Menetlus : 2017/2732(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0440/2017

Esitatud tekstid :

B8-0440/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.13
CRE 05/07/2017 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0305

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 182kWORD 53k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0440/2017
28.6.2017
PE605.558v01-00
 
B8-0440/2017

suuliselt vastatava küsimuse B8-0319/2017 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))


Massimiliano Salini fraktsiooni PPE nimel

 


Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))  
B8-0440/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 173,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta II jaotist „Vabadused“ ja IV jaotist „Solidaarsus“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, eriti Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava – Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks,(1)

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse president Junckeri poliitikasuuniseid „Euroopa uus algus: töökohtade loomise ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamise tegevuskava“,

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses,(2)

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,(3)

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõime kohta(4),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas(6),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(7),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse oma 14. märtsil 2017. aastal heaks kiidetud volitusi seoses ringmajanduse paketiga,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O-000047/2017 – B8-0319/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa tööstus on paljudes tööstusharudes maailmas juhtkohal; arvestades, et tööstuse arvele langeb enam kui pool Euroopa ekspordist ja 65 % teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest ning selles on otseselt ja kaudselt üle 50 miljoni töökoha ehk 20 % Euroopa töökohtadest; arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on Euroopa tööstuse panus ELi SKPsse vähenenud 19 %-lt vähem kui 15,5 %-le;

B.   arvestades, et 65 % ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, kuid see näitaja kahaneb ning seetõttu on meie tööstusbaasi tugevdamine väga oluline selleks, et ELis leiduvaid erialateadmisi ja oskusteavet hoida ja tugevdada; arvestades, et digitaalarengu kui Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi prioriteedi realiseerumiseks on vaja tugevat tööstusbaasi;

C.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), mis moodustavad 99 % kõigist Euroopa äriühingutest ja kujutavad endast ELi tööstuse alustala, kogevad suuri probleeme maailmamajanduse muutuste ning rahanduslike ja haldustakistuste tõttu;

D.  arvestades, et praegusajal on 60 % kõigist ettevõtetest pereettevõtted, mille arvele langeb kuni 50 % Euroopa Liidu erasektori töökohtadest;

E.  arvestades, et naisettevõtjad moodustavad ainult 31 % ELis füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatest isikutest ja 30 % tegevust alustavatest ettevõtjatest;

F.  arvestades, et Euroopa tööstuse tähtsus maailmas väheneb ning ELi poliitika peab Euroopa tööstust toetama, et suureneks selle konkurentsivõime ja suutlikkus Euroopasse investeerida; arvestades, et tööstusel on ka sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

G.  arvestades, et ringmajandusel on tugevalt soodne mõju Euroopa taasindustrialiseerimisele, energiatarbimise piiramisele ja kolmandatest riikidest pärit toormest sõltuvuse vähendamisele; arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse aitab (oluliselt) edendada tööstustooteid, mis võivad kujundada soodsaid mõjuringe, kuid keskkonnapoliitikas tuleks alati Euroopa tööstuse konkurentsivõimega arvestada ja seda toetada;

H.  arvestades, et suurte eesmärkidega innovatsioonipoliitika, mida toetatakse piisavate rahaliste vahenditega ja mille raames soodustatakse kvaliteetsete, uuenduslike ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse jätkusuutlikke protsesse, võimaldab ELil jääda üha konkurentsitihedamas maailmas sõltumatuks, mistõttu innovatsioon ning investeeringud uurimis- ja arendustegevusse, tööhõivesse ja oskuste värskendamisse on säästva majanduskasvu seisukohalt eluliselt tähtsad; arvestades, et innovaatiline tööstus sõltub suuresti ELi teaduse suutlikkusest, teadusuuringute edenemisest ja eelkõige teaduskoostööst;

I.  arvestades, et õiglane tööstustoodetega kauplemine peab kaasaegsete ja põhjalike kaubanduskokkulepete kaudu edendama ELi standardeid; arvestades, et ELi tööstuse jaoks on olulised ühtne toimiv siseturg ja õiglane kaubavahetus kolmandate riikidega;

J.  arvestades, et konkurentsivõime tõstmisel ja investeeringukao vältimisel on strateegiline tähtsus ELi rahastamisvahenditel;

1.  rõhutab, et tööstusel on tähtis roll Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni mootorina; palub komisjonil seada selgelt eesmärgiks, et 2020. aastaks annaks tööstus vähemalt 20 % liidu SKPst, ning hinnata, kas 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärgid aitavad järgneva kümne aasta jooksul ELi tööstuspoliitikat ellu viia;

2.  rõhutab Euroopa tööstusbaasi tugevdamise ja moderniseerimise tähtsust; küsib, kas komisjon tööstuspoliitika järgmisesse kümnendisse juhtimiseks kaalub 20 % eesmärgi kohandamist ning selle täiendamist 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega;

