Menetlus : 2017/2973(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0669/2017

Esitatud tekstid :

B8-0669/2017

Arutelud :

PV 12/12/2017 - 11
CRE 12/12/2017 - 11

Hääletused :

PV 14/12/2017 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0500

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 268kWORD 53k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0668/2017
6.12.2017
PE614.288v01-00
 
B8-0669/2017

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


rohingjade olukorra kohta (2017/2973(RSP))


Urmas Paet, Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Gérard Deprez, Ilhan Kyuchyuk, Patricia Lalonde, Frédérique Ries, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rohingjade olukorra kohta (2017/2973(RSP))  
B8-0669/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingja moslemite olukorra kohta, eriti 7. juuli 2016. aasta(1), 15. detsembri 2016. aasta(2) ja 14. septembri 2017. aasta(3) resolutsioone, ning oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks(4) ja 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni kodakondsusetuse kohta Lõuna- ja Kagu-Aasias(5),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi ELi Myanmari/Birma-strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi strateegia Myanmaris/Birmas: eripartnerlus demokraatia, rahu ja heaolu edendamiseks“ (JOIN(2016)0024),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 30. märtsi 2016. aasta avaldust Myanmari Liidu Vabariigi uue valitsuse ametisseastumise puhul,

–  võttes arvesse Myanmari ja Bangladeshi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit rohingjade repatrieerimise kohta Bangladeshist Myanmari, mis allkirjastati 23. novembril 2017,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 23. novembri 2017. aasta avaldust Myanmari ja Bangladeshi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2015. aasta järeldusi kodakondsusetuse kohta,

–  võttes arvesse 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

–  võttes arvesse 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2014. aasta novembri ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Arakani osariigi nõuandekomisjoni 24. augusti 2017. aasta lõpparuannet pealkirjaga „Rahulik, õiglane ja jõukas tulevik Arakani elanikele“,

–  võttes arvesse 1966. aasta rahvusvahelist kodanike ja poliitiliste õiguste pakti ja 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) põhikirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Myanmari Arakani osariik on koduks ligikaudu miljonile rohingjale, kes on represseerimise ja jätkuvate tõsiste inimõiguste rikkumiste pärast kannatav valdavalt moslemi vähemus, kelle elu ja turvalisus on ohus, kellele ei anta õigust tervishoiule ja haridusele ning keda ähvardavad tapmised, sunnitöö, seksuaalne vägivald ja poliitiliste õiguste piiramine;

B.  arvestades, et rohingjad on olnud ametlikult kodakondsuseta alates 1982. aastast, mil jõustus Birma kodakondsuse seadus, mille tagajärjel piirati tõsiselt nende liikumisvabadust ja suleti nad laagritesse;

C.  arvestades, et rohingjad on sattunud riigi mahitusel toimuva institutsioonilise diskrimineerimise nõiaringi, mis tegelikult kujutab endast apartheidi ja on muutumas etniliseks puhastuseks; arvestades, et rohingjadele kohaldatakse eraldi õigusakte, mis tekitab tõkkeid olmetegevuste puhul, nagu töö, abielu, reisimine ja juurdepääs tervishoiule;

D.  arvestades, et Myanmari ja Bangladeshi valitsused kirjutasid Nay Pyi Taw’s alla mittesiduva iseloomuga vastastikuse mõistmise memorandumile; arvestades, et see memorandum peaks tagama viimastel aastatel Myanmarist Bangladeshi põgenenud rohingja pagulaste ohutu tagasipöördumise kodumaale; arvestades märkust, et rohingja repatriante ei lasta tagasi oma küladesse, vaid majutatakse Myanmaris pagulas-/vangilaagritesse;

E.  arvestades, et Kofi Annani juhitud Arakani osariigi nõuandekomisjoni 24. augusti 2017. aasta lõpparuandes eelnevalt rõhutatud radikaliseerumise oht eksisteerib Põhja-Arakani kohalike kogukondade ning riigisiseste põgenike hulgas ning pagulaste kogukondades Bangladeshis;

F.  arvestades, et mõrvu, vägistamisi ja rohingja külade mahapõletamisi kasutatakse vahendina rohingjade sotsiaalse struktuuri pöördumatuks kahjustamiseks ja elanikkonna traumeerimiseks; arvestades, et nende hirmutegude eesmärk on sundida rohingjasid lahkuma oma küladest ja riigist ning luua vaimseid ja füüsilisi takistusi nende tagasipöördumisele; arvestades, et Myanmari ja Bangladeshi vaheline piir on militariseeritud ja mineeritud, et takistada inimestel selle ületamist;

G.  arvestades, et Amnesty International ja Human Rights Watch on rõhutanud asjaolu, et alates 25. augustist 2017 on Birma julgeolekujõud toime pannud ulatuslikke ja süstemaatilisi naiste ja tütarlaste vägistamisi osana Arakani osariigi rohingja moslemite vastu suunatud etnilise puhastuse kampaaniast; arvestades, et ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee (CEDAW) palus Myanmari valitsusel esitada 28. maiks 2018 teavet mitmete küsimuste kohta, mis puudutavad väidetavaid naiste ja tütarlaste vastase vägivalla juhtumeid viimaste kuude jooksul Arakani osariigi põhjaosas;

H.  arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on nimetanud repatrieerimist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist oluliseks ja oodatud sammuks meie aja ühe rängima humanitaar- ja inimõiguste kriisi lahendamise suunas;

