Menetlus : 2017/2620(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0534/2017

Esitatud tekstid :

B8-0534/2017

Arutelud :

PV 03/10/2017 - 13
CRE 03/10/2017 - 13

Hääletused :

PV 04/10/2017 - 9.13
CRE 04/10/2017 - 9.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0380

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 383kWORD 62k
25.9.2017
PE611.454v01-00
 
B8-0534/2017

suuliselt vastatavate küsimuste B8-0330/2017 ja B8-0329/2017 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta (2017/2620(RSP))


Adina-Ioana Vălean keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel
Peter Liese fraktsiooni PPE nimel
Gilles Pargneaux fraktsiooni S&D nimel
Julie Girling fraktsiooni ECR nimel
Gerben-Jan Gerbrandy fraktsiooni ALDE nimel
Estefanía Torres Martínez fraktsiooni GUE/NGL nimel
Marco Affronte fraktsiooni Verts/ALE nimel
Piernicola Pedicini fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta (2017/2620(RSP))  
B8-0534/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis peeti 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal Pariisis,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istungjärku (COP18) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 8. konverentsi (CMP8), mis peeti 26. novembrist 8. detsembrini 2012. aastal Kataris Dohas, ning protokolli tehtud muudatuse vastuvõtmist, millega kehtestati teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020,

–  võttes arvesse, et Pariisi kokkulepe avati allkirjastamiseks ÜRO peakorteris New Yorgis 22. aprillil 2016 ja see jäi avatuks 21. aprillini 2017, et Pariisi kokkuleppe on allkirjastanud 195 riiki ja 160 riiki on andnud hoiule selle ratifitseerimiskirja,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärku (COP22) ja Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimuva kokkuleppeosaliste konverentsi 1. istungjärku (CMA1), mis toimus 15.–18. novembril 2016. aastal Marokos Marrakechis,

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Pariisi kokkuleppe rakendamise ja Marokos Marrakechis toimuva 2016. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP22) kohta (2016/22(RSP))(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatist „Euroopa kiirem üleminek vähesele CO2-heitega majandusele“ (COM(2016)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. veebruari 2016. aasta, 30. septembri 2016. aasta ja 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja liikmesriikide kavatsetavaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Läti ja Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Liidu ja liikmesriikide nimel 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendat hindamisaruannet ja selle kokkuvõtvat aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2016. aasta novembri kokkuvõtlikku aruannet „Aruanne heitkoguste erinevuse kohta 2016. aastal“ ja selle 2016. aasta kohanemiserinevuste aruannet,

–  võttes arvesse juhtide deklaratsiooni, mis võeti vastu 7.–8. juunil 2015. aastal Saksamaal Elmau lossis toimunud G7 tippkohtumisel ja mis kannab pealkirja „Think ahead. Act together“ („Strateegiline mõtlemine, ühine tegutsemine“) ning milles G7 juhid kordasid oma kavatsust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 2010. aastaga võrreldes 40–70 %, kusjuures on vajalik tagada, et vähendatakse pigem 70 % kui 40 %,

–  võttes arvesse G7 juhtide 2017. aastal esitatud kommünikeed ning eriti G7 keskkonnaministrite Bologna kohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse, et Ameerika Ühendriikide president teatas otsusest Pariisi kokkuleppest taganeda,

–  võttes arvesse paavst Franciscuse entsüklikat „Laudato Si’“,

–  võttes arvesse nõukogule ja komisjonile Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta esitatud küsimusi (O-0000068/2017 – B8-0329/2017 ja O-000069/2017 – B8-0330/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. aastal ning 197st konventsiooniosalistest 160 on andnud ÜRO-le hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja (8. septembri 2017. aasta seisuga);

B.  arvestades, et heitkogustega kauplemise süsteemi reformi ettepanek, mis esitati 2015. aasta juulis, ja 2016. aasta juuli kliimapakett (hõlmab jõupingutuste jagamist, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse ettepanekuid ning Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegiat) on põhilised vahendid, millega võetud kohustusi täita ning kinnitada ELi ülemaailmset juhtpositsiooni võitluses kliimamuutuste vastu;

C.  arvestades, et ülemaailmse kliima soojenemise leevendamise püüded ei tohiks takistada majanduskasvu taotlemist, vaid vastupidi, neis tuleks näha uue jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive tõukejõudu;

D.  arvestades, et kliimamuutuste mõju avaldub kõige rängemalt arenguriikides, eriti nendes vähim arenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides, kellel ei ole piisavalt ressursse, et muutusteks valmistuda ja nendega kohaneda; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) andmetel on Aafrika selles suhtes eriti kaitsetu ja seda mandrit ähvardavad eelkõige veepuudus, äärmiselt karmid ilmastikunähtused ning põuast ja kõrbestumisest tulenev toiduga kindlustamatus;

E.  arvestades, et kliimamuutused võivad mitte väga kauges tulevikus suurendada konkurentsi selliste ressursside pärast nagu toit, vesi ja karjamaad, teravdada majandusraskusi ja poliitilist ebastabiilsust ning saada suurimaks tõukejõuks rahvastiku ümberpaiknemisele nii riikide sees kui ka piiriüleselt; arvestades, et kliimast tingitud ränne peaks seepärast olema rahvusvahelisel tasandil tähelepanu keskmes;

F.  arvestades, et 6. märtsil 2015. aastal esitas EL ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile enda ja liikmesriikide kavatsetavad riiklikult kindlaks määratud panused, võttes sellega siduvaks eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 40 %;

G.  arvestades, et ambitsioonikas kliimamuutuste leevendamise poliitika võib luua majanduskasvu ja töökohti; arvestades, et on siiski mõned spetsiifilised suure süsinikdioksiidiheite ja intensiivse kaubavahetusega sektorid, mis võivad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tõttu kannatada, kui teiste turgude poliitika ei ole sama ambitsioonikas, ning arvestades, et selliste sektorite töökohtade kaitsmiseks on seega vaja sobivat kaitset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu;

1.  tuletab meelde, et kliimamuutused on üks olulisim inimkonna ees seisev lahendamist vajav ülesanne ning et riigid ja osalised üle kogu maailma peavad tegema kõik endast oleneva, et sellega seotud probleeme vähendada; rõhutab, et Pariisi kokkulepe on oluline samm selles suunas, kuid teha on vaja palju rohkem;