3.  rõhutab VKEde kui ELi tööstuse alustala tähtsust ja tuletab meelde vajadust arendada VKEdele sobivat ELi tööstuspoliitikat, millega püütaks leevendada VKEdele nende väiksusest tingitud raskusi; tuletab meelde idufirmade ja noorettevõtjate tähtsust eeskätt kõige innovaatilisemates valdkondades; palub, et komisjon vähendaks uuendustegevuse hõlbustamiseks ning ELi tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks VKEde, idufirmade ja noorettevõtjate regulatiivset koormust ning propageeriks klastreid, digitaalseid innovatsioonikeskusi ja ettevõtjate võrgustikke;

4.  on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks pidada ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohast strateegiliselt tähtsaks; rõhutab, et üksnes tugev ja vastupanuvõimeline tööstus ning tulevikku suunatud tööstuspoliitika võimaldavad ELil tulla toime mitmesuguste eelseisvate väljakutsetega, sealhulgas investeeringukao, ülemaailmse konkurentsi, kiire tehnoloogilise arengu ja kvaliteetsete töökohtade loomisega;

5.  toonitab, et selleks, et aidata liidu tööstusel lahendada probleeme, mida praeguses üleilmastunud keskkonnas tekitavad kiiresti muutuvad majandusolud ja õigusnormid, tuleb Euroopa tööstus Euroopa ja välismaiste otseinvesteeringu jaoks atraktiivsemaks muuta;

6.  rõhutab, et investeeringute ligimeelitamiseks on oluline investeerimist soodustav keskkond ning ettenähtav ja stabiilne õigusraamistik ning et rahastamise kättesaadavamaks muutmiseks tuleb soodustada uusi ärimudeleid;

7.  tuleb meelde selliste ELi rahastamisvahendite nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) strateegilist tähtsust; palub, et komisjon võtaks nende vahendite tähtsust nende eelarve kavandamisel/kindlaksmääramisel arvesse;

8.  palub, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid ära kõigi ELi liikmesriikide ja piirkondade teadus-ja uurimistegevuse potentsiaali ning looksid teadlaste ja tööstuse koostöö tihendamiseks lisastiimuleid, millega soodustada teaduskoostööd ja kiirendada tööstuse jaoks uuenduslike toodete, tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamist;

9.  rõhutab, kui tähtsad on energialiit, digitaalne ühtne turg, digitaalarengu tegevuskava ning Euroopa ühendamine piisava, tulevikukindla ja tõhusa taristu kaudu;

10.  kutsub komisjoni üles välja selgitama, milliseid probleeme ja takistusi kogevad naised ettevõtluse alustamisel, ning õhutama naisi aktiivsemalt ettevõtluses tegutsema;

11.  kutsub komisjoni üles leevendama pereettevõtete ees seisvaid raskusi ning parandama noorte ettevõtjate arengut;

12.  juhib tähelepanu vajadusele kasutada täiel määral ringmajanduse potentsiaali ja tagada, et tööstus pidevalt arendaks ja levitaks parimaid olemasolevaid tehnikaid ja tärkavat innovatsiooni;

13.  võtab teadmiseks vajaduse kooskõlastada ELi tegevust eesmärgiga vähendada sõltuvust kolmandate riikide ressurssidest, milleks tuleks tegutseda korraga kolmes suunas: a) õiglane juurdepääs ressurssidele rahvusvahelisel turul, b) jätkusuutlik kodumaine mäetööstus ja c) tõhusad tehnoloogilised uuendused, ning samal ajal peaks EL panustama ülemaailmse ressursipoliitika mitmepoolsesse juhtimisse;

14.  rõhutab, et ettevõtete halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid tuleb vähendada, sest paremate õigusaktide ja hästi toimiva avatud turu soodustamine toetab ELi taasindustrialiseerimise poliitikat ja andmepõhist majandust;

15.  nõuab, et tervishoid tuleb lugeda majanduskasvu mootoriks; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada ELi meditsiiniuuringuid ja tervishoiusüsteemi digiteerimist ning säilitada Euroopas konkurentsivõimeline meditsiinitööstus; lisaks rõhutab vajadust korraldada tervishoiu digitaalsete aspektide ühist edendamist olukorras, kus uued 5G võrgustikud hõlbustavad praegu vaid vähestes paikades tuntud keerukate ravimeetodite vastastikust jagamist;

16.  kutsub komisjoni üles töötama kultuuri- ja loomemajanduse jaoks välja tervikliku, sidusa ja pikaajalise tööstuspoliitika raamistiku ning lisama kultuuri- ja loomemajanduse arendamise, tõhusa edendamise, kaitse ja piisava rahastamise oma strateegiliste eesmärkide ja üldiste prioriteetide hulka, et suurendada selle valdkonna konkurentsivõimet ning aidata tal realiseerida oma võimalused kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvu osas;

17.  nõuab, et ELi tööstuspoliitika põhineks selgetel eesmärkidel ja näitajatel (sh tööstuse osakaalu tõstmine vähemalt 20 %-ni SKPst aastaks 2020, energia- ja ressursitõhususe ja kliimaga seotud eesmärgid) ning olelusringi ja ringmajanduse lähenemisviisil;

