Menetlus : 2017/2636(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0396/2017

Esitatud tekstid :

B8-0396/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/06/2017 - 8.11
CRE 14/06/2017 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0265

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 259kWORD 57k
7.6.2017
PE605.505v01-00
 
B8-0396/2017

suuliselt vastatava küsimuse B8-0217/2017 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta (2017/2636(RSP))


Bernd Lange, Sajjad Karim rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta (2017/2636(RSP))  
B8-0396/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta Bangladeshis(1),

–  võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Rana Plaza hoone varingu teise aastapäeva ja Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe seniste tulemuste kohta(2),

–  võttes arvesse oma 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumiste kohta Bangladeshis(3),

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bangladeshi kohta, eriti 16. jaanuari 2014. aasta(5), 21. novembri 2013. aasta(6) ja 14. märtsi 2013. aasta(7) resolutsioone,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsioone inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(8) ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(9),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsioone ettevõtja sotsiaalse vastutuse, usaldusväärse, läbipaistva ja vastutustundliku ettevõtluse ning jätkusuutliku majanduskasvu kohta(10) ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse, ühiskonna huvide edendamise ning suuna kohta säästvale ja kaasavale taastumisele(11),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 24. aprilli 2017. aasta töödokumenti „Sustainable garment value chains through EU development action“ (Jätkusuutlikud rõivatööstuse väärtusahelad ELi arengumeetmete abil) (SWD(2017)0147),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“ (COM(2011)0681) ja komisjoni 2014. aasta järgse ettevõtja sotsiaalse vastutuse poliitika suundumustega seotud töö üle peetud avaliku konsultatsiooni tulemusi,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(12),

–  võttes arvesse komisjoni 15. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahel sõlmitud partnerlus- ja arengualase koostöö lepingut,

–  võttes arvesse jätkusuutlikkuse kokkulepet töötaja õiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmis- ja silmkoerõivaste tööstuses Bangladeshis,

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta juuli ja 24. aprilli 2015. aasta aruandeid Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe tehnilise olukorra kohta,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 23. jaanuari 2017. aasta aruannet 15.–17. novembril 2016 toimunud ajutise delegatsiooni lähetuse kohta Dhakasse Bangladeshi,

–  võttes arvesse Bangladeshi parema töö programmi, mille Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) käivitas 2013. aasta oktoobris,

–  võttes arvesse ILO kõrgetasemelise kolmepoolse lähetuse aruannet ning ILO konventsioonide ja soovituste kohaldamise eksperdikomisjoni 2017. aasta tähelepanekuid konventsioonide nr 87 ja 98 kohta,

–  võttes arvesse ILO 2016. aasta konverentsi standardite kohaldamise komitee aruandes sisalduvat eraldi punkti, võttes arvesse 2017. aastal ILO ühinemisvabaduse komiteele esitatud kaebust seoses valitsuse 2016. aasta detsembri repressioonidega tööliste vastu Ashulia rõivavabrikus ja ÜRO erimenetluste volitatud esindajale esitatud kaebust samuti seoses repressioonidega Ashulias,

–  võttes arvesse ÜRO Johannesburgi deklaratsiooni säästva tarbimise ja tootmise kohta sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) kestliku arengu investeerimispoliitika raamistikku (2015),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogus 2011. aasta juunis heaks kiidetud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, millega kehtestatakse valitsustele ja äriühingutele inimõiguste kaitse ja järgimise raamistik,

–  võttes arvesse ÜRO globaalset kokkulepet inimõiguste, tööstandardite, keskkonnakaitse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas,

–  võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele,

–  võttes arvesse Bangladeshi lepingu kvartali koondaruannet parandamismeetmete edusammude kohta valmisrõivavabrikutes, mis on hõlmatud 31. oktoobri 2016. aasta lepinguga,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta (O-000037/2017 – B8-0217/2017),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Bangladeshist on saanud maailma suuruselt teine rõivatootja ja tekstiilisektor annab ligi 81 % riigi koguekspordist; arvestades, et 60 % Bangladeshi rõivatoodangust läheb ELi, mis on selle riigi peamine eksporditurg;

