Menetlus : 2017/2692(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0388/2017

Esitatud tekstid :

B8-0388/2017

Arutelud :

PV 31/05/2017 - 15
CRE 31/05/2017 - 15

Hääletused :

PV 01/06/2017 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 170kWORD 54k
29.5.2017
PE605.491v01-00
 
B8-0388/2017

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


antisemitismi vastu võitlemise kohta (2017/2692(RSP))


Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat, Martina Michels, Cornelia Ernst, Patrick Le Hyaric, Merja Kyllönen, Sofia Sakorafa, Stefan Eck, Malin Björk fraktsiooni GUE/NGL nimel
Bodil Valero, Pascal Durand, Benedek Jávor, Florent Marcellesi, Ernest Urtasun, Michèle Rivasi, Judith Sargentini, Margrete Auken, Eva Joly fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon antisemitismi vastu võitlemise kohta (2017/2692(RSP))  
B8-0388/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit ja eriti selle teist lõiku ning neljandat kuni seitsmendat lõiku, artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 17,

–  võttes arvesse 7. detsembril 2000. aastal vastuvõetud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(2),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 20. aprilli 2016. aasta resolutsiooni 2106 (2016) uuendatud kohustuste kohta antisemitismi vastases võitluses Euroopas,

–  võttes arvesse komisjoni 1. ja 2. oktoobril 2015. aastal Brüsselis toimunud esimese iga-aastase põhiõiguste kollokviumi „Sallivus ja austus: juudi- ja moslemivastase vaenu vältimine Euroopas ja selle vastu võitlemine“ järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni antisemitismi vastase võitluse koordinaatori ametisse nimetamist 2015. aasta detsembris,

–  võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal(3),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rassismi, ksenofoobia ja vihakuritegude vastase võitluse tugevdamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringut „Juudivastasus – ülevaade olemasolevatest andmetest Euroopa Liidus 2004.–2014. aastal“,

–  võttes arvesse viimastel aastatel mitmes liikmesriigis toimepandud sihipäraseid vägivaldseid ja terroristlikke rünnakuid juutidest kodanike vastu,

–  võttes arvesse valitsuste esmast vastutust kõigi oma kodanike julgeoleku ja ohutuse eest ja seetõttu ka nende esmast vastutust vägivalla, kaasa arvatud antisemiitliku vägivalla seire ja ennetamise ning selle toimepanijate vastutuselevõtmise eest,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et hiljutised aruanded näitavad hirmu ja ebakindluse suurenemist juudi, rändajate, moslemite ja roma kogukondade seas ELis; arvestades, et selle vähendamiseks on oluline kujundada avatud, pluralistlikku ja kaasavat ühiskonda, mis rajaneb põhiõigustel;

B.  arvestades, et antisemiitlike vahejuhtumite arv ELi liikmesriikides on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, nagu on teiste seas teada andnud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA);

C.  arvestades, et kui on rakendatud sihipäraseid julgeolekumeetmeid, on need teatavasti aidanud vägivaldseid antisemiitlikke rünnakuid ennetada ja nende arvu vähendada;

D.  arvestades, et antisemitismi vastu võitlemine on kogu ühiskonna ülesanne;

1.  rõhutab, et vihakõne ja mis tahes vormis vägivald Euroopa Liidu juutidest kodanike vastu on liidu väärtustega vastuolus;

2.  mõistab hukka kõik rassismist, ksenofoobiast, usulisest sallimatusest või vähemusse kuuluvusest lähtuvad vihakuritegude ja vihakõne juhtumid;

3.  nõuab, et liikmesriigid ning ELi institutsioonid ja ametid toetaksid kohtu- ja õiguskaitseasutuste jõupingutusi tuvastada tõhusamalt ja tulemuslikumalt antisemiitlikke rünnakuid ja võtta nende eest vastutusele;

4.  palub liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et tihedas koostöös ja dialoogis juudi kogukondade, ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonide, sh diskrimineerimisvastaste valitsusväliste organisatsioonidega, aidata aktiivselt kaasa juudi kodanike ning juudi usu-, haridus- ja kultuurirajatiste turvalisuse tagamisele;

5.  kiidab heaks komisjoni antisemitismi vastase võitluse koordinaatori ametissenimetamise ning nõuab tungivalt, et komisjon tagaks kõik vajalikud vahendid ja toetuse, et tema tegevus oleks võimalikult tulemuslik;

6.  kutsub liikmesriike üles ametisse nimetama oma riigi antisemitismi vastase võitluse koordinaatori;