Kliimameetmete teaduslik alus

2.  tuletab meelde, et IPCC 2014. aasta viiendas hindamisaruandes esitatud teaduslike tõendite kohaselt on kliimasüsteemi soojenemine kindel, kliimamuutused toimuvad ja alates 20. sajandi keskpaigast täheldatud soojenemise peamine põhjus on olnud inimtegevus; on mures, et kliimamuutuste laialdane ja oluline mõju on juba ilmne kõigil mandritel ja kõigis ookeanides nii looduslikes kui ka inimese loodud süsteemides;

3.  võtab teadmiseks ülemaailmse süsinikubilansi, mille IPCC 5. hindamisaruandes esitas, ning nendib, et kui kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas jäävad praegusele tasemele, ammendub ülejäänud süsinikubilanss, mis võimaldab hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu alla 1,5 °C, järgmise nelja aastaga; rõhutab, et kõik riigid peaksid vastavalt Pariisi kokkuleppele kiirendama üleminekut täielikule heiteneutraalsusele ja suurendama kliimamuutustele vastupanu võimet, et vältida ülemaailmse soojenemise halvimaid tagajärgi;

4.  kordab, kui oluline on ülemaailmsete kliimameetmete võtmisel tugineda parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja väljendab heameelt 2018. aasta hõlbustava dialoogi üle, mis toimub enne UNFCCC 2020. aasta tähtaega 2030. aasta riiklikult kindlaks määratud panuste uuesti esitamiseks, samuti esimese ülemaailmse kokkuvõtte tegemise üle 2023. aastal, mis annab esimesi võimalusi seda põhimõtet rakendada;

5.  julgustab valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eksperte ja osalisi pidama dialoogi, samal ajal kui valmistatakse ette kuuenda hindamistsükli tulemuste avaldamist; väljendab sellega seoses heameelt otsuse üle avaldada 2018. aastal IPCC eriaruanne, milles käsitletakse mõjusid, mis tulenevad globaalsest soojenemisest 1,5 °C võrra võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja sellega seotud ülemaailmse kasvuhoonegaasi heite muutumisest;

Pariisi kokkuleppe ratifitseerimine ja kohustuste täitmine

6.  tunneb heameelt selle üle, et Pariisi kokkulepe ratifitseeriti ja jõustus enneolematult kiiresti, ning ka selle üle, et Marrakechi tegevuskavas (Marrakech Action Proclamation) väljendati kindlat kavatsust tagada kokkuleppe täielik ja kiire elluviimine; kutsub kõiki osalisi üles lepingut võimalikult kiiresti ratifitseerima;

7.  on rahul sellega, et COP22-l Marrakechis kohustusid kõik osalised jätkuvalt pühenduma Pariisis võetud kohustuste täitmisele sõltumata poliitilise olukorra muutumisest;

8.  väljendab pettumust USA presidendi Donald Trumpi avalduse pärast, et USA kavatseb Pariisi kokkuleppest taganeda; peab kahetsusväärseks sellist otsust, mis kujutab endast tagasiminekut; juhib tähelepanu sellele, et ametlik taganemine võib jõustuda kõige varem alles pärast järgmisi USA presidendivalimisi 2020. aastal; tunneb heameelt, et Pariisi kokkulepe on saanud tugevat vastukaja kogu maailma riikidelt, kes toetavad jätkuvalt ja üha tugevamalt kokkuleppe täielikku rakendamist; märgib rahuloluga, et mõned USA osariigid, linnad ja ettevõtted on lubanud järgida ka edaspidi USA kohustusi Pariisi kokkuleppe alusel;

9.  tunneb heameelt selle üle, et pärast president Trumpi avaldust on kõik peamised osalejad kinnitanud oma pühendumust Pariisi kokkuleppele;

10.  rõhutab, et Euroopa peab nüüd võtma Pariisi kokkuleppe kaitsmisel juhtrolli, et kindlustada nii meie keskkonna kui ka tööstuse tulevik; tunneb heameelt asjaolu üle, et EL tugevdab olemasolevaid partnerlusi ja soovib luua uusi liite;

11.  juhib tähelepanu jõudsatele edusammudele ELi rahvusvaheliste kohustuste kajastamises ELi õigusaktides, millega luuakse tugev kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, ning rõhutab, et kavatseb selle seadusandliku protsessi 2017. aasta jooksul lõpule viia;

12.  rõhutab, et pärast president Trumpi avaldust on eriti tähtis, et kehtiksid vajalikud sätted kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu, samuti tuleb tagada, et parimate näitajatega, CO2-mahukad ja intensiivse kaubavahetusega ettevõtjad saaksid omandada vajalikke kvoote tasuta; palub komisjonil uurida, kui tõhusad ja õiguspärased oleksid lisameetmed, millega kaitsta süsinikdioksiidi lekke ohus tööstusharusid, näiteks süsinikdioksiidi piirimaksude kohandamine ja tarbimismaks, eriti toodete puhul, mis on pärit riikidest, kes oma kohustusi vastavalt Pariisi kokkuleppele ei täida;

13.  rõhutab, et Pariisi kokkuleppega võetud kohustus hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja teha jätkuvaid jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 °C, ning eesmärk saavutada käesoleva sajandi teisel poolel allikatest pärineva inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite ja kasvuhoonegaaside neeldajates sidumise vahel võrdsetel kogustel põhinev tasakaal (nn heiteneutraalsus), kujutavad endast otsustavat läbimurret ühises ülemaailmses püüdluses minna üle kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja kliimaneutraalsele globaalmajandusele;

