Menetlus : 2018/2545(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0304/2018

Esitatud tekstid :

B8-0304/2018

Arutelud :

PV 03/07/2018 - 24
CRE 03/07/2018 - 24

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.14

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0293

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 176kWORD 56k
26.6.2018
PE621.712v01-00
 
B8-0304/2018

suuliselt vastatavate küsimuste B8‑0031/2018 ja O‑000050/2018 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


VKEde määratluse kohta (2018/2545(RSP))


Markus Pieper tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon VKEde määratluse kohta (2018/2545(RSP))  
B8‑0304/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust, milles käsitletakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (C(2003)1422)(1),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine“ (COM(2011)0078) ja sellel põhinevat Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni(2),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(3),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas,(4)

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtu 15. septembri 2016. aasta otsust,

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),

–  võttes arvesse komisjonile VKEde määratluse kohta esitatud küsimust (O-000050/2018 – B8‑0031/2018),

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 128 ning artikli 123 lõikeid 2–8,

A.  arvestades, et ELi 23 miljonis väikeses ja keskmise suurusega ettevõttes (VKEs), mis moodustavad umbes 99 % kõigist ettevõtetest ja annavad tööd ligikaudu kahele kolmandikule Euroopa tööealisest elanikkonnast, on üle 90 miljoni töökoha ja nad loovad 3,9 triljonit eurot lisandväärtust; arvestades, et nad annavad suure panuse ELi majanduskasvu, sotsiaalsesse sidususse ning kestlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisse ja säilitamisse ning on peamised energiasüsteemi ümberkujundamise, kliimamuutuste vastu võitlemise ja ELi keskkonnahoidliku tehnoloogia alase konkurentsivõime mõjurid, aga ka peamine innovatsiooni allikas;

B.  arvestades, et 90 % ELi VKEdest ja 93 % kõikidest ELi finantssektorivälistest ettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes loovad VKEdest kõige rohkem lisandväärtust ja panustavad enim tööhõivesse, andes tööd ligikaudu 30 %-le ELi tööjõust, nii et neile tuleks pöörata erilist tähelepanu;

C.  arvestades, et suuremate ettevõtetega võrreldes on VKEde finants- ja halduskoormus (olenemata ettevõtte struktuurist) ebaproportsionaalselt suur ning piirab nende konkurentsivõimet, eksporti ja töökohtade loomist; arvestades, et kuigi neile on ELi, liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku tasandi poolt ette nähtud spetsiaalsed tugimeetmed, sh rahastamisvõimalused ja lihtsustatud menetlused, saaks lihtsama ja VKEde jaoks soodsama keskkonna loomisel lisaks juba antud poliitilistele lubadustele teha täiendavaid jõupingutusi;

D.  arvestades, et VKEde määratlust kasutatakse umbes sajas ELi õigusaktis, eriti sellistes valdkondades nagu konkurentsipoliitika, finantsturu reguleerimine, struktuurifondid, teadustegevus ja innovatsioon, kuid ka tööhõivet, keskkonda, energiat, tarbijakaitset ja sotsiaalkindlustust käsitlevates õigusaktides, nagu kemikaalimäärusega REACH seotud teisesed õigusaktid ja energiatõhususe direktiiv;

E.  arvestades, et sidus ja selgetel eeskirjadel põhinev õiguslik keskkond on kasulik kõikidele ettevõtetele ja et VKEde rangem määratlus võib leevendada turutõrkeid ja probleeme, mis kaanevad erineva suuruse, varade mahu ja ärimudeliga ettevõtete omavahelise konkureerimisega;

F.  arvestades, et komisjon jälgib korrapäraselt ELi VKEde määratluse rakendamist; arvestades, et aastatel 2006, 2009 ja viimati 2012 viidi läbi korduvad hindamised, mille tulemuste põhjal järeldati, et ELi VKEde määratluse arvestatavaks läbivaatamiseks ei ole vajadust;

G.  arvestades, et VKEde sektoriülene väärtusahel võimaldab vähendada institutsioonilisi, tehnilisi ja bürokraatlikke takistusi, ning arvestades, et ettevõtetevaheliste võrgustike loomiseks on vaja tõhusaid toetavaid poliitikameetmeid;

H.  arvestades, et VKEde määratlus peab aitama hõlbustada kvaliteetsete töökohtade loomist, parandada töötingimusi ja -ohutust ning jätma võimalikult vähe ruumi kuritarvitustele;

VKEde määratlus

Komisjoni tegevus

1.  kiidab heaks komisjoni esialgse mõjuhinnangu ning põhitähelepanu pööramise ettevõtetele, kes vajavad toetust ja lihtsaid eeskirju, et optimeerida VKEde jaoks tegevuse kavandamist ja õiguskindlust; peab seetõttu tervitatavaks komisjoni läbi viidud konsultatsioone avalikkusega;

