Menetlus : 2018/2770(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0315/2018

Esitatud tekstid :

B8-0315/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0313

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 267kWORD 47k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0315/2018
2.7.2018
PE621.741v01-00
 
B8-0315/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))


Agustín Díaz de Mera García Consuegra, José Ignacio Salafranca Sánchez‑Neyra, Cristian Dan Preda, Luis de Grandes Pascual, José Inácio Faria, Verónica Lope Fontagné, Gabriel Mato, David McAllister, Dubravka Šuica, Sandra Kalniete, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Francisco José Millán Mon, Tunne Kelam, Fernando Ruas, Laima Liucija Andrikienė, Eduard Kukan, Julia Pitera, Ivan Štefanec, Jaromír Štětina, Esteban González Pons fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))  
B8‑0315/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eriti 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(1), 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas(2), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(3), 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(4), 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(5), 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(6) ning 3. mai 2018. aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas(7),

–  võttes arvesse 1948. aastal vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Fatou Bensouda 8. veebruari 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 31. märtsi 2017. aasta avaldust Venezuela kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 22. juuni 2018. aasta aruannet inimõiguste rikkumiste kohta Venezuela Bolívari Vabariigis,

–  võttes arvesse 28. aprilli 2017. aasta ühisavaldust, mille tegid ÜRO eriraportöör kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste küsimustes, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör, inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöör ning meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm,

–  võttes arvesse G7 riikide juhtide 23. mai 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Lima rühma 23. jaanuari 2018. aasta, 14. veebruari 2018. aasta, 21. mai 2018. aasta ja 15. juuni 2018. aasta deklaratsioone,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 20. aprilli 2018. aasta deklaratsiooni humanitaarolukorra halvenemise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse ARO peasekretariaadi ja sõltumatute rahvusvaheliste ekspertide rühma 29. mai 2018. aasta aruannet inimsusevastaste kuritegude võimaliku toimepanemise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 12. veebruaril 2018 avaldatud aruannet demokraatlike institutsioonide, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste kohta Venezuelas ning selle komisjoni 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. jaanuari 2018. aasta, 19. aprilli 2018. aasta ja 22. mai 2018. aasta deklaratsioone viimaste sündmuste kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta, 22. jaanuari 2018. aasta, 28. mai 2018. aasta ning 25. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese avaldust 2018. aasta märtsis toimunud ametlikul visiidil Colombiasse,

–  võttes arvesse oma demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma 23. aprilli 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukord Venezuelas halveneb jätkuvalt; arvestades, et Venezuelat on tabanud enneolematu poliitiline, sotsiaalne, majandus- ja humanitaarkriis, millest tingituna suureneb järjest enam surmajuhtumite ning rändajate ja pagulaste arv;

B.  arvestades, et Venezuelas kannatab kvaliteetsete tervishoiuteenuste piiratud kättesaadavuse ning ravimite, toidu ja joogi nappuse tõttu alatoitumise all üha enam inimesi – eriti sellistes haavatavates rühmades nagu naised; arvestades, et rahvusvahelise üldsuse valmisolekust hoolimata eitab Venezuela valitsus kahjuks endiselt kangekaelselt probleemi ning keeldub rahvusvahelist humanitaarabi avalikult vastu võtmast ja selle jaotamisele kaasa aitamast;

C.  arvestades, et majanduse olukord on tunduvalt halvenenud; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt ulatub hüperinflatsioon Venezuelas 2018. aastal 13 000 %-ni, võrreldes hinnanguliselt 2400 %-ga aastal 2017 ning sellest tulenevalt on hinnatõus keskmiselt pea 1,5 % tunnis;

D.  arvestades, et 22. juunil 2018 avaldatud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et Venezuela ametivõimud ei võta vastutusele isikuid, kes on pannud toime selliseid raskeid inimõiguste rikkumisi nagu tapmine, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, meelevaldne kinnipidamine, väärkohtlemine ja piinamine; arvestades, et ka meeleavaldajate kohtuvälistes tapmistes kahtlustatavate julgeolekuametnike karistamatus näib olevat valdav; arvestades, et need järeldused näitavad riigi pingelise olukorra edasist halvenemist;