14.  tuletab meelde, et maailma keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tunduvalt alla 2 °C ei taga märkimisväärse kahjuliku kliimamõju vältimist; tunnistab, et praegused kohustused ei ole Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks piisavad; rõhutab seetõttu, et kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine kogu maailmas tuleks võimalikult kiiresti peatada ning et kõik osalised, eriti G20 riigid, peaksid suurendama jõupingutusi ja ajakohastama oma riiklikult kindlaks määratud panuseid seoses 2018. aasta hõlbustava dialoogiga; tuletab meelde, et ülemaailmsed CO2 heitkogused on vaja järk-järgult kaotada 2050. aastaks; on seisukohal, et riiklikult kindlaks määratud panuste täitmiseks ja seejärel ületamiseks vajalike poliitikasuundade ja meetmete väljatöötamine peaks olema kõigi riikide tähtsaim riigisisene ülesanne ning et need panused tuleks iga viie aasta järel üle vaadata, nagu näeb ette Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustuste ulatuse mehhanism; tunnistab siiski, et riiklike heitkoguste vähendamise strateegiate rangus ja ambitsioonikus ei sõltu ajakohastatud riiklikult kindlaks määratud panuse esitamisest;

15.  kutsub kõiki osalisi üles tagama, et nende riiklikult kindlaks määratud panused järgiksid pikaajalisi eesmärke kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuuri-eesmärgiga; rõhutab, et tuleks võtta arvesse tööd, mis on tehtud IPCC 1,5 ºC mõju ja võimalusi käsitleva eriaruande kontekstis, samuti 2018. aasta hõlbustava dialoogi järeldusi; sellega seoses tuletab meelde G7 võetud kohustust esitada varakult enne 2020. aastaks kokkulepitud tähtaega sajandi keskpaiga vähese kasvuhoonegaaside heitega arengustrateegiad; väljendab valmisolekut osaleda täielikult ELi strateegia väljatöötamises, lähtudes komisjoni analüüsist, mis on avaldatud 2. märtsi 2016. aasta teatises „Pariisi kliimakonverentsi tulemused“ (COM(2016)0110);

16.  rõhutab, et eriti suurt vastutust kannavad suurimad majandusriigid, kelle arvelt tuleb kolm neljandikku maailma heitkogustest, ning on seisukohal, et kliimameetmed peaksid jääma G7 ja G20 jaoks üheks tähtsaimaks teemaks, eelkõige sellistes valdkondades nagu riiklikult kindlaks määratud panuste elluviimine, fossiilkütuste toetuste reform, CO2 andmete avalikustamine, puhas energia jt; rõhutab vajadust jätkata tähtsaimate majandusriikide ministrite osalemist sellistel foorumitel nagu puhta energia teemal toimuv ministrite kohtumine;

17.  nõuab, et EL võtaks pärast 2018. aasta hõlbustavat dialoogi oma riiklikult kindlaks määratud panustes 2030. aastaks uusi kohustusi heitkoguste vähendamiseks;

18.  rõhutab, kui tähtis on näidata, et EL järgib Pariisi kokkulepet, muu hulgas kokkuleppe rakendamisega ELi õigusaktide kaudu, sealhulgas oleks vaja, et kaasseadusandjad võtaksid kiiresti vastu ELi kliimameetmete määruse ja vaataksid läbi ELi HKSi direktiivi, samuti tuleks õigeaegselt tugevdada ELi eesmärke ja poliitikavahendeid; tuletab meelde, et kõigil osalistel palutakse esitada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 2020. aastaks pikaajalised, sajandi keskpaika ulatuvad madala kasvuhoonegaaside heitega arengustrateegiad; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon täidaks kokkuleppega seatud kohustust ja koostaks COP24-ks ELi jaoks sajandi keskpaigani ulatuva heiteneutraalsuse strateegia, milles nähakse ette kulutõhus viis Pariisi kokkuleppe null-heitetaseme eesmärgi saavutamiseks, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja soovitavalt mitte kõrgemal kui 1,5 °C; on seisukohal, et seda protsessi tuleks alustada niipea kui võimalik, et võimaldada laiaulatuslikke arutelusid, millesse Euroopa Parlamendil peaks olema otsustav roll koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajatega, kodanikuühiskonna ja ettevõtlussektoriga; tuletab aga meelde, et tegutsemisest üksnes ELi tasandil ei piisa, ning kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles tõhustama oma tegevust, et ergutada ülejäänud partnereid tegema sama;

19.  tunneb heameelt Pariisi kokkuleppes võetud kohustuse üle saavutada ülemaailmselt käesoleva sajandi teisel poolel heiteneutraalsus; tunnistab, et see tähendab, et enamik sektoreid ELis peavad saavutama heitevabaduse tunduvalt varem;

20.  on seisukohal, et läbirääkimised peaksid edenema Pariisi kokkuleppe põhielementide osas, mille hulka kuuluvad tõhustatud läbipaistvusraamistik, ülemaailmse ülevaate üksikasjad, täiendav juhendamine riiklikult kindlaks määratud panuste küsimuses, eristamise mõistmine, kaotus ja kahju, kliimameetmete rahastamine ja suutlikkuse toetamine, mitmetasandiline osalushaldus ning mehhanism rakendamise hõlbustamiseks ja järgimise edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid täidaksid Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, eelkõige seoses ELi panusega leevendamis- ja kohanemismeetmetesse, samuti toetusega rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas;

21.  rõhutab, et ühistes jõupingutustes kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja Pariisi kokkuleppe austamiseks tuleb tegutseda kiirelt; toonitab, et EL on nii võimeline kui ka kohustatud andma eeskuju ning alustama viivitamata oma kliima- ja energiaeesmärkide kohandamist vastavalt kokkulepitud rahvusvahelisele eesmärgile, et ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus jääks alla 2 °C, püüdes samal ajal saavutada, et see tõus ei ületaks 1,5 °C;

22.  tuletab meelde, et on vaja varakult vähendada CO2-heidet, et saavutada ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu piiramise eesmärk, ning et ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide peaks hakkama langema võimalikult kiiresti; tuletab meelde, et ülemaailmsed heitkogused tuleks järk-järgult kaotada 2050. aastaks või varsti pärast seda, et maailm püsiks kulutõhusal heitkoguste vähendamise kursil, mis vastab Pariisi kokkuleppes sätestatud temperatuuri eesmärkidele; palub, et kõik osalised, kelle olukord seda võimaldab, järgiksid oma riiklikke dekarboniseerimise eesmärke ja strateegiad, seades esikohale kivisöe põletamisest tekkivate heitkoguste järkjärgulise vähendamise, sest see on kõige saastavam energiaallikas, ning nõuab, et EL teeks selle nimel rahvusvaheliste partneritega koostööd, andes head eeskuju;

