Menetlus : 2018/2770(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0316/2018

Esitatud tekstid :

B8-0316/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0313

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 174kWORD 49k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0315/2018
2.7.2018
PE621.744v01-00
 
B8-0316/2018

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))


Elena Valenciano, Francisco Assis, Ramón Jáuregui Atondo fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ja selle piiridel (2018/2770(RSP))  
B8-0316/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eriti 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(1), 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas(2), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(3), 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(4), 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(5), 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(6) ning 3. mai 2018. aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas(7),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. jaanuari 2018. aasta, 19. aprilli 2018. aasta ja 22. mai 2018. aasta deklaratsioone viimaste sündmuste kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta ning 22. jaanuari, 28. mai ja 25. juuni 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese ametlikku visiiti Colombiasse 2018. aasta märtsis,

–  võttes arvesse oma demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma 23. aprilli 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastuvõetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Fatou Bensouda 8. veebruari 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 31. märtsi 2017. aasta avaldust Venezuela kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 22. juuni 2018. aasta aruannet inimõiguste rikkumiste kohta Venezuela Bolívari Vabariigis,

–  võttes arvesse 28. aprilli 2017. aasta ühisavaldust, mille tegid ÜRO eriraportöör kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste küsimustes, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör, inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöör ning meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm,

–  võttes arvesse G7 riikide juhtide 23. mai 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Lima rühma 23. jaanuari 2018. aasta, 14. veebruari 2018. aasta, 21. mai 2018. aasta ja 2. juuni 2018. aasta deklaratsioone,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 20. aprilli 2018. aasta deklaratsiooni humanitaarolukorra halvenemise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 12. veebruaril 2018 avaldatud aruannet demokraatlike institutsioonide, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste kohta Venezuelas ning selle komisjoni 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukord Venezuelas halveneb jätkuvalt; arvestades, et Venezuelast lahkub üha rohkem inimesi erinevatel põhjustel, sealhulgas ebakindluse ja vägivalla tõttu, inimõiguste rikkumiste ja õigusriigi olukorra halvenemise, toiduainete, arstiabi ja esmaste sotsiaalteenuste puudumise tõttu ning sissetuleku kaotamise ja süveneva vaesuse tõttu;

B.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) andmetel on vaesuses 87 % Venezuela elanikkonnast, kusjuures äärmise vaesuse tase on 61,2 %; arvestades, et emade suremus on suurenenud 60 % ning väikelaste suremus 30 % ning riigis on puudu 80 % põhilistest meditsiinitarvetest ja -seadmetest; arvestades, et 2017. aastal sagenesid malaariajuhtumid eelmise aastaga võrreldes 69 %, mis on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sõnul suurim kasv maailmas; arvestades, et muud haigused, nt tuberkuloos ja leetrid on muutumas epideemiaks; arvestades, et hoolimata murettekitavatest arvudest eitab Venezuela valitsus jätkuvalt humanitaarkriisi olemasolu ja keeldub rahvusvahelisest abist;

C.  arvestades, et majanduse olukord on oluliselt halvenenud; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi kohaselt ulatub hüperinflatsioon Venezuelas 2018. aastal 13 000 %-ni, võrreldes hinnanguliselt 2400 %-ga aastal 2017 ning sellest tulenevalt on hinnatõus keskmiselt pea 1,5 % tunnis;

D.  arvestades, et 22. juunil 2018 avaldatud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandes juhiti tähelepanu sellele, et Venezuela ametivõimud ei võta vastutusele isikuid, kes on pannud toime selliseid raskeid inimõiguste rikkumisi nagu tapmine, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, meelevaldne kinnipidamine, väärkohtlemine ja piinamine; arvestades, et ka meeleavaldajate kohtuvälistes tapmistes kahtlustatavate julgeolekuametnike karistamatus näib olevat laialt levinud; arvestades, et sellised järeldused näitavad riigi pingelise olukorra edasist halvenemist;