I.  arvestades, et Myanmari suhtes kohaldatakse praegu GSP kaubandussoodustusi kava „Kõik peale relvade“ raames ning riigi eksport ELi ulatus 2016. aastal 830 miljoni euroni; arvestades, et rohingjade praegust mahasurumist võib pidada vähemalt ühe GSP määruses (nr 978/2012) loetletud põhiliste inimõiguste ja tööõiguste konventsiooniga võetud kohustuste „tõsiseks ja süstemaatiliseks“ rikkumiseks Myanmari poolt;

1.  nõuab tungivalt, et sõjavägi ja julgeolekujõud teeksid viivitamata lõpu rohingjade tapmisele, ahistamisele ja vägistamisele ning nende kodude mahapõletamisele;

2.  kutsub Myanmari valitsust üles algatama kõigi väidetavate inimõiguste rikkumiste ja rahvusvahelise õiguse vastaste kuritegude viivitamatu, erapooletu, sõltumatu ja tulemusliku uurimise; nõuab tungivalt, et juhul, kui leitakse piisavalt usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et isikud on toime pannud rahvusvahelist inimõigustealast õigust rikkuvaid kuritegusid, tuleb sellised isikud õiglase ja sõltumatu tsiviilkohtumenetluse alusel vastutusele võtta, ilma neile surmanuhtlust määramata;

3.  kutsub Myanmari valitsust üles austama rohingjade liikumisvabadust ning tagama neile ohutus sõltumata nende asukohast; palub Myanmari valitsusel kõrvaldada viivitamata kõik Bangladeshi piirile paigutatud maamiinid; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus tühistaks viivitamata humanitaarabiorganisatsioonidele kehtestatud reisimispiirangud;

4.  kordab lisaks nõukogu järeldustes esitatud üleskutset rajada tõhusad demokraatlikud institutsioonid ja tugev kodanikuühiskond ning vajadust austada põhiõigusi ja -vabadusi ning edendada head juhtimistava;

5.  nõuab vastastikuse mõistmise memorandumi vahetut rakendamist ning seda, et täiel määral austataks rohingjade õigust vabatahtlikult, ohutult ja inimväärselt tagasi pöörduda oma kodudesse, ilma igasuguse diskrimineerimiseta; nõuab, et Myanmari valitsus tagaks rohingjadele igal ajal ohutud ja inimlikud elutingimused;

6.  kutsub Myanmari valitsust üles tegelema rohingjade ja teiste moslemite pikaajalise ja süstemaatilise diskrimineerimise ja segregatsiooni probleemiga Arakani osariigis ning tagama neile juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja teistele teenustele;

7.  väljendab muret seoses terroristlike rühmituste, eelkõige Al Qaeda ja ISISe kavatsustega, kes soovivad kasutada kriisi selleks, et end Birmas sisse seada ning laiendada oma mõju kogu piirkonnale; rõhutab asjaolu, et mõned rohingja pagulased ja Arakani rohingjade päästearmee mässulised liikmed võivad olla altid äärmusliikumiste värbamistegevuse suhtes;

8.  kutsub Myanmari valitsust üles võimaldama ÜRO asutustele ning teistele rahvusvahelistele ja kohalikele humanitaarorganisatsioonidele, samuti riiklikule ja rahvusvahelisele meediale täielikku juurdepääsu kõigile riigi osadele; rõhutab, et ainult täieliku juurdepääsuga meediale ja täieliku läbipaistvusega on võimalik parandada teabevooge, et kindlaks määrata, mis piirkonnas täpselt toimub;

9.  väljendab siirast pettumust seoses Myanmari valitsuse ja Aung San Suu Kyi keeldumisega probleemi lahendamast, asetleidvate julmuste eitamise ja nende kaasosaliseks olemisega; nõuab, et Aung San Suu Kyi väljendaks oma vastuseisu hirmutegude suhtes ning võtaks konkreetseid meetmeid rohingjade aitamiseks;

10.  nõuab tungivalt, et Hiina ning kõik teised rahvusvahelised ja piirkondlikud osalejad kasutaksid kõiki nende käsutuses olevaid kahepoolseid, mitmepoolseid ja piirkondlikke platvorme, et nõuda hirmutegude lõpetamist ja leida olukorrale rahumeelne lahendus;

11.  väljendab kahetsust ÜRO Julgeolekunõukogu suutmatuse üle võtta vastu resolutsioon rohingjade olukorra kohta;

12.  võtab teadmiseks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldused; on siiski arvamusel, et on vaja võtta suuremaid kohustusi; tuletab meelde oma üleskutset, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja ELi liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt oma survet Myanmari valitsusele;

13.  palub ELil ja liikmesriikidel laiendada Myanmari suhtes kehtestatud relvaembargot, nii et see hõlmaks igasuguses vormis antavat sõjalist abi, ja kehtestada tõsiste rikkumiste eest vastutavatele kõrgematele ametnikele sihipärased rahalised sanktsioonid;

14.  kutsub kõiki riike tungivalt üles suurendama ümberasustatud isikutele antavat humanitaarabi Myanmaris ja teistes riikides, sh Bangladeshis, ning kaitsta naisi, lapsi ja teisi, keda ohustab seksuaalne vägivald, inimkaubandus jms väärkohtlemine;

15.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles koostöös Euroopa Komisjoni kaubandusvolinikuga peatama Myanmari kaubandussoodustused kava „Kõik peale relvade“ raames ning teavitama Myanmari valitsust sellest, et ELi-Myanmari investeerimislepingu läbirääkimised võidakse peatada;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0316.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0506.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0351.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0247.

Õigusalane teave