23.  kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima Kyoto protokolli Doha muudatuse;

COP23 Bonnis

24.  väljendab heameelt Marrakechis võetud kohustuse üle täita 2018. aastaks tööprogramm, et koostada Pariisi kokkuleppe üksikasjalikud rakenduseeskirjad; on seisukohal, et COP23 on selles tehnilises töös oluline teetähis;

25.  loodab COP23 konverentsil saada selgust 2018. aasta hõlbustava dialoogi ülesehituse kohta, mis on hea võimalus hinnata kokkuleppes ette nähtud leevendamiseesmärgi saavutamisel tehtud edusamme ning saada teavet lepinguosaliste 2030. aasta riiklikult kindlaks määratud panuste ettevalmistamise ja ajakohastamise kohta 2020. aastaks, et saavutada kokkuleppe eesmärgid; arvab, et EL peaks täitma ennetavat rolli selles esimeses hõlbustavas dialoogis, mille eesmärk on teha kokkuvõte ühistest ambitsioonidest ja edasiminekust võetud kohustuste täitmisel; palub, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid aegsasti enne hõlbustavat dialoogi täiendavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused, mis ulatuksid kaugemale kui praegused kohustused vastavalt Pariisi kokkuleppele ning aitaksid piisavalt kõrvaldada leevendamismeetmete puudujääke vastavalt ELi võimalustele;

26.  tuletab meelde, et Pariisi kokkuleppe pika perioodi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik tõhustada enne 2020. aastat kliimamuutuste leevendamise meetmeid ning nõuab, et EL tagaks, et lühikese perioodi meetmed jääksid COP23 päevakorda;

Kliimameetmete rahastamine ja muud rakendamisvahendid

27.  tunneb heameelt 100 miljardi dollari tegevuskava („Roadmap to $100 Billion“) üle, mille eesmärk on võtta 2020. aastaks arenguriikides kliimameetmete elluviimiseks kasutusele 100 miljardit USA dollarit; rõhutab, et COP21 otsuse kohaselt pikendati seda rahastamiseesmärki 2025. aastani;

28.  väljendab heameelt selle üle, et Pariisi kokkuleppe osalised on lubanud tagada kõikide rahavoogude kooskõla kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ja kliimamuutustekindla arengu eesmärkidega; on seisukohal, et seetõttu peab EL kiiresti tegelema fossiilkütustesse ja suure CO2-heitega taristusse suunatud rahavoogudega;

29.  tunnistab, kui tähtis on käsitleda kaotuste ja kahjude mehhanismi lisamist Pariisi kokkuleppesse ning on kindlalt selle poolt, et COP23 konverentsil Bonnis arutataks mehhanismi kui kliimameetmete eraldi sammast;

30.  rõhutab, et oluline on hoida inimõigused kliimameetmete keskmes, ja nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et kohanemismeetmete üle peetavatel läbirääkimistel tunnustatakse vajadust inimõiguste austamise, kaitsmise ja edendamise järele, mis hõlmab muu hulgas soolist võrdõiguslikkust, naiste täielikku ja võrdset osalust ning tööjõu õiglase ülemineku aktiivset edendamist, millega luuakse kõigile inimväärsed ja kvaliteetsed töökohad;

31.  väljendab heameelt ELi kliimamuutustega seotud rahastamise jätkuva kasvu üle, kuid rõhutab, et on vaja täiendavaid jõupingutusi; rõhutab, et väga oluline on ka tagada, et teised arenenud riikide osalised annaksid oma panuse 100 miljardi dollari eesmärgi saavutamisse; nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus võtaksid konkreetseid kohustusi täiendavate rahastamisallikate pakkumisel;

32.  nõuab, et valitsused ning avalikud ja erafinantsasutused, sealhulgas pangad, pensionifondid ja kindlustusfirmad, võtaksid endale ambitsioonika kohustuse viia laenu- ja investeerimispraktika kooskõlla Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti c eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ning loobuda fossiilkütustest, sealhulgas kaotada järk-järgult fossiilkütustesse investeerimiseks antavad eksporditoetused; nõuab spetsiaalsete riiklike tagatiste andmist, et edendada keskkonnasäästlikke investeeringuid ja märgiseid, ning maksusoodustusi keskkonnahoidlikele investeerimisfondidele ja roheliste võlakirjade väljaandmiseks;

33.  tunnistab, et on äärmiselt vajalik muuta riiklikke ja rahvusvahelisi maksusüsteeme, sealhulgas suunata maksukoormus tööjõult kapitalile, kohandada saastaja-maksab-põhimõtet, loobuda investeerimisest fossiilkütustesse ja kehtestada süsinikdioksiidi sobiv hind, selleks et luua majanduskeskkond, mis soodustaks avaliku ja erasektori investeeringuid, mis võimaldavad saavutada kestliku arengu eesmärke tööstuspoliitika alusel;

34.  kutsub arenenud riike ja arenguriike üles tegema tõhustatud koostööd muu hulgas riiklikult kindlaks määratud panustega seotud partnerluse raames, et riigid saaksid parema juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja rahalisele toetusele, mida on vaja nende riiklikult kindlaksmääratud panuste täitmise poliitika väljatöötamiseks;

35.  palub komisjonil hinnata põhjalikult Pariisi kokkuleppe võimalikku mõju ELi eelarvele ning luua sihtotstarbeline automaatne ELi rahastamismehhanism, mis annaks täiendavat ja piisavat toetust, tagamaks, et EL annab õiglase osa rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise 100 miljardi dollari eesmärgi saavutamisse;

36.  nõuab, et võetaks konkreetseid kohustusi kliimameetmete rahastamise lisaallikate leidmiseks, muu hulgas kehtestades finantstehingute maksu, eraldades osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootidest aastatel 2021–2030 ning suunates ELi ja rahvusvahelistest lennunduse ja merenduse heitkoguseid käsitlevatest meetmetest saadud tulu rahvusvaheliste kliimameetmete rahastamisse ning Rohelisse Kliimafondi;

