Menetlus : 2018/2642(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0184/2018

Esitatud tekstid :

B8-0184/2018

Arutelud :

PV 17/04/2018 - 11
CRE 17/04/2018 - 11

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0118

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 388kWORD 65k
11.4.2018
PE618.431v01-00
 
B8-0184/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja pagulasi käsitlevate ÜRO ülemaailmsete kokkulepete vallas saavutatud edu kohta (2018/2642(RSP))


Cristian Dan Preda, Anna Maria Corazza Bildt, Željana Zovko, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Sandra Kalniete, David McAllister, Elmar Brok, Jaromír Štětina, Andrey Kovatchev, Fernando Ruas, Lorenzo Cesa, Tokia Saïfi fraktsiooni PPE nimel
Tanja Fajon, Knut Fleckenstein, Jeppe Kofod, Linda McAvan, Claude Moraes, Norbert Neuser, Péter Niedermüller, Pier Antonio Panzeri, Soraya Post, Birgit Sippel, Elena Valenciano fraktsiooni S&D nimel
Cecilia Wikström, Louis Michel, Hilde Vautmans, Sophia in ‘t Veld fraktsiooni ALDE nimel
Judith Sargentini fraktsiooni Verts/ALE nimel
Marie-Christine Vergiat, Malin Björk, Sofia Sakorafa, Merja Kyllönen, Patrick Le Hyaric, Cornelia Ernst, Dimitrios Papadimoulis, Stelios Kouloglou, Martina Anderson, Barbara Spinelli, Helmut Scholz fraktsiooni GUE/NGL nimel
Ignazio Corrao, Laura Ferrara, Fabio Massimo Castaldo
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja pagulasi käsitlevate ÜRO ülemaailmsete kokkulepete vallas saavutatud edu kohta (2018/2642(RSP))  
B8-0184/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente,

  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava ja eelkõige ILO konventsiooni nr 189 (2011) koduabiliste inimväärse töö kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. septembri 2016. aasta resolutsiooni „Pagulasi ja rändajaid käsitlev New Yorgi deklaratsioon“(1),

–  võttes arvesse New Yorgi deklaratsiooni I lisa „Põhjalik pagulaste probleemi lahendamise raamistik“,

–  võttes arvesse New Yorgi deklaratsiooni II lisa „Eesmärgiks ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe“,

–  võttes arvesse 6. märtsi 2017. aasta laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid ning komisjoni 12. aprilli 2017. aasta teatist lapsrändajate kaitse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitleva ülemaailmse kokkuleppe valitsustevaheliste läbirääkimiste korra kohta(2),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 28. aprilli 2017. aasta aruannet „Report of the Special Rapporteur on the human rights of migrants on a 2035 agenda for facilitating human mobility“ (rändajate inimõigustega tegeleva ÜRO eriraportööri aruanne inimeste liikuvuse hõlbustamise tegevuskava kohta aastani 2035)(3),

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 17. mai 2017. aasta dokumenti „Towards a global compact on refugees: a roadmap“ (pagulasi käsitleva ülemaailmse kokkuleppe suunas: tegevuskava)(4),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri António Guterresi 11. jaanuari 2018. aasta aruannet „Making migration work for all“ (rände muutmine kõigi jaoks toimivaks)(5),

–  võttes arvesse pagulasi käsitleva üleilmse kokkuleppe 31. jaanuari 2018. aasta algset kavandit(6),

–  võttes arvesse turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja pagulasi käsitleva ÜRO ülemaailmse kokkuleppe 5. veebruari 2018. aasta algset kavandit(7) ja 5. märtsi 2018. aasta algversiooni(8),

–  võttes arvesse ELi ja Aafrika Liidu 2017. aasta novembris toimunud 5. tippkohtumise Abidjani deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ ja selle 17 kestliku arengu eesmärki, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO tippkohtumisel(9),

–  võttes arvesse kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis resolutsiooniga 45/158 vastu 18. detsembril 1990. aastal(10),