18.  nõuab süsinikulekete ohu vähendamisele suunatud tulemuslike ja jätkusuutlike rahastamisvahendite ja meetmete lõimimist ELi tööstusstrateegiasse ning juhib tähelepanu vajadusele aidata Pariisi kokkuleppe eesmärke silmas pidades tööstust säästvamaks muuta;

19.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu Euroopa energiamahukatele tööstusharudele, mille ettevõtted oma suurte energiakulude tõttu tegutsevad karmi üleilmse konkurentsi tingimustes;

20.  rõhutab, kui olulised on avatud turud ning vaba ja õiglane rahvusvaheline kaubandus, mille aluseks on ühtsed eeskirjad ja võrdsed konkurentsitingimused;

21.  rõhutab, et Euroopa tööstus tegutseb ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning palub seepärast komisjoni abi, mis võimaldaks suuremaid Euroopa tööstustootjaid ümber korraldada nii, et tekiksid rahvusvahelise konkurentsi jaoks küllalt suure kriitilise massiga osalejad, mille juures tuleb võtta arvesse Euroopa konkurentsiõigust, töötajate olukorda, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rolli ning suurfirmade ja VKEde vahelisi strateegilisi suhteid seoses nende rolliga innovatsiooni valdkonnas;

22.  palub, et komisjon teostaks kontrolli kolmandate riikide investeeringute üle ELi strateegilistesse taristutesse, peamistesse tulevikutehnoloogiatesse ja muudesse tähtsatesse varadesse;

23.  kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu välismaal asuvatele riigiettevõtetele, mida nende valitsused toetavad ja subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ei luba ELi üksuste puhul;

24.  rõhutab, et EL vajab järjepidevat ja WTO eeskirjadele vastavat tõhusat dumpingu- ja subsiidiumivastast strateegiat;

25.  palub komisjonil seoses ELi konkurentsiõigusega pöörata suuremat tähelepanu peamiste siseriiklike osalejate kasvavale tähtsusele kolmandates riikides;

26.  toonitab ELi tööstuse digiteerimise strateegia tähtsust selleks, et uute tehnoloogiate eeliseid täielikult ära kasutada ja suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;

27.  juhib tähelepanu autotööstuse tähtsusele Euroopas, mis seisneb selle võimendusefektis teiste valdkondade ja tööstusharude jaoks, ning juhib tähelepanu paljudele selle tööstusega seotud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, autotööstuse panusele uurimis- ja arendustegevusse ning selle töötajate kõrgele kvalifikatsioonile; toetab autotööstuse pidevaid pingutusi selleks, et luua moodsaid vähese CO2-heitega sõidukeid (nt elektrisõidukid ja vesinikkütuseelemendiga sõidukid) ning ühendatud ja isejuhtivaid sõidukeid;

28.  rõhutab, et selleks, et jätkata uute oskuste ning ümberõppe, oskuste täiendamise ja elukestva õppe edendamist, nagu komisjon on soovitanud oma dokumendis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“, tuleb ELis tegutseda kooskõlastatult;

29.  tuletab meelde ELi standardimise olulist tähtsust, ja pooldab tugevat keskendumist sellele, et EL etendaks rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides liidrirolli;

30.  pooldab ELi tööstuspoliitika terviklikku käsitlust, mille puhul seatakse prioriteediks ELi väärtusahelate tugevdamine ja kõigi ELi piirkondade lõimimine taaselustatud ELi tööstuse võrgustikku;

31.  on veendunud, et Euroopa õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel asjaomaste muutustega kohaneda ja võtta ennetavaid meetmeid, et toetada töökohtade loomist, majanduskasvu ja piirkondade lähenemist;

32.  kutsub komisjoni üles võtma 2018. aasta alguseks koos liikmesriikidega vastu tervikliku Euroopa tööstuspoliitika strateegia ja tegevuskava, mis põhineb 20 % eesmärgil ning milles käsitletakse muu hulgas digiteerimist, jätkusuutlikkust, energiatõhusust, piisavaid ressursse ja eelkõige VKEde huvides toimuvat dereguleerimist;

33.  kutsub komisjoni lisama kõnealusesse strateegiasse täpsed ja mõõdetavad tööstuspoliitika sihteesmärgid ning täiendama seda rea niisuguste lisanäitajatega nagu tööstustoodangu tase, tööhõive tase tööstuses ja tööstussektori aastakeskmised investeeringud protsendina SKPst;

34.  palub komisjonil lisada strateegiale tööstuspoliitika ELi strateegilistesse algatustesse integreerimise mõjude hinnang, mis aitab teha neis algatustes muudatusi, kui nad ELi tööstust kahjustavad, ning seeläbi nende tulemusi parandada;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0377.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0240.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0280.

(5)

ELT C 294, 12.8.2016, lk 11.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0290.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0486.

Õigusalane teave