Valitsusväliste osalejate roll

37.  tõstab esile pingutusi, mida CO2-heite vähendamiseks ja kliimamuutustele vastupidavuse suurendamiseks teeb üha suurem arv valitsusväliseid osalejaid; toonitab seetõttu, et valitsuste, ettevõtlusringkonna, linnade, piirkondade, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste asutuste vahel peab toimuma struktureeritud ja konstruktiivne arutelu ning tuleb tagada, et nad osalevad kohandatavate kliimameetmete kavandamises ja rakendamises, et soodustada kogu maailmas vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks mõjusate meetmete võtmist ja teha Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel edusamme;

38.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid koos teiste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistega sellist protsessi, kus valitsusvälised osalejad on Pariisi kokkuleppe rakendamise üle peetavatesse läbirääkimistesse aktiivselt kaasatud, toetatakse nende püüdeid aidata riigi poliitikas toimuvatest muutustest hoolimata täita riiklikult kindlaks määratud panust ning osalejatel on võimalus uurida ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis peituvaid uusi võimalusi osaleda ja ühineda;

39.  rõhutab, et valitsusväliste osalejate kliimateemaline platvorm (Non-State Actors Zone for Climate Action – NAZCA) aitab väga palju toetada ja jälgida valitsusväliste osalejate tegevust, näiteks ülemaailmse linnapeade pakti, algatuse Mission Innovation, partnerluse InsuResilience, algatuse „Säästev energia kõigi jaoks“ ja riiklikult kindlaksmääratud panuste alase partnerlusalgatuse raames;

40.  tunneb heameelt pingutuste üle, mida kliimakaitsjad (Climate Champions) on teinud Marrakechi kliimameetmete partnerluse kohaselt;

41.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid kõigi kodanikuühiskonna liikmetega (asutused, erasektor, vabaühendused ja kohalikud kogukonnad) koostööd, et esitada peamistes sektorites (energia, tehnoloogia, linnad, transport) heitkoguste vähendamise algatusi ning töötada kohanemisprobleemide lahendamiseks välja võimalusi, kuidas kohaneda ja suurendada vastupanuvõimet, eelkõige seoses veevarude kättesaadavuse, toiduga kindlustatuse ning riskiennetusega; kutsub kõiki valitsusi ja kodanikuühiskonna liikmeid üles seda tegevuskava toetama ja tugevdama;

42.  tuletab ÜRO-le ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele meelde, et iga üksiku osalise tegutsemine on sama tähtis kui valitsuste ja institutsioonide tegevus; nõuab seetõttu innukamat kampaaniate korraldamist ja meetmeid üldsuse teavitamiseks väiksematest ja suurematest tegudest, millega võib kliimamuutustevastast võitlust toetada nii arenenud kui ka arenguriikides;

Kõigi sektorite terviklik tegevus

43.  peab kiiduväärseks, et kogu maailmas on välja töötatud heitkogustega kauplemise süsteeme, millest neljas maailmajaos kasutusel olevad 18 süsteemi moodustavad üleilmsest SKPst 40 %; innustab komisjoni toetama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühendamist teiste samasuguste süsteemidega, et luua rahvusvahelised CO2-turu mehhanismid ja seega suurendada kliimameetmete ulatust ning võrdsete tingimuste loomisega ühtlasi vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu; kutsub komisjoni üles kehtestama kaitsemeetmeid, millega tagada, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühendamine aitab kliimamõjusid püsivalt leevendada ja ei takista ELi-siseste kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamist;

44.  rõhutab, et säilitamaks piisavad stiimulid, mis aitaksid vähendada kasvuhoonegaaside heidet nii palju, et ELi 2050. aasta kliima- ja energiaeesmärke oleks võimalik täita, on vaja suuremat tahet ja tuleb rohkem tegutseda; toonitab, et transpordi- ja põllumajandussektoris ei ole 2020. aasta eesmärkide täitmiseks kasvuhoonegaaside heite vähendamisel piisavaid tulemusi saavutatud ning et selleks, et nendes sektorites täidetaks 2030. aastaks nende vastav osa heite vähendamise eesmärgist, tuleb rohkem pingutada;

45.  rõhutab, et kõik tulevased turupõhised lahendused peavad nii Pariisi kokkuleppe raames kui ka väljaspool seda vastama keskkonnaeesmärkidele, mis tähendab, et tuleb käsitleda selliseid ohte nagu lüngad, mille tagajärjel on võimalik pidada topeltarvestust, probleemid, mis puudutavad heitkoguste vähendamise püsivust ja täiendavust, võimalikud negatiivsed tagajärjed kestlikule arengule ja vastakad stiimulid, millega vähendada riiklikult kindlaks määratud panuste suurust;

46.  rõhutab, et suuresti just tänu kasvuhoonegaaside heite, taastuvenergia ja energiasäästuga seotud 20-20-20 eesmärkidele on eri ökotööstusharudes, mis on majanduskriisi ajal pidevalt kasvanud, tehtud edusamme ja suudetud säilitada 4,2 miljoni inimese töökoht;

47.  võtab teadmiseks, et ICAO assambleel otsustati 2016. aastal luua rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteem (CORSIA);

48.  väljendab pettumust, et CORSIA kasutuselevõtmisel ei näinud ICAO ette heitkoguste vähendamist, vaid pööras põhitähelepanu süsinikdioksiidi kompensatsioonile; rõhutab, et kompensatsiooni kvaliteet ei ole mingil juhul tagatud, CORSIA kohaldamine muutub õiguslikult siduvaks alles 2027. aastal, ICAO tähtsaimad liikmed ei ole veel võtnud endale kohustust hakata osalema vabatahtlikus etapis ja teised suurimad heitetekitajad ei ole hakanud tegutsema CO2-neutraalse majanduskasvu nimel, mis tekitab tegeliku kliimamõju kohta palju küsimusi, sest tulemused jäävad võrreldes ootustega, mis Euroopa Liidul ELi heitkogustega kauplemise süsteemi peatamisel olid, palju väiksemaks; nõuab, et CORSIA toimimiseks vajalikud mõjusad eeskirjad koostataks kiiresti, et riikide ja piirkondlikul tasandil hakataks CORSIAt õigel ajal rakendama ning et kõik osalejad tagaksid selle jõustamise; nõuab peale selle, et soodustataks kõiki tehnoloogilisi uuendusi, mis puudutavad mootori võimsust ja kütuse kvaliteeti;