–  võttes arvesse kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse komitee ning lapse õiguste komitee ühist üldist märkust laste inimõiguste kohta rahvusvahelise rände kontekstis,

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi kohta muutuvas maailmas, mis on üha rohkem ühendatud, vaidlustatum ja keerukam(11),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste ja rände kohta kolmandates riikides(12),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni vastupanuvõime kui ELi välistegevuse strateegilise prioriteedi kohta(13),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles(14) ning 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus(15),

–  võttes arvesse parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) nr 516/2014, ning ELi vajadust rahuldada vähemalt 20 % iga-aastasest prognoositud ülemaailmsest ümberasustamisvajadusest,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus lahkuda ükskõik millisest riigist, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda; arvestades, et ÜRO inimõiguste komitee selgitas 1999. aastal oma üldises märkuses nr 273 (§ 8), et see õigus ei tohi sõltuda mingist konkreetsest eesmärgist või ajast, mil isik otsustab väljaspool riiki viibida;

B.  arvestades, et ÜRO liikmesriigid võtsid 19. septembril 2016. aastal New Yorgis pagulasi ja rändajaid käsitleval ÜRO tippkohtumisel, mille korraldaja oli ÜRO Peaassamblee, ühehäälselt vastu ÜRO New Yorgi deklaratsiooni pagulaste ja rändajate kohta, mille alusel algatati kaks eraldiseisvat, erinevat ja sõltumatut, kuigi sisuliselt omavahel seotud protsessi, et võtta 2018. aastal vastu pagulasi käsitlev üleilmne kokkulepe ning turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitlev ülemaailmne kokkulepe, mis allkirjastatakse 2018. aasta detsembris Marokos toimuval konverentsil;

C.  arvestades, et New Yorgi deklaratsiooni I lisas on sätestatud pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistik, mis põhineb rahvusvahelise vastutuse jagamise põhimõttel ja ÜRO liikmesriikide otsusekindlusel tegeleda sundrände algpõhjustega; arvestades, et pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistikus esitatakse konkreetsed meetmed, mille eesmärk on leevendada survet vastuvõtvatele riikidele, parandada pagulaste iseseisvat toimetulekut, laiendada juurdepääsu kolmandate riikide lahendustele ning toetada päritoluriikides tingimusi, mis võimaldavad ohutut ja väärikat tagasipöördumist;

D.  arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvolinikul on palutud pidada konsultatsioone pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistikku täiendava tegevusprogrammi üle ja esitada 2018. aastal oma iga-aastases aruandes ÜRO Peaassambleele ettepanek pagulasi käsitleva üleilmse kokkuleppe kohta;

E.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid osalesid ettevalmistustöös ja aruteludes, mille tulemusena esitati algsed kavandid; arvestades, et protsessi kriitilisema etapi alguse tõttu ja seetõttu, et USA tegi otsuse läbirääkimistes enam mitte osaleda, on muutunud veelgi olulisemaks, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid juhtrolli, et tagada tugeva inimkeskse ja inimõigustel põhineva teksti vastuvõtmine;

F.  arvestades, et ränne on kompleksne inimesi hõlmav nähtus; arvestades, et kuigi pagulased on rahvusvahelises õiguses konkreetselt määratletud ja kaitstud kui inimesed, kes elavad väljaspool oma päritoluriiki, sest neid ähvardavad tagakiusamine, konfliktid, vägivald või muud asjaolud, ning kes vajavad seepärast rahvusvahelist kaitset, on nii pagulastel kui ka rändajatel inimõigused olemas, ent rändeprotsess paneb nad sageli haavatavasse olukorda, milles nad kogevad vägivalda ja väärkohtlemist; arvestades, et nii pagulasi käsitlev üleilmne kokkulepe kui ka turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitlev ülemaailmne kokkulepe on teineteist täiendavad elemendid, mis vajavad rakendamisel ühismeetmeid;