B.  arvestades, et Bangladeshi valmisrõivaste tööstuse 5000 vabrikus töötab 4,2 miljonit inimest ning see tööstus toetab kaudselt ligi 40 miljoni inimese toimetulekut (ligikaudu neljandik Bangladeshi elanikkonnast); arvestades, et valmisrõivaste tööstus on andnud olulise panuse vaesuse vähendamisse ja naiste mõjuvõimu suurendamisse; arvestades, et naised, kes pärinevad eelkõige maapiirkondadest, moodustavad 80 % Bangladeshi valmisrõivaste sektori töötajatest; arvestades, et 80 % töötajatest töötab siiski mitteametlikus sektoris; arvestades, et rõivatööstuse tarneahela keerukas olemus ja selle vähene läbipaistvus hõlbustavad inimõiguste rikkumist ja suurendavad töötajate ärakasutamist; arvestades, et valmisrõivaste sektori miinimumpalk jääb endiselt allapoole Maailmapanga määratud vaesuspiiri;

C.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on arengu tõukejõud; arvestades, et naiste õigused kuuluvad inimõiguste hulka; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on selgelt sätestatud, et „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“, ning arvestades, et EL on seetõttu kohustatud integreerima soolise võrdõiguslikkuse kõigisse oma poliitikavaldkondadesse, tagades, et mehed ja naised saaksid sotsiaalsetest muutustest, majanduskasvust ning inimväärsete töökohtade loomisest võrdväärselt kasu, kaotades diskrimineerimise ja edendades kogu maailmas naiste õiguste austamist;

D.  arvestades, et ligikaudu 10 % valmisrõivaste sektori tööjõust töötab eksportkauba tootmise eritsoonides; arvestades, et eksportkauba tootmise eritsoonide tööseadus ei taga töötajatele piisavalt põhiõigusi võrreldes mujal Bangladeshis töötajatele tagatavate õigustega; arvestades, et eksportkauba tootmise eritsoone kavatsetakse ulatuslikult laiendada;

E.  arvestades, et ELi suuremeelsed ühepoolsed kaubandussoodustused vähim arenenud riikidele algatuse „Kõik peale relvade“ raames, mis on sätestatud ELi üldise soodustuste süsteemi (GSP) määruses ja mis annavad paindlike päritolureeglite alusel Bangladeshi tekstiilitoodetele tariifivaba juurdepääsu ELi turule, on Bangladeshi ulatusliku rõivaekspordi ja tööhõive kasvu eduloole oluliselt kaasa aidanud;

F.  arvestades, et need kaubandussoodustused tulenevad ELi põhimõttest edendada õiglast ja vaba kaubandust ja seetõttu on ELil lubatud GSP soodustused inimõiguste rikkumise kõige tõsisemate juhtumite korral peatada, lähtudes GSP määruse V peatüki artikli 19 lõike 1 punktist a, milles sätestatakse, et sooduskorra kohaldamise võib ajutiselt peatada mitmel põhjusel, sealhulgas VIII lisa A osas loetletud konventsioonides (mille hulka kuulub kaheksa ILO peamist konventsiooni) sätestatud põhimõtete raske ja süstemaatilise rikkumise korral;

G.  arvestades, et komisjon ja Euroopa välisteenistus käivitasid nende sätete kohaselt 2017. aasta alguses töötaja õiguste ja inimõiguste alase põhjalikuma dialoogi, et saavutada parem vastavus nimetatud konventsioonide põhimõtetele;

H.  arvestades, et oma 2016. aasta konverentsi standardite kohaldamise komitee aruandes on ILO pühendanud Bangladeshile eraldi punkti, milles märgitakse, et Bangladesh on tõsiselt rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad konventsioonist 87 (ühinemisvabadus); arvestades, et 2015. aastal teatas ILO, et 78 % ametiühingu registreerimise taotlustest lükati tagasi, kuna vabrikute juhtkonnad ja teatavad poliitikud suhtuvad ametiühingutesse vaenulikult ja puudub haldussuutlikkus neid registreerida;