49.  tuletab meelde, et kuna Euroopa-sisesed lennud kuuluvad endiselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, võib kehtivate õigusaktide ja CORSIA kasutuselevõtmise ajakava muutmist kaaluda ainult süsteemiga taotletavaid eesmärke ja tulevasi rakendusmeetmeid arvesse võttes;

50.  võtab teadmiseks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonna kaitse komitee 70. istungjärgul vastu võetud tegevuskava, mille eesmärk on töötada laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks välja terviklik IMO strateegia; nõuab, et IMO töötaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega välja üleilmse mehhanismi, kehtestades IMO esialgses kasvuhoonegaaside strateegias, mis tuleb vastu võtta 2018. aasta kevadel, heitkoguste vähendamiseks kaugelemineva eesmärgi ja koostades konkreetse ajakava;

51.  tunneb heameelt Kigali muudatuse üle, millega nähakse ette kliima soojenemist põhjustavatest fluorosüsivesinikest (HFC) loobumine järk-järgult kogu maailmas; peab seda Pariisi kokkuleppe elluviimisel konkreetseks sammuks, tänu millele võib olla võimalik vähendada heitkoguseid 2050. aastaks palju rohkem kui 70 miljardi tonni süsinikdioksiid-ekvivalendi võrra, mis on võrdne USA 11-kordse aastase kogusega, ning seepärast innustab kõiki Montreali protokolli osalisi tegema selle kiireks ratifitseerimiseks kõik endast olenev; tuletab meelde, et EL on vastu võtnud ammendavad õigusaktid, mille kohaselt tuleb fluorosüsivesinike kasutust vähendada 2030. aastaks 79 %, sest kliimahoidlikud alternatiivid on laialdaselt kättesaadavad ja nende potentsiaal tuleks täielikult ära kasutada;

Kliimamuutustele vastupidavuse suurendamine kohanemise kaudu

52.  märgib, et COP23 eesistujariigi Fidži prioriteetide hulka kuuluvad valdkonnad, kus on tähtsaimal kohal kohanemis- ja vastupidavusmeetmed; tuletab meelde, et kohanemismeetmed on möödapääsmatult vajalikud kõigile riikidele, kes soovivad hoida negatiivse mõju võimalikult väiksena ning kasutada täielikult ära võimalusi, mis tulenevad kliimamuutustekindlast kasvust ja kestlikust arengust;

53.  nõuab, et pikaajaliste kohanemiseesmärkide seadmisel võetaks seda arvesse; tuletab meelde, et arenguriigid, eriti vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid, kelle osa kliimamuutustes on kõige väiksem, on kliimamuutuste kahjuliku mõju ees kõige kaitsetumad ja nende kohanemisvõime on kõige väiksem;

54.  rõhutab, et kliimamuutustega kohanemine peab olema riiklike arengustrateegiate, sh finantsplaneerimise lahutamatu osa, ning ühtlasi tuleb parandada eri valitsemistasandite ja sidusrühmade vahelist kooskõlastamist; on seisukohal, et samuti tuleb tagada kooskõla suurõnnetuste ohu vähendamise strateegiate ja kavadega;

55.  rõhutab, et eelkõige tuleb hinnata, kuidas mõjutavad kliimamuutused linnu ning millised on neile ainuomased kohanemis- ja leevendusprobleemid ja -võimalused; on seisukohal, et kliimamuutuste kohaliku mõju leevendamiseks on kõige olulisem suurendada linnade ja kohalike omavalitsuste suutlikkust hakata oma kogukonna vastupidavuse nimel tegusema ja töötama;

56.  on seisukohal, et kliimameetmeid toetatakse piisavalt, kui nendega koos võetakse ka sotsiaalvaldkonna meetmeid, mis hõlmavad ka õiglase ülemineku fondi, mille kaudu ühendatakse kliimamuutustevastase võitlusega kaasnevad küsimused püüdega võidelda tööpuuduse ja ebakindlate töökohade vastu;

57.  kutsub komisjoni üles vaatama ELi 2013. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegia läbi, et pöörata kogu ELi tasandil kohanemiseks tehtavale tööle suuremat tähelepanu ja suurendada selle lisaväärtust, viies selle Pariisi kokkuleppega rohkem kooskõlla ning edendades heade tavade, näidete ja kliimamuutustega kohanemiseks tehtavat tööd käsitleva teabe tõhusat jagamist; rõhutab, et välja tuleb töötada süsteemid ja vahendid, millega abil olla kursis, milliseid edusamme on riiklike kliimamuutustega kohanemise kavade ja meetmete rakendamisel tehtud ja kui tulemuslikud need on;

58.  tuletab meelde, et põllumajandusmaadele, märgaladele ja metsadele, mis katavad ELi maa-alast üle 90 %, mõjuvad kliimamuutused rängalt; rõhutab, et see sektor, mis hõlmab maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF), nii neelab kui ka tekitab heiteid ja on seetõttu kliimamuutuste mõju leevendamise ja vastupidavuse suurendamise seisukohast tähtis;

59.  toonitab, et tegevusetusel on tõsised ja tihti pöördumatud tagajärjed, sest kliimamuutused mõjutavad kõiki maailma piirkondi erineval, kuid väga kahjulikul moel, mis põhjustab rändevooge ja inimeste hukkumist ning majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kahju; rõhutab, et kliimaeesmärkide täitmiseks ja majanduskasvu hõlbustamiseks tuleb puhta energeetika ja taastuvenergia valdkonna uuendustele anda kooskõlastatud üleilmne poliitiline ja rahaline tõuge;

60.  mõistab, et heakskiidetud üldkehtiva kliimapõgeniku määratluse sõnastamine on mitmes mõttes keeruline, kuid nõuab, et tõsiselt tunnistataks, milline tähendus ja ulatus on kliima tõttu toimuval ümberasumisel ja rändel, mille on põhjustanud üleilmse soojenemise tagajärjel toimunud loodusõnnetused; märgib, et 2008.–2013. aastal oli umbes 166 miljonit inimest sunnitud loodusõnnetuste, merevee taseme tõusu, äärmuslike ilmaolude, kõrbestumise, veepuuduse ning troopiliste ja siirutajatega levivate haiguste leviku tõttu kodust lahkuma; tuletab eelkõige meelde, et kliimaga seotud suundumused võivad Aafrika teatud osades ja Lähis-Idas suurendada poliitilist ebastabiilsust ja majanduslikke probleeme ning süvendada Vahemere piirkonna pagulaskriisi;