G.  arvestades, et inimeste liikuvus ja ränne on aina igapäevasem nähtus ja kogu maailmas on ligikaudu 258 miljonit rahvusvahelist rändajat; arvestades, et rändajate osakaal maailma rahvastikus on suurenenud 2000. aasta 2,8 %-lt 2017. aasta 3,4 %-le; arvestades, et 48 % rändajatest on naised; arvestades, et enamik rändajatest reisib turvaliselt ja korrakohaselt; arvestades, et 85 % rändest toimub sama arengutasemega riikide vahel; arvestades, et Euroopa oli 2017. aastal rahvusvaheliste rändajate arvu (61 miljonit) poolest teine lähtekoht(16);

H.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel elas 2015. aasta lõpus sundümberasustatuna ligikaudu 65 miljonit inimest, kellest 12 miljonit olid süürlased; arvestades, et Maailmapanga andmetel kasvas põgenike arv perioodil 2012–2015 ligikaudu 9 miljonit, mis oli üleilmse humanitaarabisüsteemi jaoks tõsine väljakutse; arvestades, et 84 % kogu maailma pagulastest ja 99 % oma riigi sees ümberasustatud isikutest asub arengumaades või -piirkondades, kusjuures enamik neist on Aafrika mandril, samas kui vaid 10 % kõigist pagulastest on Euroopa riikides (Türgit arvestamata); arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on 2018. aastaks prognoositud ülemaailmne ümberasustamisvajadus peaaegu 1,2 miljonit inimest; arvestades, et alates 2000. aastast on välismaalt turvalisusest ja väärikust otsides hukkunud üle 46 000 rändaja ja pagulase, sealhulgas Vahemere keskosas on alates 2014. aastast hukkunud vähemalt 14 500 inimest(17);

I.  arvestades, et Euroopa on alati olnud nii rände siht- kui ka lähtekoht; arvestades, et ka eurooplased on majanduslike raskuste, konfliktide ja poliitilise tagakiusamise tõttu välja rännanud; arvestades, et praegune majandus- ja finantskriis on sundinud paljusid eurooplasi välja rändama, sh maailma lõunapoolsematesse riikidesse, mille majandus aktiivselt areneb;

J.  arvestades, et paljud lapsrändajad kogevad vägivalda, kuritarvitamist ja ekspluateerimist; arvestades, et teadaolevalt hoitakse lapsi rändega seotud põhjustel kinni rohkem kui 100 riigis(18); arvestades, et pagulaslastel on teiste lastega võrreldes viis korda suurem tõenäosus kooliharidusest ilma jääda ja keskkooli läheb alla veerandi teismeliseeas pagulastest;

K.  arvestades, et võõrtöötajaid ohustavad sageli diskrimineerimine, ärakasutamine ja õiguste rikkumine; arvestades, et 23 % sunniviisilise töö 24,9 miljonist tegijast maailmas on rahvusvahelised rändajad;

L.  arvestades, et kogemused on näidanud, et sisserändajate panus riikidesse, kus nad elavad, aga ka oma päritoluriikidesse on positiivne; arvestades, et rändajad panustavad oma elukohariikidesse maksude maksmise kaudu ja sellega, et nad suunavad umbes 85 % oma sissetulekust nende riikide majandusse; arvestades, et 2017. aastal kanti rahaülekannetega maailmas üle hinnanguliselt 596 miljardit USA dollarit, millest 450 miljardit USA dollarit läks arenguriikidesse – seda on kuni kolm korda rohkem kui kogu ametlikku arenguabi;

1.  toetab kindlalt pagulasi ja rändajaid käsitleva New Yorgi deklaratsiooni eesmärke ja vastavat protsessi, mis näeb ette ülemaailmse juhtimiskorra väljatöötamise, rahvusvahelise rände, liikuvuse, pagulaste massilise liikumise ja pikaleveninud pagulasolukorra kooskõlastamise tugevdamise ning kestlike lahenduste ja käsituste kehtestamise, milles sõnaselgelt rõhutatakse, kui tähtis on kaitsta pagulaste ja rändajate õigusi;