I.  arvestades, et eri teadete kohaselt on Bangladeshi vabrikupõlengutes alates 2006. aastast hukkunud sadu töötajaid ning kahjuks ei ole süüdlastest vabrikuomanikke ja -direktoreid kohtu ette toodud; arvestades, et kõigis sektorites kokku hukkub igal aastal surmaga lõppevates õnnetustes hinnanguliselt umbes 11 700 töötajat ja 24 500 inimest sureb tööga seotud haigustesse;

J.  arvestades, et praegune miinimumpalk 5300 takat (67 USA dollarit) kuus ei ole tõusnud pärast 2013. aastat ja miinimumpalga nõukogu ei ole kokku kutsutud;

K.  arvestades, et alates 21. detsembrist 2016 ehk pärast seda, kui Bangladeshi rõivatööstuse töötajad korraldasid suurema palga nõudmiseks streike ja meeleavaldusi, on ametivõimude poolt meelevaldselt vahistatud ja kinni peetud vähemalt 35 ametiühingujuhti või -toetajat, suletud ametiühingute ja vabaühenduste büroosid või pandud need politsei järelevalve alla ning saadetud töölepingu peatamise tõttu koju või vallandatud ligikaudu 1600 töötajat, kes protesteerisid rõivatööstuse madalate palkade vastu;

L.  arvestades, et Bangladesh on läbipaistvuse indeksis 177 riigi hulgas 145. kohal; arvestades, et korruptsioon on ülemaailmses rõivatööstuse tarneahelas ülimalt levinud ning hõlmab nii poliitilist klassi kui ka kohalikke omavalitsusi;

M.  arvestades, et mitmed paljulubavad algatused erasektoris, näiteks Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe, on viimase 20 aasta jooksul aidanud mõõdukalt parandada tarneahela standardeid ja töötajate ohutust, suurendades rõivatööstuse tarneahela töötajate õigusi;

N.  arvestades, et jätkusuutlikkuse kokkuleppe 2014., 2015. ja 2016. aasta järjestikuste läbivaatamiste järeldustes räägitakse konkreetsetest edusammudest, mida Bangladeshi ametivõimud on mõnes valdkonnas teinud, ning tunnustatakse kokkuleppe mõõdukat panust tervise ja ohutuse parandamisse vabrikutes ning töötingimuste parandamisse valmisrõivaste tööstuses; arvestades, et keerulisem on olnud edu saavutada töötajate õiguste osas ja viimaste aastate jooksul ei ole selles valdkonnas olulist arengut täheldatud; arvestades, et ILO andmete kohaselt on puudused Bangladeshi 2013. aasta tööseaduse muutmisel ja rakendamisel põhjustanud tõsiseid takistusi ühinemisvabaduse ja ametiühingute registreerimise vabaduse õiguse kasutamisele, eelkõige eksportkauba tootmise eritsoonide valmisrõivaste sektoris; arvestades, et eksportkauba tootmise eritsoonide töötajatel ei ole õigust liituda ametiühinguga;

O.  arvestades, et pärast katastroofi on enneolematult suurenenud Euroopa tarbijate nõudlus ulatuslikuma teabe järele selle kohta, kust on tooted pärit ja millistes tingimustes need on toodetud; arvestades, et Euroopa kodanikud on esitanud arvukalt petitsioone ja korraldanud kampaaniaid, nõudes rõivakaubamärkidelt suuremat vastutust tagamaks, et nende tooted on toodetud eetikapõhimõtteid järgides;

Vastutustundlik ettevõtlus Bangladeshis – peamiselt riigi enda ülesanne

1.  toonitab, et vaatamata viimaste aastate muljetavaldavatele tulemustele majanduskasvu ja arengu vallas on Bangladeshil vaja teha suuri pingutusi, et pikemas perspektiivis saavutada jätkusuutlik ja kaasavam majanduskasv; rõhutab, et seoses sellega omaksid suurt tähtsust struktuurireformid, mis toovad kaasa tootlikkuse kasvu, ekspordi mitmekesistamise, sotsiaalse õigluse, töötajate õigused, keskkonnakaitse ja korruptsioonivastase võitluse;