61.  märgib, et üleilmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustavad 20 % metsade raadamine ja metsa seisundi halvenemine, ning rõhutab, et metsad ja metsade aktiivne säästev majandamine on kliimamuutuse leevendamiseks väga tähtis ning metsade kohanemisvõimet ja vastupidavust kliimamuutusele tuleb suurendada; rõhutab, et vaja on leevendusmeetmeid, mis on mõeldud just troopikametsade sektorile (REDD+); rõhutab, et ilma nende meetmeteta on ilmselt võimatu hoida ülemaailmset soojenemist alla 2 °C; nõuab peale selle, et EL suurendaks rahasummasid, mis on ette nähtud selleks, et metsade raadamist arenguriikides vähendada;

Arenguriikide toetamine

62.  toonitab, et ka arenguriikidel on Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel tähtis roll ning neil tuleb aidata oma kliimakavasid ellu viia, kasutades täielikult ära rakendatud kliimameetmete, Addis Abeba tegevuskava ja säästva arengu tegevuskava 2030 koostoimet jätkusuutliku arengu alaste eesmärkidega;

63.  rõhutab, et arenguriikides ja eriti Aafrika arenguriikides tuleb taastuvenergia intensiivsema kasutamise kaudu püüda anda kõigile võimalus tarbida säästvat energiat; juhib tähelepanu sellele, et Aafrikas on hulgaliselt loodusvarasid, mis aitavad tagada Aafrika energiajulgeolekut; rõhutab, et kui oleks olemas toimiv elektriühendus, võiks osa Euroopa energiast tulla pikas perspektiivis Aafrikast;

64.  rõhutab, et ELil on olemas kogemused, suutlikkus ja üleilmne haare, et olla juhtpositsioonil arukama, puhtama ja vastupidavama taristu rajamisel, mida on vaja Pariisi kokkuleppega algatatud üleilmse ülemineku jaoks; nõuab, et EL toetaks arenguriikide pingutusi muutuda vähese CO2-heitega ühiskondadeks, mis on kaasavamad, sotsiaalselt jätkusuutlikumad, keskkonnasäästlikumad, jõukamad ja turvalisemad;

Tööstus ja konkurentsivõime

65.  peab kiiduväärseks Euroopa tööstuse pidevaid pingutusi ja edusamme, täitmaks kohustusi ja kasutamaks ära kõiki Pariisi kokkuleppe võimalusi, mis võib viia tulemuslike ja kulutõhusate kliimameetmeteni;

66.  rõhutab, et kliimamuutustega võitlemine on üleilmne prioriteet, mille nimel tuleks pingutada tõepoolest kogu maailmas, tagades samal ajal energiajulgeoleku ja jätkusuutliku majanduse;

67.  rõhutab, et kliimaga seotud investeeringuid hõlbustaks ja soodustaks see, kui nii ELi kui ka üleilmsel tasandil kehtiks stabiilne ja prognoositav õigusraamistik ning edastataks selgeid poliitilisi sõnumeid;

68.  rõhutab, et kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks on väga tähtis, et eesmärkide saavutamise nimel tegutsetaks pidevalt ja eriti oluline on see suurimate üleilmsete heitetekitajate puhul; peab seisukohta, mida USA administratsioon on Pariisi kokkuleppe kohta väljendanud, väga kahetsusväärseks; peab aga igati kiiduväärseks, et USA suured tööstusettevõtjad, kes mõistavad selgelt kliimamuutuste põhjustatud ohte ja kliimameetmetega kaasnevaid võimalusi, on väljendanud püsivat toetust;

69.  on seisukohal, et juhuks, kui on veel suurriike, kes ei võta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi omaga võrreldavaid kohustusi, tuleks Euroopa tööstuse üleilmse konkurentsivõime tagamiseks säilitada süsinikdioksiidi lekkega seotud sätted, eelkõige need, mida kohaldatakse sektorite suhtes, mida iseloomustavad intensiivne kaubavahetus ja CO2-ga seotud kulude suur osakaal tootmiskuludes;

70.  tunneb heameelt selle üle, et Hiina ja teised ELi energiamahukate tööstusharude suured konkurendid on hakanud kasutama süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteeme ja muid maksustamismehhanisme; on seisukohal, et seni, kuni saavutatakse võrdsed tingimused, peaks EL säilitama piisavad ja proportsionaalsed meetmed, millega tagada oma tööstuse konkurentsivõime ning ennetada vajaduse korral süsinikdioksiidi leket, võttes arvesse, et energia-, tööstus- ja kliimapoliitika on üksteisega seotud;

71.  rõhutab, et tööstussektoris tuleb suurendada kvalifitseeritud töötajate arvu ning kvaliteetsete uute töökohtade soodustamiseks tuleb edendada teadmisi ja parimat tava, toetades samal ajal vajaduse korral õiglast töökohavahetust;

Energiapoliitika

72.  kutsub ELi üles nõudma, et rahvusvaheline kogukond võtaks viivitamata vastu konkreetsed meetmed, sh ajakava, millega järk-järgult kaotada keskkonnakahjulikud toetused, sh fossiilkütustele mõeldud toetused, mis moonutavad konkurentsi, ei soosi rahvusvahelist koostööd ja takistavad uuendustegevust;

73.  rõhutab, kui tähtsad on energiasääst, energiatõhusus ja taastuvenergia heitkoguste vähendamiseks, raha kokkuhoiuks ja energiajulgeoleku jaoks, samuti kütteostuvõimetuse ennetamiseks ja leevendamiseks, et kaitsta ja aidata kaitsetuid ja vaeseid leibkondi; nõuab, et kogu maailmas propageeritaks energiatõhususe ja -säästu meetmeid ning taastuvate energiaallikate arendamist (nt soodustades oma tarbeks tootmist ja taastuvate energiaallikate tarbimise soodustamist) ning nende tõhusat kasutamist; tuletab meelde, et energiatõhususe esmatähtsale kohale seadmine ja taastuvate energiaallikate valdkonnas üleilmse juhtpositsiooni saavutamine kuuluvad mõlemad ELi energialiidu peamiste eesmärkide hulka;