E.  arvestades, et Venezuela väga mitmetahuline inimtekkeline kriis on toonud kaasa selle piirkonna kõigi aegade suurima elanikkonna ümberasumise; arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni esitatud konservatiivsete valitsemissektori arvude kohaselt on Venezuelast alates 2014. aastast lahkunud üle kahe miljoni elaniku, neist ligi miljon aastatel 2015–2017; arvestades, et valdav osa Venezuelast lahkunud elanikest – Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teatel 84 % – on pagenud teistesse Ladina-Ameerika riikidesse;

F.  arvestades, et IOM andmetel on kõige rohkem Venezuela pagulasi Colombias – üle 820 000 inimese, Peruus ligi 350 000, Argentinas 95 000 ja Brasiilias 50 000; arvestades, et 520 000 Venezuela kodanikku selles piirkonnas on kasutatud alternatiivseid seaduslikke viibimisviise; arvestades, et kogu maailmas on pagulasseisundit taotlenud üle 280 000 Venezuela kodaniku; arvestades, et hinnanguliselt üle 60 % Venezuela kodanikest on ebaseaduslikus olukorras; arvestades, et mereteed muutuvad üha olulisemaks, eriti selliste Kariibi mere saarte jaoks, nagu Aruba, Curaçao, Bonaire ning Trinidad ja Tobago; arvestades, et põgenikke vastuvõtvad riigid on järjest suureneva surve all, kuna peavad abi osutama üha uutele tulijatele;

G.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on esitanud täiendava üleskutse 46,1 miljoni USA dollari ulatuses, et katta esmase reageeringu ehk UNHCR üheksa operatsiooni kulud, mis on keskendunud peamistele vastuvõtvatele riikidele: Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Mehhiko, Panama, Peruu ja Lõuna-Kariibi riigid; arvestades, et üleskutse hõlmab ka sekkumist Venezuelas; arvestades, et 13. juuni 2018. aasta seisuga oli sellest summast makstud ainult 44 % (20,5 miljonit USA dollarit), mis tähendab, et rahastamisest on praegu puudu 56 %;

H.  arvestades, et komisjon teatas 7. juunil 2018, et on eraldanud 35,1 miljonit eurot erakorralise arenguabi andmiseks, et toetada Venezuela rahvast ning kriisist mõjutatud naaberriike; arvestades, et see rahaline panus lisandub 37 miljonile eurole, mille EL on juba eraldanud Venezuela humanitaarabi- ja koostööprojektidele;

I.  arvestades, et 20. mail 2018 Venezuelas toimunud valimised ei olnud vabad ega õiglased ning et nende tulemustel puudus igasugune usaldusväärsus, sest valimisprotsess ei andnud vajalikke tagatisi, mis oleksid taganud kaasavad ja demokraatlikud valimised;

J.  arvestades, et igal kuul siseneb Brasiilia Roraima osariiki üle 12 000 Venezuela kodaniku, kellest umbes 2700 jääb elama Boa Vista linna; arvestades, et Venezuela kodanikud moodustavad selle linna elanikest juba üle 7 % ja praeguse tempo puhul on neid seal aasta lõpuks üle 60 0000; arvestades, et selline demograafiline sissevool seab linna avalikud teenused tohutu surve alla, eelkõige tervishoiu ja hariduse osas; arvestades, et Roraima on Brasiilia üks vaeseimatest osariikidest, kus on väga piiratud tööturg ja nõrk majandus, mis on veel üks takistus rändajate ja pagulaste integreerimisel;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament saatis Venezuela piirile Colombia ja Brasiiliaga 25.–30. juunil 2018. aastal ajutise delegatsiooni, et hinnata kriisi mõju kohapeal;

1.  väljendab solidaarsust kõikide Venezuela kodanikega, kes on sunnitud oma riigist põgenema, kuna seal puuduvad sellised elementaarsed elamistingimused nagu toit, tervishoiuteenused ja ravimid; on ka sügavalt mures Venezuela laastava humanitaarolukorra pärast, mille tagajärjeks on pagulaste enneolematu sissevool naaberriikidesse ja ka mujale;

2.  nõuab, et jõutaks viivitamata kokkuleppele humanitaarabi hädaolukorras riiki juurdepääsu kava suhtes, ning kutsub Venezuela ametivõime üles lubama kiiremas korras takistusteta humanitaarabi ning võimaldama juurdepääsu rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes soovivad üldsust abistada; nõuab kiiret lühiajalist reageerimist kõige haavatavamate elanikerühmade alatoitumuse probleemile;