2.   kutsub ELi liikmesriike üles koonduma, et esindada ELi nimel ühtset seisukohta ning kaitsta ja edendada aktiivselt turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja pagulasi käsitlevate ÜRO oluliste ülemaailmsete kokkulepete läbirääkimisi;

3.  on veendunud, et äärmiselt läbipõimunud maailmas saab inimeste liikuvusega seotud probleeme kõige paremini lahendada kogu rahvusvaheline üldsus tervikuna; tunneb seepärast heameelt turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitleva ülemaailmse kokkuleppe valitsustevaheliste läbirääkimiste alustamise üle ning pagulasi käsitleva üleilmse kokkuleppe ametlike konsultatsioonide alustamise üle algsete kavandite alusel, et viia need läbirääkimised lõpule juulis 2018;

4.  nõuab, et Euroopa Liit, eelkõige liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon kasutaksid kogu oma diplomaatilist mõjujõudu ja kaasaksid ELi delegatsioonid New Yorgis ja Genfis, aga ka teistes olulistes riikides, eelkõige arenguriikides, kelle tegelik osalemine protsessis on äärmiselt oluline, sest tegemist on päritolu- ja transiidi-, aga ka sihtriikidega, ning EL peaks nende osalemist hõlbustama, et tagada protsessi edu;

5.  rõhutab, et peamistes rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes tunnustatakse kõigi inimeste, sealhulgas rändajate ja pagulaste õigusi, olenemata nende õiguslikust seisundist, ja kohustatakse liikmesriike neid õigusi (sh tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte) järgima; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks haavatavas olukorras olevatele inimestele ja inimestele, kes vajavad meditsiinilist või psühholoogilist tuge, sh seetõttu, et nad on olnud füüsilise, eelarvamustest ajendatud, seksuaalse või soolise vägivalla või piinamise ohvrid; pooldab sellega seotud konkreetsete meetmete lisamist üldistele kokkulepetele; tuletab lisaks meelde, et haavatavus tekib päritolu-, transiidi-, vastuvõtu- või sihtriigi asjaoludest ja on mitte ainult isiku identiteedi, vaid ka poliitiliste valikute, ebavõrdsuse ning struktuurilise ja ühiskondliku dünaamika tagajärg;

6.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkides, mis on toodud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, tunnistatakse, et kavandatud ja hästi korraldatud rändepoliitika võib aidata saavutada kestlikku arengut ja kaasavat majanduskasvu ning vähendada ebavõrdsust riikide sees ja vahel; nõuab tungivalt piisava tähelepanu pööramist kestliku arengu eesmärkide ja ülemaailmsete kokkulepete rändega seotud aspektidele; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles täitma endale võetud kohustust saavutada lastega seotud kestliku arengu eesmärgid, rakendades selleks laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi 6. märtsi 2017. aasta suuniseid;

7.  kutsub ÜRO liikmesriike üles võtma endale erilise kohustuse edendada kooskõlas kestliku arengu 5. eesmärgiga soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist kui ülemaailmse kokkuleppe keskset elementi; tuletab lisaks meelde, et ränne võib kiirendada naiste mõjuvõimu suurenemist ja võrdõiguslikkust, arvestades et rändajatest 48 % on naised ja kaks kolmandikku neist töötavad;