74.  rõhutab, et tuleb arendada energiasalvestustehnoloogiaid, arukaid võrke ja tarbimiskaja, mis aitavad taastuvenergiat elektritootmises ning kodumajapidamiste kütmisel ja jahutamisel tõhusamalt kasutada;

Teadus- ja uuendustegevus ning digitehnoloogiad

75.  rõhutab, et pidev ja intensiivsem teadus- ja uuendustegevus, mida tehakse kliimamuutuste mõju leevendamise, kohanemismeetmete, ressursitõhususe, vähesaastavate tehnoloogiate ja ümbertöödeldud tooraine (ringmajandus) säästliku kasutamise vallas, on väga tähtis, et võidelda kliimamuutustega kulutõhusalt ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest; nõuab seetõttu, et kogu maailmas võetaks kohustus selle valdkonna investeeringuid suurendada ja seada need tähelepanu keskmesse;

76.  rõhutab, et CO2-heite vähendamise tehnoloogiate arendamiseks on vaja selget poliitilist soovi, sealhulgas on vaja vähendada uute tehnoloogiate ja ärimudelite turu- ja regulatiivseid tõkkeid, ning kasutada avaliku sektori raha sihipäraselt;

77.  tuletab meelde, et teadus- ja uuendustegevus ning konkurentsivõime kuuluvad ELi energialiidu strateegia viie tugisamba hulka; märgib, et EL on kindlalt otsustanud jääda nendes valdkondades üleilmsele juhtpositsioonile ning teha samal ajal rahvusvaheliste partneritega tihedat teaduslikku koostööd; rõhutab, et puhta ja säästva energia tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tuleb nii arenenud kui ka tärkava turumajandusega riikides luua ja säilitada tugev uuendussuutlikkus;

78.  tuletab meelde, et digitehnoloogiad on väga vajalikud, et oleks lihtsam üle minna puhtale energiale, luua uusi jätkusuutlikke ärimudeleid ning suurendada energiatõhusust ja -säästu; tõstab esile keskkonnakasu, mida Euroopa tööstuse digiteerimine võib tuua tänu sellele, et ressursse kasutatakse tõhusalt ja materjalikulu väheneb;

79.  rõhutab, et olemasolevad ELi programmid/instrumendid, nagu programm „Horisont 2020“, millest võivad osa võtta ka kolmandad riigid, tuleb täielikult ära kasutada ning seda eelkõige energia-, kliimamuutuste ja kestliku arengu valdkonnas;

80.  nõuab, et selliseid tehnoloogiaid nagu kosmosesatelliidid kasutataks paremini ära, et koguda heitkoguste, temperatuuri ja kliimamuutuste kohta täpseid andmeid; juhib eelkõige tähelepanu Copernicuse programmi panusele; nõuab ühtlasi, et riigid teeksid läbipaistvat koostööd ja jagaksid teavet ning et teadlased saaksid andmeid kasutada;

Kliimadiplomaatia

81.  toetab kindlalt seda, et EL pööraks endiselt põhitähelepanu kliimadiplomaatiale, sest nii on võimalik kliimameetmed partnerriikides ja üleilmse üldsuse jaoks paremini esile tuua; rõhutab, et hiljutisi suundumusi ja muutuvat geopoliitilist olukorda arvestades tuleb kliimamuutusi pidada diplomaatilistes aruteludes ka edaspidi strateegiliseks prioriteediks; rõhutab, et Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel on väga suur välispoliitiline suutlikkus ning nad peavad võtma kliimafoorumitel juhtrolli; rõhutab, et kaugeleulatuvad ja kiireloomulised kliimameetmed ning COP21 kohustuste täitmine peavad ka tulevikus olema prioriteedid, mida EL taotleb kõrgetasemelistes kahepoolsetes ja kahe piirkonna vahelistes aruteludes, mida peetakse partnerriikidega, G7s ja G20s, ÜROs ning muudel rahvusvahelistel foorumitel;

82.   kordab oma seisukohta, et kliimapoliitika eesmärgid tuleks seada ELi välispoliitilise püüdluste ja üleilmse tegevuskava keskmesse; nõuab, et EL ja liikmesriigid oleksid üleilmsete kliimameetmete võtmisel esirinnas, täites pidevalt Pariisi kokkulepet ja suheldes aktiivselt strateegiliste partneritega nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil, et moodustada või tugevdada kliimameetmete liite, mille abil püsida ammendava kliimakaitse saavutamise kursil;

83.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid tegutseksid selle nimel, et kliimaga seotud ohtudest teataks rohkem, neid analüüsitaks ja hallataks paremini, ning et EL ja liikmesriigid toetaksid pingutusi, mida ELi partnerid üle maailma teevad selleks, et mõju, mida kliimamuutused avaldavad riikide stabiilsusele, rahvusvahelisele julgeolekule ja inimeste ümberasumisele, paremini mõista, arvesse võtta, ennetada ja sellega toime tulla;

84.  kavatseb kasutada oma rahvusvahelist rolli ja liikmesust rahvusvahelistes parlamentidevahelistes võrgustikes, et püüda Pariisi kokkuleppe kiirel rakendamisel järjekindlalt edusammudeni jõuda;

Euroopa Parlamendi roll

85.  on veendunud, et kuna Euroopa Parlament peab andma rahvusvahelistele kokkulepetele oma nõusoleku ja tal on kaasseadusandjana Pariisi kokkuleppe liidusisesel rakendamisel keskne roll, tuleb ta korrektselt ELi delegatsiooni kaasata; loodab seetõttu, et Euroopa Parlamendil lubatakse osaleda Bonnis toimuvatel ELi koordineerimiskoosolekutel ning talle tagatakse läbirääkimiste algusest peale juurdepääs kõikidele ettevalmistusdokumentidele;

°

°  °

86.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega edastada see kõikidele osalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0383.

Õigusalane teave