2.  palub, et Bangladeshi valitsus tõhustaks kõrgeima prioriteedina oma tegevust seoses ohutuse ja töötingimuste parandamise ning töötajate õiguste suurendamisega rõivasektoris ning parandaks hoonete ja vabrikute ohutust käsitlevate õigusaktide rakendamist, jätkaks tööinspektsiooni riigipoolse rahastamise suurendamist ning suurema arvu vabrikute inspektorite töölevõtmist ja koolitamist, looks tingimused tööinspektorite kaadrivoolavuse vähendamiseks, koostaks iga-aastase töökava parandusmeetmeid vajavate vabrikute järelinspekteerimiseks ning laiendaks hoonete ja vabrikute inspekteerimist muudele sektoritele;

3.  kutsub Bangladeshi valitsust üles muutma 2013. aasta tööseadust nii, et selles käsitletaks tulemuslikult ühinemis- ja kollektiivläbirääkimiste õigust, edendataks sotsiaalset dialoogi, tagataks kiire ja mittemeelevaldne ametiühingute registreerimine, tagataks väidetava ametiühingutevastase diskrimineerimise ja ebaõiglaste töötavade tulemuslik uurimine ja süüdistuse esitamine, tagataks tööd puudutavate küsimuste õiguslik raamistik, mis on täielikult kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, eelkõige täielikult vastav ILO konventsioonidele nr 87 ja 98 ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, ning et seda tulemuslikult rakendataks; nõuab ka tungivalt, et valitsus tagaks, et eksportkauba tootmise eritsoone käsitlev õigus võimaldaks täielikku ühinemisvabadust vastavalt samadele rahvusvahelistele standarditele, ning et ta uuriks aktiivselt kiiremas korras kõiki ametiühingutevastaseid diskrimineerimise juhtumeid;

4.  nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus, tööstusliidud ja vabrikuomanikud jätkaksid parandustöid kõigis ekspordile suunatud valmisrõivaste vabrikutes ning tagaksid remontimise ja inspektsioonijärgsete meetmete võtmise ning läbipaistva järelevalve teostamise asjaomaste riigiasutuste poolt, tunnistades seejuures rahastajate kogutud vahenditest saadavat kasu ja mõjusa rahalise toetuse tähtsust;

5.  nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus kutsuks viivitamata uuesti kokku miinimumpalga nõukogu ja kehtestaks lühema palga suuruse läbivaatamise ajavahemiku;

Erasektori algatused – tulemuslik ja väärtuslik panus

6.  kutsub rahvusvahelisi kaubamärke ja jaemüüjaid ning Bangladeshi erasektorit üles jätkama tööõiguse järgimist ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmete rakendamist ning parandama oma vastutustundlikke äritavasid, kaasa arvatud inimväärsete töötingimuste tagamine Bangladeshi rõivatööstuse töötajatele, ning soodustama läbipaistva teabe andmist selle kohta, millistes vabrikutes on kaup toodetud, ning asjakohaste algatuste vahelisi koordineerimise mehhanisme; julgustab ülemaailmseid jaemüüjaid ja kaubamärke jätkama tööd vabrikukontrollide ühtse tegevusjuhendi vastuvõtmiseks Bangladeshis;

7.  rõhutab edu, mida Bangladeshis on tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe abil valitsuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostöös erasektori ettevõtete kaasamisel saavutatud; märgib siiski, et tule- ja ehitusohutuse valdkonna edusammudest hoolimata tunnevad kokkuleppe osapooled ikka veel muret selle pärast, et ohutuse seisukohast kesksete probleemide lahendamine edeneb aeglaselt; kutsub Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe osapooli pikendama oma kokkuleppe kohast tegevust veel viieks aastaks, enne kui lõpeb praegune leping, mis kehtib kuni 12. maini 2018; kutsub Bangladeshi valitsust ning Bangladeshi ettevõtlussektorit tunnustama tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe kaudu Bangladeshis jaemüüjatele seatud kohustuse kasulikkust ja toetama kokkuleppe osapoolte volituste pikendamist Bangladeshis;