8.  palub ÜRO liikmesriikidel võtta endale eriline lapsrändajate kaitsmise kohustus; rõhutab, et kõik lapsed on oma rändestaatusele või pagulasseisundile vaatamata esmajoones siiski lapsed, kellel on õigus kasutada kõiki ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusi, ning kõigi neid puudutavate otsuste ja meetmete puhul tuleb olulisimaks pidada nende parimaid huve; on seisukohal, et ülemaailmsed kokkulepped võimaldavad muuta rände ja sundümberasumisega kokku puutunud laste kaitsmise normid rangemaks; peab kiiduväärseks, et kokkuleppe algne kavand sisaldab selgeid lubadusi konkreetsete pakiliste probleemide kohta, nt üleskutset lõpetada laste kinnipidamine, parandada reageerimist kadunud rändajate küsimuses, toetada kindlalt perekondade taasühinemist ja muid seadusjärgseid rändevõimalusi, vältida laste kodakondsusetust ning rakendada riiklikke lastekaitse-, haridus ja tervishoiumehhanisme ka pagulasest või varjupaigataotlejast lastele; nõuab, et EL ja liikmesriigid väljendaksid nendele ettepanekutele jõulist poolehoidu, et tagada, et need jäävad ka dokumendi lõppteksti, mis kiidetakse heaks detsembris;

9.  rõhutab, et jätkuvalt tuleks keskenduda tegelemisele ebaseadusliku rände ja sundümberasumise mitmesuguste algpõhjustega (konfliktid, tagakiusamine, etniline puhastus, üldlevinud vägivald või muud asjaolud, nagu äärmine vaesus, kliimamuutused või looduskatastroofid);

10.  mõistab hukka kodakondsusetuse fenomeni, mis endiselt eksisteerib ja on laialt levinud ning põhjustab inimõiguste seisukohast teravaid probleeme; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid ülemaailmsete kokkulepete üle käimas olevatel läbirääkimistel selle küsimuse asjakohase käsitlemise;

11.  rõhutab, et konsultatsioonid ja läbirääkimised peavad olema läbipaistvad ja kaasavad ning neis peavad osalema võimalikult paljud sidusrühmad, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ja institutsioonid ning kodanikuühiskond, sh rändajatega tegelevad organisatsioonid, ehkki läbirääkimised toimuvad valitsustevahelisel tasandil; toonitab vajadust lasta ka parlamentidel ülemaailmsete kokkulepete vastuvõtmisega päädiva protsessi viimases etapis osaleda ning juhib eelkõige tähelepanu vajadusele suurendada ELi seisukoha parlamentaarset mõõdet;

12.  on veendunud, et kahe ülemaailmse kokkuleppe omavahelise täiendavuse ja valdkondadeülese sidususe tagamiseks tuleks välja töötada koordinatsioonimehhanism;

13.  rõhutab, kui oluline on koguda ja uurida rände ja pagulaste kohta segregeeritud teavet, millega peaksid kaasnema ka poliitika kujundamise jaoks äärmiselt tähtsad rändajaid puudutavad spetsiifilised näitajad, mis põhinevad realistlikel andmetel, mitte müütidel ja vildakal tajul, samas tuleks aga tagada põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse õiguse) standardite ja andmekaitsenormide järgimine ning vältida andmesubjektide langemist tõsiste inimõiguste rikkumiste ohvriks;

14.  rõhutab vajadust tugevdada mõlema ülemaailmse kokkuleppe rakendamise järel peatsete järelmeetmete võtmise aspekti, et vältida olukorda, kus osalevad riigid täidavad vaid endale meelepäraseid tingimusi, sest kokkulepped ei ole siduvad; nõuab sellega seoses hoolikat jälgimist, milleks tuleks vajaduse korral kehtestada võrdlusalused ja näitajad; rõhutab vajadust tagada, et ÜRO-le ja selle asjaomastele organitele antakse vajalikud vahendid, et täita riikide poolt seoses ülemaailmsete kokkulepete rakendamise ja järelmeetmete võtmisega delegeeritavad ülesanded;

15.  võtab teadmiseks, et rände juhtimine eeldab tohutuid investeeringuid, piisavaid ressursse ning paindlikke ja läbipaistvaid vahendeid, ning märgib, et lähiaastatel on rändeprobleemidega tegelemiseks vaja hästi kavandatud, paindlikke ja sujuvalt toimivaid instrumente; nõuab, et ELi rahastamisvahenditel oleks ülemaailmsete kokkulepete rakendamisel suurem osatähtsus; nõuab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik oleks finantsilisest küljest järjepidev ja et selle raames vaadataks läbi nii rände- ja varjupaigapoliitika kui ka ülemaailmsetest kokkulepetest tulenevate meetmete pikaajaline rahaline toetamine; on seisukohal, et arengueelarves tuleb jätkuvalt keskenduda vaesuse jätkusuutlikule kaotamisele;