2.  on seisukohal, et 2003. aasta soovituses pakutud paindlikkus tuleks säilitada, võttes arvesse selle strateegilise vahendi eripära ning VKEde ja liikmesriikide paljusid erinevusi; on veendunud, et määratluse üldine struktuur tuleb säilitada ja et seda kohaldades tuleb kasutada juba kindlaks määratud kriteeriumide õiget kombinatsiooni;

VKEde määratluse ümberhindamine

3.  palub, et komisjon väldiks olukorda, kus suuremad turuosalised hakkavad moodustama kunstlikke ettevõttestruktuure, et VKEde määratlusest kasu saada, sest see võib põhjustada olukorra, kus ette nähtud toetus jagatakse valesti liiga paljude ettevõtete vahel, nii et seda ei jätku VKEdele, kes seda tõepoolest vajavad; rõhutab, et VKEde määratluse kohandamine peaks alati olema VKEde huvides ja hõlbustama nende juurdepääsu avaliku sektori toetustele;

4.  palub, et komisjon võtaks VKEde määratluse ajakohastamisega tegeledes arvesse enda koostatud inflatsiooni ja tootlikkust käsitlevaid majandusprognoose, et järgmise paari aasta jooksul ei oleks vaja uuesti kiiresti kohandusi teha; usub, et VKEde määratlust tuleb kohandada alati nii, et tagatud oleks selle pikaajaline stabiilsus;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate arvust on saanud üleüldiselt tunnustatud kriteerium ning see peaks ka jääma peamiseks kriteeriumiks; tunnistab, et töötajate arvul kui kriteeriumil on teatavad miinused, pidades silmas üleliiduliste võrdluste täpsust, ning on seetõttu veendunud, et määratluse seisukohast on olulised ka käive ja bilansimaht; rõhutab lisaks, kui oluline on põhjalikult teadvustada ka idufirmasid ja mikroettevõtjaid, mistõttu tuleks rääkida mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (MVKEd);

6.  rõhutab, et täpsustada oleks vaja mõisteid „sidusettevõtja“ ja „partnerettevõtja“ ning ka VKEde seisundit ühinemiste korral; peab seda menetluste ja kehtivate eeskirjade lihtsustamise ning bürokraatia vähendamise seisukohast väga tähtsaks; kutsub komisjoni sellega seoses üles kehtivaid eeskirju lihtsustama; on seisukohal, et kui idufirmad teevad koostööd ühisettevõttega, ei tohiks ühisettevõttega seotud ettevõtteid idufirma VKE staatuse hindamisel arvesse võtta, tingimusel et tegemist ei ole kunstliku konstruktsiooniga ja et idufirmal ja sidusettevõtjatel ei ole omavahel muid sidemeid;

7.  kutsub komisjoni üles toetama ettevõtjate koondumist ning eelkõige klastrite ja ettevõtlusvõrgustike moodustamist, et soodustada kulude ratsionaliseerimist ning teadmiste ja kogemuste vahetamise parandamist, pöörates erilist tähelepanu nii toodete/teenuste kui ka protsesside innovatsioonile;

Muud VKEde määratlusega seotud teemad

8.  peab komisjoni idu- ja kasvufirmade algatust kiiduväärseks; peab ettevõtluse edendamist ELi majanduskasvu jaoks väga tähtsaks; peab tervitatavaks kaheaastast üleminekuperioodi, mille jooksul võivad näiteks kiiresti kasvavad ettevõtted oma VKE staatuse säilitada; nõuab, et hinnataks ka üleminekuaja pikendamise vajadust; palub, et komisjon jätkaks ettevõtjate, idufirmade ja VKEde abistamist rahakogumisalgatuste asjus, muu hulgas seoses uute lahendustega, nagu ühisrahastamine;

9.  leiab, et ELi tasandi majandusdiplomaatia vahendid, näiteks majanduskasvu missioon, võimaldaksid ülemaailmsel tasandil majanduslike katsumuste ja võimalustega paremini toime tulla; kutsub komisjoni sellega seoses üles ELi tööstuspoliitika strateegia raames tehtavaid jõupingutusi suurendama, vältides samas struktuuride dubleerimist; nõuab seetõttu ettevõtte suurusest lähtuva ekspordipotentsiaaliga seotud VKE-indikaatori väljatöötamist, et parandada teadmisi rahvusvahelistumisvõimaluste ja VKEde rahvusvahelise konkurentsivõime kohta ja ergutada parimate tavade jagamist, ning nõuab lisaks suure ekspordipotentsiaaliga VKEdele täiendava eritoetuse pakkumist;

10.  tunneb muret selle pärast, et ettevõtted, mis ei mahu enam VKEde määratluse alla, kuid millel on tüüpiline keskmise suurusega ettevõtte struktuur – nn keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted – ei pälvi piisavalt poliitikakujundajate tähelepanu, kuigi nad annavad oma tootlikkusega tööhõivesse ja majanduskasvu suure panuse; nõuab seetõttu selliste ettevõtete mõiste eraldi määratlemist, et teha võimalikuks just keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele suunatud meetmete võtmine, vältides samal ajal VKEde määratluse liigset laiendamist, mis kahjustaks määratluse algseid eesmärke;