3.  tunnustab olulisi meetmeid, mida mitu piirkonna riiki on olukorra lahendamiseks võtnud, eelkõige rändajate seisundi seadustamiseks viisade ja ajutiste elamislubadega ning pagulaste tunnustamisega vastavalt 1984. aasta Cartagena pagulaste deklaratsioonile; kutsub ELi liikmesriike üles pakkuma Venezuela rändajatele või põgenikele oma territooriumil viivitamata kaitsvaid meetmeid, näiteks humanitaarviisasid, spetsiaalset viibimiskorda või muid piirkondlikke ränderaamistikke koos piisavate kaitsetagatistega;

4.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles vastama kriisile kooskõlastatult, põhjalikult ja kogu piirkonda hõlmavalt ning suurendama abisaavatele riikidele antavat rahalist ja materiaalset toetust, täites sellega oma kohustusi; tuletab meele, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti täiendavas üleskutses on 25,6 miljoni USA dollari suurune rahastamise puudujääk;

5.  nõuab, et EL jätkaks rahalise toetuse andmist ja suurendaks seda vajadusel, arvestades olukorra halvenemist ja selle mõju pagulasvoogudele;

6.  kordab, et praegune humanitaarkriis tuleneb poliitilisest kriisist; tuletab meelde, et kriisi saab lahendada vaid dialoogi ja läbirääkimiste kaudu; väljendab toetust läbirääkimiste teel saavutatavale poliitilisele lahendusele, mis on ainus viis, kuidas saavutada riigis jätkusuutlik stabiilsus ning teha võimalikuks sügavale juurdunud kriisi lahendamine ja elanikkonna pakiliste vajaduste rahuldamine;

7.  palub, et Euroopa välisteenistus teeks kõik võimaliku, et hõlbustada rahvusvahelist vahendustegevust tingimuste loomisel elujõulise poliitilise dialoogi algatamiseks;

8.  kutsub Venezuela ametivõime üles lõpetama viivitamata kõik inimõiguste rikkumised, sealhulgas tsiviilisikute vastased rikkumised, ning järgima täiel määral kõiki inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas väljendusvabadust, ajakirjandusvabadust ja kogunemisvabadust; nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud taastaksid demokraatliku korra, mis on süveneva kriisi lõpetamise vältimatu tingimus;

9.  nõuab uute presidendivalimiste korraldamist, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikke norme ja Venezuela põhiseaduslikku korda; tuletab meelde vajadust austada kõiki demokraatlikult valitud institutsioone ja eelkõige rahvuskogu, vabastada poliitvangid ning toetada demokraatia põhimõtteid, õigusriiki ja inimõigusi;

10.  juhib tähelepanu sellele, et uute valimiste nõudmise eesmärk peab olema riigi peamiste institutsioonide, nimelt presidendi ja rahvuskogu uuesti valimine; tuletab meelde, et nende valimiste tingimuste osas peavad valitsus ja opositsioon kokku leppima läbipaistvas, võrdses ja õiglases raamistikus, mis näeb ette rahvusvaheliste vaatlejate kohalolu, poliitiliste parteide ja kandidaatide piiranguteta osalemise ning kõikide Venezuela kodanike poliitiliste õiguste täieliku austamise;

11.  toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutset luua Venezuela olukorra uurimiseks uurimiskomisjon ja suurendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalust selles; palub ELil selles aktiivselt osaleda;

12.  kordab nõudmist, et Venezuelasse saadetaks Euroopa Parlamendi delegatsioon ja alustataks võimalikult kiiresti dialoogi kõikide konfliktis osalevate sektoritega;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvuskogule, Colombia Vabariigi valitsusele ja Kongressile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.

 

(1)

ELT C 285, 29.8.2017, lk 145.

(2)

ELT C 294, 12.8.2016, lk 21.

(3)

ELT C 316, 30.8.2016, lk 190.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0269.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0200.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0041.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0199.

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2018Õigusalane teave