Üleilmne pagulasi käsitlev kokkulepe

16.  väljendab heameelt üleilmse pagulasi käsitleva kokkuleppe projekti ning selle inimõigustele ja inimestele orienteeritud käsituse üle; tunnustab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) tööd ja püüdeid oma mandaati võimalikult laiahaardeliselt rakendada; palub, et kõik maailma riigid võtaksid endale kohustuse jagada pagulaste vastuvõtmise ja toetamise kohustust võrdsemalt, ning nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid tunnistaksid ja täidaksid oma kohust; nõuab ülemaailmse vastutuse jagamise mehhanismi kehtestamist, et toetada kavandatava ülemaailmse kokkuleppe inimõigustepõhist käsitust;

17.  rõhutab vajadust tagada arvukaid pagulasi vastu võtnud arenguriikide töökindel ja jätkusuutlik toetamine ning pagulastele kestlike lahenduste pakkumine, sh võimalus olla iseseisev ja integreeruda oma elukoha kogukonda; tuletab meelde, et ülemaailmne kokkulepe võimaldab ainulaadsel viisil tugevdada humanitaarabi ja arengupoliitika vahelisi seoseid ning muuta pagulaste kaitset ja nende jaoks lahenduste leidmist, tervikliku käsituse väljatöötamist ja kõikide sidusrühmade kokkuviimist tõhusamaks, jätkusuutlikumaks ja tulemuslikumaks;

18.  rõhutab vajadust kaasata pagulased kui aktiivsed huvirühmad ülemaailmse kokkuleppe väljatöötamisse ja pagulaste olukorra suhtes võetavate rahvusvaheliste meetmete kujundamisse;

19.  rõhutab, et humanitaarabi ei tohi käsitada kuriteona; nõuab, et hättasattunud inimeste otsimis- ja päästesuutlikkust suurendataks ja et kõik riigid panustaksid sellesse rohkem, ning nõuab, et erasektori osalejate ja vabaühenduste abi nii merel kui ka maal toimuvate päästeoperatsioonide läbiviimisel tunnustataks;

20.  nõuab ülemaailmse kokkuleppe raames ka ümberasustamisega seotud töökindlate lahenduste väljatöötamist ja tõhustamist, sest see on vastutuse võrdse jagamise peamine alus, ning see eeldab ümberasustamisprogrammide kohaldamisala, ulatuse ja kvaliteedi määratlemise või suurendamise osas konkreetsete ja koordineeritud kohustuste võtmist, et täita UNHCRi poolt kindlaks määratud iga-aastane ülemaailmne ümberasustamisvajadus; palub eelkõige, et ELi liikmesriigid annaksid oma panuse ja võtaksid endale selles küsimuses suuremad kohustused;

21.  nõuab tungivalt perekondade taasühinemise õiguse igakülgset austamist ning toonitab, et pagulaste jaoks on lisaks ümberasustamisele vaja välja töötada muud ohutud ja seaduslikud võimalused, sh humanitaarkoridorid, rahvusvahelise humanitaarviisa andmine, piirkondlikud ümberasustamiskavad ja muud täiendavad seaduslikud variandid (näiteks erasponsorlus, õppeviisad, pagulaste stipendiumikavad ja paindlik viisakord), et pagulased jõuaksid sihtkohtadesse, kus neid ootavad sobivad ja väärikad tingimused;

22.  soovib, et kõik riigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta pagulasseisundi protokolli ning täidaksid neid;