8.  palub Bangladeshi valitsusel ja erasektoril jätkata algatusi, mille eesmärk on pakkuda kannatanutele rahalist hüvitist ja rehabilitatsiooni, töötada välja tulemuslik tööturule naasmise strateegia ja pakkuda toetust ettevõtluse ja toimetulekuoskuste arendamiseks;

ELi ja rahvusvahelise üldsuse jagatud vastutus

9.  toetab Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe järelmeetmeid ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tõhustatud dialoogi Bangladeshiga töötaja õiguste ja inimõiguste teemal, et parandada GSP määruses loetletud konventsioonide põhimõtete järgimist;

10.  toetab seda, et komisjon uurib võimalikku üleeuroopalist rõivasektori algatust, mille peamisteks põhimõteteks on vabatahtlikud algatused ja ranged tegevusjuhendid; võtab teadmiseks komisjoni 24. aprilli 2017. aasta töödokumendi pealkirjaga „Jätkusuutlikud rõivaste tarneahelad ELi arengumeetmete kaudu“ ning kordab oma nõudmist mitte piirduda üksnes selle töödokumendiga, vaid lisada ka võimalus kaaluda nõuetekohast hoolsust käsitlevaid siduvaid õigusakte; rõhutab ühtlasi, et kooskõlastamine, teabevahetus ja parimate tavade vahetamine ning valitsuste võetav kohustus luua asjakohased raamtingimused võivad aidata tõhustada era- ja avaliku sektori väärtusahela algatusi ja saavutada säästva arengu vallas positiivseid tulemusi; rõhutab, kui oluline on suurendada tarbijate teadlikkust, et suurendada läbipaistvust, ning toetada jõupingutusi paremate töö- ja keskkonnastandardite, tooteohutuse ja säästva tarbimise edendamiseks;

11.  on seisukohal, et Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkulepet, milles EL on tähtis osaleja, võiks käsitada eeskujuna samalaadsete partnerlussuhete loomisel kolmandate riikidega; kutsub ELi üles jätkama ja intensiivistama oma koostööd rahvusvahelisel tasandil säästva arengu ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas selliste organisatsioonidega nagu ILO, OECD ja ÜRO;

12.  toetab pingutusi, mida teeb ÜRO tähtajata töörühm, mis loodi selleks, et koostada siduv ÜRO leping äritegevuse ja inimõiguste kohta; palub komisjonil ja liikmesriikidel nimetatud lepingu üle peetavatel tulevastel läbirääkimistel aktiivselt osaleda;

13.  rõhutab, et suutmatusel parandada julgeolekuolukorda ja seista süstemaatiliselt vastu Bangladeshi äärmuslastest tulenevale ohule on otsene mõju riiki tehtavatele investeeringutele, mis lõppkokkuvõttes takistab pikaajalist arengut ja tavainimeste elu;

Järeldused

14.  rõhutab, et kõrge kvaliteediga rõivasektor on Bangladeshi majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks ülioluline ning et selle laienemine on võimaldanud paljudel töötajatel (eelkõige naistel) siirduda mitteametlikust majandusest ametlikku majandusse; hoiatab algatuste eest, mis võivad viia ELi ja teiste riikide ettevõtjate tagasitõmbumiseni Bangladeshist ning millel oleks kahjulik mõju mitte ainult riigi mainele, vaid – mis on palju olulisem – riigi edasistele arenguperspektiividele;

15.  rõhutab, et vastutustundliku ettevõtluse kui üldeesmärgi saavutamine on Bangladeshi valitsuse, kohaliku erasektori, rahvusvahelise kogukonna ja äripartnerite ühine ülesanne;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Bangladeshi valitsusele ja parlamendile ning ILO peadirektorile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0414.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0175.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0024.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0196.

(5)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 149.

(6)

ELT C 436, 24.11.2016, lk 39.

(7)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 149.

(8)

ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.

(9)

ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 101.

(10)

ELT C 24, 22.1.2016, lk 28.

(11)

ELT C 24, 22.1.2016, lk 33.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0299.

Õigusalane teave