanikele võrdseid õigusi, et nad saaksid seda rolli täita; väljendab sellega seoses sügavat muret uue kodakondsusseaduse eelnõu pärast, mis on praegu Knessetis arutusel; nõuab Palestiina araabia kogukonna suuremat kaasamist ELi ja Iisraeli vahelistesse kahepoolse koostöö programmidesse;

6.  rõhutab taas, et vägivallatud meetmed on ainus viis, kuidas saavutada iisraellaste ja palestiinlaste vaheline rahu läbiräägitud lõpliku staatuse kokkuleppe kaudu, mis lõpetab kõik vastastikused nõudmised; mõistab hukka kõik vägivalla- ja terrorismiaktid, millega tsiviilelanikke rünnatakse või ohustatakse, ning kõik provokatsioonid ja õhutamisteod; kutsub mõlemat poolt üles igasugust sellist tegevust vältima, ära hoidma ja hukka mõistma ning süüdlasi kohtu ette tooma ning edendama aktiivselt rahu, julgustama vaoshoitust ja hoiduma mis tahes tegevusest, mis võiks kohapeal pingeid õhutada;

7.  kutsub palestiinlasi taas omavahel leppima, mis on oluline element kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elluviimiseks, milleks moodustatakse rahvusvahelise üldsuse poolt tunnustatav rahvusliku ühtsuse valitsus ja Palestiina omavalitsus võtab valitsusfunktsioonid Gaza sektoris uuesti üle; kordab oma üleskutset lõpetada Gaza sektori sulgemine ning rekonstrueerida ja taastada see piirkond kiiresti;

8.  on jätkuvalt veendunud, et iisraellaste ja palestiinlaste vahelist püsivat rahu on võimalik saavutada üksnes terviklikus piirkondlikus kontekstis koos rahvusvahelise üldsuse toetusega; toetab jätkuvalt Araabia rahualgatust ning jõupingutusi, mida on teinud asepresident / kõrge esindaja Lähis-Ida neliku raames; kiidab heaks Lähis-Ida neliku 2016. aasta juuli aruande ning nõuab selles antud soovituste rakendamist; tunnustab ja toetab Norra poolt juhitava ajutise kontaktkomitee tööd kui olulist panust Palestiina riigi ja majanduse ülesehitamisse;

9.  nõuab Iisraeli ja Palestiina konfliktile Euroopa Liidu rahualgatust, et saavutada rahvusvahelise järelevalve- ja rakendusmehhanismiga paikapandud aja jooksul kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse raames käegakatsutavaid tulemusi; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on kaasata muud rahvusvahelised osalejad, eelkõige Lähis-Ida neliku raames; nõuab, et mõlema poolega suhtlemisel kasutataks tulemuslikult ära olemasolevat Euroopa Liidu finantsvõimendust ja vahendeid rahu saavutamiseks tehtavate pingutuste toetamiseks, sest ELi kooskõlastud meetmetega on võimalik saavutada tulemusi;

10.  nõuab, et Euroopa Liit rakendaks oma kahepoolsetes suhetes Iisraeli ja Palestiinaga – kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2334 (2016) vaimus – täielikult Iisraeli Riigi ja okupeeritud Palestiina alade (Jordani Läänekallas, sealhulgas Ida-Jeruusalemm ja Gaza sektor) eristamise põhimõtet, muu hulgas seeläbi, et Euroopa Komisjoni asjakohaseid suuniseid ja tõlgendavat teatist rakendavad kõik liikmesriigid;

11.  peab tervitatavaks välisasjade nõukogu korduvaid avaldusi seoses lõpliku staatuse küsimuses saavutatava kokkuleppega mõlemale poolele antava Euroopa Liidu enneolematu poliitilise, majandusliku ja julgeolekualase toetuse kohta;

12.  nõuab Euroopa Liidu toetust ja kaitset kodanikuühiskonna esindajatele, sealhulgas inimõiguste organisatsioonidele, kes aitavad mõlemal poolel kaasa rahupüüdlustele ja usalduse loomisele iisraellaste ja palestiinlaste vahel, ning peab tervitatavaks kodanikuühiskonna panust rahuprotsessi uute innovatiivsete ideede ja algatuste kaudu;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Knessetile, Iisraeli presidendile ja valitsusele, Palestiina Seadusandlikule Nõukogule ja Palestiina omavalitsusele ning Araabia Liiga peasekretärile.

(1)

ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.

(2)

ELT C 375, 12.11.2015, lk 4.

Õigusalane teave