E.  arvestades, et 20. mail 2018 toimunud valimised ei vastanud usaldusväärse valimisprotsessi rahvusvahelistele miinimumstandarditele ega olnud kooskõlas poliitilise pluralismi, demokraatia, läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtetega; arvestades, et see takistab veelgi enam poliitilise kriisi lahendamise püüdlusi; arvestades, et EL ega teised demokraatlikud ühendused ei tunnusta ei valimisi ega ebaseadusliku valimisprotsessi tulemusel moodustatud valitsust;

F.  arvestades, et Venezuela praegune mitmetasandiline kriis on esile kutsunud selle piirkonna kõigi aegade suurima sundrände; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on Venezuealast lahkunud inimeste arv järsult kasvanud – 2005. aastal oli see arv 437 000, kuid 2017. aastal üle 1,6 miljoni; arvestades, et aastatel 2015–2017 lahkus Venezuelast ligikaudu 945 000 inimest; arvestades, et alates 2014. aastast on riigist kokku lahkunud üle kahe miljoni inimese; arvestades, et alates 2014. aastast on kogu maailmas varjupaika taotlevate Venezuela kodanike arv kasvanud 2000 % – 2018. aasta juuni keskpaigas oli varjupaiga taotlejaid üle 280 000;

G.  arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo andmetel asub suurim osa põgenikke Colombias, kus elab üle 820 000 Venezuela kodaniku; arvestades, et Venezuela piiri lähedal asuvatesse linnadesse Cúcutasse ja Boa Vistasse saabub suurel hulgal inimesi, kes on sageli alatoitunud ja kelle tervislik seisund on väga halb; arvestades, et arvukalt migrante ja pagulasi tuleb ka Peruusse, Tšiilisse, Argentinasse, Panamasse, Brasiiliasse, Ecuadori, Mehhikosse, Dominikaani Vabariiik, Costa Ricasse, Uruguaysse, Boliiviasse ja Paraguaysse; arvestades, et üha olulisemaks muutuvad mereteed, eriti sellistele Kariibi mere saartele nagu Aruba, Curaçao, Bonaire ning Trinidad ja Tobago; arvestades, et olukord mõjutab järjest enam ka Euroopa riike, eelkõige Hispaaniat; arvestades, et põgenikke vastuvõtvad riigid on järjest suureneva surve all, kuna peavad abi osutama üha uutele tulijatele;

H.  arvestades, et 17. märtsil 2018 eraldas EL humanitaarabi andmiseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnale 31 miljonit eurot – sellest 6 miljonit eurot Colombiale – ja veel 2 miljonit eurot Venezuela kriisis kannatada saanud isikutele; arvestades, et komisjon teatas 7. juunil 2018, et on eraldanud 30,1 miljonit eurot hädaabi ja keskpika tähtajaga arenguabi andmiseks, et toetada Venezuela elanikke ja kriisist mõjutatud naaberriike; arvestades, et 2018. aastal eraldati stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu 5 miljonit eurot konfliktide ennetamiseks Brasiilia ja Colombia piiridel;

1.  on sügavalt mures ja šokeeritud Venezuela kohutava humanitaarolukorra pärast, mis on põhjustanud palju surmajuhtumeid ning rändajate ja pagulaste enneolematu sissevoolu naaberriikidesse ja mujale; väljendab solidaarsust kõikide Venezuela kodanikega, kes on sunnitud oma riigist põgenema, kuna seal puuduvad sellised elementaarsed elamistingimused nagu toit, joogivesi, tervishoiuteenused ja ravimid;

2.  nõuab, et Venezuela ametivõimud tunnistaksid praegust humanitaarkriisi, hoiaksid ära selle süvenemise ning soodustaksid poliitilisi ja majanduslikke lahendusi, et tagada kõigi tsiviilisikute ohutus ning Venezuela ja kogu piirkonna stabiilsus;