7.  ergutab riikide ja piirkondade parlamente ja poliitilisi liidreid süstemaatiliselt ja avalikult antisemiitlikke avaldusi hukka mõistma, tegema vastuavaldusi ja arendama alternatiivset narratiivi ning moodustama parteideüleseid antisemitismivastaseid parlamendirühmi, et tugevdada võitlust kogu poliitilise spektri ulatuses;

8.  rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja hariduse olulist rolli võitluses kõigi vihkamise ja sallimatuse vormide vastu ning nõuab nende rahalise toetuste suurendamist

9.  palub liikmesriikidel ergutada meediakanaleid edendama kõigi usundite austamist ja mitmekesisuse väärtustamist ning tegelda kõigi antisemitismi vormide ja võimalike eelarvamustega;

10.  kutsub liikmesriike, kus veel ei peeta rassil, rahvuslikul või etnilisel kuuluvusel, usundil või veendumustel põhinevaid ajendeid kriminaalkuriteo raskendavaks asjaoluks, olukorda parandama ning täielikult ja nõuetekohaselt rakendama ja jõustama nõukogu raamotsuse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, millega tagatakse, et liikmesriigid võtavad vastutusele nii internetis kui ka väljaspool seda toimunud antisemiitlike tegude toimepanijad;

11.  nõuab, et õiguskaitseasutuste töötajad saaksid sihipärast koolitust vihakuritegude ja diskrimineerimise vastase võitluse alal ning et politseijõududes, kus spetsiaalseid vihakuritegude vastaseid üksusi veel ei ole, need moodustataks, ning kutsub ELi ameteid ja rahvusvahelisi organisatsioone üles abistama liikmesriike sellise koolituse andmisel;

12.  rõhutab tõsiasja, et kõigi jaoks on oluline tunda oma õigusi seoses kaitsega antisemitismi eest, ning kutsub liikmesriike võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et soodustada teatamist antisemiitlikest kuritegudest ning tagada piisav kaitse ja toetus sellistest kuritegudest teatavatele isikutele ja nende kuritegude ohvritele;

13.  ergutab tegema kõigil tasanditel piiriülest koostööd vihakuritegude eest vastutusele võtmisel;

14.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid pingutusi, et tagada tervikliku ja tõhusa süsteemi kehtestamine vihakuritegude kohta usaldusväärsete, asjakohaste ning võrreldavate andmete kogumiseks, liigitades need, sh terroriaktid, ajendite kaupa;

15.  kutsub liikmesriike võtma kiiresti meetmeid antisemiitliku vihakõne ennetamiseks internetis ja selle vastu võitlemiseks;

16.  kordab, et kultuuride ja religioonide vastastikust sallivust tuleb edendada pidevate jõupingutuste ja ulatusliku dialoogi kaudu, millesse peaksid olema kaasatud kõik ühiskonna osapooled ja mis toimuks kõigil valitsustasanditel; rõhutab, et kool pakub ainulaadset võimalust edasi anda sallivuse ja austusega seotud väärtusi, sest kool mõjutab kõiki lapsi juba varajasest lapsepõlvest alates;

17.  soovitab liikmesriikidel edendada holokausti (shoah’d) käsitlevat õppetööd koolides ning tagada, et õpetajad oleksid selleks ülesandeks piisavalt koolitatud ja võimelised klassiruumis mitmekesisust käsitlema; kutsub ühtlasi liikmesriike kaaluma õpikute läbivaatamist, et tagada juudi ajaloo ja juutide tänapäevaelu tutvustamine antisemitismist vabal viisil;

18.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada rahalist toetust diskrimineerimise ja vihakuritegude vastastele sihtotstarbelistele meetmetele ja haridusprojektidele, et luua ja tugevdada partnerlust Euroopa juudi kogukondade, institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning soodustada eri usku laste ja noorte suhtlemist ühistegevuse kaudu, alustades ning toetades selleks teadlikkuse suurendamise kampaaniaid;

19.  kutsub komisjoni üles tihedalt suhtlema rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu UNESCO, OSCE ja Euroopa Nõukogu, samuti muude rahvusvaheliste partneritega, et rahvusvahelisel tasandil antisemitismi vastu võidelda;

20.  palub komisjonil taotleda Holokausti Mälestamise Rahvusvahelises Ühenduses nõuandvat staatust;

21.  soovitab kõigil liikmesriikidel 27. jaanuaril ametlikult tähistada rahvusvahelist holokausti mälestamise päeva;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ja ÜRO-le.

(1)

ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(2)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0485.

(4)

ELT C 36, 29.1.2016, lk 81.

Õigusalane teave