23.  rõhutab vajadust kasutada ära tekkinud võimalus töötada pagulasküsimuses võetavate rahvusvaheliste ühismeetmete jaoks välja uus ja horisontaalne sooline mõõde, milles võetaks arvesse naiste erivajadusi kaitse osas (muu hulgas vajadust võidelda naistevastase vägivalla vastu) ning mille abil suurendataks naiste suutlikkust ja oskusi ühiskonna ülesehitamisel ja selle vastupanuvõime tagamisel, eesmärgiga kaotada kuvand naistest kui pelgalt ohvritest; nõuab sellega seoses naiste täielikku kaasamist lapsepõlvest peale (tütarlaste juurdepääs haridusele, sh piirkondades, kus valitsevad kriisiolukord ja konfliktid, nendega arvestamine ning nende vajaduste ja tegelikkuse teadvustamine), kaasates neid pagulaskriisiga seotud poliitika väljakujundamisse ja lahenduste leidmisse, et need oleksid kestlikumad, sihipärasemad ja tõhusamad;

Ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe

24.  rõhutab, et ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe peaks olema inimkeskne ja lähtuma inimõigustest ning sellega tuleks kõikide osapoolte hüvangut silmas pidades näha pikas perspektiivis ette kestlikud ja terviklikud meetmed, mis rajaneksid päritolu-, transiidi- ja sihtriikide partnerlusel ja tugeval koostööl;

25.  on seisukohal, et ülemaailmne kokkulepe kujutab endast ainulaadset võimalust käsitleda arengu ja rände vahelist seost ülemaailmsetes poliitikasfäärides; on kindlalt veendunud, et kestliku arengu eesmärgid annavad rände ja arengu küsimusele tervikliku ja mitmekülgse raamistiku;

26.  tuletab meelde, et ÜRO peasekretäri aruandes „Making Migration Work for All“ juhitakse tähelepanu selgetele tõenditele, mis näitavad, et ränne on sellega kaasnevatele probleemidele vaatamata kasulik (sh majanduslikult ja sotsiaalses plaanis) nii rändajatele kui ka neid vastu võtvatele kogukondadele ning võib anda impulsi nii majanduse kasvuks kui ka innovatsiooni arengule; toetab kindlalt rände positiivse käsituse propageerimist ning nõuab nii ELi kui ka rahvusvahelisi teabekampaaniaid, mille abil juhtida tähelepanu tõendusmaterjalile ning võidelda ühiskonna rassistlike ja ksenofoobsete suundumuste vastu;

27.  palub, et ÜRO liikmesriigid minimeeriksid rahaülekannetega seotud kulusid ja et seda küsimust käsitletaks ka ülemaailmse kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel;

28.  juhib tähelepanu asjaolule, et rännet peetakse ennetavaks kohanemisstrateegiaks ja vaesuse vastu võitlemise vahendiks ning lisaks aitab see saavutada kaasavat majanduskasvu ja jätkusuulikku majandust;

29.  on kindlalt veendunud, et kogu ÜRO struktuur, sh Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), peaksid nüüd ühiselt pingutama, et toetada rände juhtimiseks tehtavaid rahvusvahelisi jõupingutusi ja kindlustada koostööd; peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et USA administratsioon otsustas loobuda ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe läbirääkimistel osalemisest;
nõuab, et EL oleks selles protsessis teistele eeskujuks ning mõistaks hukka riigid, kes läbirääkimistest loobuvad või kelle survel sõlmitakse lõpuks liiga lahja kokkulepe; nõuab, et EL täidaks oma ülemaailmsest osatähtsusest tulenevat kohust teha pingutusi läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks; toonitab, et ELi liikmesriigid peavad näitama üles ühtsust ja toetama ühiselt inimõigustel põhinevat rahvusvahelist rände juhtimise süsteemi;

30.  on arvamusel, et rohkemate seaduspäraste rändevõimaluste loomine (muu hulgas tööturu vajaduste realistlike analüüside põhjal) pärsiks ebaseaduslikku rännet, mis omakorda tähendaks, et surmajuhtumid ning ebaseaduslike rändajate ärakasutamine inimsmugeldajate ja halastamatute tööandjate poolt muutuksid harvemaks;