11.  märgib, et lisaks VKEdele, vabakutselisena tegutsejatele ja suurtele ettevõtetele aitavad ka keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted tööhõivele ja majanduskasvule kaasa, eriti oma tootlikkuse tõttu, ning seetõttu väärivad nad ELi poliitikameetmetes õiglast tähelepanu;

12.  kutsub komisjoni üles uurima lisaks ELi VKEdele suunatud meetmete prioriseerimisele võimalust luua algatus, mille sihtrühmaks on kasvule orienteeritud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted ja milles ei kopeeritaks ainult VKEdele mõeldud meetmeid, vaid käsitletaks – ainult uutele rahalistele eraldistele tuginedes – konkreetselt keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete probleeme ning täpsemalt juurdepääsu teaduskoostöö võimalustele, digiteerimisstrateegiaid, eksporditurgude kujundamist ning asjakohastel ja täielikult põhjendatud juhtudel ka andmekaitse-eeskirjade lõdvendamist;

Aruandekohustus, statistika, uuringud ja mõjuhinnangud

13.  usub, et tulevases COSME programmis, üheksandas raamprogrammis ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku struktuurifondide programmides tuleks jätkata piisavate summade eraldamist VKEde innovatsiooni ja töökohtade loomise edendamiseks;

14.  rõhutab VKEde selge ja ühtse määratluse säilitamise tähtsust seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise üle käivate läbirääkimistega, sest VKEdel on ELi õigusaktides oma koht ja liidu kaubanduslepingutes on neile sageli antud eristaatus;

15.  palub, et komisjon analüüsiks ettevõtete kategoriseerimiseks kasutatavate võimalike täiendavate kriteeriumide (näiteks „ekspordile suunatud“ (töötajate arvuga võrreldes suur ekspordimaht), „suurel määral sõltumatult juhitav“ ja „suur omakapitali osakaal“) eeliseid, säilitaks selged ja sidusad eeskirjad ning käsitleks tulemusi asjakohaselt;

16.  kutsub komisjoni üles uurima põhjalikult VKEde määratluse võimalikku mõju ettevõtete arengule ja seotuse efekti, mis väljendub selles, et ettevõtted loobuvad vabatahtlikult kasvust, et vältida bürokraatiat ja muid kohustusi, mis VKE staatuse kaotamisel tekiksid;

17.  rõhutab, et väikesed kohalikud avalikke teenuseid osutavad ettevõtted, kes vastavad VKEde kriteeriumitele, täidavad kohalike kogukondade jaoks olulisi ülesandeid, on kohalikul ettevõtlusmaastikul oma koha leidnud ning aitavad muu hulgas luua kõikide teiste VKEde kasvu soodustavaid eeltingimusi; märgib, et riigi omandisse kuulumine ei tähenda ilmtingimata avaliku sektori asutuse rahalist või õiguslikku toetust (riiklike seaduste, riigiabi käsitlevate eeskirjade või avaliku sektori asutuste vähese finantsalase suutlikkuse tõttu); ärgitab seetõttu komisjoni uurima määratluse mõju rahaliselt sõltumatutele, kuid riigile kuuluvatele ettevõtetele, mis tegutsevad eraõiguslike põhimõtete järgi või konkureerivad turul erasektori ettevõtetega;

18.  palub komisjonil uurida VKEde sektoripõhiste määratluste kasutatavust ja keskenduda eelkõige sellele, millist mõju avaldaks selline lähenemine vastavatele sektoritele ning millist lisaväärtust see annaks;

19.  nõuab, et lisaks komisjoni enda algatustele tehtaks kõikide ELi seadusandlike ettepanekute puhul kohustuslikuks test, mille abil mõõta mõju VKEdele ja rakendada põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“; rõhutab, et selle testi tulemused tuleks kõikide seadusandlike ettepanekute mõju hindamisel selgesti esile tõsta; palub, et komisjon teeks järgmises institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes vastava algatuse, ning on seisukohal, et kaaluda võiks ka Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ kohandamist;

Määratlusega seotud suunised VKEdele

20.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles andma ettevõtetele suuniseid VKE staatuse kindlaksmääramisel kasutatavate menetluste kohta ning teavitama neid õigeaegselt ja optimaalselt VKEde määratluse võimalikest muutustest ja menetlustest;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(2)

ELT C 377E, 7.12.2012, lk 102.

(3)

ELT C 68E, 7.3.2014, lk 40.

(4)

ELT C 316, 22.9.2017, lk 57.

Viimane päevakajastamine: 29. juuni 2018Õigusalane teave