3.  nõuab, et Venezuela ametivõimud lubaksid kiiremas korras humanitaarabi takistusteta riiki tuua, et hoida ära humanitaar- ja rahvatervise kriisi süvenemine ning eelkõige selliste haiguste taaspuhkemine nagu leetrid, malaaria, difteeria ja suu- ja sõrataud, ning tagada takistusteta sissepääs rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes soovivad toetada kõiki mõjutatud ühiskonnarühmi; nõuab, et kiiresti ja lühikese ajaga rakendataks meetmeid kõige haavatavamate elanikerühmade, sealhulgas naiste, laste ja haigete alatoitumuse probleemi lahendamiseks;

4.  avaldab Colombia valitsusele tunnustust kiire reageerimise ja kõigi saabuvate Venezuela kodanike abistamise eest; avaldab tunnustust ka Brasiiliale ja piirkonna teistele riikidele, eelkõige Peruule, piirkondlikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku ja erasektori ühendustele, katoliku kirikule ning kogu piirkonna tavakodanikele Venezuela migrantide ja pagulaste aktiivse abistamise ja nendega solidaarsuse ilmutamise eest;

5.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles vastama kriisile kooskõlastatult, põhjalikult ja kogu piirkonda hõlmavalt ning suurendama abisaavatele riikidele antavat rahalist ja materiaalset toetust, täites sellega oma kohustusi; peab väga kiiduväärseks ELi seni eraldatud humanitaarabi ja nõuab kiiremas korras lisahumanitaarabi andmist hädaabifondide kaudu, et rahuldada naaberriikides Venezuela kriisi tõttu kannatavate inimeste kiiresti kasvavaid vajadusi;

6.  nõuab, et Venezuela ametivõimud lõpetaksid viivitamata kõik inimõiguste rikkumised, sealhulgas tsiviilisikute vastased rikkumised, ning järgiksid täiel määral kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas väljendusvabadust, ajakirjandusvabadust ja kogunemisvabadust; nõuab samuti, et Venezuela ametivõimud taastaksid demokraatliku korra, mis on süveneva kriisi lõpetamise vältimatu tingimus;

7.  nõuab uute presidendivalimiste korraldamist, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikke norme ja Venezuela põhiseaduslikku korda; rõhutab, et selliste valimiste tulemusel sündiv seaduslik valitsus peab kiiresti lahendama Venezuela praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi ning tegutsema rahvusliku leppimise nimel;

8.  peab õigeks, et kiiresti kiidetaks heaks täpselt suunatud ja tühistamisvõimalusega lisasanktsioonid, mis ei tee kahju Venezuela elanikkonnale ning mis kehtestatakse 20. mail 2018 korraldatud ebaseaduslike valimiste eest, mida rahvusvaheliselt ei tunnustatud ja mis toimusid, ilma et kuupäeva või tingimusi oleks kokku lepitud, ning tingimustes, mis ei võimaldanud kõigil erakondadel neis võrdselt osaleda; tuletab meelde, et uusi sanktsioone tuleks kohaldada nende suhtes, kes vastutavad poliitilise, sotsiaal-, majandus- ja humanitaarkriisi süvenemise eest, ning ennekõike president Nicolás Maduro suhtes;

9.  toetab täielikult Venezuela režiimi ulatuslike kuritegude ja repressioonide uurimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt ning kutsub ELi üles sellega seoses aktiivset osa etendama; toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutset luua Venezuela olukorra uurimiseks uurimiskomisjon ja suurendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalust selles;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvuskogule, Colombia Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi ja Peruu Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile ja Lima rühmale.

 

(1)

ELT C 285, 29.8.2017, lk 145.

(2)

ELT C 294, 12.8.2016, lk 21.

(3)

ELT C 316, 30.8.2016, lk 190.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0269.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0200.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0041.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0199.

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2018Õigusalane teave