31.  palub, et kõik riigid võtaksid meetmeid, et hoida oma territooriumil ära rändajate inimõiguste rikkumist ja ärakasutamist, muu hulgas tööandjate poolt; palub seetõttu, et kõik ÜRO liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni, mis võeti vastu 18. detsembril 1990 ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 45/158, ning täidaksid seda; rõhutab, et ülemaailmses kokkuleppes tuleks arvestada ja järgida rahvusvahelisi tööstandardeid, eriti tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi ning asjakohaseid ILO ja ÜRO konventsioone võõrtöötajate ja nende pereliikmete kaitse kohta;

32.  toonitab, et tähtis on piisavalt toetada vabatahtlikku tagasipöördumist ja kodumaale naasjate uuesti integreerimist; rõhutab, et lapsed tuleks tagasi saata vaid siis, kui see on nende huvides, ning nende tagasipöördumine peab toimuma ohutult ja vabatahtlikult ja neid tuleb seejuures aidata, üksiti tuleb teavet päritoluriikide kohta analüüsida laste vaatenurgast ning nende taasintegreerimist tuleb pikema perioodi vältel toetada;

33.  kutsub ÜRO liikmesriike üles kaaluma üksikasjalike riiklike või piirkondlike tegevuskavade vastuvõtmist, et edendada ülemaailmse kokkuleppe soovituste rakendamisel kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi, et tegeleda rände mitmesuguste eri tahkudega (sh areng, inimõigused, julgeolek, sotsiaalküsimused, vanuseline ja sooline mõõde) ning võtta arvesse poliitika tagajärgi tervishoiu, hariduse, lastekaitse, eluaseme, sotsiaalse kaasatuse, õigusemõistmise, tööhõive ja sotsiaalkaitse aspektidele;

34.  kiidab heaks New Yorgi deklaratsioonis esitatud üleskutse liikmesriikide poolt rände küsimuses võetud kohustuste täitmist süsteemselt kontrollida ja läbi vaadata; on valmis selles protsessis ELi tasandil osalema ning toetab rändajate ja muude sidusrühmade kaasamist;

35.  palub, et nõukogu, komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident hoiaksid parlamenti ülemaailmsete kokkulepete sõlmimise protsessi kõikide etappidega täielikult kursis;

°

°    °

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile ja ÜRO-le.

(1)

ÜRO resolutsioon 71/1 http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/generalassembly/docs/A_RES_71_1_E.pdf

(2)

ÜRO resolutsioon 71/280

https://www.un.org/en/development/desa/population/migration/generalassembly/docs/A_RES_71_280.pdf

(3)

A/HRC/35/25

https://daccess-ods.un.org/TMP/8451200.72364807.html

 

(4)

http://www.unhcr.org/58e625aa7.pdf

(5)

https://refugeesmigrants.un.org/SGReport

(6)

http://www.unhcr.org/Zero-Draft.pdf

(7)

https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180205_gcm_zero_draft_final.pdf

(8)

https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/2018mar05_zerodraft.pdf

(9)

ÜRO resolutsioon 70/1.

http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E

(10)

http://www.un.org/documents/ga/res/45/a45r158.htm

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0120.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0404.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0242.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0124.

(15)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0102.

(16)

ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna rahvastikuosakond (2017), Trends in International Migrant Stock: The 2017 revision (suundumused rahvusvahelises rändes: 2017. aasta täiendatud versioon) (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmebaas, POP/DB/MIG/Stock/Rev.2017).

(17)

https://missingmigrants.iom.int/latest-global-figures

(18)

UNICEFi aruanne, Uprooted: the growing crisis for refugee and migrant children (juurteta: pagulaslaste ja lapsrändajate suurenev kriis), september 2016, lk 39, https://www.unicef.org/videoaudio/PDFs/Uprooted.pdf

Viimane päevakajastamine: 13. aprill 2018Õigusalane teave