Menetlus : 2018/2752(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0309/2018

Esitatud tekstid :

B8-0309/2018

Arutelud :

PV 11/09/2018 - 15
CRE 11/09/2018 - 15

Hääletused :

PV 12/09/2018 - 6.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0341

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 253kWORD 45k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0308/2018
5.9.2018
PE621.720v01-00
 
B8-0309/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


autonoomsete relvasüsteemide kohta (2018/2752(RSP))


Michael Gahler, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, David McAllister, Sandra Kalniete, Laima Liucija Andrikienė, Elmar Brok, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Julia Pitera, Bogdan Andrzej Zdrojewski fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon autonoomsete relvasüsteemide kohta (2018/2752(RSP))  
B8-0309/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 3. mai 2013. aasta uuringut droonide ja robotite sõjalise kasutamise mõju kohta inimõigustele,

–  võttes arvesse oma paljusid seisukohti, soovitusi ja resolutsioone, näiteks 13. märtsil 2018. aastal täiskogul vastu võetud volitust läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2016. aastal ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(1), 7. juuli 2016. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta(2) ning 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse ELi avaldusi autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta teatavate tavarelvade konventsiooni osaliste valitsusekspertide rühma kohtumisel Genfis 13.–17. novembril 2017 ja 9.–13. aprillil 2018,

–  võttes arvesse eri riikide, sealhulgas ELi liikmesriikide kaastööd enne valitsusekspertide rühma 2017. ja 2018. aasta kohtumisi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooni eesmärk on keelustada selliste teatavat liiki relvade kasutamine või nende kasutamist piirata, mis arvatavasti põhjustavad võitlejatele mittevajalikke või põhjendamatuid kannatusi või tabavad valimatult tsiviilisikuid;

B.  arvestades, et autonoomseid relvasüsteeme arutatakse ja analüüsitakse teatavate tavarelvade konventsiooni osaliste valitsusekspertide rühmas Genfis;

C.  arvestades, et täiesti autonoomseid surmavaid relvasüsteeme veel ei ole; arvestades, et mitteautonoomseid süsteeme, näiteks automatiseeritud ja kaugjuhitavaid süsteeme, ei tuleks lugeda autonoomseteks surmavateks relvasüsteemideks;

D.  arvestades, et surmava otsuse tegemise protsessis on kesksel kohal inimesepoolne sekkumine ja järelevalve, kuna tema jääb vastutavaks elu ja surma puudutavate otsuste eest;

E.  arvestades, et rahvusvaheline õigus, sealhulgas rahvusvaheline humanitaarõigus ja inimõigustealane õigus, kehtib täielikult kõigi relvasüsteemide ja nende operaatorite suhtes, ning arvestades, et vastavus rahvusvahelisele õigusele on põhinõue, mida riigid peavad täitma, eriti kui küsimus on selliste põhimõtete kaitsmises nagu tsiviilelanikkonna kaitsmine või ettevaatusabinõude tarvitusele võtmine rünnaku korral;

F.  arvestades, et surmav relvasüsteem tuleks lugeda autonoomseks, kui see on konstrueeritud spetsiaalselt nii, et see on võimeline muutma oma sisemist loogikat, ignoreerima oma algseid ülesandeid ja muutma oma jõukasutusreegleid ilma inimese sekkumiseta;

G.  arvestades, et surmava relvasüsteemi inimkontroll tuleks lugeda tegelikuks, kui see võimaldab inimoperaatoril süsteemi ülesandeid muuta või jõukasutus lõpetada, et järgida rahvusvahelist humanitaarõigust;

1.  rõhutab vajadust lahendada võimalikud probleemid, mida autonoomsed surmavad relvasüsteemid võivad rahvusvahelisel tasandil tekitada, tuletades siiski meelde, et neid süsteeme ei ole veel täielikult välja arendatud; kutsub liikmesriike üles töötama selle nimel, et saavutada kõnealuses küsimuses ühtne seisukoht;

2.  rõhutab vajadust (arvestades teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide erinevaid lähenemisviise) töötada välja autonoomsete surmavate relvasüsteemide ja tegeliku inimkontrolli esialgne määratlus, kuna selline ELi säte võib aidata kehtestada ja kujundada selliste tulevaste süsteemide jaoks vastuvõetavaid rahvusvahelisi standardeid ja piiranguid;

3.  kutsub eeltoodut arvestades komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, liikmesriike ja nõukogu üles välja töötama ja vastu võtma ühist seisukohta autonoomsete relvasüsteemide kohta; rõhutab vajadust lisada sellesse sätted tegeliku inimkontrolli kohta seoses surmava jõu kasutamisega;

4.  rõhutab tõsiasja, et mitte ükski ELi vägede või liitlaste poolt praegu kasutavatest relvadest või relvasüsteemidest ei ole autonoomne surmav relvasüsteem; tuletab meelde, et relvi ja relvasüsteeme, mis on spetsiaalselt konstrueeritud oma platvormide, vägede ja elanike kaitsmiseks väga dünaamiliste ohtude (näiteks vaenlase raketid, laskemoon ja õhusõidukid) eest, ei loeta autonoomseteks surmavateks relvasüsteemideks; rõhutab, et inimestega õhusõiduki vastu jõu kasutamise otsuse peaks tegema inimoperaator;

5.  hoiatab, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide otsused võtta seoses võimalike autonoomsete surmavate relvasüsteemidega kasutusele liiga palju ise kehtestatud piiranguid toovad kaasa ohu kaotada tehnoloogiline edumaa ja loovutada võimalikud eelised tuleviku lahinguväljal, juhul kui teised suuremad rahvusvahelised osalejad ei kavatse sarnaseid piiravaid eeskirju järgida;

6.  rõhutab, et kõik tulevaste autonoomsete relvasüsteemide operaatorid peaksid läbima karmi ja kõikehõlmava koolituse selliste süsteemide juhtimise õiguslike, eetiliste ja kõlbeliste aspektide ning võimalike tagajärgede kohta;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning NATO peasekretärile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0494.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0317.

(3)

ELT C 285, 29.8.2017, lk 110.

Viimane päevakajastamine: 7. september 2018Õigusalane teave